Henrik Visnapuu (2)

Henrik Visnapuu
2. jaanuar 1890 Helme kihelkond - 3. aprill 1951 New York
Isa oli juhuehitustööline. Elukohad vahetusid pidevalt. Perekonnas oli põhimõte, et haridus on investeering .
Luges palju, oli uudishimulik ning natuke boheemlaslik. Tal oli sügav psühholoogiline inimese tundmise vaist, tundlik. Luules oli mõjutuseks futurism. Kasutas ohtralt kordusi ja onomatopoeetilisi sõnu. Teda huvitas müstika. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami , töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides . 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis.
1917 liitub Siuruga. Võtab osa Vabadussõjast koos parima sõbra August Gailitiga. Ta hüüdnimi oli vürst ning talismaniks pintsakutaskus krüsanteem. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige ja ajakirja " Varamu " toimetaja . 1944. aastal emigreerus Visnapuu Eestist, jõudes 1949. aastal Ameerikasse.
Esimene luulekogu oli “ Amores ” 1917. Oluline oli armastus ja tunded. Kasutab sümboolikat, eelistab ideaalset reaalsele. Kasutab palju naistenimesid: Ene, Maaria, Eokene, Malleke.
1919 ilmub luuletus “Ärge tapke inimest”. 1920 “Talihari”, “Hõbedased kuljused”, “Käoorvik”.
“Kümme kirja Ingile”- luuletsükkel, mis räägib armastusest tema ja ta naise vahel. Võib pidada Eesti ilusaimaks armastusromaaniks värssides. Visnapuul oli kolm armastust: naine, kannatav inimene ja Jumalkõiksus.
1925 “Ränikivi” Iseloomustab skeptilisus, üksikisiku õnnetus ja vastandid: igavene -üürike, jumal-saatan, süda-liha, joobumus-kannatus, elu-surm.
Luulekogud : Maarjamaa laulud 1927, Puuslikud 1929, Tuulesõel 1931 , Päike ja jõgi 1932, Saatana vari 1937, Põhjavalgus 1938, Kaks algust 1940, Tuule-ema 1942.