Referaat või PowerPoint ühest konkreetsest ÖKOSÜSTEEMist Referaadi sisu peab vastama täpselt õpetaja poolt ette antud kavale. Kavapunktide sisu avate rohkete näidete varal vaadeldavast ökosüsteemist. Lisamaterjali otsite teatmeteostest. Viited peab salvestama, need lisatakse referaadi lõppu. Referaat esitage pannes ta üles Moodli keskkonda. Materjali otsimise käigus salvestage ilusaid, ja iseloomulikke pilte ökosüsteemist ja ka seal elavatest liikidest. Kui see tundub lihtsam, siis koostage PowerPoint esitlus. Teoreetiliste teadmiste saamiseks kasutate õpikuid: Bioloogia gümnaasiumile I osa või Bioloogia XI klassile (K. Kalamees) 1. Üldiseloomustus (liigivaene/rikas, peamised taime- ja loomariigid) 2. Asukoht (kliimavööde, manner jne) 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus (näited valguslembestest, varulembestest, öö-ja päevaloomadest jne) b) Ultraviolettkiirgus...
mutatsioonidega Mutatsioonilise muutlikuse varu. Kombinatiivne muutlikus Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. - Meioosis- Kromosoomide ristsiire - Viljastumisel- Alleelide kombineerumine Geenisiire/Geenivool Teisest populatsioonist tulevad geenid(isendid) Geenitriiv Juhuslik isendite arvu muutus populatsioonis ja seega ka geneetilise struktuuri muutus. Tavaliselt näiteks mõni keskkonnategur, toimub väiksemate populatsioonidega. Näiteks alguses on kõvasti ülekaalus hallid jänesed, siis toimub suur maavärin ja nüüd on halle ja valgeid jäneseid võrdselt. Looduslik valik Geneetiline mutlikus ei veel evolutsiooniline muutus, sest nendel muutustel puudub suund. Suuna annab olelusvõitlus. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest(pärilik muutlikus) ja elutingimuste piisavast toimest (olelusvõitlus).
Evolutsiooni geneetilised alused* Populatsioon Väikseim evolutsioonivõimeline organismide rühm Populatsiooni moodustavad ühisel territooriumil elavad samaliigilised isendid Populatsiooni iseloomustab 1. Oma genofond (geenide ja alleelide kogum) 2. Populatsiooni isendite sarnasus võrreldes teiste sama liiki populatsioonidega. 3. Oma geneetiline struktuur – põlvkondade jooksul püsiv geenide ja alleelide esinemissagedus. Individuaalse muutlikkuse tekkepõhjused 1. Mutatsiooniline muutlikkus 2. Kombinatiivne muutlikkus Mutatsiooniline muutlikkus* On põhjustatud mutatsioonidest. Mutatsioonid on pärilukkusekandja (DNA, RNA) püsivad edasikanduvad muutused. Mutatsioonid võivad põhjustada teatud geenide avaldumist ja põhjustada ka uute geenide teket
Levik: kõik ookeanid ja meered, merelahed, mõned suured jõed Elupaik: merine keskkond ja ka mageveekogud (rannikuveed, merelahked, suured jõed) Toit: kalad, kalmaarid, teised peajalgsed, vähilaadsed Ühiskondlik struktuur: viiest isendist kuni mitmesaja isendini küündivad karjad Tiinus: 10-12, mõõkdelfiinid 16 kuud Poegi tiinuse kohta: 1, väga harva 2 Vastsündinu kaal: 6 - 120 kg Eluiga: 6 40 aastat Säilimise staatus: mõned liigid on stabiilsete populatsioonidega, paljud aga ohustatud küttimise tõttu nii minevikus kui ka tänapäeval. 5 SUGUKOND: DELFIINLASED Delfiinlased on üsna väiksed (1 10 m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega merevaalalised. Suuremal osal delfiinlastest on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedalt. Sabauime tageserv on sügava sälguga. Kiirul paikneva hingamisava hoburauakujulise pilu otsad on pööratud ettepoole. Kurgualusel pole vagusid
Hüpotees populatsiooni tiheduse suurenemine mõjutab organismide sisesekretsiooni süsteeme Kiskja saakloom arvukus Hüpotees lained on põhjustatud ajalisest nihkest aeg kiskja/saaklooma populatsiooni tiheduse suurenemise vahel Populatsiooni kasvumudelid Eksponentsiaalne kasv · Limiteerimatu kasv · Matemaatiline mudel, mis eeldab, et populatsioonil ei ole vanuselist struktuuri ja ta ei interakteeru teiste populatsioonidega · Mida suuremaks populatsioon saab, seda kiiremini ta kasvab Populatsiooni kasvumudelid Logistiline kasv · Populatsiooni kasv ajas · Kui populatsioon kasvab, hakkavad ressursid populatsiooni kasvu limiteerima, kasvukiirus väheneb, sündimus ületab suremust järjest vähem, kuni lõpuks saavad nad võrdseks Kandevõime · Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab
Ökoloogi I semestri konspekt 1. Millega tegeleb ökoloogiateadus? (kaasaarvatud: peamised uurimismeetodid, ökoloogilised faktorid, skaalad) Ökoloogiateadus on teadus, mis uurib seoseid mis määravad organismide leviku ja rohkuse. Ökoloogia teadus tegeleb organismidega, populatsioonidega, kooslustega, ökosüsteemidega ja biosfääriga. Ökoloogia peamised uurimis meetodid on vaatlus, tehistingimused ja eksperimendid. Ökoloogilsed faktorid on abiootilised ja biootilised faktorid. Ökoloogilsed skaalad on bioloogiline skaala (keskkonnast mõjutatud ja kuidas ise mõjutab ennast), ruumiline skaala (näiteks, kui palju isendeid teatud suuruses maalapil elab) ja ajaskaala (pikaajalised uuringud, mis nõuavad rohkem ressursse jne).
Kohastumus - pärilik omadus mis soodustab eluvõimet olemasolevates tingimustes Liik - populatsioonide rühm, kus isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste olenditega Lõhestav valik - liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine nende hübriididega Stabiliseeriv valik - säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumisi Suunav valik - tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine Mikroevolutsioon - liigisisesed evolutsiooni muutused. Toimuvad populatsioonidega, viib uute liikideni Populatsiooni genofond - Kõigi geenide ja nende alleelide (+ elementide) kogum Pudelikaelaefekt - tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest Analoogiline elund - sarnase ülesandega erineva päritoluga elund Homoloogiline elund - ühise päritolu ka tekkega, mõnevõrra erinev ül. Binaarne nomenklatuur - liikide nimetamise süsteem. Esimene sõna näitab, millisesse perekonda liik kuulub, teine on liigiepiteet
NT (hõlmikpuu, latimeeria) * suunav valik on suurema osa evo eristuvad alampopulatsioonid, muutuste põhjuseks, viib pikema aja vältel võib tekkida uus kohastumusele uute tingimustega liik) NT (läänemere räim kevad- NT ??? ja sügisräim) 4) Mikroevolutsioon Makroevolutsioon Muutused populatsioonidega (liigisisesed muutused) Liigist kõrgemate rühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik ) 5) Divergents Konvergents Liigi mitmekesistumine, rajaliikide harunemine Evolutsiooniline sarnastumine, erineva päritoluga uuteks rühmadeks. (NT Eukarüootne ehitustüüp, organismidel tekivad sarnased kohastumused (delfiin -
5.Ökosüsteem kui tervik (iseloomusta) a)Toiduahelad( 3 näidet) b)Toiduahelate võrgustik(1 näide) c)Toiduahelate katkemine(näide, mis juhtub) 6.Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus a)Populatsiooni arvukus ja selle muutus ajas (populatsiooni lained) b)Populatsiooni tihedus(millest sõltub) c)Populatsiooni seisund(kasvav/kahanev/stabiilne) d)Populatsiooni tervislik seisund e)Populatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste populatsioonidega 7.Ökoloogilised globaalprobleemid, mis mõjuvad vaadeldavat ökosüsteemi 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad igihalja vööndina ekvaatorilähedase ala Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ning Kaug-Aasias. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega Liigirohkeimad on Malai saarestiku ja Amasoonase vihametsad, järgnevad Kesk-Ameerika ja Aafrika vihmametsad. Laiemas tähenduses
mendelistliku geneetika seadustele. Populatsiooni tähtsamad tunnused: 1. Koht eluslooduse hierarhilises süsteemis Populatsioon koosneb üksikaisenditest. Samal ajal on populatsioon kõrgemat järku süsteemide biotsönoosi ja bioloogilise liigi elemendiks. 2. Ökoloogiline määratus Populatsioon on kohastunud kindlate olelustingimustega, hõivates oma ökoloogilise nisi, täites kindlaid ülesandeid aineringes ja seostes teiste biotsönoosi moodustavate populatsioonidega. 6 3. Terviklikkus Populatsioon on seotud tervikuks seesmiste sidemete teda moodustavate isendite vastasmõjude abil ja reageerib välismõjudele kui ühtne tervik, mitte kui isendite summa. Erinevalt populatsiooni geneetikalisest käsitlusest, kus vastasmõjude abil ja reageerib välismõjudele kui ühtne tervik, mitte kui isendite summa. Erinevalt populatsiooni geneetikalisest käsitlusest, kus vastasmõju all mõistetakse
sisenevad ise juhuslikesse kohtadesse genoomis. Seda ei juhtu kuigi sageli, kuid kui Alu- järjestus on kuhugile genoomis sisenenud, jääb see sinna paljudeks põlvkondadeks. Neid järjestusi saab kasutada genoomi vanemate osade markeritena. Alu-järjestust sisaldavad piirkonnad on üldiselt muudest genoomi piirkondadest keskmiselt vanemad. Seetõttu on neid piirkondi hiljutistest pudelikaeladest (Nagu Toba) ja rahvaarvu hüppelisest kasvust rohkem mõjutanud iidsete populatsioonidega toimunud sündmused. Teadlased uurisid mutatsioone DNA-s Alu-markerite läheduses kahe tänapäeva inimese 4 genoomis, mille järjestused on lõpuni teada. Vanemates Alu-järjestusi sisaldavates piirkondades on rohkem mutatsioone, kuna need piirkonnad on kauem olemas olnud. Teadlased hindasid nende genoomiosade vanust nukleotiidide mitmekesisuse põhjal. Seejärel
oleme näinud positiivseid suundumusi asustusstruktuuri ja mitmeid taime-ja loomaliike, millest mõned olid arvatavasti on väljasuremise äärel. Kuigi mõned liikide populatsioonide on kasvanud, paljud teised on vähenemas, kõige haavatava need ülaosas toiduahelad nagu suurkiskjate, liike leiti ainult ühes geograafilises piirkonnas ja väga piiratud edastamise liigid, mille krooniliselt väikeste populatsioonidega, ja rändlindude tarvis. Umbes 10 kuni 30% imetajate, lindude ja kahepaiksete liigid on arvatavasti praegu väljasuremisohus. Rikkalikult kultuurtaimede ja koduloomad olla aluseks põllumajanduse bioloogiline mitmekesisus. Kuid inimesed sõltuvad vaid 14 imetaja-ja linnuliike 90% nende toiduainetega varustatuse loomast. Ja vaid nelja liigi - nisu, mais, riis ja kartul - anda poole meie energia taimed. Aga see keskendub monokultuuride tähendab, et liikide, sortide ja tõugude sureb välja.
· TTaimtoidulisus 4. Energia liikumine · TTootjad · EEsmased tarbijad · TTeisesed tarbijad · TTipptarbijad · ÖÖkopüramiid 5. Ökosüsteem kui tervik · TToiduahelad · TToiduahelate võrgustik · TToiduahelate katkemine 6. Populatsiooni iseloomustus · PPopulatsiooni arvukus ja selle muutus ajas · PPopulatsiooni tihedus · PPopulatsiooni seisund · PPopulatsiooni tervislik seisund · PPopulatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste populatsioonidega Victoria järv 1. Üldiseloomustus Asukohalt hõlmab ta troopilist kui ka lähisekvatoriaalset kliimavöödet. Täpsemalt asub Aafrika mandri idaosas. Suuruselt on Victoria teine mageveeline veekogu maailmas. Järv ise on liigivaene. Mis puutub taimestikku, siis võime rääkida harilikust vesihüatsindist, mis on antud järve ökosüsteemis võõrliik ja raskesti tõrjutav veeumbrohi ning sellega on kaasnenud palju probleeme
kaitseks. Alade valimisel tuleb arvestada elupaigatüübi esinduslikkust alal ja elupaigatüübi pindala võrreldes selle elupaigatüübi kogupindala riigi territooriumil ning elupaigatüübi ökoloogilist kvaliteeti (sh selle taastamisvõimalusi) alal. Liikide puhul tuleb arvestada populatsiooni suurust ja asustustihedust alal võrreldes liigi populatsioonidega kogu riigi territooriumil, ala kvaliteeti liigi jaoks (sh taastamisvõimalusi) ja liigi isoleerituse astet alal selle loodusliku leviala suhtes. II. Etapp ühenduse tähtsusega alade määramine. Valitakse välja ühenduse tähtsusega alad need on alad, mis on välja valitud riiklikest nimekirjadest ja mis aitavad märkimisväärselt kaasa:
V Levik: kõik ookeanid ja mered, merelahed, mõned suured jõed Elupaik: merine keskkond ja mageveekogud (rannikuveed, fjordid, merelahed, suured jõed) Toit: Kald, kalmaarid, teised peajalgsed, vähilaadsed jm; Ühiskondlik struktuur: viiest isendist kuni mitmesaja isendini küündivad karjad Tiinus: 10-12. mõõkdelfiin 16 kuud Poegi tiinuse kohta: 1. väga harva 2 Vastsündinu kaal: 6-120 kg Eluiga: 6-40 aastat Säilimise staatus: mõned liigid on stabiilse populatsioonidega, paljud aga ohustatud küttimise tõttu nii minevikus kui ka tänapäeval. Kasutatud kirjandus: 1. Imetajad. Tõlkija Alekssei Turovski. Toimetaja Rein Põder. Karrup 1999. 2. Loomade elu 7. köide, Imetajad. Toimetanud L.Poots. Tallinn, Valgus 1987. 3. Kohtumine loomadega. Genevieve Warnau. Tõlkija Sinisukk 2003. 4. http://www.hot.ee/sebra15/delfiinid.htm
jagavad piisavalt geene, et toota viljakas järglane. Järelikult on liik ristuvate organismide grupp. Definitsiooni saab laiendada öeldes, et liigid on grupp organisme, kes saavad potentsiaalselt ristuda. Erinevates tiikides elavad kalad kuuluvad ikkagi ühte liiki, kui nad on kokku saades võimelised ristuma. Samas on palju näiteid kahest või enamatest selgesti eristatavatest populatsioonidest, kus isendid, kes elavad keskel, saavad ristuda populatsioonidega mõlematelt külgedelt, aga külgedel elavad populatsioonid omavahel ristuda ei saa. Järelikult on iga universaalne liigidefinitsioon paratamatult suvaline. Seetõttu on bioloogid esitanud valiku definitsioone, mille kasutus sõltub pragmaatilisest valikust ning oleneb uurimuse põhjalikkusest, täpsusest. Ükski kontseptsioon ei ole täielikult objektiivne või kehtiv kõigil juhtudel. Sageli kasutatakse lihtsustamise mõttes kõige praktilisemat definitsiooni. Näiteks
D – väike populatsioon või piiratud levila E – kvantitatiivne väljasuremise riskianalüüs Kuidas defineerida haruldust? Haruldased liigid on väikese levilaga, väikese populatsiooni suurusega ja kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid). Haruldased liigid on ka looduslikult väikse levilaga nt endeemid (endeemne liik levib ainult mingis teatud piirkonnas (saarel, riigis vm). Väikesed populatsioonid – nt tippkiskjad Mis probleemid on seotud väikeste populatsioonidega? Kalduvus kiiresti kahaneda: ● Lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetilise mitmekesisuse kadu ning sellega seotud probleemid ● Demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu ● Keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis, haiguste levikus ja toidu kättesaadavuses ning ebaregulaarselt toimuvate looduskatastroofide (tulekahjud, tormid, põuad jne) tõttu
punase ristiku sordid üsna hilise ajani. Pärast Teist maailmasõda kasvatati Eestis kohalikke sorte veel kümmekond aastat ning siis loovutasid nad koha aretussortidele. (Bender, 2011) Punase ristiku kasvatamise ajalugu meie mõjupiirkonnas uurinud teadlased jagunevad kaheks. Ühed on kindlad, et kunagisel Venemaal kasutusel olnud kohalikud sordid põhinevad oma ajaloolises tekkes Lääne-Euroopa taimmaterjalil, mis on kujunemisel risttolmelnud kohalike looduslike punase ristiku populatsioonidega ja saanud sellelt materjalilt hea talvekindluse ning taimiku kestvuse. Teised teadlased väidavad, et kunagi Venemaal kasutusel olnud punase ristiku kohalikud sordid on aretamise tulemusel tekkinud seal kasvanud looduslikest punase ristiku vormidest. Omal ajal olid Venemaal, kuhu kuulus ka Eesti, levinud just hilise punase ristiku kohalikud sordid. Sõltumata sellest, kas kummalgi osapoolel või mõlemal on õigus
maahooldustoetust niitmise ja karjatamise eest. Ökoloogia mõiste ja ökoloogia eri tasandid Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia on nii bioteadus kui ka keskkonnateadus. Ökoloogial on mitmeid alakategooriaid. Taimeökoloogia keskendub taimedele ja taimekooslustele ning uurib taimede seoseid teiste organismide ja elutu keskkonnaga. Loomaökoloogia ehk zooökoloogia on teadus, mis uurib loomade isendite ja populatsioonidega kujunenud vastastikuseid suhteid ja keskkonnaseoseid. Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega – autökoloogia 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) – demökoloogia 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) – sünökoloogia Mis on konsortsium taimeökoloogias? Konsortsium ehk katenaarium on ökoloogias suheterühma (toitumissuhete, paiknemissuhete, kommunikatsiooni) kaudu seotud organismide kogum.
ole eriti arvukas. Hiidhai arvukust ohustab ülemäärane mereloomade küttimine, mis rikub loomuliku tasakaalu ja põhjustab nende hiiglaste toidu nappuse. Populatsioon eriti kasvada ka ei saa, sest hiidhaid on võimesised korraga saama ainult ühe järglase, harva kaks. Populatsiooni koht toiduahelas Hiidhai on toiduahelas tipptarbija, aga see toiduahel on väga lühike. Kõigepealt on planktonid ja siis tuleb kohe järgu hiidhai. Sellepärast pole hiidhail terilisi suhteid teiste populatsioonidega, ainult kui mereloomade küttimine hiidhaide toidulauda ei vähenda. 7.Ökoloogilised globaalprobleemid Merereostus ja toiduahelad Kogu elu aluseks veekogudes on fütoplankton, mille moodustavad imepisikesed, vabalt hulpivad taimekesed, mis kasutavad päikesevalgust liitumiseks ning kasvamiseks. Nende taimede keskel elavad väikesed loomad, keda kutsutakse zooplanktoniteks pisikesed täiskasvanud vähilaadsed, väikesed meduusid ja suuremate mereloomade vastsed
D väike populatsioon või piiratud levila E kvantitatiivne väljasuremise riski analüüs Kuidas defineerida haruldust? Haruldased liigid on väikese levilaga, väikese populatsiooni suurusega ja kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid). Haruldased liigid on ka looduslikult väikse levilaga nt endeemid (endeemne liik levib ainult mingis teatud piirkonnas (saarel, riigis vm). Väikesed populatsioonid nt tippkiskjad Mis probleemid on seotud väikeste populatsioonidega? Kalduvus kiiresti kahaneda: - Lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetilise mitmekesisuse kadu ning sellega seotud probleemid - Demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu - Keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis, haiguste levikus ja toidu kättesaadavuses ning ebaregulaarselt toimuvate looduskatastroofide (tulekahjud, tormid, põuad jne) tõttu
pigem kasulikud. ° Jämesooles elavad bakterid aiatavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. ° Varustavad inimorganismi vitamiinidega ° Antibiootikumid hävitavad ka kasulikud bakterid ja võivad tekkida haigused nt seedehäired. ° Bakterid asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonda. ° On ka patogeenseid liike, mis väikesearvuliste populatsioonidega ei põhjusta tervisehäireid. ° Inimorganismi kaitsemehhanismid hoiavad ära massilise paljunemise. Bakterid igapäevases elus ° Biotehnoloogia rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. 10 ° Bakteritega seonduvaid protsesse kasutatakse toiduainete, farmaatsia ja tekstiilitööstuses,
Seega on meile tegu Eesti jaoks üsna haruldase sporaadilise levikuga olid enamasti minimaalsed roomajaga, kes on oma levila põhjapiiril. Eestis oli seitsmekümnendatel - kaheksakümnendatel aastatel kivisisaliku levik sporaadiline- esinesid väikesed (mõnikond kuni sadakond looma) lokaalpopulatsioonid väikeste saartena üle Mandri-Eesti, kusjuures nendevahelised sidemed (isendite vahetus) olid enamasti minimaalsed. Ilmselt oli ja ka on Eestis tegemist ilmsete reliktsete populatsioonidega. Tõenäoliselt oli kivisisalik varem, soojema ilmastiku aegadel Eestis laiemalt levinud ning tunduvalt arvukam kui praegu. [7] Eesti jaoks on oluline meeles pidada, et alamliigi Lacerta agilis agilis lähim esinemispiirkond on Ida-Preisimaa (Kalingradi oblast) ning alamliikide Lacerta agilis chersonensis ja Lacerta agilis exigua sümpatrilise leviku piirkond on Daugava jõe ja 300E meridiaani ristumiskoht. Arvatud on, et Eestis leidub kivisisaliku alamliik Lacerta
Väljasuremisohus olevate liikide omadused Looduses muutub arvukus pidevalt ja liikide väljasureminegi on loomulik. Paljudel juhtudel on aga liikidele levila ja populatsioonide suuruse vähenemise ning mõne liigi väljasuremise põhjuseks loodust kahjustanud inimtegevus. Ökoloogid on tähele pannud, et mõned omadused iseloomustavad ohustatud liike üldisemalt. Väikese levilaga liigid Liigid, millel on üks või üksikud populatsioonid Väikeste populatsioonidega liigid Liigid, mille populatsiooni suurus on vähenemas Väikese populatsiooni asustustihedusega liigid Liigid, mis vajavad suurt territooriumi Suured loomaliigid Liigid, mis ei suuda hästi levida Sesoonselt rändavad liigid Väikese geneetilise mitmekesisusega liigid Spetsialiseeritud elupaiganõudluseda liigid ehk elupaigaspetsialistid Liigid, mis elavad inimmõjuta loodusaladel
ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogia mõiste ja liigitamine. Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ning nende suhetest eluta keskkonnaga. Ökoloogiat tuleks eristada selle alaharudest, loodus- ja keskkonnakaitsest. LIIGITUS: Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. 2. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse - Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks.
60-ndatel ennustati, et inimühiskond puutub tõsisemate ümbritsevat keskkonda puudutavate probleemidega kokku 3035 aasta pärast ja tõest ei oldud kaugel: praegu on probleemiks kliima soojenemine, augud osoonikihis, vete reostumine, nälg, toiduainete reostumine, liigirikkuse vähenemine, vihmametsade hävimine, muldade erosioon jne. LIIGITUS: Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. ÜLESANDED: Ökoloogia peamised ülesanded 1) elu seaduspärasuste uurimine ja tundmaõppimine; 2) antropogeensete tegurite mõju väljaselgitamine looduslikele süsteemidele; 3) teadusliku baasi loomine bioloogiliste ressursside ratsionaalseks kasutamiseks; 4) inimtegevuse mõjul looduses toimuvate muutuste prognoosimine. 13
looduses kahaneb ja liik on väljasuremisohus.[27] Peamised põhjused miks jaaguarite populatsioon väheneb on: salaküttimine saakloomade vähenemine sobivate elupaikade vähenemine populatsiooni fragmenteerumine Populatsiooni tervislik seisund: Olgugi, et jaaguaritel on jässakas kehaehitus, on nad väga tugevad ja heas seisundis. Seda nimelt, kuna jaaguarid on tuntud oma võime poolest murda alligaatoreid. [28] Populatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste populatsioonidega: Jaaguar on toiduahelas tipptarbija, tema suhted teiste liikidega on halvad, kuna tema on see kes teisi kütib. 7. Ökoloogilised globaalprobleemid, mis mõjutavad vaadeldavat ökosüsteemi Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Seni ligipääsmatutesse piirkondadesse rajatakse uusi teid ja asulaid ning metsade laastamine üha suureneb
Omaette teadusliku distsipliinina hakati ökoloogiat käsitlema sajandivahetuse paiku. Ökosüsteemi liigitamine: 1.maapealsed bioomid (nt: tundra. rohtlad, kõrbed, savann...) 2.Magevee-ökosüsteemid (seisvate vete ökosüsteemid, vooluvete ökosüsteemid ja sood). 3.Mare-ökosüsteemid (avaookean, rannikuveed, kalarikkad tsoonid,lahed...) Ökoloogia jaotamine: 1. Üksikute indiviididega või organismidega-autoökoloogia 2. Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid)-demökoloogia 3. Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone)-sünökoloogia Ökoloogia peamised ülesanded: 1.elu seaduspärasusteuurimine ja tundmaõppimine 2.antropogeensete tegurite mõju väljaselgitamine looduslikele süsteemidele 3.teadusliku baasi loomine bioloogilite ressursside ratsionaalseks kasutamiseks 4.inimtegevuse mõjul looduses toimuvate muutuste prognoosimine 9)Odumi bioloogiline tort: USA teadlane E.P
ei alleelide ega genotüüpide sagedustes. Tasakaal saavutataxe ühe põlvkonna jooxul. Kehtib ideaalses populatsioonis. Tingimused: -esineb täielik panmiksis, st. juhuslik ristamine(paarumine) -kõigi genotüüpidega isendid on võrdse sigivusega(võrdse eluvõime ja viljakusega), st. puudub valik(valikuga pole võimalik retsessiivseid mutante populatsioonist eemaldada.) -puuduvad mutatsioonid -ei toimu isendite vahetust teiste populatsioonidega(migratsioon), st. popul. on isoleeritud -isendite arvukus on püsivalt väga suur, statistilises mõttes lõpmatu Pm. on seadus kokkuvõtlikult selline et:Tasakaalulises panmiktilises populatsioonis põsib genotüüpide(homo- ja heterosügootide) suhe ja vastavate alleelide sagedus konstantne. (p+q)²= p²+2pq+q²=1 p+q=1 66. geenide ja genotüüpide sageduste arvutamine populatsioonides - p²+2pq+q²=1 p+q=1 A, a alleelide sagedused AA, 2Aa, aa- genotüüpide sagedused
sagedustes. Tasakaal saavutataxe ühe põlvkonna jooxul. Kehtib ideaalses populatsioonis. Tingimused: -esineb täielik panmiksis, st. juhuslik ristamine(paarumine) -kõigi genotüüpidega isendid on võrdse sigivusega(võrdse eluvõime ja viljakusega), st. puudub valik(valikuga pole võimalik retsessiivseid mutante populatsioonist eemaldada.) -puuduvad mutatsioonid -ei toimu isendite vahetust teiste populatsioonidega(migratsioon), st. popul. on isoleeritud -isendite arvukus on püsivalt väga suur, statistilises mõttes lõpmatu Pm. on seadus kokkuvõtlikult selline et:Tasakaalulises panmiktilises populatsioonis põsib genotüüpide(homo- ja heterosügootide) suhe ja vastavate alleelide sagedus konstantne. (p+q)²= p²+2pq+q²=1 p+q=1 66. geenide ja genotüüpide sageduste arvutamine populatsioonides - p²+2pq+q²=1 p+q=1 A, a alleelide sagedused AA, 2Aa, aa- genotüüpide sagedused
Spetsialisatsioon – 1) evolutsiooniline muutus, millega kaasneb organismirühma ökoloogilise amplituudi vähenemine 2) kohastumine erilistele elutingimustele, mis põhjustab nende kohastumuste ehituslike ja talituslike iseärasuste tekke. Üks rühm populatsioonist, mis moodustab liigi, jaguneb kaheks või enamaks rühmaks, mis ei anna järglasi –nende rühmade vahel geneetilised erinevused. Allopatriline spetsialisatsioon – erisuguseid lahus paiknevatel territooriumidel asuvate populatsioonidega seos olev…. Populatsioonid, mis moodustuvad olemasoleva liigi lahutamise teel mingi füüsikalise teguriga. Need piirkonnad ei kattu ja ei saa vahetada geneetilist infot. Lähedased liigid või ühe liigi populatsioonid asustavad eraldipaiknevaid piirkondi. – tekib lähteliigi populatsioonide geograafilise isolatsiooni olukorras. =vee tsirkulatsiooni muutus ookeanis või jäätumine –barjäär ei võimalda kunagi läbi käia. Kui barjäär kaob, siis on 2 võimalust:
on koos kasvamisel ka positiivseid suhteid. Vastastikust mõjutamist toimeainetega nim allelopaatiaks. Biotsönootiline konneks Taimede elu olelusvõitluses oleneb peale suhete eluta keskkonnaga ja konkurentsi teiste kõrgemate taimedega veel suhetest seenparasiitidega, taimeosi toiduks tarvitavate loomadega, tolmendajatega ja diaspooride levitajatega. Nende suhete kaudu on iga tsönopopulatsioon seotud paljude teiste liikide populatsioonidega biotsönoosis. Biotsönoosi suhtesüsteemi tervikuna nim konneksiks. Enamik suhteid ei ole obligaarsed, suhte katkemisel asendab seda mingi teine seos. Erandiks on sümbioosisuhted, mis on eluvajalikud. Samuti spetsialiseerunud tolmendajate ja levitajatega, mida ei saa kuidagi asendada. Konsortsiumide uurimine. Konsortsiumiks nim organismide rühmitust biotsönoosis, mis on seotud oma elutegevuses teatud autotroofse taimega kui energiaallikaga.
Liigikaitse tõhusus eeldab sageli metapopultasioonide (kus esindatud läte-mülgas elupaigad) dünaamika mõistmist ning hävinud elupaikade ja nendevaheliste randeteede taastamist. 6) Mida on võimalik teha metapopulatsiooni püsimise suurendamiseks? Luua juurde uusi elupaiku ning tagada nendevaheline sidusus. Osapopulatsioonid tuleb hoida elujõulisena. 7. Kaitsealuste liikide valik Mõisted: Haruldus haruldus on piiratud leviku ning väheste ja väikste populatsioonidega liik. Ohustatus ohustatud liik on liik, mis võib suure tõenäosusega lähiajal välja surra. Endeem liik, mis levib ainult mingis konkreetses piirkonnas (saarel, riigis, mandril vms). Tugiliik liik, millle suhteliselt väikesest arvukusest hoolimata on koosluse funktsioneerimise ja selle struktuuri hoidmise seisukohalt suur tähtsus ja mille kaudmisel koosluse struktuur muutub. Katusliik liik, mis vajab oma elutegevuseks suurt piirkonda ning mille kaitseks tuleb seetõttu
Seega ei ole isikliku riski tajumine ratsionaalne protsess. Ei hinda adekvaatselt. W arvates ignoreeritakse riske tasakaalustamise teel. Nt suitsetan palju, aga ei joo ja toitun korralikult. On teada, et ebaratsionalistlik optimism on seotud arvamusega, nagu kontrollitakse oma käitumist enam kui teised (tema ei tea, millal peab joomise lõpetama, aga mina oma piiri pean). Juurdepääs tervishoiu teenusele Erinevad terviseharjumused on mõjutatud erinevate tegurite poolt. Seotud ka haavatud populatsioonidega (kõrge haiguse riskiga populatsioonid, lapsed-noorukid-vanurid). Kristiansen, 1985 on toonud kolm tervisekäitumise korrelatsiooni · Tervise kõrge väärtustamine · Korrelatsioon, mis on seotud uskumusega, et maailmas, sinu tervises valitseb rahu. Saab rahus elada. Turvalisuse näitaja. Ka keskkonnas. Seda kõrgemalt hindab inimene seda, et peaks elama tervislikult. · Madalalt väärtustatav elamusterohke elu
3. võrrelda teiste liikidega allomeetrilised suhted on adaptiivsed. 1. Kas rühmavalik toimib? Analüüsi rühmavalikut looduslikuks valikuks vajaliku nelja tingimuse võtmes. Rühmavaliku puhul kinnistuvad evolutsioonis tunnused, mis soodustavad populatsiooni kasvu ja sellest sõltuvalt või sellest sõltumata vähendavad populatsiooni väljasuremisriski. Tunnused, mis väljasuremisriski suurendavad, surevad välja koos populatsioonidega, mis nende kandjatest koosnevad. AGA on tunnused, mis on isendile kahjulikud (alandavad kohasust) kuid populatsioonile kasulikud (vähendavad väljasuremise riski). Sellised tunnused ei kinnistu ja järelikult ei ole oluliseks evolutsiooniteguriks. Sellise tunnuse näiteks on altruistlik käitumine või ka näiteks sigimisest loobumine populatsiooni ähvardava ressursside ammendamise korral. LV jaoks oli vaja reproduktiivsust, pärilikkust, varieeruvust indiviiditi, kohasuse erinevus. Teoorias
põlvkonniti konstantsed. Hardy-Weinbergi seadust nimetataksegi sageli geneetilise tasakaalu seaduseks. Geneetilise tasakaalu seadus kehtib puhtal kujul populatsioonis milles: 1) esineb täielik panmiksis, st. juhuslik ristumine (paarumine); 2) kõigi genotüüpidega isendid on võrdse sigivusega (võrdse eluvõime ja viljakusega), st. puudub valik; 3) puuduvad mutatsioonid; 4) ei toimu isendite vahetust teiste populatsioonidega (migratsiooon), st. populatsioon on isoleeritud; 5) isendite arvukus on püsivalt väga suur, statistilises mõttes lõpmatu (N ). Sellist populatsiooni ei ole muidugi olemas. Väga paljudel juhtudel on aga suhteliselt lühikeste ajavahemike kestel (mõni põlvkond) kõrvalekalded neist tingimustest niivõrd väikesed, et populatsiooni võib mitmete geenide suhtes vaadelda praktiliselt tasakaalulisena. Mõnikord võivad nende tegurite
populatsioonis. Seda juhuvalikust tingitud muutust nimetataksegi geneetiliseks triiviks - GT (vt. sünonüümide osas ülalpool). GT omab olulist mõju juhuslikele asendustele geenides ja Hardy-Weinbergi tasakaalule. Nagu juba öeldud, omab GT’st tingitud geenisageduste muutumise kiirusele suurt mõju populatsiooni suurus. See asjaolu on teoreetiliselt ennustatav ja samuti eksperimentaalselt korduvat kinnitust leidnud katsetes, näiteks äädikakärbse populatsioonidega (vt. illustratsioon). On eriti oluline mõista, et GT on "kumulatiivse" effektiga, seda eriti väikeses populatsioonis: kui juba ükskord (juhuslikult) tasakaal kaldub 50/50 suhtest oluliselt ära, siis suureneb tõenäosus, et see tasakaal nihkub pigem veelgi enam paigast. Ja et meil on tegemist lõplike suurustega, siis võib juhtuda ja juhtubki, et üks alleel kaob lõplikult ja pöördumatult populatsiooni geenitiigist - populatsioon muutub selle genotüübi suhtes homosügootseks.
puhas juhus ◦ Saared keset merd, üksikud mäetipud, suur sügav järv, koobas Barjääride ületamine Kui liik on suuteline laial territooriumil elupaiku asustama – kosmopoliitne liik ◦ Talub erinevaid keskkonnatingimusi ◦ On laia tarbimisspektriga ◦ Levikule ja paljunemisele piiranguid minimaalselt ◦ Kiire kohanemisvõimega ◦ Kiire elutsükkel/efektiivne paljunemine Kui liiki leidub vaid piiritletud alal – endeemne liik ◦ Enamasti üksikute populatsioonidega esindatud ◦ Populatsioonid väiksearvulised ◦ Sarnaste kasvupaikade asustamisel probleemid ◦ Aeglase kasvuga/keeruka paljunemisega Endeemsus Iga uus liik areneb välja mingil piiratud alal, kui liik mujale levida ei suuda, on tegemist endeemiga Kui mingi liik on esialgu laia levikuga, kuid aja möödudes suudab säilida vaid piiratud alal, on tegemist evolutsioonilise reliktiga. Endeemsete liikide osakaal eluslooduses on heaks indikaatoriks, kui kaua on
Inbriiding on tavaliselt soodne, sest suureneb samade geenide sagedus ja homosügootsuse tõus. Probleemiks on aga, et samasuguse tõenäosusega saavad kokku retsessiivsed geenid ja moodustub homosügootne retsessiivne genotüüp. Seda saadab tavaliselt kas tervise või kehaehituse halvenemine ja jõudluse alanemine. Sellist nähtust nim. inbriidingu depressiooniks. Seepärast varieeritakse homogeenset paaridevalikut heterogeensega. Kui on tegemist väikeste populatsioonidega, siis puhasaretuse korral on suguloomadel alati ühiseid eellasi. Seepärast tuleb arvestada võimalikku inbriidingu tõusuga populatsioonis. Tippkarjades ja kogenud spetsialistide osavõtul võib periooditi kasutada inbriidingut väga kõrgel astmel. Tavaliselt tuleb siis minna üle heterogeensele või mõõdukalt heterogeensele paaridevalikule. Inbriidingu kasutamise võimalus sõltub palju looma- või linnuliigist. Edukalt on inbriidingut rakendatud linnukasvatuses nn inbredliinide loomisel
organismi tasemest kõrgemal. Ökoloogia peamised ülesanded 1) elu seaduspärasuste uurimine ja tundmaõppimine; 2) antropogeensete tegurite mõju väljaselgitamine looduslikele süsteemidele; 3) teadusliku baasi loomine bioloogiliste ressursside ratsionaalseks kasutamiseks; 4) inimtegevuse mõjul looduses toimuvate muutuste prognoosimine. Ökoloogia jaotusi Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Vegetatiivselt paljunevail taimedel, kännistena elavail ainuõõsseil jts. organismidel on indiviide raske eristada. Liik (species), bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim
N (t+1) = Nt+ B – D + I – E Eksponentsiaalne kasv. Limiteerimatut kasvu nimetatakse eksponentsiaalseks e geomeetriliseks kasvuks. Selline järjest kiireneva kasvu matemaatiline kirjeldus annab populatsiooni mudelitele alguspunkti. Sellist baasmudelit teisendatakse tegelikkuses limiteerivate teguritega. Elementaarmudel. Alustuseks eeldame, et populatsioonil pole vanuselist struktuuri ja ta ei interakteeru teiste populatsioonidega. Eeldus, et muutus (∆) populatsiooni suuruses aja jooksul sõltub vaid erikasvukiirusest (r) ja algsest populatsiooni suurusest ajavahemiku alguses: Malthus’e võrrand: ∆N/∆t = rN Suurus r on erinevus sündide ja surmade vahel, juurdekasvu iseloomustav koefitsient. Selles lihtsas mudelis väljendub seos – mida suuremaks populatsioon saab, seda kiiremini ta kasvab. Logistiline kasv limiteeritud keskkonnas.
annaabi.ee 
