millega elus tabamatuks jäävat on võimalik vähemalt mingil määral kirjeldada. Sellise eristuse järgi ei ole modernism ja postmodernism tegelikult mitte erinevad kirjandusajaloolised epohhid, vaid ühe ja sama kirjandusliku taotluse kaks külge. Postmodernismi võime leida juba modernismi algusaegade teostest (näiteks Luigi Pirandello näidend „Kuus tegelast autorit otsimas“). 20. sajandi teise poole eesti kirjaniku Mati Undi romaanid on ühtaegu nii modernistlikud kui postmodernistlikud. Jean-François Lyotard’i järgi postmodernistlikkus tunnetuslikus (kuigi mitte ajalises) mõttes isegi eelneb modernistlikkusele.
Postmodernistlikud tunnused Mati Undi ,,Sügisballis'' Teos ,,Sügisball'' on aastal 1979 ilmunud Mati Undi postmodernistlik romaan. Teoses on palju postmodernistlike tunnuseid, romaanis ei ole kindlat õiget ega valet, iga lugeja loeb erinevalt ja näeb erinevalt põhjuseid ja tagajärgi, seetõttu ongi tegemist postmodernismiga. Järgnevalt toon välja tunnused, mida leidsin. Esimesena tooksin välja selle, et teos on fragmenteeritud ehk ühel hetkel räägib Maureri tegemistest ja teisel hetkel Laura mõttemaailmast ja tegemistest. Teoses oli kindlasti ka urbaniseerumist ja getostumist, leian, et see väljendus selles, et kogu teose sündmustik toimus Mustamäel ja harva viidi tegevustik välja sealt ümbrusest. Getostumine tuleb välja sellega, et Mustamägi on kui eraldatud linnaosa ja nähtamatu. Teoses oli kahestumist, Laura tegelase kaksikelu, ühtepidi Laura oli kodune, kasvastas last ning Laura vaatas koguaeg televiisorit, inglise sarja, kus...
3.slaid Hoolimata positiivsest algusest oli tunda tugevat ebakõla kolme olulise jõujoone vahel. Nendeks olid esiteks kohalik kunst ja kunstielu, teiseks ühiskondlik situatsioon oma kuhjuvate probleemide ja kasvava venestamispoliitikaga, mis võttis 1980. aastate algul üha ähvardavamad mõõtmed, jõudes kakskeelsuse nõudeni koolis ja kultuurielus. Kolmandaks teguriks olid rahvusvahelisest kunstist siia jõudvad impulsid, aaaeeskätt kardinaalne ideoloogiline muutus, mille tõid kaasa postmodernistlikud teooriad. 4.slaid Loomulik areng oli pärsitud ning seetõttu tekkisid ainult lokaalsele kunstielule iseloomulikud arenguvariandid, millel tihti puudus arengulooline põhjendus nii ühiskonnaskui kunstis eneses. Need lõpmatud kontekstid, mida oskas „lugeda” ainult kohalik kultuuripublik, tekitasid kunsti ümber nagu tühja ruumi. Eesti kunsti kaitsemehhanism oli püstitamas elevandiluutorni, mis uhke üksiklasena muu elu kohal kõrgus
kaunistuste puudumine, tähtsamal kohal on faktuur. Samuti laiad aknad. 5. Rahvusraamatukogu, Tallinn Raamatukoguhoone ehitati aastatel 19851993. Maja arhitekt on Raine Karp. Sisekujundaja Sulev Vahtra. Majal on kaheksa korrust, millest kaks asuvad maa all. See on tänaseni Baltimaade suurim raamatukogu, mis mahutab 600 lugejat, konverentsikeskuse, teatrisaali ja mitmed näitusepinnad. Arvan, et tegemist on postmodernistliku hoonega. Paekivi kasutus. Postmodernistlikud omadused selle hoones juures on nt. triviaalsed, kitsilikud elemendid. Võrdleksin seda hoonet Sakala keskusega, mille on samuti projekteerinud Raine Karp. Mõlemad hooned on arhitektuurilt sarnased. Mõlemad on suurehitised. Keskuse modernism oli maskeeritud kontseptuaalseks ja loominguliseks. 6. Kawe Plaza, Pärnu mnt 15, Tallinn Hoone valmis 30. oktoobril 1998. Selle projekteeris Eesti päritolu Kanada arhitekti Henno Sillaste
1. Kuidas oleks õige lahti mõtestada mõiste ,,post+modernism’’? Postmodernismi (ld post, peale/pärast; ehk siis see, mis tuleb pärast modernismi) on keerukas defineerida, kuna ta on levinud erinevates distsipiilindes (filosoofia, kirjandus, kunst) nagu seda oli ka modernism. 2. Millise kunstiliigi puhul saab kõige esimesena kõnelda postmodernismist? Arhitektuuri puhul saab kõige esimesena kõneleda postmodernismist. 3. Millest loobusid postmodernistlikud arhitektid? Mis aga pidi nende ehitistes tingimata olema? Postmodernlistikud arhitektid loobusid järjekindlust funktsionalismist. Kindlasti pidi olema ehitise fassaad kaunistatud ja kujundatud sümboolse tähenduse kandjaks. 4. Kelle ütlusele viitab väljendus ,,Vähem on igav’’? ,, Vähem on igav’’ viitab nendele arhitektidele, kes loobusid järjekindlast funktsionalismist. 5. Kuidas avaldus postmodernism maalikunstis? Kust võeti sageli piltide aine?
Maailm pole sidus, terviklikkust ja lõpetatust välditakse.Kirjandusteos lõpeb vahel nii, et pakub mitut eri lõpuvarianti korraga. Postmodernistliku kirjanduse üks tunnusjoon on rahvuspiiride ületamine, kuna maailm on kättesaadav kõigile. Suureneb kirjanike hulk, kes on sunnitult või vabatahtlikult välja rännanud oma kodumaalt ja kannavad endas mõlema kultuuri olemusjooni. POSTMODERNISM EESTI KIRJANDUSES Esimesed postmodernistlikud ilmingud eesti kirjanduses olid 1970.aastate algul J.Üdi/J.Viidingu luules ja M.Undi proosas.1971.aastal ilmus luulekogu ,,Närvitrükk'', milles esines postmodernistlike jooni. Ilmekad autorid on S. Kivisildnik ja A.Kivirähk, esimese tõsise ja kurja hoiakuga, teine pehme huumoriga ometi otsivad mõlemad väärtusi, mille olemasolus nad samal ajal kahtlevad, mida juba ette eitavad ja välja naeravad. Omanäoline koht on Peeter Sauteri ja Kaur Kenderi jutuloomingu sellel osal, mis
Selleks kasutatakse väga erinevaid meetodeid ja võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute omadustest ning muudest asjaoludest. Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loogikale ja ratsionaalsusele etteaimatavad ja kontrollitavad. Sel perioodil loodud juhtimise ja eestvedamise teooriad pakuvad jätkuvalt huvi ka kaasajal. 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad Isiksuseomaduste teooriad hakkasid levima 20. sajandi esimesel poolel ning põhinesid
Selleks kasutatakse väga erinevaid meetodeid ja võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute omadustest ning muudest asjaoludest. Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loogikale ja ratsionaalsusele etteaimatavad ja kontrollitavad. Sel perioodil loodud juhtimise ja eestvedamise teooriad pakuvad jätkuvalt huvi ka kaasajal. 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad Isiksuseomaduste teooriad hakkasid levima 20. sajandi esimesel poolel ning põhinesid
Kümnen Teemad Autorid Teosed Huvitavat d 1940 Kommunistlik propaganda. Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad", ,,Poeem Okupatsioonid kehtestasid range Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Karl Ristikivi, August Gailit Stalinile", ,,Mina kommunistlik noor". Debora tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940 Proosa ja draama jutustus, olu-kirjeldus, Friedebert Tuglas, August Mälk Vaarandi ,,Põleva laotuse all", ,,Talgud Lööne soos". kahanes märgatavalt uute eestike näitekirjandus, romaanid ja novellid Marie Under, Hendrik Visnapuu Karl Ristikivi ,,Võõras majas". August Gailit ,,Ekke kirjandusteoste hulk. Tekkis kaks põgenemisteekonnast, ...
New Yorkis asuva kuulsa hoone. 1. Hoone on eklektiline ja pluralistlik, tsiteerides erinevaid stiile ja tehnikaid. Traditsiooniline modernistlik materjal (klaas ja betoondetailid) on valatud kellakapi kujusse, mis tipneb Chippendale'i stiilis lõhutud ülaäärega. 2. Eklektitsism kehtestab vasturääkivuste esteetika, harmoonilise disharmoonia, oksüümoroni. Vastuolulisus tekib kellakapi ja hoone vahel. 3. Postmodernistlikud hooned on tihti antropomorfsed, s.t. nad viitavad inimesele või inimesega seotud asjadele. Siin kujutab hoone üht inimese valmistatud asja kellakappi. 4. Aegade vastuolulisus, oleviku ja mineviku suhe: vanaaegse kujuga kell ja moodne pilvelõhkuja. 4 5
Seeparast ongi postmodernismist selgepiirilist kasitlust luua keeruline. Mõistet ,,postmodernism" kasutatakse eelkõige kahes tähenduses: Postmodernism kui postmodernistlik ajastu- kultuuriepohh, mis algas pärast modernismi(1960.- 70. Aastatel) ja mille lõppu pole paljude teoreetikute arvates ette näha. Postmodernism kui postmodernistlik kirjandus, kunst jne- kirjandusvoolu nimetus( nagu ka näiteks romantism, ekspressionism), termin, mis osutab teostele, millel on postmodernistlikud tunnused. Kuigi nende tunnuste suhtes valitsevad märgatavad erimeelsused, on siiski mõned esileküündivamad mõisted, mida on alatai postmodernismiga seostatud. Siin on esitatud olulisemad neist: 1.eklektiivsus 2.laialivalguvus 3.marginaalsus 4.subkultuursus 5.kõik on lubatud 6.intertekstuaalsus 7.globaliseerumine(e ülemaailmastumine) 8.urbanism 9.dehumaniseerumine 10.tehnoloogilises 11.eurotism 12.eksperimentaalsus 13.kontseptuaalsus 14.fiktiivsus 15.nihilism(kõige eitamine) 16
maailmataju ja mõtteviisi prisma. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht. Mati Unt rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Unt alustas luuleõhtute ja monolavastustega. Repertuaarvalikus langes rõhk klassikale, mis domineeris ka hiljem. Tsensuuri varisedes alustas Unt absurdidraama lavastamist. 1990ndail tugevnesid Undi reziis postmodernistlikud jooned. Kunstilises plaanis torkab silma paljustiililisus: Unt segas või sulatas ühes lavastuses kokku väga erinevaid stiili- ja zanrielemente, tundetoone ja mänguvõtmeid, taotlematagi terviklikku üldmuljet. Siiralt tundelised ja tõsised kohad vaheldusid peene irooniaga, rollide läbielamine rõhutatud näitamisega, traagika farsiga, popkultuuri märgid klassikaga jne. Üheks uhkemaks näiteks on Von Krahli Teatri trupiga tehtud ,,Stiil ehk Mis on maailma nimi". Unt võttis aluseks Peet
· Inimarmastus Osalt modernistliku maailmavaate eetikareeglid Postmodernistlik tänapäevane maailm Modernistliku alusega bioeetika, mis põhineb reeglitel ja normidel, käskudel ja keeldudel vastandub mõnes osas postmodernistliku ühiskonnaga, mis .... .... eeldab isikuvabadust ja sellega kaasuvat moraalsust ja kõlbelisust, mitte reegleid. Eeldus on, et inimene ongi moraalne ja ei ole vaja piiravaid ja reguleerivaid käske Postmodernistlikud bioeetilised voorused Humanism - inimese ja inimlikkuse väärtustamine ·Pühendumus ·Usaldus ·Empaatilisus ja kuulamisoskus ·Ausus ja tõe ütlemine ·Suunamine ja juhendamine ·Ravitsemine ja hoolitsemine ·Julgustamine ja toetamine ·Jagamine teistega Üksikisiku vabadus kui väärikuse mõõdupuu · Inimese väärikus eeldab selle tunnustamist · Igaühel on isiklik ja privaatne ala, mis on puutumatu.
Juhtimise klassikalised teooriad 1. Teaduslik juhtimine – F.Taylor 2. Administratiivne juhtimine – Henry Fayol 3. Bürokraatlik juhtimine – Max Weber Juhtimise neoklassikalised teooriad 1. Inimsuhete juhtimine – Mary Parker Follett, Elton Mayo 2. Inimressursside juhtimine – Abraham Maslow, Douglas McGregor Juhtimise kvantitatiivsed teooriad 1. Kvantitatiivne juhtimisteooria 2. Operatsioonide juhtimine 3. Infosüsteemidega juhtimine Kaasaegsed ja postmodernistlikud teooriad 1. Süsteemiteooriad – West Churchman 2. Eesmärgiline juhtimine – Douglas McGregor, Peter Drucker 3. Tasakaalustatud mõõtmismudel – Robert Kaplan, David Norton 4. Kvaliteediorientatsiooniga juhtimine - 5. Postmodernistlik juhtimisteooria – Moran, Cooper, Burrell, Parker 12. Juhi rollid. Suhtlemisega seotud rollid e isikutevahelised rollid: Juht kui: - esindaja (avalik esinemine) - juhendaja- eestvedaja (motiveerimine)
Postmodernismi tehnika on seotud tsiteerimise, viitamise, iroonia, paroodiaga, popkultuuri võtetega. Tavaliselt pole postmodernistlik kirjandusteos üheselt mõistetav, vaid avatud tekst, mis kutsub lugejat otsima kujunditele uusi tähendusi ja seoseid, looma ,,oma teost". Postmodernism laiemas tähenduses hõlmab kogu tänapäevast elustiili, arvuti- ja mobiiliajastu inimeste argielu, kõiki inimtegevuse valdkondi. Eesti kirjandusse ilmusid postmodernistlikud tekstid 1960ndatel, domineerivaks sai postmodernism 1990.aastail. 20.sajandi keskpaigast äratas tähelepanu omanäoline ladinaameerika kirjandus, mille poeetikast hoovad ürgset loodus- ja maalähedust. Enne Jorge Luis Borgest Ladina-Ameerikat kirjandust õieti maailmakaardil polnudki, Borgesest aga sai hinnatuimaid ja tõlgitumaid maailmakirjanikke. Teda võib pidada üheks postmodernistliku kirjanudse ning maagilise realismi teerajajaks. Jorge Luis Borges (1899-1986)
juhtimisteoorias mitme oluliselt erineva koolkonna ja käsitlusviisi olemasolu (Mereste, 2003). Juhtimisteadlased ongi aegade jooksul püüdnud korrastatust luua. Seda on tehtud küllaltki erinevalt (Vadi, 2004: 78). Esiteks on toodud välja kaks kuni viis juhtimisteooriate rühma: 1) klassikalised ja nüüdisaegsed teooriad (Alas, 2001); 2) klassikalised, neoklassikalised, kvantitatiivsed, kaasaegsed ja postmodernistlikud teooriad (Türk, 2003). Edasi on nende all loetletud koolkonnad, kus see on osutunud võimalikuks (Vadi, 2004: 78). Teiseks on esitatud neli või kuus juhtimiskoolkonda: 1) klassikaline, käitumislik, kvantitatiivne koolkond ja põhiliste lähenemisviiside sünteesid ning nende poolt hõlmatavad teooriad või nende esindajad; 2) teadusliku juhtimise, klassikaline (administratiivne), inimsuhete ja käitumisteaduste, matemaatiline koolkond, süsteemne ja situatsiooniline
koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 5) Postmodernistlikud teooriad ja teised juhtimise paradigmad. 50-ndail ja 60-ndail aastail oli organisatsiooni- ja juhtimisteooriate käsitlemine in. Iga majandus-, sotsiaal- ja psühholoogiateema käsitleja, kel vähegi võimalik, lülitas oma kirjatükki kas lühemal või pikemalt midagi ka organisatsiooni- või juhtimisteooriast. Mujalt kirjutatust vähem või rohkem haarates esitati lisaks ka oma algmõtteid ja omapäraseid seisukohti
värsivormidest. Modernistlik kirjandus vastandub romantismi õhkavale loomule ja püüab ületada realismi üheplaanilisust. Eksperimenteeriti nii vormide kui väljendusviisidega. Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist, tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. Postmodernism erineb modernismist sellega, et on vähem elitarismi rõhutav. Postmodernistlikud kirjanikud erinevad modernistlikest selletõttu, et nad ei pea ennast teistest paremaks, vaid tegleevad pigem osalusvaatlejatena kõrvalt. Seda iseloomustab ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu. Postkoloniaalne kirjandus kujutab endast koloniaalmaade kirjandust, st India, Aafrika, Austraalia ja Kanada kirjandust. Kirjandus on seal tekkinud varem, kuid alates 1980. aastatest hakati neid maid nimetama postkoloniaalseteks, sest need olid enne koloniseeritud
koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 5) Postmodernistlikud teooriad ja teised juhtimise paradigmad. 50-ndail ja 60-ndail aastail oli organisatsiooni- ja juhtimisteooriate käsitlemine in. Iga majandus-, sotsiaal- ja psühholoogiateema käsitleja, kel vähegi võimalik, lülitas oma kirjatükki kas lühemal või pikemalt midagi ka organisatsiooni- või juhtimisteooriast. Mujalt kirjutatust vähem või rohkem haarates esitati lisaks ka oma algmõtteid ja omapäraseid seisukohti. 60-ndate aastate algul olid teooria käsitlejate mõtted ja jõupingutused
kõik esindavad mingil määral erinevaid arusaamu kultuurist. · Kultuurifilosoofia. Kulturwisshenschaft. Kultuuriajalugu · Kultuuriantropoloogia 1 · Kultuuriantropoloogia 2 · Kultuurisotsioloogia 1 · Kultuurisotsioloogia 2 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest · Kultuuriuuringud (cultural studies) · Postmodernistlikud ja poststrukturalistlikud kultuuriteooriad · Feminism. Postkolonialism. Globaalkultuuri teooriad. · Kultuuripsühholoogia. Kognitiivsed kultuuriteooriad. · Psühhoanalüütilised kultuurikäsitlused · Kultuurisemiootika · Kultuuriökoloogiad Oluline on pöörata tähelepanu käsitletavate autorite erialakeele kasutusele e metakeelele. S.t. siis mitte seda, kas nad kirjutavad ingl, pr, sks vm keeles, vaid
sõnaraamatu definitsiooniga. 10. Mis oli selles peatükis esitatud ebatavalisel objektidel kunstin atoimimise eelduseks? Sellise kunsti edu oluliseks kindlustajaks oli sensatsiooniline ajakirjandus. 28. Postmodernism. 1. Kuidas oleks õige lahti mõtestada mõiste ,,post+modernism"? 2. Millise kunstiliigi saab kõige esimesena kõnelda postmodernismist? Postmodernismi mõiste üks ja kõige selgem tähendus sündis 3. Millest loobusid postmodernistlikud arhitektid? Postmodernlistikud arhitektid loobusid järjekindlust funktsionalismist. Kindlasti pidi olema ehitise fassaad kaunistatud ja kujundatud sümboolse tähenduse kandjaks. 4. Kelle ütlusele viitab väljendus Vähem on igav? Väljendus ,,vähem on igav" viitab arhitektide ütlusele, kes loobusid järjekindlast funktsionalismist ja kasutasid oma projektides ,,tsitaate" modernismieelse arhitektuuri stiilidest. 5. Kuidas avaldus postmodernism maalikunstis
2.4.3 Juhtimise kvantitatiivsed teooriad 30 2.4.3.1 Kvantitatiivne juhtimisteadus 30 2.4.3.2 Operatsioonide juhtimine 31 2.4.3.3 Infosüsteemidega juhtimine 31 2.4.4. Kaasaegsed ja postmodernistlikud juhtimisteooriad 31 2.4.4.1 Süsteemiteooriad 31 2.4.4.1.1 Terviklik kvaliteedijuhtimine 32 2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4
Postmodernism 1. Kuidas oleks õige lahti mõtestada mõiste "post+modernism"? Eelnevad kunstinähtused ei sobinud kokku modernistliku kunstiteooriaga ja selle asemele, et luua uut stiili, olid need kunstisuunad loobunud stiilitaotlustest, lõhkunud piirid kunstiliikide vahel ning ähmastanud kunsti ja elu piiri. Modernism jõudis kriisi ja hakati rääkima postmodernismist. 2. Millise kunstiliigi puhul saab kõige esimesena kõnelda postmodernismist? Arhitektuuri puhul. 3. Millest loobusid postmodernistlikud arhitektid? Mis aga pidi nende ehitistes tingimata olema? Loobusid funktsionalismist ja kasutasid oma projektides "tsitaate" modernismieelse arhitektuuri stiilidest, eriti klassitsismist. 4. Kelle ütlusele viitab väljendus "Vähem on igav"? Charles Jencksi. 5. Kuidas avaldus postmodernism maalikunstis? Kust võeti sageli piltidele aine? Mitmed kunstniku, eriti Itaalias, on alates 1970ndatest hakanud maalima klassitsistlikke või klassitsismilähedasi pilte. 6
tekitab tegelikke soove, kehalisi soove. Vaatamata sellele, et nende rahuldamine on üsna kahtlane. ,,Läbirääkiv inimene" muudab inimestevahelisi suhteid väljaspool tööd, näiteks peresuhteid - need pole enam kindlad, vaid läbiräägitavad. Meedia pakub identiteedimudeleid. Seega: meedia, reklaam, pildid ei ole lihtsalt pildid, meelelahutus, vaid miski, mida võetakse väga tõsiselt. 23. Millised on postmodernistlikud vaated identiteedile (näiteks Fetaherstone'i või Maffesolile põhinedes) ja millised on sellega seotud vastuolud (näiteks Anthony Giddensi ja Laschi arvates)? . Inimene kaotab võime näha teisi kui armastuse tekitajaid. - ehk siis inimesed ei anna rahuldust, vaid asjad. Ei suuda enam egol ja mitte-egol vahet teha. Luuakse kujutlus emast või isast, kõikvõimsast, kes on enesega äravahetatav. Millelgi ei ole tähendust väljaspool ego
mis on küllaltki uus, sest betoon oli kallis. Kuulsaks sai tööga Teatro del Mondo. 2 5 Kombineeritud uued ideed koos traditsiooniliste vormidega, muudavad postmodernistlikud majad jahmatavaks, üllatavaks ja meelt lahutavaks. Tuttavad vormid, kujud ja detailid on kasutatud ootamatutes olukordades. Ehitised sisaldavad sümboleid, mis tekitavad vaatajates rõõmu ja üllatust. Ehitistel tekib tunne nagu kõik liiguks. Vormikus on antud majale huumoriga, irooniaga, mitmetähenduslikult ja paljude vastasseisudega
- Kognitiiv-käitumuslikud teraapiad Kognitiivne teraapia, funktsionaalne ... - .... - .... - Integratiivsedteraapiad-teraapia mudelid, mis integreerivad erinevaid teooriaid ja/või seniseid sekkumis - Elektism - psühhoterapeaudid rakendavad erinevaid sekkumis vastavalt oma väljaõppele ja klientide vajadustele Ekspressiivsed teraapiad kunsti-, muusika-,tantsu- jms teraapiad Postmodernistlikud teraapiad narratiivi teraapia, konstruktivistlik teraapia Kehateraapiad sensorimotoorne Psühhoteraapia Sekkuvad vs toetavad teraapiad Sekkuvad ehk analüüsivad: (kognitiiv-käitumis teraapia koolkonnaga seotud) - Minevikust pärit mustrite seos käesolevate probleemidega - Psühhiaatriliste häirete ravi Toetavad teraapiad: - Enesearengule suunatud - Emotsionaalse toetuse pakkumine Ei ole otseselt seotud koolkonnaga! Spetsiifilisus vs universaalsus
näitama kuidas on jõutud tõdemuseni. Täpne kirjeldus, kuidas saadi kontakti grupiga, kuidas uurimust läbi viis. Sellest on saanud nõutud osa uurimusest. Annab mingi võimaluse hinnata, mida inimene on teinud. Vahel muutuvad need ka liiga formaalseks. Kõik on need nagu mingid edulood. Loogilise mudelina peab olema refleksiivne analüüs kuid see on tavaliselt edulugu. Seega need muutuvad stereotüüpseteks. Postmodernistlikud viisid: James Glifford kultuurikollaz arusaam maailmast, kus on üha suurem maailma kultuuride integreerumine, aga see pole ühetaoline tervik, see on kollaazlik. Nad on küll rohkem seotud kui kunagi varem maailmas, aga moodustavad pildi, mis ei sulandu üheks, aga ometi on üks. Ulf Hannertz kreoliseerumine kultuuriline kreoliseerumine. Mõiste keeleteadusest emamaakeele ja omakeele segunemine. Sümbioosne keelekuju
Duchamp, kuulutas, et ta loob kunsti kui antikunsti ning tõstis 20. sajandi ikooni kui „püha“ staatusesse pissuaari. Duchampile järgnesid 1960ndatel popkunstnikud, kes parodeerisid Greenbergi negatiivset tõlgendust kitšist ja tegid kunsti, mis oli ärritavalt kommerts. 1970ndatel järgnesid arhitektid, projekteerides arhitektuurilisi paroodiaid (Philip Johnsoni AT&T pilvelõhkuja New Yorgis, mille fassaad meenutab vanaema riidekappi, 1984), kontseptualistid jt. 1980ndatel murdsid postmodernistlikud mängureeglid läbi juba laial rindel. 1990ndatel, pärast Berliini müüri langemist, järgnes läänele ka Ida-Euroopa ning alanud oli uus ajastu – kapitalismi globaliseerumine. Modernistliku maalikunsti kulminatsioon – abstraktsionism Kunst toetumas reaalteadustele Usk universaalidesse Mehe-kesksus Sotsiaalsed utoopiad Maalikunst kui “püha” “Puhtus” (purity) “Vorm” “Tasapinnalisus” (flatness) Võred ja võrgustikud (grids and gratings) “Stiil”
karjatamiseks sobinud metsad. Linnastumine viis küladest inimesed, asutus koondus ühismajandite keskustesse, taluhooned lagunesid. Kuna igal ajastul on oma arusaam väärtuslikest maastikest, muutub aastiku väärtuse mõiste ka ajas. Mis pärineb 10. Sajandist?- muinaslinnad Mida varasemast kihistusest, seda vähem on tänapäeval näha. 12-13 sajand-kirikud. 18-19. sajand-mõisad, järgnesid talumaastikud ja kolhoosimaastikud ning postmodernistlikud maastikud. Mis see maastik siis on? Maastik on inimese jalooduse suhte peegeldus. Looduslike ja kultuuriliste protsesside koosmõju tulemus. Mineviku, oleviku ja tuleviku ühiskoht. Maastik on kokkulepe: elitistlik või demokraatlik? Harmoonia või konflikt? Kellel on õigus? Maastiku väärtused: igal maastikul on oma väärtused, mis aitavad inimestel või inimgruppidel rahuldada teatud soove ja vajadusi. Säästliku maastikukasutuse põhinõudeks on maastku väärtuste kasutamine ilma
Meile on partamatu tunda euroopalikku esteetilist traditsiooni. Euroopas jaguneb: · Esiaeg Kreeka-Rooma antiik (ka Egiptus, Mesopotaamia, Pärsia, India) · Keskaeg kristlus, kui euroopat valitsenud ideoloogia, mis mõjutas ka esteetilisi debatte. · Uusaeg al 14.-15. saj renessanss, 18. saj valgustus · Kaasaeg al 1860 modernistlikud ja seejärel al 20. Saj teisest poolest postmodernistlikud esteetika-käsitlused, k.a spetsiaalesteetikad, nt muusika-, kirjanduse-, filmi-, arhitetuuri- jt kunstialade esteetika Mitte-läänelikud esteetikatraditsioonid: Vana-Hiina Kong Fuzi 5.saj ema Konfutsius tegeles esteetikaga. Pani eriti rõhku luulekunstile ja muusikale. Need toetavad rituaalide läbiviimist, etiketti ja aitavad inimesele lähemale tuua traditsiooni, iidseid kombeid ja väärtushinnanguid. Kuulus ülikute võimaluste hulka. Lihtrahvale polnud mõtet rääkida. 4
sihist hoolimata mõne endise voolu tundemärgid. Säärane ebamäärasus ongi tunnuseks, mis ühendab postmodernistlikku. Postmodernism on pigem seega nähtus, diagnoos. Pole olnud kuulda, et keegi kunstnik tituleeriks end postmodernistiks. Too väljend oleks nagu sõimusõna, mis kleebitakse kõigele sündivale külge. Seega pole tegemist mitte loojate ringkonna sisemise määranguga, vaid neile väljast külge pandud nimega, kriitikaga. Me ei saa tuua välja nimesid, kes oleksid suuremad postmodernistlikud kunstnikud. Võime vaid nimetada tänapäeva suuri kunstnikke ja nende kohta öelda, et jah, nad on postmodernistid. Võime ka naljaga pooleks öelda, et "tahtsin parimat, aga välja tuli ikka postmodernism." Üks põhjuseid, miks ei ole loomingus enam uusi tähelepanuväärseid teravusi, on kunstniku tähelepanu liikumine sisemiselt eneseteostuselt kunsti välistele eesmärkidele. Peamiseks väliseks eesmärgiks ka loomungul on paraku tänapäeval raha. Kommertslik kunst.
kuigi üldistatult on tegu siiski juhtimisteooriatega. Teooriate grupi vahetumise on tinginud iga eelneva grupi teooriate kritiseerimine, sest see pole andud pädevat vastust, kuidas kujuneda heaks, edukaks juhiks. Eestvedamise teooriad jagunevad: 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (hakkasid levima 20.saj. esimesel poolel), 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad (1950-ndad aastad), 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad (1960-ndad aastad), 4. Postmodernistlikud eestvedamise teooriad (alates 1980-ndad/1990-ndad). Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad on ajalooliselt esimesed, mis püüdsid anda vastust kuidas saada heaks juhiks. Sisuliselt oli tegemist pikkade loeteludega edukale juhile vajalikest pädevustest (teadmised, oskused, võimed) ja isiksuseomadustest. Püüti välja selgitada eestvedamiseks vajalike omadusi (vaimseid ja füüsilisi) ja oskusi. Tõdetakse, et isiksuseomadusi saab õppimise ja harjutamise teel arendada.
mehelik/naiselik/lapselik/täiskasvanulik/noor/vana jne. Kõik vastandlikkus kaob. 2) Stiilide paljusus- erinevad stiilid (moe/stiili loojad vaatavad ringi tänaval ja panevad nähtust kokku uue moe- ühele grupile sobivaks). Stiilid on vaadeldavad individuaalsel mitte kollektiivsel tasandil. 3) Enese loomine kui kollaaz. Tänapäeval on see kui protsess- ei saa valmis, pidevalt täiendatakse, muudetakse midagi. Vanasti....... Postmodernistlikud tingimused loovad üha suuremaid kultuurilise, ambivalentse..................... Suur riietusstiilide variatiivsus omakorda loob eklertsitismi (???????) riietuses, individuaalsuse konstrueerimisel välimusstiilide osas, mille tähendus tuleb kollektiivsel teel kokku leppida läbirääkimiste.................. Moe loomine tähendab tegevuses olija vaatenurga omandamist, et kontrollida ja eksperimenteerida riietuse erinevate tähendustega. Milliseid riideid sulle meeldib/ei meeldi kanda
Mõnede olulisemate traditsioonide kaardistamine ongi selle kursuse eesmärgiks. Me õpime tundma erinevaid traditsioone, koolkondi, autoreid kes kõik esindavad mingil määral erinevaid arusaamu kultuurist. · Kultuurifilosoofia. Kulturwisshenschaft. Kultuuriajalugu · Kultuuriantropoloogia 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 11 · Kultuuriantropoloogia 2 · Kultuurisotsioloogia 1 · Kultuurisotsioloogia 2 · Kultuuriuuringud (cultural studies) · Postmodernistlikud ja poststrukturalistlikud kultuuriteoo · Feminism. Postkolonialism. Globaalkultuuri teooriad. · Kultuuripsühholoogia. Kognitiivsed kultuuriteooriad. · Psühhoanalüütilised kultuurikäsitlused · Kultuurisemiootika · Kultuuriökoloogiad Oluline on pöörata tähelepanu käsitletavate autorite erialakeele kasutusele e metakeelele. S.t. siis mitte seda, kas nad kirjutavad ingl, pr, sks vm keeles, vaid milliseid mõisteid ja väljendeid nad kasutavad kultuurist rääkides. Nt
tabuteemasid, siis üks osa kirjanikest, kes postmodernismi viljelevad, kõigepealt kleepis üles oma rõveda sisuga luuletused. Mõistet ,,postmodernism" kasutatakse eelkõige kahes tähenduses. Postmodernism kui ajastu kultuuriperiood, mis algas pärast modernismi ja mille lõppu pole paljude teoreetikute arvates ette näha. Postmodernism kui kirjandus kirjandusvoolu nmetus, termin, mis osutab teostele, millel on postmodernistlikud tunnused. Erinevate tunnuste suhtes valitsevad erimeelsused, kuid need on esileküündivamad mõisted, mida on postmodernismiga seostatud. 1. Elektilisus vaadete stiilide ühendamine. Modernistlikud voolud (näiteks sümbolism, impressionism, sürrealism jne) tegelesid kunstilis-tunnetuslike piiride avardamisega, avastasid uusi väljendusvahendeid. Lõpuks tundus, et midagi uut pole veel võimalik teha. Selline tõdemus tähendaski postmodernistliku ajastu algust
annaabi.ee 
