10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MarioKek
Õppematerjali autor
Näiteks toon õpilasfirma. Ma ei kartnud võtta endale juhiroll, ma ei mõelnud kordagi sellele, et mis siis saab, kui me kahjumisse jääme, mis juhtub kui me läbipõleme. Ma olin kindel, et kui koos on selline kirju meeskond siis peab olema ka tulemus hea. Praeguse hetkeni pole ma oma visioonis eksinud. Mul on saavutusvajadus. Öeldakse, et sihi tähte, mis tundub liiga kõrgel ja liiga kättesaaamatu. Siiani olen ma neid kaugeid tähti sihtinud ja uskuge või mitte, aga ma olen need ka kinni püüdnud. Näide jällegi õpilasfirmast. Me nägime toodete tootmisega väga palju vaeva ning ma ootasin tunnustust ja tuntust selle eest. Ootused täitusid. Me pälvisime tiitli ,, Innovaatiliseim toode". Ettevõtjad on tavaliselt väga initsiatiivikad - valmis ja võimelised olema need, kes algatavad uusi ettevõtmisi. Paljud meist elavad, oodates juhtnööre millal, mida ja kuidas teha. Nad kardavad vastutust, mis kaasneb millegi algatamisega
asutustes töötades teatud kindlad, nii-öelda ,,sekretärilikud" tööülesanded. Need on ülesanded, mille täitmine on selle ameti puhul justkui loomulik: kalendri pidamine, posti avamine ja sorteerimine, paberite kaustapanek, vajalike andmete leidmine, reiside korraldamine, koosolekute korraldamine, telefonikõnede vastuvõtmine esimesena jne. Nendele ülesannetele lisanduvad omakorda tööd, mis on sekretäri ametijuhendisse antud asutuses konkreetselt kirja pandud. Lisaks võib ka ülemus või organisatsiooni juht delegeerida sekretärile ülesandeid, mida vaja täita. Näiteks: uuringute läbiviimine, erialaste ajakirjade, aruannete jne lugemine ja juhi jaoks kokkuvõtte tegemine; oma asutuse koosolekutest osa võtmine juhi asemel; regulaarne aruannete kirjutamine; töö asutuse siseste projektidega jne. Tark juht oskab delegeerida neid ülesandeid, mis lisaks aja efektiivsemale kasutamisele toovad kaasa ka töötajate oskuste arenemise ning mille delegeerimine parandab meeskonna
tahavad saada lasteaia kasvatajateks küll siis õpetajateks arstiks aga kui suureks juba saavad siis hakkavad mõtlema ja tulevad juba teised ametid enam ei ole see mis lapseeas sai mõeldud. Ka mina väiksena mõtlesin et kui suureks saan siis saan kellekski mis head raha sisse toob et elus kuhugile jõuda olla keegi. Aga ennem et sinna maani saada tuleb käia väga pikka teed. Algul põhikool keskkool ja paljudel isegi ülikool või mõni kutsekool. Elus on muidu asju mida võib ka teha ilma õppimata, aga see ei oleks see, siis ollakse vaid lihtsalt inimene, kes jääb ootama et kõik sülle kukuks, kui ise midagi teha ja tahta, raske saab see küll olema, aga lõpuks saad sa ikka selle kätte ja hea on hakata maitsma oma vilju, parem on olla keegi ja need rasked teed läbi käia, aga mitte selline kes loodab ja ootab, et miskit nüüd sadas sülle või hakkaks midagi juhtuma
sisseastumisflaieri lauale pani. Esimesel korral mitte sisse saamine andis talle veel rohkem jõudu uuesti ja edukalt proovida. Lisaks rääkis ta näitlejatöö tasuvusest. Reimo Sagor ütles, et elab ära, kuid nii mõnigi kord tekib tunne, et tuleks mingisugune lisatöö vaadata. See väide, et näitlejad elavad külluses, on tema arvates vägagi vale. Teiseks on näitlejatöö väga ebastabiilne, elatakse projektist projektini ja teinekord ei tulegi seda oodatud pakkumist või öeldakse ära. Tauri Vahesaar Tauri Vahesaar käis meie koolis tutvustamas Slackline’i, mis on Eestis küllaltki uus spordiala. Noormees alustas sellega, võttes osa veebis toimuval võistlusel/kursusel, kuhu iga nädal tulid uued videod, mis tuli ära õppida. Ta andis mitmeid kordi alla ja oli ka vigastusi, kuid nüüdseks on temast saanud profesionaalsel tasemel kvalifitseeritud slackliner, kaskadöör ja akrobaatika treener.
Kui Eurooamaades on juhiroll olla pigem eespool eesvedajaks siis muudes maades on see hoopis vastupidi. Et juht kui isiksus on kuskil olemas aga palju juhtub, et teda pole tavatööline näinudki. Minu arust on see väga halb juhti peaks ikka kord poole aasta jooksul nägema isegi kui firma on suur ja kokkusaamisvõimalused väiksed. On ka olukordi, kus tavatööline ei teagi kes ta juht tegelikult on, sest töölistega tegelevad hoopis juhist allpool tegutsevad juhiabid või mänedzerid vms. Kõik ei sünni üleöö, juhiks saadakse pikka mööda palju pingutades, loomulikult on ka nö pärandijuhid ja tavaliselt ei ole nemad just mitte õppinud heaks juhiks. Kui firmal on hea juht siis firma töötab õlitatult. Hea juht on arukas juht, nagu on ka öelnud Unileveri juhatuse aseesimees Antony Burgmans raamatus ,,Loomulik juhtimine" -algab enda seostamine vastukaja tekitada võiva visiooniga
Ma arvan, et enamus inimestest ei kuluta oma aega sellele, et süveneda sõna ,,müük" tähendusse ja kui küsida, mida müük nende jaoks tähendab, saab vastuseks just selle sama toidupoe näite. Kuid mida tähendavad sõnad ,,müük" ja ,,müümine"? Sõnu ,,müük" ja ,,müümine" käsitletakse kui sünonüüme. Tõde on aga see, et müük on osa müümisest. Müük on äritegevuse ahela kõige-kõige viimane osa ostja annab müüjale raha soovitud kauba või teenuse eest. Kogu protsessi alates potensiaalse kliendi leidmisest kuni tehingu sõlmimiseni nimetatakse müümiseks. Minu jaoks on müümine protsess, mille läbi saab teha head. Seda teistele, kuid samal ajal ka endale. Ma arvan, et kõige tähtsam on endas selgusele jõuda, kas ma ikka tahan müügiga tegeleda või mitte. Paljud tegelevad sellega ainult sellepärast, et nii peab või nii saab. Mina olen endas selgusele jõudnud ja mina tahana müügiga tegeleda suuremas
Töötajatele peab ette andma kindla sihi ning defineerima organisatsiooni "seisu", selgitama, missugused on organisatsiooni normid ja väärtused, tegutsemisviisid ja soovitud tulemused. Inimestele on vaja anda võimalus ennast ise motiveerida, kõik nende töös eesmärk, keskkond, suhted töökohal, otsustusvabadus ja palju muud peab olema piisavalt fun, et inimesed tahaksid seal olla. Motivatsioon on igaühe sisemine töö, juhi asi on anda töötajatele põhjust ennast motiveerida ehk luua tingimusi. Kõige olulisemaks kõikide toimetuste juures on motivatsioon, ja just selle olemasolu. Keegi täpselt ei tea, mis see on ja ei oska seda kirjeldada, aga selle puudumist tunnetavad kõik (M. Vaino 2005). Ilma selleta lihtsalt ei saa. See on tähtsaks faktoriks nii suhtlemisel, kui eesmärkide elluviimisel. Motivatsiooni olemasolul, ja veel siis kui see on kõrge, on kindlasti tehtud töö tulemus maksimaalne.
Selle lühikese aja sees, mil olin vabatahtlik Kiikla lastekodus, sain aru, et erivajadustega inimesed on ala, mis mind huvitab. Mulle meeldib tegeleda erivajadustega inimestega. Eriti hästi saan ma, millegi pärast läbi paremini endast tükk maad vanemate inimestega, ma lihtsalt tunnen end seal seltskonnas vabamalt, kui enda vanuste seas. Nüüd kui ma olen olnud Kohtla-Nõmme Lastekodus laste- ja noorte praktikal ajavahemikus 13.04.2015-8.05.2015, tean, et nii paljude võõraste lastega töö siiski mulle ei sobi. Sellepärast, et kui ma tahaks teha kõike õigesti ja peaks reeglitest kinni, peab mulle kõik ette ja taha punaseks tegema, ehk siis ette näitama, mida ei tohi teha ja mida tohib. Inimesed küll õpivad vigadest, kuigi leidub ka neid, nagu olen mina, kes sooviksid, et neile kõik puust ja punaselt ette näidatakse. Tulevikus, sooviksin ma pürgida ametile, mis on seotud psüühiliselt haigete vanemate inimestega, mitte küll
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid