Henrik Visnapuu (18901951) sündis Viljandimaal. Õppis Reola vallakoolis ja Tartu linnakoolis. Sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna. 1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Visnapuu arendas edasi eesti luule vormi ja keelt.
HENRIK VISNAPUU (1889-1951) Marindra Soikka 9.A ELULUGU Sündis Viljandimaal sulase pojana. Õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Õppis Taru ülikoolis klassikalist filosoofiat. Töötas vabakirjanikuna Tartus, oli rühmituse Siuru üks asutajaliikmeid, abiellus Hilda Elfriede Franzdorfiga (Ing). 1934. aastal asus Tallinnasse. Töötas dramaturgina, ajalehes Uus Eesti, kultuurinõunikuna ja ajakirja Varamu toimetajana. 1944. aastal põgenes Saksamaale, 1949. aastal emigreerus USA'sse. Aastal 1951 suri New Yorgis. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Kasutas loodushäälte jäljendusi ehk onomatopöad
Albumi kaanel oli vaas krüsanteemidega, millest sai alguse Visnapuu komme kanda nööpaugus valget krüsanteemiõit. Albumit kritiseeriti kõvasti, eriti Noor-Eesti liikmete poolt. 1914. aastal ilmus "Roheline Moment", mille nimi tuli rohelisest paberist, millele teos oli trükitud. Jätkates traditsiooni, oli ka see albumi sümbolistlikku laadi ja epateeriv. 1917. aastal kandideeris Visnapuu Tallinnas ilmuva ajalehe "Teataja" toimetaja kohale. Sellega said alguse Visnapuu aastad ajakirjanikuna. Tallinnas ühines Visnapuu Siuru rühmitusega, mille liige on aastani 1919. Siuru ajajärgul ilmus ka Visnapuu esimene luulekogu - "Amores". 1919-1920. aastail oli Visnapuu Vabadussõjas. 1920ndate aastate esimene pool oli Visnapuu jaoks edukas nii kirjanduslikus kui isiklikus elus. 1918. aastal kohtus luuletaja Ingiga (Hilda-Elfriede Franzdorf), kellega 1922. aastal ka abiellus. Abielu kestis kuni Ingi surmani 1942.aastal ja oli väga õnnelik. 1923. aastal
Henrik Visnapuu 2. jaanuar 1890 Helme kihelkond - 3. aprill 1951 New York Isa oli juhuehitustööline. Elukohad vahetusid pidevalt. Perekonnas oli põhimõte, et haridus on investeering. Luges palju, oli uudishimulik ning natuke boheemlaslik. Tal oli sügav psühholoogiline inimese tundmise vaist, tundlik. Luules oli mõjutuseks futurism. Kasutas ohtralt kordusi ja onomatopoeetilisi sõnu. Teda huvitas müstika. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917 liitub Siuruga. Võtab osa Vabadussõjast koos parima sõbra August Gailitiga. Ta hüüdnimi oli
Kirjandus HENRIK VISNAPUU Referaat SISUKORD 1. Lapsepõlv ja haridus.......................................................................3 2. Visnapuu ja kirjandus......................................................................4 3. Era- ja muu elu..............................................................................5 4. Looming.......................................................................................6 5. Laul sest jäledast...........................................................................7 6. Kokkuvõte.......................
HENRIK VISNAPUU (18901951) Lühielulugu · Henrik Visnapuu sündis Eestis Viljandi maakonnas Helme vallas, veetis lapsepõlve ja sai koolihariduse Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. · Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna, oli eesti dramaturg, kirjanduskriitik ja luuletaja. · Õppis 19171923 lühikest aega Tartu ja Berliini ülikoolis peamiselt vanu keeli. · Aasta 1937 rajas ta ajakirja "Varamu" ja toimetas seda 1940. a. suveni. · Aastatel 19411944 töötas Visnapuu
Jätkasid Noore-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingul oli eelistatud lüürika ja novellid. Tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. 7.Tarapita – liikmed, tegevus, tähtsus Kirjanduslik rühmitus mis tegutses aastatel 1921-1922. Andsid välja 7 samanimelist ajakirja. Rühmitus teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest ühiskonnas. Kõne all olid sageli noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. Korraldas kirjandusliku ringreisi. Erinevalt vähesest tegutsemisajast oli rühmitus ühte ja BRENDA HOLT 11 E-ÕPE tugev. Tarapita oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja tolle aegses ühiskonnas. Tarapita liikmeteks olid Under, Kivikas, Semper, Adson, Vares-Barbarus, Tuglas, Alle, Kärner ja Tassa. 8.Marie Underi looming – luuletused, sonetid, ballaadid. Näited. 1917
- 1922 ,,Kõik on kokku unenägu"- intellektuaalsem ja raskepärasem kui varasemad, pole nii intiimne kui varasemad, sellel kogul tugev seos ajaloosündmustega, suur osa raamatust on mäss - 1950 ,,Tuli ja tuul"- kajastab tagasivaadet Tartule ja kodumaale, ülikooli raamatukogule ja käsitseb kodu kaotuse traagikat. 8. Henrik Visnapuu elulooline ülevaade - 1890-1951 - Sündis Viljandis, ta vanematele oli haridus väga tähtis- vahetas sageli koole, oli auahne mees - 1907 töötas mõnda aega õpetajana külakoolides - 1912 töötas tartus, 1916 lõpetas gümnaasiumi seal samas - käis mõnda aega Tartu Ülikoolis aga jättis siis pooleli, huvitus rohkem teistest asjadest. - Tegutsenud on ta ka sõjakirjasaatjana - Ta töötas kutselise kirjanikuna - 1937-40 toimetas kuluuriajakirja ,,Varamu"
Krusten Alumises reas istuvad vasakult: 1) Friedebert Tuglas, 2) Arthur Adson, 3) Marie Under, 4) August Gailit, 5) Johannes Semper ja 6) Henrik Visnapuu 3 Siuru liikmed August Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932 1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili
Referaat Eesti Kirjanikud Koostaja: Klass: Juhendaja: 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................4 HENRIK VISNAPUU....................................................................................................................................5 LOOMING...........................
c) Kõrgperiood 1927 ,,Hääl varjust", 1927 ,,Rõõm ühest ilusast päevast", 1929 ,, Õnnevarjutus", 1930 ,,Lageda taeva all", 1935 ,,Kivi südamelt", 1942 ,,Mureliku suuga". 1954 ,,Sädemed tuhas", 1963 ,,Ääremail" - ,,Hääl varjust" kajastab elu tumepoolt, inimeste eluviletsust. Uus joon luules on lausa unetuseni viiv närvipinge. 7) Henrik Visnapuu elu ja looming Henrik Visnapuu 1890-1951. Sündus 2. jaanuaril 1890 helme kihalkonnas Sulase perese. 1907 sai temast algkooli õpetaja. Õppis Tartu Gümnaasiumis, lõpetas 1916. Astsus Tartu Ülikooli keeleteaduskonda. Vabakuulaja Berliini Ülikoolis. Kuulus rühmitusse ,,Siuru". 1917 sai temast vabakutseline luuletaja. Emigreerus sõjakeerises, veetis paar aastat Euroopas. 1940 läks Ameerikasse, suri Ameerikas 3. aprillil südame puudulikkuse tõttu. Debüüt avalikkus ees 1908. aastal. Tuli kirjandusse kahe futuristliku koguteosega ,,Moment" 1913, ja ,,Roheline moment " 1914. a) esimene periood Esimene luulekogu
Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 aastal sulase pojana. Ta pidi enda perega palju mööda Lõuna-Eesti talusid ringi rändama ning tänu sellele jäi talle külge palju erinevaid murdeid. Ülikoolis õppis Eesti filoloogiat ning hiljem töötas kooliõpetajana, mille kõrvalt tegeles pidevalt enesetäiendusega. Ta osales väga tihedalt igasuguses kirjanduslikus tegevuses. Ta kuulus ,,Siuru" rühmitusse, oli ajalehe ,,Uus Eesti" toimetuse liige ning ajakirja ,,Varamu" toimetaja. Henrik Visnapuu on üks olulisemaid 20. sajandi luuletajaid. Ta on teinud suure panuse Eesti isamaalisesse luulesse. Tema esimesed värsid ilmusid 1908. aastal ,,Postimehes". Visnapuu looming on selgelt mehelik ning ta stiil erineb teistest märgatavalt. Ta ei hooli eriti keelereeglitest ning tihtipeale mõtleb ka ise uusi sõnu. Algperioodil on ta luule spontaanne, kerge ja kirglik. Henrik Visnapuu esimene luulekogu ilmus 1917 aastal ning selleks oli Siuru väljaanne ,,Amores". Tema luuletusi ilmus vä
ekspressionism. 2. Siuru luule peateemaks oli armastus(Under, Visnapuu) 3. Ajaluule hoiatas globaalse katastroofi eest ja kutsus üles maailma parandamisele. 4. Omapärasemad ajalaulikud olid August Alle ja Johannes Barbarus. Gustav Suits Sündis 20.nov 1883 aastal Võnnu kihelkonnas. Suri 23. Mai 1956. Sai kiiresti lugemise selgeks, aasta hiljem luges läbi piibli. Mängudele eelistas raamatuid ja ajalehti. 1895 lõpetas Võnnu külakooli. Isa suri 1890. 1895 sügisel läks Tartu 3. Algkooli III kursust kordama kuna ta polnud vene keelt selgeks saanud. Kuna ta oli hea õppeedukusega, vabastati ta õppemaksust. Viibis suviti soomes kus ta õpetas prantsuse ja saksa keelt. 1904 lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Samal aastal astus Tartu ülikooli 1905 jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis 1910 lõpetas ülikooli cand.phil kraadiga. 1911 abiellus soomlanna ülikoolikaaslase Aino Thauvoniga. 1921-1944 töötas Tartu ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna.
. 20nda sajandi alguses Noor-Eestlased, kes suhtusid kriitiliselt eesti varasemasse kirjasõnasse, eesotsas Friedebert Tuglase ja Johannes Aavikuga võtsid kriitiliselt sõna selle kohta, mis oli varasemalt loodud. Selle kriitika alla langes ka ,,Kalevipoeg". Tuglas kirjutas 20nda sajandi alguses artikli ,,Mõtteid teose parandamise puhul" - seal suhtus ta vägagi kriitiliselt Kreutzwaldi loodud eeposesse. Tõi välja, miks ,,Kalevipoeg" on võrreldes Lönnroti (Polnud kalevala looja, kui just koostaja, käis külades üles kirjutamas kutselistelt laulikutelt saadud lugusid. Aines, mida ta kätte sai, oli ehe rahvaluule, kus oli talletatud varasemate põlvkondade tuhandete aastate pikkune mälu.) ,,Kalevaga" märksa nõrgem teos. Kreutzwald, kellele ,,kalevala" jättis võimsa mulje, tahtis luua midagi selle eeskujul. Aines, mis K kasutada oli, oli hõre (peamiselt Fahelmannist saadud proosavormis muistendid). Tõeline rahvaluulekogumine eesti aladelt veel puudus. Suur
lähevad reed kuu kahvatul kumal, eha punal, kaugele... Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu (2. jaanuar 1890 Helme kihelkond 3. aprill 1951 Long Island, New York) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes
1950 peab 60-dat juubelit. 3. aprill 1951 sureb New Yorgis., kus tuhastati. Surmast teatati tema enda soovil alles kaks nädalat hiljem. Visnapuu põrm on endiselt seal. Visnapuu oli Eesti Wabariigi ajal üks mõttestatumaid isamaalaulikuid. Enne teda olid Koidula ja Liiv, pärast Runnel. Visnapuu juures on oluline, et räägib puuslikest need on ebajumalad, kelle inimesed endale loovad. Peaks taastama vanad õiged väärtused, milleks on haridus, vaimsus ja usk. Käsitleb isamaateemat luule kaudu, eestlased peaks ühte hoidma, üksi eesti ei suuda. Idee Baltoskandiast Baltimaad + Skandinaavia. Pilet 8: 20. sajandi ajaloolised ja kultuurilised erijooned 20. sajandi olulisemaks küljeks oli rahvusluse tõus, see toimus ka Eestis. Levitatakse edasi Darwini teooriaid, levivad töölisliikumised, kuid on ka uus nähtus naisliikumine. Jätkub linnastumine. Levivad Nietzche ideed, näiteks üliinimese idee. Levib
Eesti kirjandus 1905 1922 20. sajandi algus oli uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890datel aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algus aastail. Teostele annavad värvi üheltpoolt naturalistlikkud kujutus elemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 alustas oma tegevust Noor-Eestirühmitus. 1906 Hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus 1906 Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu. 1906 - Rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid Vanemuine ja Estonia. 1909 Loodi Eesti Rahvamuuseum, mille eesmärk oli talletada rahva kultuuri. NOOR-EESTI 1905-1915(tinglik) Aastail 190-1902 ilmus Tartu Gümnaasiumis õpilase Gustav Suitsu 3 kirjanduslikku albimit ,,Kiired". 1904.aastal otsustati välja anda järjekordne al
novellidele. Küla on vaevalist inimelu üldistav sümbol. Eriline kirjutuslaad- palju mõttelünki ja stiilivaheldust, palju lüürilist ja arutlevat esitluslaadi. Vaino Vahing kirjutas näidendi "Mees, kes läks..." August Mälk (1900- 1987) sündis Lümanda vallas Koovi külas taluperemehe pojana. Õppis Koovi külakoolis, Lümanda ministeeriumikoolis, Kuressaare linnakoolis. 16-aastaselt algkooliõpetaja. 1925-35 Lümanda algkooli juhataja. Osales aktiivselt kohalikus seltsi- ja kultuurielus. 1935 läks Tallinna, hakkas osalema poliitikas. 1944 põgeneb naise ja tütrega Rootsi, kus jätkas kirjutamist. Välismaise Eesti Kirjanikkude Liidu esimees. Riigilt sai omale 1939(7) Lagle talu (teine kandidaat Tammsaare). Looming prosaist ja näitekirjanik. Seotus merega, põhiline on saavutada elamise rahu 1936 "Rannajutud" kogumik: meeste vahel meri aitab kriitilisel hetkel lahendada elu
1829 teine luulekogu. 1831 heidetakse akadeemiast välja, isa ei lepi enam sellega. Kaaskursakad panid rahad kokku, et välja anda " E. A. Poe luuletused", mille pühendab kursakatele. Sõbrad aga pettuvad kogus, sest koolis oli ta tuntud lõbusate vemmalvärssidega, aga see kogumik koosneb tõsistest luuletustest. Sõbrad pöörduvad temast ära. 1833 läheb Baltimore'i oma tädi juurde. Seal võidab kohaliku kirjanduskonkursi, hakkab ajalehetoimetajaks ja muudab paari aastaga lehe paremaks. Ajakirjanikuna on ta hea, ülemusena jube. Lahkub kõikidest toimetustest skandaaliga. Poe ja tema täditütre Virginia abiellluvad siis, kui tüdruk on 14. Abieluperiood on ka Poe viljakaim loomeaeg. 1838 "A. Gordon Pym'i lugu" (romaan), 1840 novellikogu, "Kaaren", "Kuldpõrnikas". On tuntud ajakirja väljaandja. Virginia sureb 1847 a lõpul tuberkuloosi, haiguse ajal langeb Poe alkoholo küüsi... Pärast naise surma pole mehe elus enam midagi ja ta püüab sõita tädi juurde NYC
see on 1920ndate kõrgsaavutusi. Kodumaaluuletused. Visnapuu Eesti on uusaegne, tsivilisatsiooni hädade all kannatav maa. Selles olev luuletus ,,Talvine teekond" on Visnapuu armastusluule kauneim saavutus. Visnapuu luule areng kulmineerus 1920ndail lüürikakogus ,,Puuslikud" (1929) loodus, saatus, otsiva inimese traagika. 1940ndatel uus tõus tema loomingus pagulaskirjandus. 4. Marie Underi luule. Luuletas esialgu ka saksa keeles. Ta oli küll Eestist pärit, aga haridus oli saksakeelne. Alguses avaldas loomingut Muti nime all. Sobitub küll klassikaliste vormidega, kuid mängib ka nende piiridega, mis loob omapäraseid kombinatsioone. Noore Underi looming ,,Sonetid" (1917), ,,Eelõitseng" (1918), ,,Sinine puri" (1918). Viimast saab nim siurulikuks Underiks. Sonettidega avab Under kirjutava naise stiili. Tuntumaid tekste ,,Ekstaas" selles osas. ,,Verivalla" (1920) lõpetab Noore Underi perioodi ja alustab uut
Kirjandusvooluliselt esindas uusromantismi. Inimesed: · Tuglas, Vilde, Suits. Johannes Aaviku algatusel tõusis ,,Noore Eesti,, keeleuuendus. Villem Grünthal Ridala. Benrnhard Linde Teosed: · ,,Hirmu ja õudus jutte,, · ,,Tuleviku Eesti keel,, · Ajakiri ,,Noor Eesti,,(1910-1911) ,,Siuru,, (1917-1919) Eesmärk: · Üritati rohkem välja tuua vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Oli valitud lugejale määratud kirjandus. Pidevalt oli kõneall noorte olukord, haridus jne. Looming: · Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest, mitte väljaspoolt saadud missiooni tulemuse kallutlusel. Looming väljendab eelkõige inimese isiklikke tundeid ja elamusi. Maised rõõmud jai ihad. Inimesed: · M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, Artur Adson. Teosed: 1 · ,,Proloog,, · ,,Sinine terass,, · ,,Suveöö,, · 2 proosakirjanikku: F. Tuglas ja A. Gailit + A.Alle, J.A. Barbarus. ,,Tarapita,, (1921-1922) Eesmärk:
aastal pearaharahutused, Räpina puuaiasõda. ● Kultuur: ○ Saksa kultuuriruumi mõjud; ○ pietism: ■ 1739. aastal piibli tõlge, A.Thor Helle. ○ hernhuutlased ehk vennastekogudused: ■ Tallinna Paap, keelat ära 1743. aastal. ○ valgustus ehk ratsionalism: ■ A.W. Hupel ja P.E. Wilde 1766.-1767. aasta I eestikeelne ajalehk “Lühhike õppetus..” ○ haridus: ■ 1765. aastal Liivimaa maapäeva koolikorralduse kava; ■ 1731. aastal I maarahva kalender. 19. SAJAND, LÄHTEMEISTRID, KUNST EESTIS Baltisaksa kunst Eestis Baltisaksa kunst: ● Sageli idealiseeriv ja detailirohke; ● Maalimislaad pigem akadeemiline või äärmisel juhul realistlik, täpsete kontuuridega, põhineb joonistusel;
Anna heidetakse aga välja sest ta ei varja seda suhet. Teised aga küll. Kity ja Lenin. Lenin tahab enese tappu teha, aga ei tee seda. Ta o Tolstoi hingeline. Pilet nr 12 Henrik Visnapuu 1890-1951 Oli sulase poeg, pärit Helene Kihelkonnast. Isa vahetas ameteid (kodu vahetus). Tartu linnakoolis ning siis sooritab Narva Gümnaasiumi juures Narva algkooli õpetaja eksami. Töötas õpetajana, jäi väheseks, tahtis loominguga tegelda. Leiab raha, et minna ülikooli (klassikalise filosoofia eriala). Saab alguse aktiivseks kirjutamise periood. Tunneb huvi filosoofia vastu. 1917 Tallinnas "Teataja " toimetuses. Tutvub Underiga. Alguse saab "Siuru". Trükki jõuab kogu "Amores". Armastus- ja loodusluule, impressionism, sees autobiograafilised motiivid. Sees nimetu kurbus (kaunis, igatsuse meeleolud). Osa "Amoresest" protesti meeleolus ( vanade
1899 astub August Valga kihelkonnakooli ning seejärel Valga linnakooli, kuid poisi haridustee jääb poolikuks. 1905-1907 käib Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda. Siiski jääb elama Tartusse ning õpib iseseisvalt, eratundides. Tal on huvi kirjanduse ning ajakirjanduse vastu. Teeb algust ka loometegevusega (novell ,,ÖÖ" ja pikem jutustus ,,Kui päike läheb looja"). 1911 asub Tartust elama Riiga, kuhu on kolinud ka tema vanemad vennad. Töötab ajakirjanikuna. I ms ajal töötab Galit sõjakirjasaatjana, kuid kui rinne jõuab Riiani, lahkub mees Tallinnasse, hakates tööle Tallinna Teataja toimetuses. Tutvub ka Henrik Visnapuuga, kellega lüüakse aktiivselt kaasa Siuru tegevuses. 1917 aastal töötab Gailit Tartu Postimehes, kus tema kirjutisi iseloomustab teravus. Ka Vabadussõjas on Gailit kirjasaatja. Pärast sõda töötab paar aastat Riias Eesti saatkonnas ning seejärel siirdub Lääne-Euroopasse
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule)
Ta lõi palju naiskaraktereid, kangelased olid tavalised, enamasti vaesed, veidrad tegelased (liialdustega). Aleksis Kivi 1834-1872 Sündis Helsingi lähedal. Ta polnud jõukast perest pärit, mistõttu ta ei saanud head haridust. Õppis rändkoolides ja Helsingi kõrgemas algkoolis. Pääses Helsinki ülikooli kuid kehvade olude tõttu jäi haridus lünklikuks. Teoste eest sai ta väga vähe raha ning ta elas vaesuses. Suri vaimuhaigusesse. ,,Seitse venda"- raamatu põhjal peegeldub soomlase olemus. Vaatleb talurahva elu, suhteid, kombeid, haridust jne. Raamat räägib vendade arengukäigust teose jooksul. Seal on palju dialoogi, tegevust, muinasjutte, muistendeid. Vennad: Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Rühmitused Tarapita, Siuru
Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke.
Teatud muutused tulevad 1930ndate keskpaigas, aga alus ei muutu. Läheb mõnevõrra üle traditsioonilisemale poeetikale, vabavärsi osakaal kahaneb. 1930ndatel tulevad selgelt esile poliitilisema programmi otsingus, nt ''Noored partisandid'' kirjutab suure poeemi Vabadussõjast, aga 5 a hiljem liitub NSV-ga ja osales ise vabadussõjas ja see on isiklik kogemus. Sütiste jääb sõja ajal eestisse. 15. Arbujate tegevus ja looming. Tegutses aastal 1938. Antoloogija koostaja Ants Oras. Rühmitust kui sellist ei ole, aga antoloogia autoreid hakatakse kutsuma arbujateks. Liikmed: Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Nendega seotud TÜ peahoone, Werneri kohvik ja Hotell Londoni majas asuv kunagine kohvik. Suur osa arbujatest seotud üliõpilasseltsi Veljestoga. Arbujate looming: 1) Betti Alver ja Heiti Talvik viljelesid kunstlikku laadi, nendel näitel saab rääkida, kuidas
tühja loba. Samuti kuuluvad jutukirjanduse alguse ja arnegu perioodi kalendris sisalduvad lood. 10. Eestikeelne värsilooming 18. sajandi keskpaigas ja teisel poolel (J. G. Schwabe jt). Eestikeelseid ilmalikke värsikatsetusi antud perioodist vähe, originaalsus küsitav. Arenguprotsessis kerkivad esile Joachim Gottlieb Schwabe kalendrivärsid. Pärit Harjumaalt, pastorina Põhja-Eestis, 1796. aastast ,,Eesti-Ma Rahwa Kalendri" lisa koostaja. 1797. aasta kalendris ,,Lapse uinutamise Laul" on varaseimaid hällilaule ning ,,Kewwade laulda" (1798) esimesi loodusluueltusi. Lüürika arenguprotsessis tähtis koht tundmatuks jäänud luuletaja värssidel ,,Tomas ja Liso", varaseim armastusluule. Sentimentaalse leinalaulu autor Harjumaa mõisnik Bernd Heinrich von Tiesenhausen ,,Tio tassane ja helde" (1784) esimeseks eesti lugejateni jõudnud luulekoguks ,,Monned laulud" 1806 11. Estofiilsuse kujunemine. J. H. Rosenplänteri ja O. W
hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3) 3. A.Gailiti elu ja looming Gailit (1891-1960) Sündis 1891 Tartumaal Kuiksillai Laatre mõisa lähedal. Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja samas edaspidiseks võimalus teha ajakirjanikuna kaastööd läti ja vene ajalehtedele. 1895 kolib pere Laatre mõisa, seal elatakse 12 a. Pereisa rändab oma elukutse tõttu palju ümbruskonnas ringi. Võtab ka pojad sagedasti kaasa (palju kauneid looduselamusi). 1899 astub G Valga läti kihelkonnakooli, seejärel Valga linnakooli, kuid ei lõpeta seda. 1905-1907 käib Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda. Jääb Tartusse 1907-1911, võtab eratunde ja õpib iseseisvalt. Huvi kirjanduse ja ajakirjanduse vastu
"Me raiskame kõik oma päevad elu mõtet otsides. Teadke siis ometi, et see mõte on kunstis!" O.Wilde Oscar Fingal O´Flahertie Wills Wilde on iiri päritolu inglise kirjanik. Tema vanemad olid säravad ja ja ekstsentrilised isiksused. Isa oli tuntud silma- ja kõrvaarst, kelle teaduslik ja rahvaluulealane uurimustöö leiab vastukaja tänaseni. Ema oli äge iiri rahvuslane ja silmapaistev kirjanik, tõlkija. Esimesed teadmised kunstist sai ta emalt. Oscar Wilde õppis Dublinis klassikalist filoloogiat ja jätkas õpinguid Oxfordis, kust sai 1878. aastal humanitaarteaduste bakalaureuse. Oxfordis kujunes välja ka ta kunstifilosoofia, mille kandvaks põhimõtteks oli ,,kunst kunsti pärast" (puhta kunsti pooldajate juhtlause). Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Wilde´il olid erakordsed teadmised antiikpoeesias, eriti andekas oli ta klassikaliste keelte alal, ent tuleviku kohta arvas ta järgmist: ,,Igatahes ei saa minust mõnd kuivetunud Oxfordi õppejõudu
- 1 kaksikvärss Kuulsamad esindajad: Shakespeare, John Keats. Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Lapsepõlv - sündis 30.01.1878 Albu vallas Põhja-Tammsaare talus - vanematekodus elati lihtsat ja töökat talopojaelu - isakodust austus talupoja raske töö vastu - õppis vanemate vendade kõrvalt omal käel lugemise selgeks Hariduskäik ja töö - 1892-1897 käis Väike-Maarja kihelkonnakoolis - 1898-1903 Treffneri gümnaasiumis - töötas 4 aastat ajakirjanikuna (tekkis huvi ühiskondlike probleemide vastu) - 1907 alustas õpinguid Tartu ülikoolis õigusteaduskonnas – juristidiplom jäi haiguse tõttu siiski saamata Edasine elukäik - 1911 kolis Tartust Koitjärvele venna juurde - 1912 reis Kaukaasiasse - 1919 asus seoses naisevõtuga Tallinnasse: - rajas pere (kaks last) - pühendus järjekindlalt loomingulisele tööle I loominguperiood (1900-1907) - külaainelised jutud
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................