Oleviste kirik (3)

Oleviste kirik

Oleviste kirik oli keskaegse Tallinna võimsaim ja monumentaalseim ehitis ning ta paikneb all-linna põhjaosas, Pika ja Laia tänava vahel. Kiriku täpne rajamisaeg pole teada, tõenäoliselt eksisteeris ta skandinaavia kaubahoovi keskusena juba 12. sajandil. Esimest korda on kirikut mainitud 1267 . Tõenäoliselt 13. sajandil püstitati siia kivikirik, mis oli praeguse hoone eelkäijaks. Mainitud kirik kujutas endast arvatavasti pseudobasiilikat või kodakirikut, selle pikihoone oli praeguse hoone laiune, kuid läänetravee võrra lühem. Tolleaegsest kooriruumist andmed puuduvad. 15. ja 16. sajandi vahetusel püstitati Oleviste kiriku tornile 159 m kõrgune gooti telkkiiver. Sellise kõrgusega torn oli 16. sajandil erakordne. Oleviste torn kuulus kahtlemata Euroopa kõrgeimate hulka, olles suure tõenäosusega aga ka maailma tolle aja kõrgeim ehitis. Kiriku ülikõrge torni ehitusajendiks oli arvatavasti selle kasutamine meresõidutähisena, mis tegi tollase tuntud kaubalinna võimalikult kaugele merele nähtavaks. Kiriku praegune torn on keskaegsest 36 m madalam, s.o 123 m kõrgune. Ka torni kiviosa oli keskajal praegusest kõrgem: ta oli varustatud külgviiludega, mis tänaseks on lammutatud. 1436 alustati ka vana pikihoone ümberehitamist, mille käigus pikendati seda ühe travee võrra lääne suunas. Torni kehand jäi seoses sellega pikihoone sisse. Uus pikihoone ehitati 31 meetri kõrguse kesklööviga basiilikaks, mida ei õnnestunud juba valminud kooriga aga rahuldavalt ühendada. Seetõttu ehitati kiriku kesklööv koori suunas veidi ahenevana. Kesklöövi kõrgseinad toetuvad Tallinnale traditsiooniliselt massiivsetele neljatahulistele piilaritele. Arvatavasti kooriruumi eeskujul kaeti ka pikihoone kesklööv tähtvõlvidega, need on koori omadest aga veelgi keerukama struktuuriga. Tol perioodil uuendati ka torn, mis ühendati kaarava abil kesklööviga. Torni allossa ehitati viieastmeline sirge talumiga teravkaarne peaportaal, selle kohale aga hiigelsuur 18 m kõrgune lääneaken, mis hõlmab kogu kesklöövi kõrguse. 1446 oli torn oma praeguseni säilinud kiviosas 56 m kõrgusena juba valmis. 15. sajandi lõpul rajati kiriku lõunaportaali ette tähtvõlvidega eeskoda. 1820 süütas pikne aga Oleviste kiriku jälle ning see sai järjekordselt rängalt kannatada. Tules hävis praktiliselt kogu sisustus ning puitosa, samuti varises kokku osa võlve. Taastamistööd kestsid ligi 20 aastat, kirik taastati põhiliselt endisel kujul ning avati 1840. Nende tööde käigus vahetati välja Maarja kabeli ja kesklöövi võlvid, samuti enamike akende raidraamistused. Tollest ajast pärineb ka lõunaeeskoja petiknishidega viil. Kiriku taastamistöid juhtis kunstiteadlane F. Maydell , kes kasutas seal esimesena Eestis neogooti põhimõtteid. Tollal loodud neogooti sisustus (altar, kantsel , akende raidraamistus, uksed, oreliväär) on säilinud tänini. Seega pärineb kiriku väliskuju enamikes detailides 15. sajandist, kuid 19. sajandi alguse neogooti lisanditega. Praegune 123 m kõrgune tornikiiver pärineb aastast 1931 , mil kirik kaeti ka uue vaskplekist katusega ning korrastati ka muudes osades.
5