Nimetu (1)

"Raha inimese elus"
Tõenäoliselt pole olemas inimest kellele ei meeldiks olla rikas ja omada suurel hulgal raha. Meie elud on enam kui kunagi varem sellest sõltuvad. Maisest varast on aga palju tähtsamaid asju ja just see kipub meil vahel meelest minema.
Raha on osa inimese elust olnud juba aegade algusest. Muutunud on küll selle kuju, kuid mõte on ja jääb samaks. Enne valuuta kasutusele võttu mõõdeti rikkust loomade, materjalide ja muu sarnase arvelt. See fakt tõestab, et ühiskond ei saaks toimida kui ei oleks midagi mida saaks vahetada kauba ja teenuste vastu. Paratamatult kaasnes sellise vahendi kasutusele võtuga koheselt üks suur probleem, mis püsib tänini – ebavõrdsus. Ajaloo vältel on üritatud majanduslikku ebavõrdsust vähendada. Kuulsaim ja samas ka brutaalseim üritus sooritati Kommunistliku Venemaa poolt kahekümnendal sajandil. Loomulikult põrus see katse täielikult, loodi ainult vägivalda, viha ja kadedust tollase eliidi vastu. Midagi sarnast leidis aset juba mitmeid sajandeid enne seda, kui maad valitsesid kuningad. Lihtrahva käest korjati raha maksude näol ja enamus kasumist läks jällegi kuninga ja õukonna valdusse. See tekitas olukorra kus enamus inimesi olid siiski vaesed.
Tänapäeval liigub raha maailmas ringi rohkem ja kiiremini kui kunagi varem. Kui sadakond aastat tagasi oli võimalik ära elatuda kasvatades ise näiteks puu- ja juurvilju, siis täna on seda tunduvalt raskem teha. Enamus inimesi käib arenenud riikides ostukeskustes ja muudes poodides iga päev, seeläbi on raha inimese eluga tugevalt seotud. Pahatihti kasutatakse oma jõukust ära ka halbadel eesmärkidel, kõikvõimalike illegaalstete ainete ostule, altkäemaksudele ja ka hasartmängudele. On iga indiviidi enda otsus kuidas oma vara kasutada, kuid aina rohkem tundub, et tänapäeva täispuhutud ja eelkõige välist ilu eksponeerivas maailmas ei mõelda piisavalt oma kaaskodanike peale. Raha abil saab seda kõike muuta ja seeläbi on tegu ka tugeva manipuleerimis vahendiga. Iga päev sureb maakeral nälga ligi kolmkümmend tuhat inimest, sellest olenemata ei ole olulisi meetmeid selle vastu kasutusele võetud, seda kahjuks vajaliku raha puudumise tõttu.
Raha võib täita unistusi . Kõigil meil on omad unistused, mõnel suuremad, mõnel väiksemad. Enamus neist võivad täituda tänu rikkusele ja seetõttu on paljud inimesed valmis jõukuse nimel tegema suisa orjatööd. Praeguse seisuga on maailmas inimesi veidi alla seitsme miljardi. Seetõttu on juba loogiliselt võimatu, et kõigi nende unistused ühel päeval täituvad. Kuid see pole nii halb asi algul tundub, kujutlege mis juhtuks kui kõik saavutaksid oma eesmärgid. Kaoks püüdlus rohkema poole ja see tähendaks suuremas plaanis praeguse ühiskonna kokku kukkumist. Ma tahan öelda, et kõigil peaks olema oma unistused, aga peale selliste mille täitumiseks oleks vaja suures koguses raha ka selliseid, mille jaoks seda vaja pole. Sellisel juhul suudaksid inimesed saavutada õnne ja samas püsiks silme ees ka siht millegi poole, mis omakorda sunniks edasi pingutama ja seeläbi meie ühiskonda käigus hoidma.
Ei tohi unustada, et ainult jõukus ei tee veel inimest õnnelikuks. Elus on palju muud peale raha. Võib öelda nii, et inimene on juba siia ilma tulles rikas kui ta sünnib perre , kus on olemas ema ja isa kes teda armastavad. Pahatihti ei hinda me seda mis meil juba olemas on vaid mõtleme liialt välisele särale. Me pole kindlasti esimesed. Juba 19. sajandi Pariisis hinnati eelkõige inimese jõukust, nii võib välja lugeda teosest „Isa Goriot “. Võrreldes selle ajastuga tundub meie elu veel üsnagi mõistlik. Rikkusega kaasnevad kindlasti ka sõbrad, kuid kas saab kindel olla selliste inimeste siiruses? Tõenäoliselt mitte, sest üldjuhul kui kaob raha kaovad ka nemad. Võibolla just seepärast on levinud ütlus, et parimad sõbrad on pärit lapsepõlvest mil me veel oluliselt ei hooli rikkusest. Kindlasti oskab igaüks ise tuua näiteid olukordadest kus jõukas inimene ei ole pooltki nii õnnelik, kui vaene kes on oma eluga rahul ja hindab seda mis tal juba on.
Inimesed on enese teadmata raha orjad . On võimatu elada tänapäeval kasvõi kuu aega absoluutselt ilma rahata. Ainuüksi maalapi eest millel me elame, tuleb maksta makse, rääkimata teenitud tulust. Käimasolev majanduslangus on küll avanud paljude silmad, kuid siiski ei mõista enamus kuivõrd sõltuvad on nad pankadest ja valitsusest . Seda eelkõige tänu meeletule laenamisele, mis on ka praeguse olukorra põhjustanud.
Paratamatult on raha tihedalt seotud meie igapäevaeluga. Me kasutame seda iga päev, vahel liigagi palju ja arutult. Kindlasti saab jõukuse abil täide viia unistusi, kuid ei tohi unustada seda mis meil juba olemas on. Pere, sõbrad, head tuttavad – inimesi ei saa osta mitte mingi summa eest, vähemalt neid kes tõsiselt meile lähedased on. Raha võib tuua inimese ellu õnne ja samas ka õnnetust. Kõik oleneb sellest kuidas inimene ise seda kasutab. Käimasolev majanduslangus on põhjustatud ületootmise ja ülelaenamise tagajärjel. Pangad ei laenaks kui poleks laenajaid, tehased ei toodaks kui ei oleks ostjaid. Sellest võiks igaüks ise järeldused teha, kuivõrd suuresti me rahast tegelikult sõltume ja kas me ka tegelikult seda tahame.