,,Põrgupõhja uus vanapagan" Anton Hansen Tammsaare 1. Miks Vanapagan Põrgupõhjale saadetakse? Vanapagan saadetakse Põrgupõhjale, sest Jumal hakkas kahtlema endas ja oma loomingus, st inimestes. Ta arvas, et kui saatan saavutab õndsuse, on ka inimesed selleks võimelised. Kui inimesed on selleks võimelised, aga seda ei saavuta, siis on see vaid nende enda pahede süü ja seega ei vääri nad taevasse saamist. Vanapagan oli sunnitud maale tulema, sest muidu oleks senine maailm koos inimestega hävinenud ja põrgusse poleks kedagi enam juurde tulnud. 2
Põrgupõhja uus Vanapagan 1. Põrhupõhja Algul pole neil ei kassi, lehma, siga, hobust, lammast. Siis nad saavad Kaval- Antsul nii loomad, saha, vankri ja nii mõndagi söödavat. Näide lk 22. Lehmas polnud neil kauaks rõõm karu murdis lehma maha ja Jürka pidi juba järgmisel päeva Antsu juures päevi tegema minema. Näide lk 26. Ants ostab Põrgupõja SAIARAHA eest Jürkalt ära, sest Jürka ei jaksanud maaparanduslaenu tagasi maksta. Kohu Põrgupõhja kuulus nüüd Antsule. lk 93-94. Ants kirjeldab milline on põrgupõhja pärast seda, kui ta Jürkalt maa ära võttis. "Põrgupõhja pole ju enam see, mis ta oli siis, kui sa siia asusid. Pealegi said sa ka uued hooned." Näide lk 109-110. Pärast seda, kui Juulat enam polnud ja Jürka jäi Riiaga kahekesi ja ta võttis endale abiliseks Malle, läks kõik veel hullemaks, sest Mall varastas tema tagant asju ja viis kõik naabrile.
,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1. Romaani tegevustik toimub 3el tasapinnal. Selgita neid. Ideestik, aine ja sisu. Mütoloogiline tasand ideestik võetud rahvajuttudest. Teose aine on hea ja kurja võitlus. Teose süzee: Vanapagan tuleb maa peale elama, et inimese kombel õndsaks saada. Tema lihtsameelsust kasutab ära omakasupüüdlik Ants, kes Vanapagana enda heaks tööle paneb. Lõpp on traagiline Vanapagan maksab Antsule kätte ja hukkub ka ise. Religioosne tasand ideestik põhineb usul ja piiblil. Teose aine: kas ausad ja seaduskuulekad saavad õndsaks ja lähevad peale surma taevasse ning valelikud ja patused lähevad põrgusse. Teose süzee: Peetrus saadab Vanapagana maa peale. Kui ta seal õndsaks saab, annab Peetrus talle hingi. Vanapagan tahab ausalt elada ja rügab tööd teha, kuid mida püüdlikumalt Jürka maiste ja taevaste seaduste järgi elab, seda kehvemaks elujärg läheb
Põrgupõhja uus vanapagan Anton Hansen Tammsaare Vanasse Põrgupõhja tallu, kus pole juba aastaid keegi elanud, kolis uus paar - Jürka (erakordselt tugev, rohmaka kehaehitusega, üsna tahumatu kuid samas teatud olukordades kaval) ja Lisete (tilluke ja peenike naine). Varsti peale sissekolimist läksid nad jalutama ja küsisid igalt vastutulevalt inimeselt, kelle käest nad saaksid seapõrsa osta. Üsna pea sattus neile vastu tulema Kase talu minia, kes lubas neile seapõrsa asemel kassipoja anda. Kui kõik Kase tallu jõudsid selgus, et ämm oli see, kellel majas kõige suurem õigus oli
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid
A. H. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1. Jürka tuli Maa peale, sest ta tahtis õndsaks saada. Ta tahtis ka, et tema lapsed (kaksikud) oleksid hingekirjas. Ta lootis, et tema lapsed saavad õndsaks kui neil on hing. 2. Kui Jürka vanasse Põrgupõhja tallu kolis, oli tal naine nimega Lisete. Lisetel ja Jürkal siis lapsi ei olnud, kuna nad poleks neid ülal pidada jõudnud. Kõrvalt vaadates tundus nende suhe üks täiesti tavapärane suhe olevat, kuigi tuli tegelikult välja see, et Lisete pettis oma meest tema sulasega (kord nägi Jürka sulast maja aknast välja hüppamas ning Lisete tuli ise ka pidevalt küünist). Kui Lisete ükskord küünist jälle tuli, läks Jürka sinna ja pani hoone koos sulasega põlema
Inimene on saladus Tammsaare teose ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" põhjal Iga inimene on erinev ja omamoodi salapärane. Kunagi ei mõisteta inimese käitumist või mõtlemist täielikult, mistõttu inimene ongi üks suur saladus. Tammsaare teoses ,,Põrgupõhja uus vanapagan" on kirjaniku peamine mõte olnud, kas inimene on nii loodud, et ta suudab elada seaduste järgi ja vältida pärast surma põrgut. Siin raamatus saadetakse Vanapagan maa peale, et tema tõestaks oma eluga, et õndsaks saada on võimalik. Jürka, kes oli siis Põrgupõhja uus Vanapagan, oli väga töökas mees, kuid samas väga kergesti Antsu poolt mõjutatav. Algul Põrgupõhjale kolides oli Jürka elus kõik hästi: oli korralik talu, loomad laudas, töö olemas. Kuid aja möödudes võttis elu teise pöörde. Jürka avastas, et ta naine Lisete petab teda sulasega. Selle teadmisega oli Jürkal raske leppida ja ta põletas sulase ühes oma küüniga
A.H. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus vanapagan" I lk 5-19 Üksikusse Põrgupõhja talusse tuleb uus peremees Jürka, koos kaasa Lisetega. Väidetavalt saadi luba Põrgupõhja elama asuda taevalt. Said ühelt Leeni-nimeliselt minialt salaja kassipoja. Kohtusid esimest korda Kaval-Antsuga, kes algul pisut lollitab pererahvast, mängides muidu majulist. Põrgupõhja uue pererahva esimene suur rõõm oli kassi kinnipüüdmine. Jürka välimuse kirjeldus + naer ei tulnudki nagu inimese suust LK 6 Leeni: ,,Inimene läheb aastatega vanemaks ja targemaks." II lk 19-28 Pererahvas sai teada, et nad olid kogu aeg Antsu endaga kõnelnud. Läksid Kaval-Antsult koju: vankrilogu, hobusetukas, sahk, lammas, tall, seapõrsas, söödav kraam, lehm; oleksid pidanud nüüd üpris rõõmsad olema, aga ei olnud ometi. Karu murdis lehma, vedas padrikusse. Jürka tapab karu kirvega. Koorisid loomad (lehma ja karu) ja raiusid tükkideks
Kuidas saada õndsaks Tänapäeval kiire elutempoga paljud ei mõtlegi, mis neist pärast surma saab, kas lähevad põrgusse või taevasse. Mõned seovad õndsaks saamist kristluse või muu usuga, aga pigem on see heaolusaamine. Tänapäeva taevasse saamise arusaamad on palju teist sugusemad kui paar põlvkonda tagasi, nii on aru saada ,,Põrgupõhja uue Vanapagana" teosest ja tänapäeva õpetuste erinevusega. Tihti räägitakse, et vaimust vaene inimene saab õndsaks. Tammsaare raamatust ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" saab selgelt aru, et Kaval-Ants ei teadnud õigest mida ta tahab. Mingil määral tahtis Ants taevasse saada, aga ta tegi kõik vastupidi. Raamatust loeb välja kuidas Kaval-Ants kasutab õndsaks saamist Jürka peal ära
Jürka oli Vanapagan Kes oli Põrgupõhja Jürka? Ta ise väitis, et ta on Vanapagan, kuid kas see on ka tõsi? Tal on palju inimlikke omadusi, kuid samas ei jää ka puudu Vanapaganale omastest omadustest. Kas ta ise üldse teadis kes ta on? Jürka oli mees, kes oli üleloomulikult tugev. "Jürka näitas igale kaubapakkujale õueväravat ja kes sealt kaudu küllalt ruttu minema ei saanud, selle saatis ta priiküüdiga aia taha oma õuest välja." Ükski inimene ei ole võimeline täiskasvanud inimest üle aia viskama, ilma igasuguse vaevata. Samuti loopis ta põleva maja aknast välja politseinike ja ka püssikuulid ei hakanud tema pihta. "Ühe kallaletungija viskas Jürka läbi akna ühes selle
neiu vääriliseks. 1936 ,,Kuningal on külm" Mägikülas elab neitsi Angela, kelle viib ära kuningas, kuid Angelal oli mägikülas austaja Karlo, kes tahab koos oma 2 peaga vasikaga Angela kuninga käest ära päästa. Ta leiab Angela, aga narr tapab vasika ja Karlo läheb vangi, kui kuningas sureb saab ka Angela vabaks ning Karlo vangist välja. 1939 ,,Põrgupõhja uus vanapagan" Põrgupõhja tuleb ootamatult uus rentnik Vanapagan, kel nimeks Jürka ning ta naine Lisete. Vanapagan tuli maa peale, et tõestada Jumalale, et inimesed on võimelised õndsaks saama, sest kui nad poleks, siis pole ju mõtet Põrgut ja Taevast hoida niisugustena, nagu nad on. Vanapagana ülesanne on saada selles elus õndsaks, siis ta tõestab, et õndsaks saamine on võimalik ja tema Põrgukatelt saab jälle kütta. Vanapagan aga ei tunne elu maa peal ja ta ei tea täpselt , mida ta peaks tegema, et õndsaks saada.
jääb ka vabadusega." Revolutsioon · ,,Mis on revolutsioonil tegemist inimesega?" ,,Või on kõik vale vabadus ja revolutsioon? Kõik eksitus põletamine ja mäss? Kõik rahva ninapidi vedamine lehed, raamatud, kõned. On see siis kõik mõni tondipiibel või?" Kodus · Mari haige, valudes. Suremas. Mari puusas kasvaja, mida vigastas Indrek. Indrek läheb emale linna rohtusid tooma. Indreku armastatu Kristi uputab end. Läheb koju. Kus on isa ja Ants? Sandarmid oli isa ja Antsu ära viinud. Ants sureb, ise saab ihunuhtlust. Andres neab Jumala. Indrek taipab esimest korda armastuse suurust. ,,Vargamäel pole halastust, Vargamäel peab." ,,Tõde ja õigus" IV osa Võitlus enese õnne eest. Inimese võitlus isikliku õnne eest · Indrek abielus Karin Vesiroosiga. Neil on kaks tütart Tiki ja Miia, Tiina lapsehoidja. · Karin on ärimehe tütar, Karin närviline ja küüniline inimene. · Indrek pole eluga rahul
totu, Pearul on probleem Eediga mis saab talust? Hakkavad probleemid, sest talule pärijat vaja. Saabuvad noored inimesed- asjad lähevad põnevaks - sulane OTT, kes oli väga trendikas SPORT, uhke ja uus asi- JALGRATAS) Ott hakkab sebima Juuliga, kes jäi rasedaks, kes sünnitaks Oru talule pärija. Pearu anna pm mingi lubaduse. Karla ei lase Pearut kodust välja, et testamenti pmber kirjutada. Ott sebib ka Elliga (salajane) Armukolmnurk lõpuks saadetakse Ott Vargamäelt minema toimub lask ja jääb selgusetuks, kes tulistas Eedi kadus koos püssiga, seega arvatakse, et laskja oli Eedi (pole teada kas õhtusel või vabast tahtest tulistas) Joosepi ja Liisi pojale pärandatakse, sest Pearu tahab orule KRÕÕDA verd, sest Pearu armastas Krõõta ning pidi talle näitama, et on kõva mees. Pearu matustele mäe rahvast pole kutsutud. Kes on inimene jumala ees võrdleb inimest labidaga. Inimesel savi, mida labidas mõtleb,
tõdesid väljendavaid näoilmeid eesmärgist kõrvalekiskuvatest grimassidest. Otsingud ja eksimine on lubatud, kui neid pärjab edu. /////////// KURADI MITU NÄGU (GOETHE , BULGAKOVI JA TAMMSAARE TEOSTE PÕHJAL) Juba aastasadu on inimesed uskunud Kuradi olemasolu ja teda kartnud. Teda peetakse tavaliselt kurjuse ja pimeduse esindajaks ning põrgu valitsejaks. Nimesidki on talle aegade jooksul antud mitmeid: Saatan, Vanapagan, Põrguvürst, Vanakuri. Kõigest, mis inimesi niimoodi köidab, on alati kirjutanud ka kirjanikud. Nii on sattunud Kurat paljude raamatute lehekülgedele, ainult et igaüks on teda kujutanud just vastavalt oma nägemusele ja andnud talle sellega uue näo. Üks sellistest teostest on Bulgakovi "Meister ja Margarita". Siin on saanud Kuradist igavene rändaja mööda inimeste maailma. Ta ei ole sugugi mitte kurjuse, pimeduse ja kõige halva kehastus ning inimeste pahategude meelitaja
sõbrad, kellega läbi käis, sageli arstid ja advokaadid. Oma romaanid kirjutas reeglina suvekuudel, kui pere oli saadetud Narva-Jõesuusse või Pärnusse puhkama. Muul ajal tõlkis ja kirjutas ajalehtedesse arutlusi, tänapäeva mõttes esseesid. 1934. aastal ilmus romaan ,,Elu ja armastus", 1935. ,,Ma armastasin sakslast", 1936. näidend ,,Kuningal on külm". Viimaseks romaaniks jäi ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" (algab justkui Goethe ,,Faust". Põhimõtteks see, et vanapagan läks taevasse hingede järele, kelle Peetrus välja valinud. Läks põrgusse määratud hingede järele. Olud muutunud, enam ei ole lootust, et ükski inimene põrgusse määrataks. Põhjus selles, et maa peal pole võimalik nii elada kristlikke reegleid jälgides, et üldse pattu ei tee. Oleks ebaloomulik, kui kõik põrgus. Jumal otsustab, et kõik pääsevad taevasse seetõttu. Vanapagan arvab, et see on vale. Pole sellega nõus. Sõlmitakse kokkulepe
Mõisas on koduõpetajaks preili Marchand, keda poeg ja pereisa tahavad. Ei mõista, miks lastakse talupeogi peksta. Poja ja preili vahel armulugu. Parun viib preili teenijate hulka, ei kuulu koduõpetaja kõrgseltskonda. Mahtra sõda tekib uue seaduse alusel. Vastuseis eesotsas Päärniga. Algul saadab edu, parun kutsub sõjaväe ja talupojad kaotavad. Enamiku talupoegade karistuseks oli peksmine. Lõppeb karistusega, hiljem saadetakse Siberisse. o 1905 võttis Vilde osa ülestõusust Tsaari vastu. Peale seda hakkas elama igal pool Euroopas. Tuleb tagasi küpsema kirjanikuna, kirjutas 1917 Euroopa tasemel romaani o Oli saanud euroopalikuks o ,,Mäeküla peremees"- psühholoogiline romaan(realism). Olulisem tegevus inimese sees. Mõisa ja mõisnikke kujutas teisiti. Paljud vaesunud. Piimameest kirjeldatakse vaesena
surra. IV osa on Indreku ja Karini vahel. Nad ei ole hingesugulased. Tüli käigus Indrek läheb ära ja võtab revolveri kaasa ja selle peale Karin ütles "Keda sa jälle tapma lähed?" Karin oli Indreku vastu julm, sest "Indrek tappis Mari". Indrek tulistab Karinit, sellel järgneb kohtuprotsess, aga sellega ei kaasne karistust. Nende sündmuste tõttu Indrek nõuab lunastust. V osa Indrek pöörab Vargamäele tagasi, püüdes töö kaudu lunastust saada. Põrgupõhja uus Vanapagan "Põrgupõhja uus Vanapagan" Tema viimane romaan, mis ilus 1939 oli selline teos, mille kohta ei ole siia maani head käsitlust. Sellest on raske aru saada, sest seal on sümbolid. See teos on "Põrgupõhja uus Vanapagan". See on kummaline teos, sest määras paljus ära Tammsaare saatuse nõukogude ajal. Tammsaare suri õigel ajal, sest teised kirjanikud pidi kirjutama kahetsuskirju (salgama maha oma varasema loomingu). Tema aga oli selleks ajaks juba surnud ja tema ei pidanud
1919 abiellus Köthe Veltmanniga. Neil oli 2 last Riita ja Erik. Lisaks kirjutamisele ka tõlkis. Looming: 1900-1907 ,,Ärakadunud poeg,, ,,Mäetagused vanad,, Rahaauk,, 1908-1920 kirjutas üliõpilasteemaseid novelle. ,,Pikad sammud,, ,,Noored hinged,, ,,Üle piiri,, ,,Varjundid,, ,,Kärbes,, ,,Poiss ja liblikas,, 1921-1940 Kõrgperiood ,,Juudit,,(1920) ,,Kõrboja peremees,,(1922) ,,Tõde ja õigus,, (1926-1933) ,,Elu ja armastus,, ,,Kuningal on külm,, ,,Põrgupõhja uus vanapagan,, ,,Pöialpoiss,, 8)E.Vilde elu ja looming. (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Elulugu- Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas.Õppis ta Tallinnas kreiskoolis.Töötas ajalehe Virulane toimetuses, ajalehe Postimees toimetuses.Oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Kolis Moskvasse
Seal leidis ta Puise rannast suure kivimüraka ja tahtis selle Ridala kiriku pihta visata. Kirik , mis mäe otsas asub, pakkus viskamiseks hääd märklauda. Aga et ta kauge maa tõttu ei saanud parajat hoogu võtta, lendas kivi kirikust üle, ainult torni ära viies. Sellest ajast on Ridala kirik madala torniga,kartuses Vanakuradi teo uuesti kordumist. Kivi lendas veel kilomeeter maad edasi ja jäi lesima Ridala mäele. Ridala mäel olnud suured kivid ritta laotud, umbes kiriku laiuselt. Vanapagan tahtnud sinna kirikut ehitada ja vedanud seepärast sinna kive. Tema tööd seganud aga Kalevipoeg, kes tulnud 6meetrine kuusk käes Saaremaalt. Kalevipoeg tulnd Saaremaalt, teda kutsutud abiks. Ta tulnud Puisesse. Rahvas hädaldand, et kirikud kurnavad, Ridala kirikule maksu palju, Martnas ka. Võtnd kivi ja visanud. See kivi, mis Ridalasse viskas, see läks kirikust üle Lubjamäele. Martna kiriku jaoks hakand viskama, Martnas kukk laulnd parajasti. Ta visand kukel selle kivi
Elab muretut elu.Pearu veedab vanadust mõttega,kellele pärandada talu.Tahab oma surivoodile Andrest,et leppida.Andres ei lähe.Andres sureb peale süvendamistööde algust.Kolmas põlvkond:Mäe Oskar,Elli ja sulane Ott,Tiina,kes oli see sama väike tüdruk,keda Indrek kunagi aitas.V jagu kujutab alistumist. "Põrgupõhi"(1939):Tugiteosteks Kaval Antsust ja Vanapaganast.Liitis tervikuks.Palga maksmine:Jürka ,,võlad" Antsule kasvavad.Jürka kakleb karuka 2 korda.Jürka paneb Antsu talule tule otsa.Antsul pole südamesoojust,on ahne ja silmakirjalik.Jürka ei tee kellelegi ülekohut,hallus naise ja laste vastu.Jürka teine prototüüp:kuradi,saatana põrguperemees.Jürka mainib,et on tulnud tallu põrgust.Ütleb,et põrgus pole koeri.Tuleku eesmärk on maapeal õndsaks saada,siis on tal õigus saada põrgusse kõikide hinded,kes pole samaga toime tulnud. Vallak novelistina:Novellide tegevusaeg on sama,milles ta ise elas ja oli üles kasvanud- saj.vahetus ja XX saj algus
- viis Indreku toomele, rääkis kui ilus siin kevadel on, Indrekule meenutas see Vargamäed, - tahtsid ak raamatupoodi minna, kuid ei jõudnud, Tigapuu soovitas hoopis järgmine kord oma sõbra Kännu juurde minna, sest tal on palju raamatuid, mida saaks palju odavamalt kui poest - annab Indrekule soovituse, et kui tahab end uputada võtku revolver ka, muidu tuleb keegi ja päästab ära V - kooliväravasse tagasi jõudes seisis seal Jürka, eks teatas, et direktor on väga vihane, et nad on salaja välja hiilinud, Tigapuu tahab Jürkaga kokku mängida ja olukorrast pääseda, kuid Jürka keeldub ja nii peavad Inderk ja Tigapuu Maurusega silmitsi seisma - Maurus pinnib poisse, eriti Indrekut, kuid saab aru, et Tigapuu on ta juba valetama õpetanud, Tigapuu ütleb, et nad tahtsid luba küsida, kuid direktorit polnud, direktor väidab vastupidist ja saab õigustust Herr Olllinolt
Süvenes lugemishuvi, muutus kinnisemaks, püüab reaalse elu eest põgeneda raamatute maailma. Isa surm põhjustab soki millest kujuneb langetõbi. Läbi elu vaevab teda kaardimängukirg, seetõttu pidevalt võlgades. Dostojevski oli Petrasevski ringis levitati valitsusevastast kirjandust, õhutati inimesi tsaari kukutama. 1849 uus liige, kes tegelikult provokaator. Kõik liikmed arreteeritakse ja mõistetakse surmanuhtlus. Hukkamine tühistatakse viimasel hetkel. Dost. Saadetakse 4 aasataks Siberisse sunnitööle. Tervis halveneb, haigestub tuberkuloosi. Dostojevski maailmavaates suur pööre kaob usk revolutsiooni, hakkab enam uskuma, et inimkonda saab päästa andeksand, headus, valmisolek ohverdada. Pärast sunnitööd naaseb Peterburi. Jõuab kätte pärisorjuse kaotamine, tsensuur nõrgeneb ning Dostojevski loomingut võetakse vaimustusega vastu. Asumisel olles abiellus, õigepea naine suri. 1867 abiellub noorema Annaga, kes töötas tema juures stenografistina
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kest
" Direktori hüüdele avanes suures toas uks, mis oli esiti lukus, ja sealt ilmus keskmist kasvu, kuid rässaka kehaehitusega, ümmariku peaga sootuks valget verd mees. Isegi tema suured, pisut nagu pungis silmad olid peaaegu valged ja oleksid võinud Indrekule meelde tuletada mõnda sõrasilmalist hobust, kui neis poleks valitsenud otse pöörane ükskõiksus, õigem tardumus, jäisus. ,,Ülal on veel ruumi," ütles härra Ollino, ilma et tema pilk midagi oleks väljendanud. ,,Kutsuge Jürka!" käsutas direktor lätlast. Ja kui kutsutu ilmus, lasti tal Indreku kast selga võtta, ning nõnda algas teekond üles, söögitoa ukse eest läbi. ,,Pole muud kui Siberi," rääkis Jürka kastiga mööda treppi ronides, ,,sest paremad paigad on juba täis. Paremad paigad on neile, kes paremini maksavad. Siberis aga leidub alati ruumi, see ei saa kunagi täis. Saate hambaid lõgistada talvel külmaga," ägises Jürka, kui ta ronis viimasel järsul trepil, kus Indrek teda tagant pisut upitas
Pärast "Tõe ja Õiguse" valmimist avaldas Tammsaare psühholoogilise põhikoega romaanid "Elu ja armastus" (1934) ja "Ma armastasin sakslast" (1935). Näidend "Kuningal on külm" (1936) on terav ja vaimukas satiir II maailmasõja eelsete Euroopa fasistlike diktatuuride vastu. Kõige teravamalt kujutas Tammsaare ekspluateerimisel rajaneva ühiskonna pahesid oma viimases romaanis "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939). Proloog juhatab sisse romaani filosoofilise teema . Kui Vanapagan tahab põrgut edasi pidada, peab ta minema maa peale, et oma maise elukäiguga tõestada õndsakssaamise võimalust. Vanapagana ja Kaval-Antsu karakterite loomisel on Tammsaare lähtunud ka eesti rahvajuttudest, mis põrgu valitsejat esitavad lihtsameelse, kuid heasüdamliku peremehena, keda petab nutikas sulane Kaval-Ants. Romaanis teenib Vanapagan Kaval-Antsu. Romaan on tõsine hoiatus ühiskonnale, kus rafineeritud ja südametu
ikkagi midagi, seda saab järeldada ka sellest, et kui katk tuppa astus, siis Hans ei julgenud katku kinni võtta vaid jäi tardunult omale kohale seisma. (lk. 103-104 ja lk. 106). Hans polnud just kõige nutikam, ta üritas Vanapaganat petta sõstardega, nagu seda tegi Rehepapp, kuid ta jäi vanapaganale vahele ning pidi loovutama kolm tilka verd ja sellega müüs oma hinge Vanapaganale. Kui tema lumememm, kellel oli hing sees ära sulas, siis Vanapagan keeras Hansu nina tagurpidi ja Hans sai surma. Tänapäevalgi leidub Hansu-suguseid, kes ei julge oma armastatavale öelda oma tunnetest, kes surevad proovimata. Räägu Rein – „Räägu Rein oli lesk. Naise oli katk juba ammu minema viinud, siis, kui Reinu tütar Liina oli alles päris pisike kirp. Nüüd oli Liina aga juba mehelemineku eas, vat nii kiiresti lendab aeg!“(lk.9). Räägu Rein ei sallinud mõisa ega mõisnike „Vana Räägu Rein ei käinud tõesti mitte
Kirjandusteose analüüs Koostaja: XXX 05.12.08 Kõrboja peremees Anton Hansen Tammsaare Tallinn 1976 1. Teose sisu lühikokkuvõte Pärast seda kui Katku Villu vanglast tagasi Katkule tuli, hakkas ta Kivimäel kivisid lõhkuma, lootes sellest kohast põllumaad saada. Katku kõrval Kõrbojal sai uueks perenaiseks Anna, kes otsis Kõrbojale peremeest. Jaanipäeval juhtus õnnetus, mille tõttu sai Villust sant. Sandina ei tahtnud Villu saada Kõrboja peremeheks, kuigi tal oleks olnud Kõrbojaga suuri plaane. Villu otsu
Tütarlaps Nastenka: "Ärge ôpetage mind, tundke mulle kaasa, ärge rääkige targalt, vaid rääkige südamega." 1866 "Kuritöö ja karistus" tõlkis Tammsaare. Vaene üliõpilane Roskolnikov hakkab plaanima, et maailmas midagi muuta, süüdistab pandimaja omanikku ning plaanib tema 7 tapmist. Detailid. Tapab naise ja ta õe. Hirm, et temani jõutakse. Kohtub naisega, kellele kõik ära räägib, tunnistab üles ja saadetakse Siberisse. Kirjutatud ajal, mil Vm keeruline sotsiaal- poliitiline olukord: 1)üldine vaesumise probleem; 2)kuritegude kasv; 3)lokkas prostitutsioon; 4)üldrahvalik joomine, alkoholismi probleem. Kirjutades oli Dostojevski kreedoks: ,,Olla ja jääda inimeseks, igavesti otsida." Esialgne kriminaalromaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks. Stiil on väga hea eesmärgiks sokeerida =>kõrts, tänav, odavad motellid, kõik väga reaalne, räiged, räpased, masendavad
Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik. Ta töötas lühikest aega riigiametis, ent siis pühendas ent täielikult kirjutamisele. Suurem osa elust vabakutseline kirjanik.Temaatika: oma elu (3 korda abielus olnud). Eluajal juba populaarne luuletaja ja jõukas mees. Tema luuletused populaarsed renessanssi ja keskajal, seda eriti kunstnike, luuletajate jne hulgas. Pani end proovile katsetades erinevaid zanreid. 50-aastaselt saadetakse pagendusse Tomi linna Musta mere äärde. Ta ei saanud enam kunagi Rooma naasta, sest: 1. Teos ,,Armastuse kunst" oli liiga vanamoodne 2. Ovidius semmis Augustuse tütretütrega, kes temaga samal ajal pagendati. Pagenduses kirjutatud luule melanhoolne, kajastades luuletaja kannatusi. Maapaos saatis O Augustusele armuandmispalveid, kuid imperaator jäi kõikumatuks ning Ovidius surigi maapaos. Perioodid: 1.Nooruse ja uljuse aeg
ühteist. Kuna aga Siimule meeldis väga võluda siis tegi ta seda suurema hea meelega. Sirlil Siimu õel oli aga teine omamoodi koht kus ta käis. Tema käis taevas pilvedes 7 oma pilvebaleriinide juures, kus olid ka kuu ja päike. Nad tegid seal igasuguseid huvitavaid asju, mis meeldis. Küll mängisid modelle või siis hüppasid lihtsalt pilvedes ringi. Sinna taevasse ta sai aga maja liftiga ja sell hetkel kui ta oli seal siis mõistagi lift ei töötanud ja sellest oli seal omajagu jamasid. Siimu ja Sirli ema oli aga oma salajases kohas printsess kus teda austasid mängunukud kes elasid. Pere isa oli aga igas spordialas väga professionaalne. Näites lõi ta poksiringis kõiki vastaseid ühekäega sealt välja. Või siis jäähoki võistlustel ta üksi mängu ära tegi. Oli ka kojamees sellel majal. Temagi oli väga eriline
Hakatakse mängima mingit mängu. Mängu kigus jäävad peale päevaloomad, valgus jääb peale, päevaloomad saavad endale kuu, tähed ja päikese. Üleval taevas on auk. Korraga tahab kogu rahvas üles saada. Hakatakse ehitama pühasid mägesid (mound ingl. k.). Neli mäge. Pannakse taimi mäele kasvama. Piisonid tulevad appi, kuna taimede kasv on peatunud, kuna tüdrukud hakkasid taimi korjama. Piisonid pakuvad, et olendid võivad nende sarvi pidi üles ronida. Saadetakse maa peale ette neli tuult (ilmakaared). Tuuli vaja selleks, maa kõik vett täis. Tuuled lükkavad vee laiali. Kõigepealt lähevad üles päike ja kuu, siis kõik loomad ja lõpuks inimesed ka. Inimesed kõige viimased, lähevad neljas erinevas suunas. On üks hõim (apache hõim), jäävad liiga kauaks augukese juurde kõnutama ja lõpuks jäävadki maailma kese juurde elama. Navajo loomislugu. Kõige suurem rahvas, kes seal Edela-Ameerikas elus on. Kõige hilisemad asukad, tulnud mehhikost.
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis
defineerimata kujul kui igapäevases keelekasutuses olemas. See on mõiste, millest ei räägita. Selle tähendus ilmneb üksikutes sõnades, väljendites. Vägijook, vägilane, vägikaigast vedama, vägivald. Võib seostuda ka teiste sõnadega: vaim, võim, jõud, viha. Usk väesse on see, mis loob religiooni. Kui uskumisel ei ole taga väge, kui ta ei ole seotud väe tunnetusega, siis ei ole tegemist mitte religiooniga, vaid mütoloogiaga. Eesti kontekstis Kalevipoja pärimused, Vanapagan, kes on kunagi midagi teinud. Inimese tänapäevane elu ei ole nendega seotud, neil ei ole väga küljes. Väge saab usu abil, teatud rituaalide abil suunata. Väe avaldumine Esimene avaldumiskontekst on kindlasti inimesed. Inimesed on väekandjad, vägi avaldub ka inimeste kaudu. Vägi elavas organismis on jaotunud ebaühtlaselt (rahvausundist tulenevalt), teatud kehaosad on väekamad, neil on rohkem jõudu ja energiat taga. Teatud kehaosasid kasutatakse tähtsateks maagilisteks toiminguteks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
