Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eri Klas (0)

1 Hindamata
Punktid
Eri Klas
Eri Klas (sündinud 7. juunil 1939 Tallinnas) on Eesti dirigent .
Eri Klas on dirigent ja  tuntuimaid eesti muusikuid maailmas.
Eri Klas kasvas üles ilma isata. Tema ema suri aastal 1999 ehk 7 aastat tagasi. Eri Klasi ema lasi Eril klaverit klimberdada juba siis, kui Eri oli aastane. Anna Klas õpetas Erit klaverit mängima enne, kui Eri kooli läks. Pianisti küll Erist ei saanud, kuid muusik sai küll.
Enne sõda käis Anna Klas koos oma poja Eriga Võsul, Metsa tänaval, ühes väikeses majas suvitamas. Seal tegi Eri oma esimesed sammud. Eri esimene sõna oli ``lill´´. See lill õitseb siiani Metsa tänaval. See lill on punane ja täpiline. Kui Eri satub Võsule, läheb ta alati seda lille vaatama. Imelik on see, et kui Eri käis koos oma abikaasa Arieliga seda lille vaatamas ütles Ariel , et mitukümmend aastat hiljem suvitas ta samas majas mille hoovis see lill õitseb.
Hiljem suvitasid Eri ja tema ema Anna Pärnus. Juba tol ajal oli Pärnu suvepealinn . Kui Eri oli saamas 13, evakueeriti Anna, vanaema, Eri ja vanaisa Siberisse. Nad elasid võõrastemaja tüüpi majas. Eri ja tema ema olid ühes toas kunstniku Aino Bachiga. Sealt hakkavad peale Eri esimesed muusikalised mälestused, mis ei ole sugugi seotud tema emaga, vaid meeskooriga.
Eri ema hakkas teda sümfooniakontsertidele kaasa võtma juba üsna varakult. Siis oli Eri veel väike, ta lihtsalt istus ja luges näiteks, mitu kiilaspead on saalis või mitu naist on orkestris .Sellel ajal ei olnud tal mõtteski, et kunagi võiks temast saada muusik. 5-6-aastaselt pandi ta sellele rajale, et Erist saab ja peab saama muusikamees.
Eri Klas läks Tallinna 21. keskkooli 1.septembril. Eri klassijuhataja oli õpetaja Saar. Aga 2. septembril läks Eri teise klassi ja õpetajale ütles ta, et eile käis ta ju esimeses klassis 1.septembril. Eri ema käis peaaegu igal teisel päeval koolis, kuna Eri oli jälle mõne pahandusega hakkama saanud.
Viiulit õppis Eri Klas kaua aega. Klaside pere ja David Oistrahh suvitasid Pärnus kaua aega koos. David ja Eri kuulasid palju muusikat magnetofoniga, mis oli sellel ajal uudsus . Iga plaadi kuulamise ajal vehkis Eri kätega. Sellest tuligi David Oistrahhile idee ja ta ütles seda Eri emale, et Eri võiks hoopis dirigeerimist õppida. David oli Eri muusikaline ristiisa . Aastaid hiljem, kui Eri õppis Tallinna Muusikakoolis , oli ta tegutsemisjanu nii suur, et tal oleks vaja läinud 25-26 tundi päevas. Esimene `` trumm ´´  oli tagurpidi pööratud tool ehk toolipõhi. Eri esimese õige trummi tellis ta pillimeister Elmar Lõunilt. Raha selle ostmiseks laenas ta oma emalt. Kuid siis unustas ta trummi ja asus dirigeerimise juurde. Nüüd on Eri Klasist saanud üle Euroopa väga dirigent.
Eri Klas #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Juliii Õppematerjali autor
Lühike informatsioon Eri Klasist

Sarnased õppematerjalid

Eesti muusika
7
doc

Eesti muusika

aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste hulgas olid Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised.Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960

Muusika
Muusikaajaloo konspekt 12 klassile
14
odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Peetakse teda ka oluliseks Eesti identiteedi säilitajaks okupatsiooni aastatel. Tallinna Konservatooriumis õppis klaverit ja orelit, siis muusikapedagoogikat ja kompositsiooni (õpetajaks A.Kapp). dirigendina äratas kohe tähelepanu, sest koorid, mikllega ta alustas jõudsid kiiresti teisele tasemele. 1944 Riiklik Meeskoor. Ainus riiklik meeskoor terves Euroopas ja väga populaarne. Alustas varakult tööd koorujuhtimise õppejõuna. Õppejõud oli '44-'72. 1945 proffessor. Õpilased: Eri Klas, Kuno Areng, Jüri Variste, Olev Oja. Tema lemmik kooriliik oli meeskoor. Kirjutas soololaule, lastelaule ja muusikalisi lavateoseid, ehk oopereid. Kogumikud: ,,Lõoke", ,,Ööbik", ,,Pääsuke". Tuntumad laulud: ,,Rongisõit" ja ,,Kati karu". Kõlaideaal on romantiline ja rahvusliku alatooniga, lihtne ja südamlik. Kooriideaal on orelilähedane. ,,Mu isamaa on minu arm" ­ Lydia Koidula tektile, laulupidude hümn.

Muusikaajalugu
Eesti laulupidu 2009
34
doc

Eesti laulupidu 2009

noortekoorid, rajada kooriühing (see teostus 1982), korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" (1977), "Kutse" (1980), "Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu. Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta

Muusika
Jaan Kaplinski
23
doc

Jaan Kaplinski

Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14 Jaan Kaplinski artikkel : ole meheks.................

Eesti keel
Põltsamaa kooli endine õpetaja Helvi Laas
26
doc

Põltsamaa kooli endine õpetaja Helvi Laas

Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Lapsepõlv...............................................................................................................................3 1.1 Vanemad........................................................................................................................... 3 1.2 Vanaisa maja .............................................................

Uurimistöö
Arvo Pärt ja Rakvere Gümnaasium
31
docx

Arvo Pärt ja Rakvere Gümnaasium.

Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A ARVO PÄRT JA RAKVERE GÜMNAASIUM Kooliajalooalane uurimistöö Juhendaja: õp. K. Tormilind Rakvere 2010 SISUKORD LISA 2 Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres. Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis. Lisaks kogusin mälestusi t

Uurimistöö
Olav Ehala elulugu
19
doc

Olav Ehala elulugu

Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK....................................................

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun