Ajakiri pani aluse ka eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ning bibliograafiale. Rosenplänteri arvates pidid kõik maarahvaga suhtlevad sakslased oskama eesti keelt. Otto Wilhelm Masing- eestlaste suhtumine raamatusse muutus nõudlikumaks, primitiiv-didaktiline laad lugejad enam ei rahuldanud. Niisugustes ühiskondlikes oludes hakkas kirjamehena tegutsema O. W. Masing. Ta pakkus mõistust ja mõtlemisvõimet arendavat kirjavara, peaasjalikult ajakirjanduslikku ja populaarteadusliku loomingut. Niisuguseks loomeks oli ta piisavalt võimekas tänu oma heale haridusele ja rikkalikele reisikogemustele. Masing seadis eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja mõtlemisvõime arendamise köitva populaarteadusliku lugemismaterjali varal. Selleks andis välja raamatu ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", mis tutvustab eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega. Üldtuntuks sai Masing aga tänu ,,Marahwa
Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Samuti õppis Heino Liimets Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogika kateedri juures. Peale lõpetamist õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Üliõpilastele luges didaktika, kasvatusteooria, kõrgkoolipedagoogika ning psühholoogia kursuseid. Ta valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks(1985). On pidanud loenguid Saksamaal, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Bulgaarias jm. Heino Liimets on ca 150 teadusliku ja ca 80 populaarteadusliku artikli autor. Liimetsa teaduslikule mõtlemisele oli väga iseloomulikuks võime näha kaugele ette oma teadusharu arengut ning seal tulevikus esile kerkida võivaid uusi probleeme. Heino Liiimets nimetas kasvatusteaduse vältimatuteks komponentideks filosoofiat, üldpsühholoogiat ja sotsioloogiat. PEDAGOOGILISED IDEED JA VAATED Tema töödes on võimalik jälgida, kuidas ideed järkjärgult arenevad ja küpsevad.
R. Jakobson. Kõikides valdkondades, milles Kreutzwald sõna võttis, lõi ta hulgaliselt uusi sõnu (palavik, organ, reuma, laviin, röövik, kilpkonn, kristlane, täheldama jpt), rikastades sellega oluliselt kaasaegset eesti kirjakeelt. Aastail 18481849 avaldas Kreutzwald uues kirjaviisis viis annet rahvavalgustuslikku kuukirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Kreutzwaldi eeskujuks olid Peter Hebeli rahvaraamatud ning Johann Weberi "Das Pfennig- Magazin". Populaarteadusliku informatsiooni jagamise kõrval toetas Kreutzwald kuukirjas emakeelset haridust ja halvustas poolharitud kadakaid, kes emakeelt salgavad. Küllalt tugev oli ka Kreutzwaldi isiklik mõju rahvusliku liikumise tulevastele liidritele, eriti Jakob Hurdale. Kreutzwaldi elutööks kujunes Faehlmanni poolt visandatud rahvuseepose "Kalevipoeg" kokkupanek. Tugevalt mõjutas "Kalevipoeg" kasvava rahvusliku haritlaskonna kujunemist, sisendades paljudele usku eesti rahva tulevikuväljavaadetesse
meie rahvuskultuurile ja ärkamisaja vaimsele ettevalmistamisele on olnud suur. Tema kirjanduslik tegevus, mis langeb põhiliselt Äksi perioodi, on mitmekülgne ja viljakas. Lisaks vaimuliku sisuga raamatutele ilmusid tema sulest kalendrid, koolide tarbeks ,, Täieline ABD- Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Valgustusaja põhimõtete kandjana seadis ta enesele eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja mõtlemisvõime arendamise. Seda tegi ta köitva populaarteadusliku lugemismaterjali varal. Selleks koostas ta ja andis välja rahvaliku raamatu ,,Pühhapäeva Wahheluggemised", see tutvustab eesti lugejatele paljude võõraste maade sealset loodust ja inimesi. Tema rahvavalgustusliku töö üheks nurgakiviks on õppekirjandus. Näiteks ,,ABD ehk Luggemise-Ramatus" sisaldavad metoodilisi juhiseid. Kõige tähtsam, millega Masing sai üldtuntuks, oli ,,Maarahwa Näddala-Leht". Selles oli sõnumeid kodu- ja välismaalt, jutte, luuletusi ja vanasõnu
koostaja. Johann Koell Pühavaimu kirikuõpetaja, kes tõlkis eesti keelde katekismuse. Martin Luther Reformatsiooni algataja, kes koostas 95 teesi. Hans Susi Tallinna linnakooli õpilanem jes üritas tõlkida piiblit ning lauluraamatut. Vesse Saaremaa ülestõusnute juht, kes poodi üles kui orduväed korraldasid ülestõusu mahasurumise. E. Bornhöhe Kirjuras jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi romaanis ,,Tasuja". S. Vahtre ajaloolane, kes kirjutas populaarteadusliku raamatu ,,Jüriöö". 1227-1558 Keskaeg (ehk orduaeg) 1208-1227 Muistne vabadusvõitlust 1238 Stensby lahing 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1343 23. apr Jüriöö ülestõus 1345 Orduvägede sõjaretk Saaremaale, Vesse poomine. 1404 ehitati Tallinna raekoda 1421 Maapäeva teke 1492 Ivan III lasi rajada Novgorodi 1517 Reformatsiooni algus 1523 Usupuhastus 1524-25 Pildirüüste ja M. Hoffmann Tartus. 1235 Wandadt-Koelli katekismus
"Põllumees ja ammetmees" (1858), "Tuisulased" (1859), nn. "Mihkel Põllulapp" (1865-73) ja "Uus koolmeister" (1874). Kõige enam poolehoidu võitis "Reinowadder Rebbane" (kalendris 1848-51). Eraldi väljaannetena ilmusid veel "Paar sammokest rändamise-teed" (Tartu 1853) ja "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (Tartu 1857). Kreutzwaldi rahvavalgustusliku tegevuse esileulatuvaks avalduseks oli viies jaos ilmunud populaarteadusliku iseloomuga väljaanne "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848-49), järgnesid "Ma ja Merrepiltid" (I 1850, II 1857, III 1861), "Ristisõitjad" (1851), "Lühhikenne öpetus terwissw hoidmissest" (1854), "Sippelgas" II (1861), hiljem lisandus veel arstlik käsiraamat "Kodutohter" (1879). Nende töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja arendada iseseisvat mõtlemist. Valgustuslikke eesmärke järgis ta ka jutuloomingus, seejuures tagurluse ja
osavõtjarühma poole (president, suursaadik, koosoleku juhataja, oponent, külalised vm). Kui kõnetatavaid eristatakse, siis tuleb jälgida, et kedagi välja ei jäetaks. Kui kõne eesmärgiks on kuulajaid köita või emotsionaalselt mõjutada, siis alustatakse mingi üllatusega sobivalt valitud tegelikkusenäitega, teemakohase tsitaadiga, kulumata anekdoodi või naljaga. Näide ja tsitaat sobivad ka nt populaarteadusliku ettekande alustuseks, aga teaduslikke ettekandeid alustatakse üldjuhul ratsionaalselt: tutvustatakse ettekande struktuuri ehk selgitatakse, millistest põhiosadest ettekanne koosneb, või võetakse ettekande põhisisu mõne lausega kokku. Ettekande ülesehitus võib olla põhimõtteliselt kahesugune. Üks võimalus on esitada tähtsaimad tulemused ja põhiväited kohe alguses, kui kuulaja on alles ergas, ning ettekande
Näiteks on sisukorra järgi artikkel ,,M. Jakobsoni hinnang rahvusvahelise komisjoni raportile" paigutatud samale leheküljele. Märgatavas koguses ilmneb ka ,,näpuvigu": mõni täht või märk on üle või puudu. Siinkohal saab süüdistada hooletut toimetajatööd. Kultuuri ja Elu artiklid on kirjutatud ajakirjanduslikus stiilis ehk iseloomulik on üldtermineid kasutav keeleline stiil, tekstisisesed viited allikatele, tuginemine oma arvamusele ja kogemusele, populaarteadusliku teksti elemendid. Ajakirja stiil on kergestijälgitav ja korralik. Intervjuud, esseed, kirjeldused??? Ajakirja mõju on tugevalt seotud väljaande rahvusliku suunitlusega. Nagu igas numbris, kerkivad ka selles esile kõik Kultuuri ja Elu kesksed ideed. Üks neist on see, et eestlased on palju kannatanud rahvas ja ajaloomälu ei tohi selles osas kustuda. Herbert Lindmäe artikkel ,,Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile" käsitleb rahvusvahelisi raporteid,
Otto Wilhelm Masing Kirikuõpetaja amet viis teda Lüganusele, Viru-Nigulasse ja Äksi. Tema kirjanduslik tegevus, mis langeb põhiliselt Äksi-perioodi, on mitmekülgne ja viljakas. Lisaks vaimuliku sisuga raamatutele ilmusid tema sulest kalendrid, koolide tarbeks ,,Täieline ABD-Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat", luuletusi ning arvukalt keelaalaseid kirjutisi Valgustusaja põhimõtete kandjana seadis ta enesele eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja mõtlemisvõime arendamise köitva populaarteadusliku lugemismaterjali varal. Selleks koostas ta ja andis välja rahvaliku raamatu ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemised", mis tutvustab eesti lugejaid paljud võõraste maade, sealse looduse ja inimestega. Niisuguse informatsioonirikkuse ja mitmekülgusse tõttu hakati seda teost nimetama eesti talurahva entsüklopeediaks. Krahv Peter August Friedrich von Mannteuffel Iselaadsete eluviiside tõttu on teda hulluks krahviks peetud, kuivõrd ta tegeles tõepoolest krahvi
Riina Udovenko, Infokorraldus Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus (SHZU.04.002): esimene kodutöö Tähtaeg – teisipäev enne loengut, st 1. aasta statsidel + 2. aasta AÜ dokumendihalduse suunal 29. september; 1. aasta AÜ rühmal 10. november. Kodutöö kirjeldus ja nõuded Käesoleva kodutöö sisuks on populaarteadusliku (esseelise) artikli analüüs. Valida on kolme teksti vahel. Vastata tuleb (a) üldistele küsimustele, mis on ühised kõigi kolme teksti puhul (küsimused 1, 6 ja 7) ning (b) valitud artiklit puudutavatele spetsiifilistele küsimustele. Kokku tuleb vastata seitsmele küsimusele. Kodutöö vastuste maht kokku on orienteeruvalt poolteist A4 (maksimaalselt 2 lk) 12- punktises kirjas.1 Pikem kodutöö ei vasta nõuetele!
1346 müüs Taani kuningas Valdemar IV Eestimaa hertsogkonna Saksa ordule. Millised olid ülestõusu tagajärjed Eesti rahvale? Halvendas eestlaste reaalset olukorda ja lülitas eestlased välja maa poliitilisest juhtimisest mitmeks sajandiks. Milline kirjandusteos ja kelle kirjutatud kajastab Jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi? "Tasuja" Eduard Bornhöhe · Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas. · Populaarteadusliku raamatu "Jüriöö" autor (Tln. 1980) on ajaloolane Sulev Vahtre. Vana-Liivimaa valitsemine 1. Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus a. Stensby leping (1238) reguleeris konflikti Liivi ordu ja Taani kuninga vahel: · Paavsti nõudmisel tagastas ordu Taanile Põhja-Eesti. · Taani kuningas andis ordule tagasi Järvamaa tingimusel, et see ei raja sinna linnuseid. b
See kirjanduse liik on suunatud lugeja teavitamisele kergestimõistetavas vormis. Selle hulka kuuluvad teaduslike uuringute tulemuste populaarsed esitused, aga samuti mitmesuguste teadusharude andmeid kasutav kirjandus (ajalugu, psühholoogia, meditsiin jne). Sageli esitatakse populaarteaduslikus vormis ka oletusi, hüpoteese, arvamusi jpm. · Faktikirjandus on teadaolevaid tõsiasju esitav kirjandus, sageli populaarteadusliku kirjanduse sugemetega. Faktikirjandus püüab hoiduda oletustest ning esitab materjali kontrollitaval kujul. Erinevalt teaduskirjandusest ei pruugi faktikirjandus järgida teaduskirjanduse vorminõudeid. · Teabekirjandus on mingil alal kasutamiseks koostatud ja kergesti käsitletavad infokogumid: reisijuhid, kokaraamatud, käsiraamatud, juhendid, kartoteegid, andmebaasid, kaardid, atlased vms.
Ajakiri etendas ligi 20.aasta jooksul juhtivat osa eesti keele uurimisel ja kirjanduse arendamisel. Otto Wilhem Masing- (1763-1832)Kirikuõpetaja, Ta pakkus peamiselt mõistust ja mõtlemisvõkmet arendavat kirjavara. Tema kirjanduslik tegevus oli mitmekülgne ja viljakas. Tema sulest ilmusid vaimulikud raamatud, kalendrid, koolide tarbeks, luuletusi tuntuim ,,Päts" ning arvukalt keelealaseid kirjutisi. Ta pani endale eesmärgiks inimeste silmaringi avardamise ja köitva populaarteadusliku lugemismaterjali tegemiseks. Andis välja raamatu ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maadega ja mda hakati nimetama eesti talurahva entsüklopeediaks. Masingul on suured teened eesti kirjakeele rikastamisel ja uuele kirjaviisile ülemineku valmistamisel. Ta püüdis kirikukeelt ja rahvakeelt lähendada, TÄHTSUS: tema tõi Õ tähe. Ood- pidulik luuletus, ülistus või mälestuslaul. Pastoraal on maaelu kujutav karjaselaul
(kordustrükkidega kokku üle 20 000 eksemplari) tõlketeos, saksa rahvaraamatu "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" mugandus. Eesti rahvale mõeldud esimesi aimekirjanduslikke, üldharivat sisu pakkuvaid kogumikke oli ka Kreutzwaldi "Sipelgas" I (1843; II 1861). Sellelaadseid trükiseid avaldas ta hiljem Tartu suurtrükkal Hans Laakmanni tellimusel ja kirjastusel, näiteks "Maa- ja merepildid" IIII (18501861) ja "Ristisõitjad" (1851). Oluliseks teoseks on populaarteadusliku sarjana ilmunud, rikkalikku sisu pakkuv ja kaunilt illustreeritud sari "Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" IV (1848 1849). Kolmas suur valdkond Kreutzwaldi rahvavalgustuslikust loomingust on seotud tema arstikutsega. Ta andis välja esimesed meditsiini-alased arstiraamatud, mis olid mõeldud maarahvale. Kreutzwaldi 1852 ilmunud sünnitusabi õpikut "Teejuhataja ämmakooliliste õpetuse juures" anti välja mitmes kordustrükis (1870, 1883, 1890) nagu ka üldisi tervishoiualaseid
Vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes spetsialistide ja teeninduses töötavate inimeste arv. Väikeettevõtluse areng. Majanduses 1970. a tagasilöögid, eriti energia- ja toorainekriis. Nafta hind tõusis, paiskas segi majandussüsteemi. Tööstusriikides vähenes tootmine- tööpuudus, stagnatsioon, inflatsioon e stagflatsioon. Üldine pessimism. Kontrakultuur- eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Roheline liikumine. Säästlikkus. Geenitehnoloogia areng. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. Avastused antropoloogia vallas. Kujunes poppkultuur ja muusika (ABBA). Teksad, punk, feminism. 4. Uuskonservatiivsed suundumused - Optimismi taastamine ja traditsioonide taasleidmine said nurgakiviks. Kõik see viis kahepooluselise maailmakorralduse lagunemiseni. Konservatiivid kritiseerisid valitsuse liiga suureks kasvanud rolli, mis oli tekitanud inimestes sõltuvuse riiklikest abirahadest ja prgrammidest inimesed peavad oma elu puudutavaid otsuseid ise tegema
Observatooriumi insener ja nooremteadur tähtede füüsika uurimisel. Seejärel töötas arvutite alal (Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu EENet programmeerijana). Ta juhatas Tartu Tähetorni astronoomiaringi ning populariseeris astronoomiat ja kosmonautikat. Tal oli oma rubriik Vikerraadio saates Labor. Ta avaldas artikleid ajakirjades Tehnikamaailm, Horisont, Tarkade Klubi jm, tegi kaastööd ka entsüklopeediale. Ta on umbes saja populaarteadusliku artikli autor. Tema auks on nimetatud asteroid 11829 Tuvikene, mille avastas Henri Debehogne Belgia Kuninglikust Observatooriumist. Koos Tuvikesega sai mais 2011 omanimelise asteroidi ka kauaaegne Tõravere astronoom Izold Pustõlnik. Tegemist oli Chris Sterkeni algatusega, kellel Debehogne palus avastatud asteroididele nimed panna. Tõnu Viik (sündinud 12. detsembril 1939 Rohuneeme külas)
vaidlemise. Ta eilase sellest ennast häirida, kui ollakse ta väidete vastu. Maie Remmel ütleb ka raamatualguses, et ta küll võtab teadmiseks vastasleeri arvamustesurve, kuid loobub sõnasõdadest jahoolikalt ehitatud mõttehoone kivihaaval lammutamisest.Kokkuvõtteks võib öelda, et raamatut oli väga huvitav lugeda tänu selle teistsuguselevaatenurgale. Samas ei saa seda minu arvates pidada väga teaduslikuks. Teos jääbpendeldama populaarteadusliku ja müstilise kirjanduse vahepeale. Seal on nii üht kui ka teist,kuid midagi kindalt seal ei ole. Raamat tekitab osavalt inimestes müstikahuvi ja kasvatab neis rahvusromantikat. Raamatust võib välja lugeda patriotismi ja muret Eesti pärast. Maie Remmeli üks ideedest on kindlasti eestlasi harida. Nagu ta ise väidab, üritab ta Eesti tsivilisatsiooni taastada. Raamatus on kesksel kohal Eesti ja eestlased. Remmel üritabtõestada, et eestlastel
Heino Liimetasa (1928-1989) teaduslik mõte on liikunud põhiliselt kasvatusteooria ja sotsiaalpsühholoogia, didaktika, kasvatussotsioloogia ja filosoofia valdkonnas. 1980. aastate alguseks jõudis Ta integraalse pedagoogilise teooria vajaduse tunnetamiseni ning selle põhiprintsiipide formuleerimiseni. H. Liimets on ca 150 teadusliku ning ca 80 populaarteadusliku artikli autor. Seitse tööd on ilmunud ka iseseisva raamatu või monograafiana. (A. Liimets 1998) Heino Liimetsa elust 3 Heino Liimets sündis 22.jaanuaril 1928. aastal Võrumaal Vana-Antsla vallas Perajärvel perekonna esimese lapsena. Hiljem sündisid veel kaks õde ja kaksikust vennad. (A. Liimets 1998) H. Liimets alustas oma õpinguid Saru Algkoolis, seejärel läks Taheva
Zen-budismi kui moeröögatus. Bioenergeetikasse ja karma saladustesse süvenemine. 1.3 Uusvasakpoole mõttesuund, juhtkujudeks M. Foucault, J. Derrida, R. Barthes, J-P Sartre jt. Postmodernism. 1.4 Rohelise liikumise võidukäik(60ndad). Rachel Carson "Hääletu kevad"(1962) - "väike on ilus". Säästlikkusenõue. Jaapanlased elasid 70ndatel majandussurutise suuremate probleemideta üle. 2. Uusi andmeid inimestest 2.1 Geenitehnoloogia võidukäik. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. 2.2 Richard Dawkinski "Isekas geen" (1976) inimene kui sotsiaalne olend. Indiviidi olelusvõitlus. 2.3 Füüsiline antropoloogia Lucy leidmine, mis oli I-Aafrikast leitud hominiidiluustik, mis oli 3,2mln a vana. Laetoli jalajälgede leidmine kivistunud vulkaaniliselt tuhalt, 3,7a vanad(inimese eellane). 3. Muusika ja mood 3.1 Popkultuuri ja -muusika välja kujunemine. ABBA võidukäik (Eurovisiooni võit 1974, 1982 laialiminek).
tunnustatud kirjaniku kuulsuse. Pärast ülikooli lõpetamist pühendas end eesti keele arendamisele ning võitles uue kirjaviisi elluviimise eest. Töötas 44 aastat Võrus linnaarstina. 1840 kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" Kirjutas ka teisi õpetlikke lugusid, mille avaldamiseks kasutas kalendreid. 1846 hakkas toimetama ,,Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa. 1848-1849 andis välja Eesti esimese populaarteadusliku pildiajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" Püüdis rahvaalgatuslike töödega avardada lugejate silmaringi ning levitada teadmisi. Suure tunnustuse sai rahvaluule ,,Kalevipoeg" töötluse ning ,,Eesti rahwa ennemuistsed jutud" eest Tema saksa eeskujul loodud värsiloomingul oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Eduard Bornhöhe (1862-1923)(ametliku nimega Brunberg) oli 19. sajandi eesti kirjanduse üks väljapaistvamaid esindajaid
,,Positiivsed" tegelased on sõja tagajärjel kannatanud inimesed (sõjas osalenud, represseeritud, küüditatud) ja rahvusmeelsed eestlased. 17 8. VORM Ajakirja Kultuur ja Elu iseloomustavad ajakirjanduslikus stiilis kirjutatud artiklid. Artiklitele on omane üldtermineid kasutav keeleline stiil, tekstisisesed viited allikatele, tuginemine oma arvamusele ja kogemusele, populaarteadusliku teksti elemendid. Ajakirjalikule stiilile vastandub akadeemiline stiil (pigem vastandub ilukirjanduslik stiil), mille puhul kasutatakse spetsiifilisi erialatermineid, järgitakse kindlaid teksti ülesehituse reegleid, kasutatakse joonealuseid viiteid. Stiililt võib ajakirja Kultuur ja Elu artiklid jagada tinglikult kolmeks: intervjuud, kirjeldused/jutustused ja esseelaadsed lood. Intervjuudele on iseloomulikud suunavad küsimused üldsusele huvipakkuvatel teemadel.
Tallinn, 2000] (lk. 504) Raivo Mänd (sünd. 2. detsember 1954) Töötas 197- 1998 Eesti Teaduste Akadeemia zoloogia ja botaanika instituudis teadurina, laborijuhatajana, juhtivteadurina ja osakonnajuhatajana. 1986 a. kaitses teatuste kandidaadi kraadi ökoloogias. 1992. aastast kuni tänaseni töötab Tartu Ülikoolis loomaökoloogia korralise professorina. Raivo Mänd on avaldanud üle 40 artikli rahvusvahelise levikuga eelretsenseerivates teadusajakirjades ja on mitmete teadusliku või populaarteadusliku monograafia või teatmeteose autor (kaasautor). Lisaks on ta avaldanud arvukalt populaarteaduslike artikleid. Õpetab Tartu Ülikoolis käitumisökoloogiat, etoloogiat jt distsipliine. Männi juhendamisel on kaitstud 7 doktorikraadi ja mitu teadusmagistrikraadi. [http://et.wikipedia.org/wiki/Raivo_M% C3%A4nd] (30.03.08) Heinrich Roman Riikoja (aastani 1924 Reichenbach, 8.märts 1891- 31.oktoober 1988) ...Eesti zooloog ja hüdrobioloog. Ta on Eesti hüdrobioloogia rajajaid. Lõpetas 1918
Metslooma olemus, nagu inimloomuski on väga visa muutuma. Suureformaadilises pildiraamatus vaadeldakse 14 Eestimaal elava imetaja ilvese, hundi, rebase, saarma, mägra, kärbi, metsnugise, orava, metssea, hirve, metskitse, suurkõrva, jänese, kaelushiire osa meie looduses. Raamat on mõeldud eelkõige noorele loodusesõbrale, kuid kindlasti sobib see ka abivahendiks kasvatajaile ja õpetajaile. ,, Rebasetund ,, Fred Jüssi Üleliidulise populaarteadusliku kirjanduse konkursil tunnustust leidnud raamatu kordustrükk. Selles on juttu meie tähtsamatest imetajatest. Autor on oskuslikult ühendanud teabekirjanduses leiduvad andmed isiklike tähelepanekute ja juhtumistega. Enamik fotosid on pärit retkedelt Eestimaa metsadesse. Raamat on mõeldud eeskätt noortele. ,,Linnuaabits" Fred Jüssi On eestikeelne linnuraamat aabits, mitte määraja või muu teatmeteos. Raamatus tutvustab bioloog Fred Jüssi 38 Eestis
Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt tegelikult loetavad tekstid *õpikute tekstid Peter Hunt – lastekirjanduse teoreetik Lastekirjandus jaguneb: *muinasjutud *fantaasiakirjandus *realistlik kirjandus *aine kirjandus Lastekirjanduse loomine on mitmetasandiline ja mõtteline Lastekirjanduse piirjooned: *kuulub põhiliselt ilukirjanduse ja esteetika alla *erandina on ainekirjandus, kuulub lastele suunatud populaarteadusliku kirjanduse alla Lastekirjanduse funktsioonid: 1) esteetiline – hedonistlik külg, mängulis-artistlik külg, leiutav, meelelahutav, puhastab külg 2) tunnetuslik – õpetuslik, kasvatuslik, ''Nii või naa'' Eno Raua esimene selline raamat, Aabits 3) väljenduslik funktsioon 4) kommunikatiivne – hõlmab sotsialiseerumist 5) fiktsionaalne – õhutab fantaasiat ja kujutlusvõimet, ''Sirli, Siim ja saladused'' Aabits – kindlasti on see tähestik, õpetav funktsioon
kiriku rikkalikku usulis-õpetuslikku pärandit. Sellesse on kätketud meie kaasaja kiriku jaoks olulisi üllatavaid oikumeenilisi võimalusi. /.../ Meie sooviks on vahendada uudis- ja arvamuslugusid ning teoloogilisi artikleid, mis aitaksid orienteeruda kaasaja kireval usu- ja kirikumaastikul, mõista selgemini Kristuse kiriku missiooni selles maailmas ja süvendada kristlikku usku. (Toimetuselt, Meie Kirik koduleht) Populaarteadusliku kultuuriajakirja K&T eesmärgiks on toetada ja elavdada teoloogilise mõttevahetuse toimumist ning aidata sellega kaasa teoloogilise otsustusvõime teravnemisele ja teoloogilise vastutustunde süvenemisele, seda nii Eesti luterlikus kirikus kui ka siinses kristlaskonnas ja avalikkuses laiemalt. K&T tahab anda oma panuse, et kirik oleks Eesti ühiskonnas teoloogilisem ning sellisena ehedamalt ja tõelisemalt kirik.
*F-I jutu-ja luulelooming moodustavad XIX saj I poole eesti kirjanduse kunstiväärtuslikuma osa Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) *Huvi kirjanduse vastu süvenes ja arenes õpingutel Tartu Ülikoolis ja suhtlemises Faehlmanniga. *Kirjutas karskusteemalise jutu "Wina-katk" *Õpetlike lugude avaldamiseks ja levitamiseks kasutas peamiselt kalendreid. 1846.hakkas toimetama "Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa (ilmus 30 aastat) *Andis välja Eesti esimese populaarteadusliku pildiajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"; "Ma ja Merre piltid", "Sippelgas" (kutsus talupoegi virkusele); "Lühhikenne õppetus terwise hoidmissest" ; Kodu tohter" 16 *Rahvaalgatuslike töödega püüdis avardada lugejate silmavaadet ja levitada teadmisi *Tunnustuse sai rahvaluule töötlusega "Kalevipoeg" (1862) ja "Eesti rahwa ennemuistsed jutud" ning ilukirjandusliku loominguga Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) 1857
Ajalugu näitas,et valiti viimane. Kirjasõna, keel ja haridus 19.saj sai kirjakeel täiendust nii hulga poolest kui zanriliselt. Nt tehti juba saj algul katset esimese ajalehega "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". See sai ilmuda vaid pool aasta ja suleti võimude käsul, kes kartsid,et leht tekitab talurahva seas rahutusi. 1820ndatel pidas mõna aasta vastu Otto Wilhelm Masingu "Maarahwa Näddala-Leht", sajandi keskel aga üritas Kreutzwald välja anda populaarteadusliku ajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Need katsed olid ilmselgelt ajast veidi ees ja surid seeõttu välja. Arenes ka kirjakeel. Juba Rosenplänteri "Beiträgedes" propageeris uut kirjaviisi, kuid pöördeliseks kujunes Kuusalu pastori Eduard Ahrensi poolt koostatud ja 1843.a avaldatud grammatika, mis sätestas muu hulgas some eeskujul koostatud õigekirjareegleid, mida
Vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes spetsialistide ja teeninduses töötavate inimeste arv. Väikeettevõtluse areng. Majanduses 1970. a tagasilöögid, eriti energia- ja toorainekriis. Nafta hind tõusis, paiskas segi majandussüsteemi. Tööstusriikides vähenes tootmine- tööpuudus, stagnatsioon, inflatsioon e stagflatsioon. Üldine pessimism. Kontrakultuur- eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Roheline liikumine. Säästlikkus. Geenitehnoloogia areng. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. Avastused antropoloogia vallas. Kujunes poppkultuur ja muusika (ABBA). Teksad, punk, feminism. 4. Uuskonservatiivsed suundumused - Optimismi taastamine ja traditsioonide taasleidmine said nurgakiviks. Kõik see viis kahepooluselise maailmakorralduse lagunemiseni. Konservatiivid kritiseerisid valitsuse liiga suureks kasvanud rolli, mis oli tekitanud inimestes sõltuvuse riiklikest abirahadest ja prgrammidest inimesed peavad oma elu puudutavaid otsuseid ise tegema
Vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes spetsialistide ja teeninduses töötavate inimeste arv. Väikeettevõtluse areng. Majanduses 1970. a tagasilöögid, eriti energia- ja toorainekriis. Nafta hind tõusis, paiskas segi majandussüsteemi. Tööstusriikides vähenes tootmine- tööpuudus, stagnatsioon, inflatsioon e stagflatsioon. Üldine pessimism. Kontrakultuur- eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Roheline liikumine. Säästlikkus. Geenitehnoloogia areng. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. Avastused antropoloogia vallas. Kujunes poppkultuur ja muusika (ABBA). Teksad, punk, feminism. 4. Uuskonservatiivsed suundumused - Optimismi taastamine ja traditsioonide taasleidmine said nurgakiviks. Kõik see viis kahepooluselise maailmakorralduse lagunemiseni. Konservatiivid kritiseerisid valitsuse liiga suureks kasvanud rolli, mis oli tekitanud inimestes sõltuvuse riiklikest abirahadest ja prgrammidest inimesed peavad oma elu puudutavaid otsuseid ise tegema
tab, on talle igapäevaselt tuttav ning isiklikult lähedane. Võiksime veel lisada, et see näitab, et autor tunneb end osana sellest ökosüsteemist, mida ta enese ümber vaatleb ja kirjeldab. Ökosüsteemne käsitlus on kesksel kohal ka Tartu Ülikooli botaanika- professori, looduskaitsja ja -populariseerija Viktor Masingu teostes, kelle ladusas sõnastuses kirjutatud raamatud on žanriliselt raskesti määratle- tavad, seondudes nii populaarteadusliku kui lastekirjandusega. "Sina- sõprus tammega. Pilte ja teadmisi, lugemist ja tegemist terveks aastaks" (1984) vaatleb ühe puuliigi aastast eluringi ja temaga seotud looma- ja linnuliikide tegemisi, õpetades samas noorele lugejale loodusvaatluste läbiviimist. Samuti ühele puuliigile keskendub koostöös metsateadlase Harald Rebasega valminud "Kase aasta" (1996), milles teadusliku mater- jali osatähtsus kaseliikide määramisjuhendite, kase sümbiontide ja kah-
st st La La Joonis 18. Raamatuteemade populaarsuse muutumine vanusega Diagrammilt on näha, et ajalooline ja populaarteaduslik kirjandus muutub vanusega aina populaarsemaks. Seejuures loevad poisid ajalooliseid raamatuid rohkem kui tüdrukud, samas kui populaarteadusliku kirjanduse puhul sellist erinevust märgata pole. Laste- ja noortekirjanduse populaarsus kahaneb loomulikult vanusega. Huvitav on see, et kui 5. klassis on poiste ja tüdrukute huvi selle vastu praktiliselt ühesugune, siis 8. klassiks langeb selle populaarsus poiste seas järsult ning 11. klassis ei loe poisid seda enam üldse. Samas tüdrukud loevad seda 8. klassis enam-vähem sama palju kui viiendas ning ka 11. klassis leidub sellel veel lugejaid
Kasutatakse järgmistel eesmärkidel: 1) esitada ja põhjendada mingi hüpotees või teooria 2) teha kokkuvõte mingi probleemi uurimiskäigust ja püstitada ülesanded ning näidata probleemi edasise uurimise perspektiivid 3) anda üldistus ühe teaduskollektiivi tegevusele mingi probleemi uurimisel. d) METOODILINE ARTIKKEL esitab ja põhjendab uusi uurimismeetodeid, aparaate, analüütilisi protseduure. e) POPULAARTEADUSLIK ARTIKKEL võrreldes populaarteadusliku raamatuga on käsitletav probleemistik märksa kitsam. f) BIBLIOGRAAFIA süstematiseerib ilmunud kirjanduse loetelus või ilmunud tööde referaatides. 32 2.2 Uuringu kava Uuringu kava kui kirjalik dokument koosneb kahest osast: 1. Metodoloogiline osa jaguneb allosadeks: (a) probleemi püstitus, uurimisobjekt või subjekt, aine, ese; eesmärk ja ülesanded; (b) põhimõistete interpreteerimine;
mis langeb põhiliselt Äksi –perioodi, on mitmekülgne ja viljakas. Lisaks vaimuliku sisuga raamatutele ilmusid tema sulest kalendrid, koolide tarbeks „Täieline ABD-Ramat“ ja „Arwamise-Ramat“ (mõlemad 1823), luuletusi (tuntuim on „Wendre metsas Perno maal/lasti wanna karru mahha…“ – „Päts“) ning arvukalt keelealaseid kirjutisi. Valgustusaja põhimõtetekandjana seadis ta enesele eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja mõtlemisvõime arendamise köitva populaarteadusliku lugemismaterjali varal. Selleks koostas ta ja andis välja rahvaliku raamatu „Pühhapäwa Wahhe – luggemissed“ (1818), mis tutvustab eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega (indiaanlased, Aafrika ja Kamtšatka asukas, laplased, haruldased taimed ja loomad jne). Niisuguse informatsioonirikkuse ja mitmekülgsuse tõttu hakati seda teost nimetama eesti talurahva entsüklopeediaks.
Tartu 1922, 7. tr. Tln. 1953, 8. tr. 1974; peamiseks eeskujuks Goethe "Reineke Fuchs"). Eraldi väljaannetena ilmusid veel "Paar sammokest rändamiseteed" (Tartu 1853, 3. tr. Tartu 1922; osalt Jean Pauli motiividel) ja "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (Tartu 1857, 2. tr. 1878, 3. tr. 1903, 4. tr. 1923; G. O. Marbachi rahvaraamatu "Schildbürger" j.).Z Kreutzwaldi rahvavalgustusliku tegevuse esileulatuvaks avalduseks oli viies jaos ilmunud populaarteadusliku iseloomuga väljaanne "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (184849), järgnesid "Ma ja Merrepiltid" (I 1850, II 1857, III 1861; 2., parand. tr. 1882), "Ristisõitjad" (1851), "Lühhikenne öpetus terwissw hoidmissest" (1854, 3. tr. 1869), "Sippelgas" II (1861), hiljem lisandus veel arstlik käsiraamat "Kodutohter" (1879, 4. tr. 1900; kõik Tartu). Nende töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja arendada iseseisvat mõtlemist
annaabi.ee 
