TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR JÄÄTMETE VÄHENDAMINE KODUSES MAJAPIDAMISES LHTT Kerli Loopman Õppejõud: L.Viikman TALLINN 2012 JÄÄTMETE TASAKASUTAMINE Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete valmistamiseks või energia saamiseks. Taaskasutada saab mitmeid inimeste igapäevases kodumajapidamises ning ettevõtluses tekkivaid jäätmeid, nagu näiteks klaas, plastmass, kile, metall, paber, papp ja kartong, puit või biolagunevad jäätmed. Jäätmete taaskasutamisel on mitu head põhjust: 1) Loodusressursside säästmine. Näiteks:70 kg vanapaberi kogumisega säästetakse 1 puu.
TAASKASUTUS Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Taaskasutuse olemus...............................................................................................................4 1.1. Taaskasutuse vajalikkus.......................................................................................................4 2. Materjalide kasutamise võimalused........................................................................................5 2.1. Paber ja papp........................................................................................................................5 2.2. Tekstiil......................................................................................
tehastest tuhandete kilomeetrite kaugusele." Seega on õhusaastest saanud globaalne, riigipiire ületav probleem. Osoonisaaste pole ainuüksi tööstuspiirkondade ja suurlinnade probleem, kuna maalähedane osoon ja selle eelühendid võivad tuulega kanduda isegi tuhande kilomeetri kaugusele. [15] 2.2.4. Muutused ökosüsteemis: liigirikkuse vähenemine ja maa hävitamine Meie elud sõltuvad maast, kus elame, seega on väga tähtis see, kuidas seda kasutatakse ja muudetakse see pakub toitu, elukohta ning muid ressursse. [14, lk 138] Inimtegevus muudab maapinda ning sellest sõltuvalt ka keskkonda ja ökosüsteemi. [14, lk 162] Praegu kasutusel olevatest pestitsiididest enamik hävitab lisaks sihtliigile ka teisi liike. Kahjuritõrje kasutamine muudab ökosüsteemi tasakaalu ning tulemused on tavaliselt ettearvamatud. [14, lk 166] Liikide hävimine viib bioloogilise mitmekesisuse vähenemiseni. [14, lk 264]
Nordea Kontserdimaja hea teeninduse ABC 2014/2015 SISUKORD 2 PILETIKONTROLL...........................................................................4 GARDEROOB.................................................................................5 SAALITEENINDUS..........................................................................7 BAARITÖÖTAJAD...........................................................................9 BAARIABID................................................................................................. 10 KAUP..........................................................................................12 INVENTUUR................................................................................12 Saatelehed/ mahakandmine........................................................12 Riidepesuruum...........................................................................13 PESURUUMID, LAOD, TAGALAD.............................................
13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus nüüd! Ressursse ei j?
probleemtooteregistri veebilehelt http://proto.envir.ee), et kokku leppida, millisesse kogumispunkti saab rehvid viia. 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat Nii ajakirjanduses kui ka muudes kanalites ilmub kuulutusi, kus pakutakse abi auto- ja elektroonikaromude ning vanametalli koristamiseks-kogumiseks. Pahatihti on aga tegu ettevõtjatega, kel puuduvad selliseks tegevuseks oskused ja luba. Näiteks ei ole nn mustalt tegutsevate ettevõtjate puhul teada, kuidas nad nii elektroonika- kui ka autoromudest eemaldavad ja kuhu toimetavad ohtlikke vedelikke ja ohtlikke osi ning muid materjale, mida vanametallina ei saa kokkuostupunktidesse üle anda. Kui selline kraam satub metsa alla, siis võib loodus olla aastakümneteks saastatud. Probleemtoodete (elektroonika- ja autoromud, patareid ja akud) käitlejatel peab üldjuhul olema metallijäätmeluba ja ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kuid jäätmeseadus kohustab ka
turustusest ja toote disainist, protsess lõpeb transpordipakendi valikuga. Turundusaspekte kontrollitakse tarbijauuringute kaudu, logistika omad läbivad labori- või eksperimentaaluuringud. 1.2.1.3. Materjalivoo info ja nõuded pakendi märgistamisele Nii tarbija kui ka logistika seisukohalt on oluline, et pakend annaks teavet toote, st pakendi sisu ja pakendi kohta, kaunistaks ja reklaamiks toodet ning kergendaks käsitsemist jaotuses. Pakend annab teavet ka selle kohta, kuidas tegelikult on pakendit käsitsetud ( kui pakend on katki, siis on temaga lohakalt ümber käidud ja toode võib olla kahjustatud). Materjalivoo infot mõõdetakse trükitud teksti visuaalse või skanneriga vöötkoodi ( bar-code) lugemisega. See info annab teada tootja ning kirjeldab toote klassi, margitunnust jne. Materjalivoo info hõlbustab toote käsitsemist ketis, nt aitab laotöölisel vajalikku toodet leida ja tellijale lähetada.
Reelika Ojakivi Nele Normann Juhendaja: Esta Kaal Tartu 2008 SISSEJUHATUS Meid ümbritsev loodus on ainulaadne. Loodus vesi, päike ja õhk mõjutab igapäevaselt meie kõigi elu ning kujundab ka inimeste harjumusi. Määrab, kui tihti pestakse riideid ja aknaid, kuidas hooldatakse põrandaid ja puhastatakse nõusid. Ainulaadset loodust ja sellest kujunenud unikaalset inimest tema harjumuste ja tavadega arvestati nii Mayeri toodete loomisel kui ka kommunikatsiooni väljatöötamisel. Eesti ajakirjanduses on palju teateid selle kohta, kuidas erinevad kodumaised firmad uut brändi looma on hakanud ja missugusele sihtrühmale seda tehakse. Tarbijat ei huvita aga, missugusesse segmenti ta ostujõu või demograafia põhjal kuulub ja missugust toodet teda
Kõik kommentaarid