Tempel asub Korintoses. Ehitatud lubjakivist, otstes kuus ja külgedel viisteist sammast. (Säilinud neist seitse) Templi keskele on ehitatud sein, mis jagab templi kaheks. Artemise tempel Oli pühendatud jumalanna Artemisele. Oli rajatud 550 e.m.a. 365.aastal e.m.a põletas selle templi maha Herostratos. Templist on jäänud alles templi mudel. Zeusi tempel Tempel asub Olümpias. Erechtioni tempel Athenale ja Poseidonile pühendatud tempel (421.a. e.m.a) Parthenoni tempel Poseidoni tempel Asub LõunaItaalias, Paestumis. U. 450 e.m.a. Varase dooria stiili näide. Hephaistose tempel Tempel on dooria stiilis. Asub Kreekas, Ateena linnas. Valmis u. 415 e.m.a Hera tempel Asub Olympias, Kreekas. Tempel hävines maavärina tõttu 4.sajandil eKr. Hera oli Zeusi abikaasa. Kõige tähtsam Kreeka jumalanna.
peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Vendadega liisku heites, sai Zeusist ülemvalitseja. Meri langes Poseidonile ja allilm Hadesele. Ta oli kõige võimsam jumal. Jumalate ja inimest isa. "Iliases" ütleb ta oma perekonnale: "Olen võimsam ma taevasist kõigist.
I Ithaka saarel * Oli Odysseuse abikaasa Penelope ja poeg Telemachos *Paleesse oli tulnud 100 kosilast, ühegagi neist ei tahtnud Penelope abielluda *Et viivitada kosilase valimisega, hakkas Penelope kuduma äiale surirüüd *Töö ei saanud kuidagi valmis, sest Penelope arutas öösel üles selle, mis oli päeval kudunud II Kalypso saarel *Odysseus on 9 aastat eemal olnud juba kodust *Saadetakse käsk Odysseus koju lasta *Odysseus ehitab parve *Parv jääb silma Poseidonile ja ta süütab selle põlema *Odysseus maandub faiaakide saarel III Odysseuse jutustus *Kuningas Alkinoosi palvel räägib Odysseus enda seiklustest: - Ta oli lootosesööjate saarel - Viibis kükloop Polyphemose juures - Jõudis saarele, kus elas tuultejumal Aiolos - Aiolos annab talle vastutuuled ja käseb neid hoida - Meremehed näevad Ithaka saart ja kui Odysseus magama läheb, siis avavad nad koti. - Tuul viib tagasi Aiolose saare juurde, Aiolos saadab nad minema.
kitsas väin, kukkus Helle jäära seljast merre ja uppus. Seda väina hakkasid kreeklased kutsuma Hellespontoseks ehk Helle mereks. ( tänapäeva nimetus on Dardanellid) Kuldvillak Jäär lendas edasi piki Külalislahkusetu mere ( Musta mere) lõunarannikut, kuni jõudis Kolchisesse. Phrixos jäi Kolchisesse elama ja sealne kuningas Aietes andis talle oma tütre Chalkiope naiseks. Tänutäheks ohverdas Phrixos jäära Zeusile( on ka versiooon, et Poseidonile) ning jäära naha (ehk kuldvillaku) kinkis Aietesele. Hiljem jäärast sai tähtkuju. Aietes riputas selle Arese hiide (pühapaik), kus seda valvas lohe. Kasutatud allikad WIKIPEEDIA: http://en.wikipedia.org/wiki/Golden_Fleece (19.02.2014) http://et.wikipedia.org/wiki/Kuldvillak (19.02.2014) Greek Mythology: Marilena Carabatea, 1997 Adam editions
vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Erechteioni karüatiididekoda Huvitavat Uuringust selgub, et vanad kreeklased ehitasid oma templid sellisele kohale ja pinnasele, kus jumalatel ja jumalannadel oleks kodune olla. Nt. Viljakusejumalanna Demeteri ja veinijumal Dionysose auks ehitatud templid on rajatud viljakale pinnasele, mis sobib suurepäraselt teravilja kasvatamiseks. Nt. armastusejumalanna Aphroditele ja merejumal Poseidonile pühendatud templid on püstitatud rannikuäärsetele astangutele. Aitäh kuulamast!J
Artemise templi mudel Türgis Apolloni tempel Dooria stiilis. Tempel asub Deloses, mida peeti mitmete kreeka jumalate sünnikohaks. Ehitatud lubjakivist, otstes kuus ja külgedel viisteist sammast (säilinud vaid seitse) Zeusi tempel, asub Olümpias Hera templid Paestumis Herale ehitati mitmeid templeid. Kõige paremini säilinud templid asuvad Itaalias, tolleaegses Paestumi linnas. Hera oli Zeusi naine. Erechteioni tempel Athenale ja Poseidonile pühendatud tempel, 421 e.m.a. Poseidoni tempel Asub Paestumis (Lõuna- Itaalia) 450 e.m.a. Varase dooria stiili näide Hephaistose tempel Dooria stiilis Asub Ateenas, Kreekas. Valmis u 415 e.m.a. Parthenoni tempel, Ateenas. LÕPP
Aphrodite Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Ta oli Zeusi ja Dione tütar, nagu "Iliases" mainitakse, kuid hilisemates poeemides jutustatakse, et ta sündis merevahust Küprose saare lähedal( Aphros tähendab kreeka keeles vahtu) ja oli väga ilus. Tema sümboliteks olid tuvi, mürt ja teised viljakad ning ilusad loomad, just see viitabki sellele et tal oli võim looduse üle. Tihti olenes temast ka, lisaks Poseidonile, milline on ilm merel kuna tal oli väike võim ka mere üle. Ta oli vastupandamatu, isegi kõige targemad alistusid tema võludele, sest ta oli võrgutaja ja naeris väga magusasti. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Trooja sõda
Aga ka Athena oli tulnud ennast pakkuma linna kaitsejumalaks. Ta kinkis rahvale oliivipuu ja rääkis, et kui rahvas võtaks tema enda linna kaitsejumalaks ,siis oleksid kõik selle linna elanikud targad ja andekad. Kuna selle linna kuningas ei teadnud kumba võtta, tehti hääletus . Athena võitis hääletuse ja selle linna nimeks on nüüd Ateena. Poseidon oli sellepeale nii vihane, et pani tormid möllama ja ujutas maa üle. Siis otsustasid ateenlased, et ehitavad Poseidonile templi ja kummardavad mõlemat jumalat samapalju. Poseidoni viha rauges ja oli Ateena meremeestele alati toeks. Ja nõnda saigi Ateenast võimas merelinn ja kaev, mille Poseidon Ateena rahvale kinkis on tänapäevanigi seal akropolises. HADES Hadese tutvustus • Zeusi vend • Allilma surnuriigi valitseja • Kutsuti ka Disiks, Thanatoseks ja Orcueks • Harva lahkus ta oma pimeduseriigist • „Hades oli surm, aga mitte surm ise!“ • Jõukuse jumal Hadese sümbolid • Granaatõun
teostes, kujutades inimest ühekorraga nii loomuliku kui ka idealiseerituna. Paljud skulptuurid ja maalid vaasidel kujutavad müütidest tuntud jumalaid ja kangelasi ning on loodud selleks, et tänada jumalaid eelnenud hea õnne eest ja säilitada nende poolehoidu ka tulevikus. Mitmed Kreeka templid olid spetsiaalselt ehitatud mahutama suuri jumalatele pühendatud kujusid. Näiteks Erechtheion on tempel Ateena akropolil, mis on pühendatud nii Athenale ja Poseidonile. Seal on pühapaigad kohtades, kus Poseidon olevat löönud oma kolmhargi maasse, tekitades nõnda sinna soolaveeallika ja kuhu Athena olevat istutanud oliivipuu, kui ta viimaks Ateena Poseidoni käest endale võitis. Vana-Kreekas välja kujunenud mõtteviisi, mis keskendas inimkonna universumi keskmeks, on hakatud kutsuma ,,Kreeka imeks". Maailm muutus humaanseks inimene muutus vabaks hirmust kõikvõimsa teadmatuse ees. Selle idee sünniga muutus maailm ratsionaalseks.
linna kaitsejumalaks. Ta kinkis rahvale oliivipuu ja rääkis, et kui rahvas võtaks tema enda linna kaitsejumalaks ,siis oleksid kõik selle linna elanikud targad ja andekad. Kuna selle linna kuningas ei teadnud kumba võtta, tehti hääletus. Athena võitis hääletuse ja selle linna kaitsejumalaks,xz mille nimi on nüüd Ateena. Poseidon oli sellepeale nii vihane, et pani tormid möllama ja ujutas maa üle. Siis otsustasid ateenlased, et ehitavad Sunioni neemele Poseidonile templi ja kummardavad mõlemat jumalat samapalju. Siis Poseidoni viha rauges ja oli Ateena meremeestele alati toeks. Ja nõnda saigi Ateenast võimas merelinn ja kaev, mille Poseidon Ateena rahvale kinkis on tänapäevanigi seal akropolises. Üks teine legend rääkivat; et kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete
suurejooneliseks kultuurikeskuseks. Akropoli viis uhke sissekäik propüleed ehk eesvärav, mille kõrval oli Nike tempel. Keskmesse püstitati Parthenon ehk jumalanna Athena tempel, mille sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis. Templis sees oli jumalanna hiigelsuur kuju, mis oli kaetud elevandiluuga ja rüüstatud kuldrõivastesse. Lisaks Parthenonile tõusis esile veel Erechteioni tempel, mis oli Athenale ja Poseidonile pühendatud. Kreeklaste jumalad Zeus- Jumalate valitseja ning taeva-, tormi- ja piksejumal. Jagas oma kahe venna, Hadese ja Poseidoniga, maailma valitsemist nii, et tema sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, kuid kõik maapealne ja Olümpos jäid ühisvaraks. Tänu piksenoolte käsitamisele oli Zeus kõige võimsam ja ülejäänud pidid talle kuuletuma. Kreeklased kutsusid teha tihti isaks, sest tal oli palju lapsi nii jumalate kui ka kangelaste seas.
Ateena akropol Erechtheion Erechtheion asendades osaliselt suurt jumalanna Athena templit, mis pärines 6. sajandist eKr. Erechtheion on Parthenoni kõrval Ateena akropoli kuulsaim ehitis, seda eelkõige nn karüatiidide koja tõttu, mille talastikku kannab kuus naisekujulist sammast. Erechtheion Erechtheion on saanud nime Erechtheuse järgi. Selles austati Athenat kui Ateena linna kaitsjat , ent seal olid altarid ka mitmele teisele jumalusele ja kangelasele, sh Zeusile, Poseidonile, Hephaistosele ja Butesele. Erechtheion, vaade lõunast Karüatiidide koda Panathenaikoni staadion Panathenaikoni staadion oli vanaajal ehitatud staadion Ateenas. Parthenon Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447438 eKr Pheidiase juhendamisel. Parthenon Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu
ohus olevaid meremehi. Nad vaigistasid tormi ning tegid kõik võimaliku, et inimeste sõidud merel oleks kiired ja turvalised. Teati ka, et neriidid aitasid Iasonil ja argonautidel tüürida laev eemale Charybdisest ja Skyllast ning sümplegaadidest (kokkupõrkavatest kaljudest). Neriididega seostub legend ,milles kuninganna Kassiopeia uhkustab oma tütre Andromeda iluga. Neriidid muidugi raevusid sellisest väitest, et Andromeda võib olla ilusam kui nemad ja kaebasid oma kaitsjale- Poseidonile, kes ujutas solvangu eest maa veega üle ja saatis merekoletise Kepheuse kuningriiki laastama. Kuulsamad neriidid on näiteks Amphritite (Poseidoni abikaasa) ja Thetis (kõige tähtsam neriid ja Achilleuse ema). Tavaliselt on iga neriidi nimega seotud mingi kindel kaitsevõime või omadus. Näiteks: Kymo oli lainete jumalanna; Eulimene oli turvaliste sadamate jumalanna; Glauke muutis mere rohekas-halliks; Sao päästis meremehi jne. Okeaniidid ,,Suure jõe nümfid", neriidide nõbud.
Pole teada, millised nad olid, sest keegi, kes neid nägi ei pääsenud eluga. Saatür Sokkinimesed, ebainimlikult inetud, elasid Paani kombel metsas. Najaad kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. Oidipuse kompleks Poisi armumine oma enda emasse. Kassandra Apollon oli andnud talle ennustasmivõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud temasõnadelt usutavuse. Kassiopeia ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada Laertes Odysseuse isa Penelope truudus ootas 20 aastat Odysseuse naasmist, tõrjudes pealetükkivaid kosilasi ettekäändega, et tahjab kududa Laertese surilina ning hiljem lubas abielluda sellega, kes suudab Odysseuse vibu pingule tõmmata. Graiad Kolm õde, kellel oli kokku ainult üks silm
See rajati 5 sajandi viimasel veerandil. Erechteion on olnud kirik, Türgi armee peakorter ning ladu ja valitseja palee. Erechteioni tempel koosneb kahest iseseisvast osast-aardemajast ja need on erikõrgustel. See, mis on kõrgemal on pühendatud Athenale, selle idaküljele on juurde ehitatud kuue joonia stiilis 1 http://www.slideshare.net/MarieKrumm/ateena-akropol-16603577 sambaga portikus. Madalamal asuv tempel on pühendatud Poseidonile ning sellel on samuti portikusega sissekäik. Ateena akropoli jalamil on osaliselt kaljusse õõnestatud rooma stiilis teater Odeion, mille2.sajandil Rooma päritolu filantroop lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Akropolist loodes asub Areopaag ehk Arese kalju, kus peeti klassikalisel ajastul kohtuistungeid kriminaal- ja tsiviilasjades. Varem, enne 5. sajandit eKr, kogunes Areopaagil kogu, mis valvas seaduste täitmise järele (ka seda kogu nimetati Areopaagiks).
Nad määrasid inimestele kas hea/kurja saatuse. Neid oli kolm: Klotho, elulõnga ketraja; Lachesis, lõnga pikkuse määraja ja saatuse üle otsustaja ja Atropos, kes ei saanud end pöörata ja lõikas kääridega elulõnga katki. 17. Minotaurus Minotaurus oli koletis, kes oli pooleldi mees & pooleldi härg. Minose naise Pasiphae ja ilusa sõnni ristsugutis, Poseidon pani naise sõnni armastama, kuna Minos ei raatsinud sõnni Poseidonile ohverdada. Daidalos konstrueeris labürindi, kus Minotaurus saaks elada ja kust ta välja ei pääseks. Ta toitus noortest ateenlastest. Ohvrid liikusid seal, aga jõudsid ikka Minotauruse juurde, kui paigale jäid, siis ilmus M nende ette. M'i tappis Theseus Ariadne lõnga abil, mille ta sissepääsu juurde kinnitas ja selle abil välja pääses. Ta tappis looma, kui see magas, rusikatega surnuks tagudes. 18. Midas Ta oli Früügia kuningas, kes oli veits rumal
Tema reformid panid aluse Ateena demokraatlikule arengule. Strateeg väejuht (10 strateegi olid ametnike hulgas tähtsaimad, valiti rahvakoosolekul. 1.kodanikkond (põlised atika maakonna mehed) 2.rahvakoosolek I 500liikmeline nõukogu II 6000 kohtunikku III 10 strateegi 3.mittekodanikud (naised ja orjad) NB! Maksti väikest palka Parthenon (neitsitempel) suur jumalanna tempel Propüleed uhke sissekäik, mis viis Akropoli Erechtheioni tempel Poseidonile pühendatud tempel Ateena eriti kuulus oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Pedagoog lapse/poisi õpetaja (koduõpetaja) rikkamate laste jaoks Õpetati koolis kirjandust, lugemist, luuleteoseid, muusikat ja kirjutama. Gümnastika e sportlikud harjutused (kuulusid ka hariduse hulka) Antropomorfsed jumalad e inimesekujuline Zeus jumalate valitseja ( taeva, tormi, pikse) Hera abielu kaitsja (õde ja naine) Poseidon merejumal (vend)
Tähtsaim neist oligi Zeus, sest tema kukutas oma isa Kronose võimult (ajalugu kodub). Kronos neelas oma lapsed alla kohe peale nende sündi, kuid viimase lapse pähe andis ta naine ( ja õde) Rhea talle hoopis mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos alla neelas. Allesjäänud laps, Zeus, aga tõukaski oma isa omakorda troonilt ning vabastas oma õed ja vennad tema kõhust. Zeus ja tema vennad Hades ja Poseidon jagasid maailma ära, nii et Zeusist sai ülemvalitseja, Hadesele jäi allilm ja Poseidonile meri. Nad elasid koos teiste jumalatega Olümposel, mis mõne müüdi järgi oli mägi, teiste järgi asus see aga kõrgemal kõigist mägedest või taevas. Olümpose sissepääs oli suur pilvevärav, mida valvasid neli aastaaega. Olümpos oli õndsuse paik, kus rahu ei häirinud miski. Sealses paradiisis elaski taevalik perekond, antopomorfsed ehk inimesekujulised omavahel sugulussidemetes jumalad, kes valitsesid inimeste üle, olles samas ka ise inimlikult ekslikud ja sugugi mitte täiuslikud
pärast oma õe surma, kuid kolme kingi tõttu sai noormees põgenema hiiglase Atlase juurde, kelle muutis Perseus Medusa peaga kiviks ja sellepärast tekkis mägi Atlas, mis seisab maailma serval ja hoiab oma õlgadel taevast. Etioopa kohal lennates märkas Perseous Etioopa kuninga tütart Andromedat, kes oli määratud Poseidoni poolt merekoletisele ärasöömiseks, sest ta ema - Kassiopeia oli kiidelnud, et ta on kõikidest merenümfidest ilusam, Poseidonile see ei meeldinud ning ta saatis Andromedale peale hirmsa kala, kelle Perseus teisel korral mõõgaga tapab ja Andromedaga ära päästab ja siis abiellub, sest ta tegi kuninga ja kuningannaga kokkuleppe, et kui ta päästab ära Andromeda, lasevad nad tal temaga abielluda, aga ainuke, kes ei soovinud seda, oli Andromeda eelmine peigmees Phineus, kes soovis Perseust tappa, kuid ebaõnnestus, sest tal oli Medusa pea, millega ta muutis kõik Phineuse mehed
(OM peeti iga nelja aasta järel ja olid pühendatud Zeusile).Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. · Püütiamängud Tätsuselt järgmised mängud OM järel. Pühendatud Apollonile.Toimusid igal 3. olümpiaadi aastal.Toimusid Krissa tasandik Delfi lähedal. Mängudest võtsid osa ainult aristokraadid. Võisteldi muusikas, hiljem lisandusid atleetika-ja ratsutamisvõistlused.Autasuks oli loorberipärg. · Isthomose mängud Pühendatud Poseidonile. Toimusid igaligal 2. ja 4. aastal. Toimusid Nemera orus. Mängudest võtsid osa ainult dooria rahvad. Peeti spordivõistlusi, hiljem ka muusikakonkursid.Võitja autasu oli okaspuupärg. · Nemea mängud Pühendatud Zeusile, mängude algataja oli Herakles. Mänge peeti igal 2. ja 4. aastal. Mängud toimusid Nemea orus. Mängudest võtsid osa ainult dooria rahvad. Peeti spordivõistlusi, hiljem ka muusikakonkursid.Võitja autasu eefeu (luuderohi) pärg. · Panatenaiad
(OM peeti iga nelja aasta järel ja olid pühendatud Zeusile).Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. Püütiamängud Tätsuselt järgmised mängud OM järel. Pühendatud Apollonile.Toimusid igal 3. olümpiaadi aastal.Toimusid Krissa tasandik Delfi lähedal. Mängudest võtsid osa ainult aristokraadid. Võisteldi muusikas, hiljem lisandusid atleetika-ja ratsutamisvõistlused.Autasuks oli loorberipärg. Isthomose mängud Pühendatud Poseidonile. Toimusid igaligal 2. ja 4. aastal. Toimusid Nemera orus. Mängudest võtsid osa ainult dooria rahvad. Peeti spordivõistlusi, hiljem ka muusikakonkursid.Võitja autasu oli okaspuupärg. Nemea mängud Pühendatud Zeusile, mängude algataja oli Herakles. Mänge peeti igal 2. ja 4. aastal. Mängud toimusid Nemea orus. Mängudest võtsid osa ainult dooria rahvad. Peeti spordivõistlusi, hiljem ka muusikakonkursid.Võitja autasu eefeu (luuderohi) pärg.
elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni. · Laertes- Odysseuse isa · Plejaad- vanakreeka mütoloogias Atlase ja merenümfi Pleione seitse tütart. Nad olid nümfid, Artemise kaaslased ja õpetasid Bakchost, kui see veel pisike oli. Nende õed- vennad olid Hyas, hüaadid, hesperiidid ja Kalypso. · Kassiopeia- Aithiopia kuninga Kepheuse naine. Kassiopeia olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid nereiidid. Nereiidid kaebasid merejumalale Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar Andromeda oraakli käsul Ketosele ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni. Õnnekombel sattus parajal ajal sinna Perseus, kes armus neiusse otsekohe. Ta jäi kaldale koletist ootama ja kui see tuli, lõi tal pea maha. Perseus viis Andromeda
.Kassandra- oli tuntud kui ennustaja, keda keegi kunagi ei usu, aga kelle sõnad alati tõeks osutuvad. Kassandra oli sõjaväe kingitus Agamemnonile, kuna neiu oli ilusaim õis vangi võetud naiste hulgas. Kassandra suri täpselt nagu Agamemnongi. .Kassiopeia-oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Kassiopeia olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid nereiidid. Nereiidid kaebasid merejumalale Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar Andromeda oraakli käsul Ketosele ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni, kuid Perseus päästis ta. Pärast surma tõsteti Kassiopeia taevasse tähtkujuks. .Iphigeneia oli Mükeene kuninga Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar
elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni. · Laertes- Odysseuse isa · Plejaad- vanakreeka mütoloogias Atlase ja merenümfi Pleione seitse tütart. Nad olid nümfid, Artemise kaaslased ja õpetasid Bakchost, kui see veel pisike oli. Nende õed- vennad olid Hyas, hüaadid, hesperiidid ja Kalypso. · Kassiopeia- Aithiopia kuninga Kepheuse naine. Kassiopeia olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid nereiidid. Nereiidid kaebasid merejumalale Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar Andromeda oraakli käsul Ketosele ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni. Õnnekombel sattus parajal ajal sinna Perseus, kes armus neiusse otsekohe. Ta jäi kaldale koletist ootama ja kui see tuli, lõi tal pea maha. Perseus viis Andromeda
org) 4. Erechtheion Viimane akropoli silmapaistvaist hooneist ehitati V sajandi lõpul. See on ehitatud joonia stiilis ja marmorist nagu Partheongi. (vt joonis 4, lisas 2) Hoone ehitas Philokles. Templi põhiplaan on ebasümmeetriline, mille tingis ebatasane maastik ja tahe komponeerida erinevatele jumalustele pühad kojad ühe hoone raames. (Remmel, 1989) Selles austati Athenat kui Ateena linna kaitsjat ent seal olid altarid ka mitmele teisele jumalusele ja kangelasele, sh Zeusile, Poseidonile, Hephaistosele ja Butesele. Erechtheion on saanud nime Erechtheuse järgi. (et.wikipedia.org) Lisa 1: Ehitusstiilid dooria, joonia ja korintose joonised Joonised 1: Antud joonistel on kujutatud dooria (vasakul), joonia (keskel) ja korintose (paremal) sambaid. Kahel esimesel joonisel on viidatud tähtedega sammaste osadele. a krepidoma, b stülobaat, c ehhiin, d kapiteel (doorial abakus, joonial voluut), e arhitraav, f friis, g karniis, h frontoon. (http://www
10. Tõi ära Geryoneuse karja. 11. Röövis Atlase abiga hesperiidide õunad. 12. Päästis Theuse allilma „unustuse istmelt“ ILIAS Menelaos – Abiellus Helenaga, kelle Paris röövis. Iphigeneia – Agamemnoni tütar, kes ohverdati enne sõda Artemisele. Kassandra – Apollon oli andnud talle ennustasmivõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud temasõnadelt usutavuse. Kassiopeia – ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada Helena - Sparta kuninga tütar, Menelaose naine. Paris röövis ta ja algatas Trooja sõja. Priamos – Trooja kuningas Laertes – Odysseuse isa Hektor – Trooja prints ja troonpärija Achilleus - kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik:
Kõige tähtsam neist oli Kronos. Ta valitses titaanide üle, kuni tema poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks kuna Olümpus oli nende kodu. See mis Olümpus on, seda ei saagi pmst seletada. 1. Zeus (Jupiter). Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma.Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele.Zeusist sai ülemvalitseja.Ta oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli.Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised kokku. Ometipolnud ta kõikvõimas ja kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata."Iliases" veab teda Poseidon ninapidi ja seda teeb ka Hera. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise Hera eest varjata
Hermione. · Kassandra Kassandra oli tuntud kui ennustaja, keda keegi kunagi ei usu, aga kelle sõnad alati tõeks osutuvad. Kassandra oli sõjaväe kingitus Agamemnonile, kuna neiu oli ilusaim õis vangi võetud naiste hulgas. Kassandra suri täpselt nagu Agamemnongi. · Kassiopeia Kassiopeia oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Kassiopeia olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid nereiidid. Nereiidid kaebasid merejumalale Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar Andromeda oraakli käsul Ketosele ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni, kuid kelle Perseus päästis. Pärast surma tõsteti Kassiopeia taevasse tähtkujuks. · Iphigeneia Iphigeneia oli Mükeene kuninga Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne
Mõni kindla suunaga meister teeks kõik mis võimalik, et teha maapind tasaseks ja mõlemad aardemajad ühendada ühe katuse all. Erechteioni ehitajad tegid seda selleks et luua ebatavaline kompositisioon. Erechteioni tempel koosneb kahest iseseisvast osast-aardemajast ja need on erikõrgustel. See, mis on kõrgemal on pühendatud Athenale, selle idaküljele on juurde ehitatud kuue joonia stiilis sambaga portikus. Madalamal asuv tempel on pühendatud Poseidonile ning sellel on samuti portikusega sissekäik. Portikus on pidulik sammaste ja frontooniga sissepääsuehitis. Poseidoni templi originaalseim osa lõunaküljel on väike karüatiidide koda. Selle sammaste asemel on kuus naisfiguuri-karüatiidi. Erechteion on Kreeka arhitektuuris midagi väga uut ja erilist. Templi peripteer ehk templite plaan jäi samaks. Aga Erechteion näeb välja ikka eriline ja iseseisev teste templite kõrval. Seda templit vaadates on väga tunda aja
sajandisse jääb Artemise tempel Efesoses, mis kuulub 7 maailmaime hulka, vt. põhikooli atlas lk.33 · klassikalisel perioodil ehitati välja Ateena akropol: Nike tempel- joonia stiil, Parthenon- dooria stiil muud ehitised klassikaline periood: 1)Ateena akropol väravaehitis e propülee; pildihoidla e pinoteek, võidujumalanna Nike tempel, Athena tempel Parthenon (neitsitempel) tähtsaim Ateena pühamu, kus hoiti riigi aardeid ka mereliidu kassat, Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel, mille katust kandsid naisekujulised sambad ja mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 2) Halikarnassose Mausoleum- Pärsia satraabi (asehaldur) Mausolose hauakamber- üks 7 maailmaimest, vt atlas lk 32 hellenistlikul perioodil sündisid suurlinnad: Aleksandria ( Pharose tuletorn- üks 7 maailmaimest, vt atlas lk.32, Museion) Pergamon (Pergamoni altar) 6. Teater · Kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest
ratsanikud. Peale ateenlaste olid kohustatud sellest pidustusest osa võtma ka liitlased, kes kandsid ohvriloomi, aga samuti metoigid, kes teenisid kodanikke. Templis seisis Pheidiase loodud Athena Parthenose grandioosne kullast ja elevandiluust kuju. See kuju ei ole säilinud. Temast võib ettekujutuse saada arvukate koopiate ja kirjelduste põhjal. Erechteioni tempel- Kallikrates, Philokles (Poseidonile), sambad naisekujulised Erechteion viimane ehitus Akropolisel, see rajati sajandi viimasel veerandil Philoklese poolt. Tempel oli pühendatud kahele jumalusele ning asetses pealegi ebatasasel pinnasel. Range suuna meister oleks teinud kõik võimaliku, et maapinda tasandada ning mõlemad pühakojad ühe katuse alla ühendada. Erechteioni ehitajad aga kasutasid antud olukorda selleks, et luua tavatult mitmekesine kompositsioon. Tempel koosneb kahest iseseisvast osast, mis asuvad eri kõrgustel
Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. ,,Iliases" veab
8. Apollon (Apollo), Zeusi vend 9. Aphrodite (Venu s ), Zeusi vend 10. Herm e s (Mercurius), Zeusi laps 11. Artemis (Diana), Zeusi laps 12. Hephaisto s ( Vulcanu s ), Zeusi laps 3 Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised ühtekokku. Ometi polnud ta kõikvõimas ja kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Tema rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu tamm. Tema oraakel elas Doonau tammikus
venda: Poseidon(Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera (Juno), Zeusi naine, ja Ares(Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes (Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsaim kui kõik teised tavalised ühtekokku. "Iliases" ütleb ta oma perekonnale: "Olen võimsam ma taevas kõigist. " Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõige teadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas
Poseidon (Neptunus); 3. Hades (Pluto);4. Hestia (Vesta), nende õde; 5.Hera (Juno). Zeusi naine ja 6. Ares (Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: 7 Athena (Minerva), 8. Apollon (Apollo), 9. Aphrodite (Venus), 10. Hermes (Mercurius) ning 11. Artemis (Diana) ja Hera poeg 12.Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. JUMALAD: Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised ühtekokku. "Iliases" ütleb ta oma perekonnale: "Olen võimsam ma taevasist kõigist . Või siis proovige, et ise kõik seda näeksite kindlalt: pange kuldne te kett läbi ilmade rippuma taevast ning sest haarates kõik, jumalad nii kui jumalannad, kiskuma hakake! Kuid maha iial ei tõmba te taevast..
7)Kreeta sõnn Seitsmenda ülesandena saatis Eurystheus Heraklese Kreetale sealse võimsa sõnni järele. Kreeta sõnni kohta on mitmeid erinevaid müüte, kuid Heraklese lugudega seostatakse kõige enam müüti, mille kohaselt Poseidon käskis Kreeta valitsejal Minosel ohverdada talle looma, kes pidi ühel päeval mere põhjast välja ilmuma. Nii juhtuski, kuid Minos oli üüratust sõnnist niivõrd vaimustuses, et lisas ta oma karja ning ohverdas Poseidonile ühe tavalise pulli. Vastutasuks muutis Poseidon looma taltsutamatuks. Kui Herakles Kreetale jõudis, palus ta Minoselt sõnni püüdmisel abi. Minos keeldus abi pakkumast, kuid lubas Heraklesel sõnni kaasa võtta, kui ta tema kinni püüdmisega peaks hakkama saama. Herakles sai sellega hakkama ja viis suure looma elusalt Eurystheusele. Uhke Eurystheus tahtis sõnni Herale ohverdada, kuid Hera keeldus loomast, öeldes, et ta ei taha saada osa Heraklese kätetööst
docstxt/.txt
Sireen neil olid taevalikud hääled, mis ahvatlesid meremehi surma. Saatür sokkinimesed, inetud, elasid Paani kombel metsas. Najaad kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. Oidipuse kompleks poisi armumine oma enda emasse. Kassandra Apollon oli andnud talle ennustamisvõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud tema sõnadelt ustavuse. Kassiopeia ta olevat uhkustanud korduvalt, et on merenümfidest ilusam. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saaates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada. Penelope truudus ootas 20 aastat Odysseuse naasmist, ettekäändega kosilastele, et ta tahab kududa Laertese surilina. Hiljem lubas abielluda sellega, kes suudab Odysseuse vibu pingule tõmmata. Graiad kolm õde, kellel oli kokku ainult üks silm. Elasid Okeaanose kaugemal kaljupangal.
skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile viis uhke sissekäik:propüleed,selle kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel ehk Parthenon. Templis oli jumalanna hiigelsuur kuju,kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid ainult hellenid,mitte barbarid. Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud
hirmu ja hukatust. Jälle naasis Zeus võidukalt Olümposele. Kõik jumalate vaenlased olid nüüd purustatud ja olümplased võisid rahus maailma valitseda. Kuid kõigepealt tuli purustatud maa uuesti viljakanvaks muuta ning tuua inimeste huultele rahumeelne naeratus. Niisiis, selleks et võimalikult kiiresti kord taastada, jagasid jumalad maailma endi vahel ära. Zeus, vägevam neist kõigist, sai taeva valitsejaks. Poseidonile anti võim merede üle, ja Hades või Pluton, nagu teda ka veel kutsutakse sai enda pärisosaks allilma, kuhu viiakse surnute hinged. Demeteri valduseks sai maa kõigi oma viljadega,ning Hera oli ühtaegu taeva valitsejanna ja abielu kaitsja, inimestele laste andja. Veel palju jumalaid elas Olümposel, kuid nende kõigi üle oli Zeus, jumalate ja inimeste valitseja. Ülal kõrge Olümpose tippudel oi jumalate, titaanide alistajate hiilgav eluase.
teisele kreeklasele. 7)Kreeta sõnn Seitsmenda ülesandena saatis Eurystheus Heraklese Kreetale sealse võimsa sõnni järele. Kreeta sõnni kohta on mitmeid erinevaid müüte, kuid Heraklese lugudega seostatakse kõige enam müüti, mille kohaselt Poseidon käskis Kreeta valitsejal Minosel ohverdada talle looma, kes pidi ühel päeval mere põhjast välja ilmuma. Nii juhtuski, kuid Minos oli üüratust sõnnist niivõrd vaimustuses, et lisas ta oma karja ning ohverdas Poseidonile ühe tavalise pulli. Vastutasuks muutis Poseidon looma taltsutamatuks. Kui Herakles Kreetale jõudis, palus ta Minoselt sõnni püüdmisel abi. Minos keeldus abi pakkumast, kuid lubas Heraklesel sõnni kaasa võtta, kui ta tema kinni püüdmisega peaks hakkama saama. Herakles sai sellega hakkama ja viis suure looma elusalt Eurystheusele. Uhke Eurystheus tahtis sõnni Herale ohverdada, kuid Hera keeldus loomast, öeldes, et ta ei taha saada osa Heraklese kätetööst
(viljakusjumalanna, kultuskeskus oli Eleusises) Traditsiooniline kreeklaste jumalakäsitlus oli antropomorfne (inimkujulised jumalad). Kujutati inimlikena, inimestesarnasena, surematud. Toitusid ambroosiast ja nektarist. Kreeklased arvasid et jumalate/ jumalannade soontes voolab eriline roheline vedelik, mitte veri! Olympia Zeusi kultuseks korraldatud kultuslikud võistlusmängud, hiljem nim olümpiamängudeks. Korintoses Poseidonile pühendatud mängud Delfis Apolloni auks võistlusmängud Jumalad elasid Olympose mäe tipul (Põhja-Kreeka ja Makedoonia piirkond) Olympia ja Olympos kaks erinevat Zeusi palees elavad 12 tähtsamat olümplaste jumalust: Zeus, Poseidon, Apollon, Ares, Hermes, Hephaistos, Hera, Demeter, Artemis, Aphrodite, Athena ja Hestia. Kõikidest 12-st jumalast on kõige vähem koha peal Hephaistos (käsitööjumalus), ta oli Herast sündinud. Zeus võrgutas palju naisi
Ptolemaiose kaasaegne oli kuulus arst Galenos, kes täiendas Hippokratese pärandit oma kogemustega. ROOMA JUMALUSED. Ka roomlased austasid antropomorfseid jumalusi. Üks selliseid oli lõpu ja alguse jumal Jaanus. Teda kujutati enamasti kahe vastassuunas vaatava näoga, mida võis mõista kui vaatamist ette ja taha, sisse ja välja, tulevikku ja minevikku jne. Enamik rooma jumalaid oli aga kujunenud kreeka eeskujudel. Zeusile vastas Jupiter, Herale Juno, Athenale Minerva, Poseidonile Neptunus, Hephaistosele Vulcanus, Apollonile Apollo, Aphroditele Venus, Artemisele Diana, Aresele Mars jne.
kükloopide saar, fajaakide laul O'st, hiiglase silma välja torkamine. Tuulejumal Aiolus annab tuulekoti, Ithaka juba paistab, kui O kaaslased avavad koti à torm, satuvad inimsööjate saarele, laevad hävitatakse, vaid üks jääb alles. Seal elab O nõid Kirke juures ühe aasta, käib allilmas, näeb Kreeka kangelasi. Möödub sireenide saarest, Heliose veiste saarel, söövad lehmad ära, Helios kaebab Zeusile à Poseidonile à torm, kõik hukkuvad peale O, kes satub Kalypso kätte, kes ta lõpuks koju aitab. O muudetakse vanaks meheks, poeg teab, et isa elus. O täitis kerjusena Penelope soovid (lasta noolega läbi kõik kirved). Lõpp ikka õnnelik. · Puskini elu ja looming, ,,Jevgeni Onegin" Aleksandr Sergejevits Puskin (1799-1837) oli oma eluajal tihti pagenduses, kuna avaldas kirju ja kõnesid valitsusest, üldisest olukorrast ühiskonnas jne. 1824.-26 vanemate
,,Ärgu keegi proovigugi tema keelu vastu astuda! Oh hirmu, oh õudust! Iris," lisab ta, pöördudes noorukese taevaste käskjala poole, ,,Mine lippa kohe Poseidoni juurde ja teata talle, et Zeus käsib tal viivitamatult lahinguväljalt lahkuda ja sinna enam mitte tagasi pöörduda. Apollon, sina mine kohe Zeusi juurde, ta tahab anda sulle ühe ülesande! Ja käsk olgu viivitamatult täidetud! Zeus, ütlen ma teile veelkord, on hirmus vihane!" Veidi aega hiljem lähenebki Iris Poseidonile, kes, kolmeharuline hark käes, ikka kreeklasi ergutab. ,,Poseidon," räägib Iris talle, ,,toon sulle Zeusi käsu: lahku siit, mine tagasi merre ja sinna ka jää!" Poseidon kahvatab alandusevihast, kuid ei saa käsku täitmata jätta. Omaette pobisedes ja vastu tahtmist lahkub ta lahinguväljalt ning läheb tagasi oma märga kuningriiki. Samal ajal räägib Zeus Apollonile nii: ,,Mine Xanthose jõe kaldale. Sealt leiad sa Hektori, kes on meelemärkuseta. Anna talle
jumalanna Athena tempel Parthenon (neitsitempel). Selle sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis, mis kujutas Panathenaia pidustuste rongkäiku (selle kohta loe allpool). Templi sisemuses paiknes jumalanna hiigelsuur kuju, kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Sellegi autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu, kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seas tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel, mille katust kandsid naisekujulised sambad karüatiidid ja mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. Kodanike kasvatus ja haridus Mitte ainult Sparta, vaid ka teised linnriigid hoolitsesid oma tulevaste kodanike, seega poiste, kasvatamise eest. Tüdrukute kui mittekodanike kasvatamine oli seevastu iga pere enda asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis- ja käsitööalase ettevalmistusega. Üksnes Spartas
Amphrititelt sai Aithera sõrmuse, mis annab märku, et too on Poseidoni poeg. Ta kehastab kaost merel. Palutakse et ta hoiaks mere vaiskena ja ei saadaks tormi. Lisaks merejumalale oli ta ka maa-aluste vete jumal. Kolmhargiga lööb ta maasse ja sealt tekivad erinevad asjad, nt maavärinad. Nümf Kamheira andis Kronosele varsa (nagu Zeusi asemel kivi) ja kasvatas teda isa pilgu all eemal. Hippos ehk hobune kuulus kindlasti Poseidoni juurde. Kapheiral olid vennad telchines, kes valmistasid Poseidonile ka kolmhargi. Kapheira abiellus Poseidoniga ja sealt sündis tütar Halia (soolane) ja tal olid ka kuus venda, kes aeti hulluks Aphrodite poolt. Iga jumal saadab omaette hullumeelsuse inimestele. Aphrodite andis ülierootilise hullumeelsuse, nad vägistasid oma õe, kes hüppas merre ja temast sai valge jumalanna Tenkathea. Tema mütoloogias oli olulisel kohal konkurents teiste jumalatega kultuspaikad pärast. Nt Ateenas, kui seal valitses Kekrops
jumalanna Athena tempel Parthenon (neitsitempel). Selle sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis, mis kujutas Panathenaia pidustuste rongkäiku (selle kohta loe allpool). Templi sisemuses paiknes jumalanna hiigelsuur kuju, kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Sellegi autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu, kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seas tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel, mille katust kandsid naisekujulised sambad karüatiidid ja mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. Kodanike kasvatus ja haridus Mitte ainult Sparta, vaid ka teised linnriigid hoolitsesid oma tulevaste kodanike, seega poiste, kasvatamise eest. Tüdrukute kui mittekodanike kasvatamine oli seevastu iga pere enda asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis- ja käsitööalase ettevalmistusega. Üksnes Spartas
Ateena linn 5. saj suurim linn ja kultuurikeskus 50 000 100 000 elanikku ühe või kahekordsed majad, pottsepa- ja keraamikatöökojad Pireus Ateen sadam, Periklese ajal rajati müürid Mükeene ajal oli Ateena akropolil kuningaloss, hiljem kindlus, Periklese ajal muudeti see kultuurikeskuseks propülee = sissekäik akropolile Partenon jumalanna Ateena Tempel(tähtsaim põhamu, ,,neitsitempel"), seal hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat Erechtheioni tempel, pühendatud Athenale ja Poseidonile grüatiidid? naisekujulised sambad Kasvatus: poiste kasvatamine oli riigi asi, 7.a. kooli, Homerose eeposed pedagoog lapse/poisi juhendaja 18-20.a . piiriteenistus, siis said täiskodanikeks ja võisid osaleda koosolekutel rikkad normehed jätkasid enda harimist, et saada riigimeheks, kõne, vaidluskunst, sofisti loengud, gümnastika ??? 2.Ristiusk ja kirik II varakeskajal Vaimulikud ordud Kloostrid - vaimuelu keskused Aktid ja Preoorid - kloostri ülemad
Athena kuulis seda ja ilmus kohale. Athena võttis Mentori kuju, keda Odysseus Ithaka elanikest kõige enam usaldas, ning lohutas poissi. Athena lubas poisile anda kiire laeva ja ise merereisile kaasa tulla. Telemachos kiirustas sedamaid koju reisiks valmistuma. Kui Telemachos tagasi randa jõudis, oli laev valmis ning Mentor ehk Athena juba ootas teda. Kurss võeti Nestori kodusaarele. Pärale jõudes leidsid nad Nestori poegadega mererannast Poseidonile ohvrit toomas. Nestor võttis külalised vastu, kuid Odysseusest ei teadnud ta midagi. Nestor arvas, et Odysseusest võiks kõige rohkem teada Menelaos. Telemachos asus järgmisel päeval Nestori pojaga Menelaose palee poole teele. Nad jõudsid Spartasse, kus neid ootas suursugune vastuvõtt. Menelaos rääkis Odysseuse muredest ja Telemachosele tulid pisarad silma, ta üritas oma tundeid varjata, ent Menelaos märkas seda ja mõtles, kes külaline küll olla võiks. Siis tuli aga
annaabi.ee 
