Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖD". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kitse, maakonnas, kitsekasvatusikaamet, majapidamist, töötus, majapidamised, bruto, tegevusala, lorenz, põllumajanduslike, loomakasvatus, lambakasvatus, kitsed, netosissetulek, alampiiri, fadn, lammast, andmebaas, dialog, c4rgi, path, database, väljaminek, kumulatiivse, brutokuupalk, põllumajandusmaa, lammaste, kitsede, väliskaubandustaolise ülevaate sellest maast saab ikkagi. Üritan oma uurimustöö üles ehitada koos jooniste ja tabelitega, et oleks täpne pilt silme ees, millistest arvudest ja muutustest jutt käib. 1. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ÜLDKOGUM Selleks, et analüüsida olukorda põllumajandussektoris, tuleb eelkõige kindlaks teha, kui palju majapidamisi kuulub sellesse sektorisse, milline on nende suurus ja peamine tegevusala, st määratleda põllumajanduslike majapidamiste üldkogum. Statistilises mõistes on põllumajanduslik majapidamine ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega tootmisüksus, kus toodetakse põllumajandussaadusi ja kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus on vähem kui üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks või mille majanduslik suurus on vähemalt üks Euroopa suurusühik (ESU European Size Unit).
................3 1.2 Brutopalga muutumine Eestis maakonniti perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmisega.....................................................................................................................4 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal.....5 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBI-MINE JA VÄLISKAUBANDUS...................................................................................................... 7 2.1 Põllumajanduslike majapidamiste tööjõukasutus 2007.aastal võrreldes 2005. ja 2001.aastaga .............................................................................................................. 7 3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG...........................................................9 3.1 Pestitsiidide (herbitsiidi, fungitsiidi ja bakteritsiidi ning insektitsiidi) kasutus toimeaines põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes,
Joonisel 5 on võrdlusena välja toodud andmed 2005. aasta kohta. Allikas: [Traktorid maakonna ja võimsusklassi järgi] Joonis 5. Eri võimsusklassi traktorite kasutamine maakonniti 2005. aastal, % Nende kahe joonise võrdlemisel on näha, et nelja aasta jooksul suuri muudatusi pole toimunud. Eestis üldiselt on suurenenud kõige enam 60-100 kW masinate kasutamine, vähenenud on alla 40 kW traktorite osakaal. Kui 2001. aastal oli viimaste osakaal kõige suurem Hiiu maakonnas (60%), siis 2005. aastal oli alla 40 kW traktoreid enim Võru maakonnas (58%). 40-60 kW masinate seas suuri muudatusi pole toimunud, nende osakaal on üldiselt veidi langenud suurema võimsusklassi traktorite arvu suurenemisega. Suurenenud ongi kahe võimsama masinaklassi osakaal. Kõige paremini on seda näha Lääne-Virumaal, kus 60-100 kW traktorite osakaal on tõusnud 14%-lt 26%-le ja üle 100 kW masinate osakaal 9%-lt 14%-le
millele tõuseb ka meie inimeste elatustase. See aitab ka kaasa majanduse arengule. Tartu maakonna aasta keskmine brutopalk aastate lõikes Joonis 1. Tartu maakonna aasta keskmine brutopalk aastatel 2007, 2009, 2011, 2013, 2015. Antud aastatel oli Tartu maakonna brutopalk madalaim 2007 aastal ning suurim 2015 aastal. Harju maakonna madalaim brutopalk oli aastal 2007 ning kõrgeim 2015 aastal. Võrreldes aastate kaupa keskmise brutopalga erinevust Tartu maakonnas ning Harju maakonnas võib öelda, et mõlemas maakonnas oli madalaim brutopalk aasta vältel 2007 aastal ning kõrgeim samuti mõlemas maakonnas aastal 2015. Jällegi on näha iga-aastast keskmist brutopalga tõusu. Kasutatud kirjandus Statistika andmebaas. [e-andmebaas] http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=PA51&path=../Database/MAJANDUS/12PALK_JA_TOOJEUKULU/01PALK/04LUHI AJASTATISTIKA/&lang=2 (16.11.2016) Statistika andmebaas. [e-andmebaas] http://pub.stat.ee/px-web
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool ARVJOONISED Kodutöö teadustöö ja majandusuuringute alustest Juhendaja: dotsent August Aarma Tallinn 2004 Peadirektor Peadirektori Peadirektori nunik abi Siseauditi Siseauditi nunik nunik igusnunik Avalike suhete nunik Tturuteenuste Vlissuhete- ja Euroopa Haldusosakond ja ttu personali- Sotsiaalfondi sotsiaalse kaitse osakond osakond osakond Regist
et töötusemäär on olnud languses, kuid korteromandi tehingute arv on tõusnud, kuna inimeste ostujõud oli kasvamas. Töötuse peamiseks tõusu põhjuseks oli majanduslangus, mille käigus läksid Viljandis väiksemad ettevõtted pankrotti ja oli suuremaid koondamisi erinevates 2 ettevõtetes, nagu Aken ja Uks ning Dold. Peale kriisiaegset perioodi oli kinnisvaraturg ühtlasel tasemel, kuid töötus sealjuures tõusnud ja langenud. Alates 2011 – 2014 on tehingute arv kasvanud ja töötuse määr tõusnud 2013 aastal, mis näitab, et tööturg on paranenud ning ettevõtetes on suurenenud tootmismahud, millest tulenevalt on ka tööd rohkem. Joonisel 2 on välja toodud seos korteromandi tehingute ja töötuse määra kohta. Korteromandi tehingute arv Viljandis ja töötuse määr 450 18
Joonis 1. Perekonnaseis Eestis 2000. aastal Allikas: Lisa 1. Joonis 2. EUR/USD vahetuskursuse liikumine 2000 2009. aastatel Allikas: Lisa 2 2 Joonis 3. Eesti Rahvastiku koosseis vanuserühma järgi seisuga 1.Jaanuar 2008.a Eestis Allikas: Lisa 3 3 Joonis 4. Esmaselt registreeritud sõidukid 2009.a Eestis Allikas: Lisa 4 4 ld- koosol ek Nuk ogu Juhat aja Pearaamat Risk Turund Mgi upidaja ijuht usjuht juht
Rahvaselektsiooni tulemusena on Eestis väljakujunenud omanäoline kitsede populatsioon, kes on hästi kohanenud Eesti looduslike tingimustega. Peetakse enamasti sarvedega piimakitsi. Eesti kitsed on enamasti sarvedega, värvuselt valged, hallid või pruunid, kuid leidub ka kirjusid ja musti kitsi. Kitsekasvatus tase on Eestis küllalt väike. (Piirsalu, P.) Senini on Eestis põhiliselt tegeletud üksikute kitsede pidamise ja kitsekasvatust on vähesel määral. Enamasti on kitse kui hobiloom. Kitsedest peetakse elanike kodumajapidamistes üksikute isenditena. Lüpsmine toimub käsitsi ja saadud toorpiima kasutatakse põhiliselt peresiseseks tarbimiseks joogipiimana. Juustu valmistamise oskused kitsepiimast on tagasihoidlikud või puuduvad üldse, mis on olnud üheks piduriks suuremate farmide tekkimisele, sest kitsede toorpiima kokkuostuga ei ole ükski piimatöötlemisettevõte tegelenud. Seepärast on
kolmel aastal on lammaste arvukus 10 stabiliseerunud ja ületalve peetavate lammaste ja kitsede arv on jäänud 30 tuhande piirimaile. Keskmine lambakarja suurus on väike. Kitsede kasvatamise täpseid statistilisi andmeid momendil Eestis ei ole, sest üleriigiline põllumajandusloendus oli 2000.a., mille kohta andmed veel puuduvad. Kitsede arvukus Eestis on väga madal (1992.a. 1120 põhikarja kitse, 1999.a. 1800 kitse). Suurimas kitsefarmis peetakse 50 lüpsvat kitse. Enamik kitsi peetakse väikemajapidamistes üksikute isenditena või hobiloomadena. Kitsepiima kasutatakse farmisiseselt toorpiimana või juustuna. Praegusel hetkel on Eestis paar suuremat kitsefarmi, kus peetakse 20-30 kitse. Viimaste andmete järgi on kitsekasvatus populaarsem ikkagi Ida-Virumaal, samuti Pärnu-, Viljandi ja Harjumaal. Kitsede arv on väike Jõgeva-, Valga ja Hiiumaal. Seega on kits ainuke
ning suurem tõenäosus sõlmida ajutine ja lühiajaline tööleping. Uuringud näitavad, et sellistel raskustel on lisaks vahetule mõjule ka pikaajaline mõju isikliku ja kutsealase arengu seisukohast. Lisaks on tõendeid, et noorte tõrjutus tööturult võib mõjutada ka sotsiaalset ühtekuuluvust. Seepärast on nende olukorraga tegelemine Euroopa sotsiaalse ja majandusliku arengu jaoks äärmiselt tähtis. Noorte töötus on olnud järjekindlalt suurem kui teistes vanuserühmades: paljudes liikmesriikides on noorte töötuse tase kaks ja mõnes isegi kolm korda kõrgem kui kogu töötaval elanikkonnal. Majanduskriisi mõju noorte töötusele on märkimisväärne: vanuserühmas 1524 eluaastat on töötus alates 2007. aastast järsult suurenenud. Töötus ei ole aga selle vanuserühma ainus probleem. Tööle asudes on suurem tõenäosus, et noortega sõlmitakse ebakindlamaid töölepinguid kui nende
2000-2001. Tänu soodsale ning kiirele majanduskasvu keskkonnale paranes aga olukord tööturul järgnevate aastate jooksul olulisel määral. Kui 2000. aastal oli töötuse määr 15-74 aastaste seas 13,6 protsenti, siis 2005. aasta lõpuks oli see vähenenud 7 protsendini. Noorte töötuse määr langes 2004. aasta 21,7 protsendilt 15,9 protsendile 2005. aastal. Kõige parem oli olukord aastal 2007, mil noorte töötute määr oli vaid 10 protsenti ja üldine töötus 4,7 protsenti. Sel aastal oli majandusbuum jõudnud oma haripunkti ning antud näitajad on ootuspärased. Teine suurem muutus leidis aset aastal 2009. Noorte tööpuudus kasvas 27,5 protsendini ja üldine tööpuudus 13,8 protsendini. Kõrge töötuse määra nii üldisel tööturul kui ka noorte seas, tõi kahtlemata kaasa globaalne majanduskriis. Nagu eelmises peatükis mainitud, mõjutas majanduskriis oluliselt ka Euroopa tööturu näitajaid.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Keskkonnakaitse Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduse alused" Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2016 Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014" kuna antud teema pakkus mulle sellel hetkel kõige rohkem huvi. Valisin just 2011-2014 aasta andmed, kuna need olid kõige uuemad andmed Statistikaameti kodulehel. 1. Mõisted Brutopalk- töövõtja töötasu, millelt ei ole tehtud mahaarvatusi. Hõlmab tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahalise tasu (loonustasu). Vastand: netopalk (Innove) Eest
paranenud, kuigi 2002 aasta rahuloluküsitlused seda ei näidanud. Finantssfääris, ärialal ning ka kultuuri valdkonnas tegutses rohkem end edukate rühma määratlenuid, seevastu põllu- ja metsamajanduses oli väga vähe end tööalaselt edukaks pidanuid.(Saar, 2002). Kui põllu- ja metsamajandus on maalähedased valdkonnad, siis finantssfäär, ärindus, teadus, meedia ja kultuur on pigem seotud suuremate linnadega. Lisaks oli 2003. aastal kolmes maakonnas (Ida- Virumaa, Põlvamaa ja Võrumaa) töötuse määr suurem kui 135% Eesti keskmisest. (Siseministeerium, 2005). Kui mitte arvestada Ida-Virumaad, siis teises kahes maakonnas ei ole Eesti mõistes suurlinnu ning domineerivad väiksemad külad ja alevikud. Teisest küljest, kuigi edukate hulgas oli rohkem Tallinna elanikke ja ebaedukate seas alevi ja väikelinna elanikke, ei mõjutanud elukoht otseselt vastanute enesehinnangut.(Saar, 2002). Siin tekib
Võru Instituut. · Tomson, Pille. 2005. Karula rahvuspargi ala asustuse kujunemine (Referaat). Tartu: Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. 4 1. KARULA RAHVUSPARK 1.1 Ajalugu ja asukoht Karula rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark, mis asub Kagu-Eestis Karula kõrgustikul, keeruka pinnamoega ja maastikuliselt liigendatud alal. Rahvuspargi pindala on 12300 hektarit ning see laiub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Karula rahvuspark asutati algselt 1979. aastal maastikukaitsealana, mis 1993. aastal muudeti rahvuspargiks. (Karula rahvuspark) Karula rahvuspark loodi, et säilitada Lõuna- Eestile iseloomulikke metsa ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Karula rahvuspargi
tiheasustuspiirkondadest. Peamised piirkonnad läbi aegade on olnud Tallinn ja Harjumaa(Joonis3). Joonis 4. Ettevõtete arv regiooniti. (Statistikaamet 2008) Peale majanduskriisi hakkas ettevõtlus taas paranema. 2010. aastal oli ettevõtlusektori kogukasum 2,0 miljardit eurot, mis oli ligi kaks korda suurem kui aasta varem.( Statistikaamet 2011) 2011. aasta andemete järgi kasvas maksehäiretega ettevõtete arv ainult kolmes maakonnas: · Hiiumaal (53%) · Tartumaal(7%) · Harjumaa (6%) Ettevõtete arv vähenes seevastu kõikides maakondades tublimad riigisektori võlgade vähendajad olid Põlvamaa (-30%), Raplamaa (-24%) ning Läänemaa (-21%). (Err uudised 2011) See näidab, et ettevõtted, mis on maksehäiretega (äripartneritele võlgu), ei suuda oma võlgu tasuda ja pankrotistuvad. Need ettevõtted, kes olid riigile võlgu on suutnud völgu vähendada ja tendents on paremuse poole.
Andmed on esitatud tuhat tonni kohta. Üldiselt võib öelda, et kui vaadata maakondlikku üldpilti on tulemused väga erinevad. Mõnes kohas on turba toodang ulatunud üle 160 tuhande tonni aga teises kohas jääb tulemus alla 20 tuhande tonni. 2010. aastal on kõige rohkem nii vähelagunenud kui ka hästilagunenud turvast toodetud Pärnumaal (joonis 5). Hästilagunenud turba toodanguga järgnevad Tartumaa ja Ida- Virumaa. Kõige vähem toodeti 2010. aastal vähelagunenud turvast Põlva maakonnas ja 14 Saaremaal. Hästilagunenud turvast toodeti väga vähe Jõgevamaal ja Põlvamaal. Täielikult puudus hästilagunenud turba tootmine Hiiumaal, Valgamaal ja Võrumaal. Joonis 5. Vähe- ja hästilagunenud turba toodang 2010. aastal (Eesti Statistikaamet, 22.10.2020). Turba varu graafikult joonistub kenasti välja, et Eestis on turba varu vägas heas seisus. Igas maakonnas on olemas hästilagunenud turbaid suuremal ja vähemal määral
Lõuna-Eesti regioonis. Lõuna-Eesti regioon on väga heterogeenne. On piirkondi, kus talvel saab nautida suusamõnusi ning samas ka piirkondi, kus suvel mõnuleda veeääres päikse käes. Parim võimalus kinnisvara arendamiseks ja tulu saamiseks on siis, kui need kaks oleks võimalik omavahel kuidagi ühendada. Sellest lähtuvalt valis selle töö autor arendustegevust arendada Peipsi rannikul Kasepääl. Kasepää vald asub Jõgeva maakonnas, kust paljud käivad Tartu linna tööle. Kasepää konkreetsemalt asubki poole tunnise sõidu kaugusel Jõgevalt, tunnise autosõidu kaugusel Tartust ja pooleteisetunnise autosõidu kaugusel Narvast. Seetõttu on sealne piirkond küll eraldatud suurematest keskustest, ent ometi on kõik käe-jala juures. Kasepää vallas on kaheksa küla. Asutustest on lasteaed, külapood, infopunkt, kaks muuseumi ja mitmed palvelad. Suurem pood asub viie kilomeetri kaugusel Mustvees.
liikumapanevaks jõuks ELiga liitumine ning sellega kaasnenud senisest enam reguleeriva ning ka toetava ELi ühise põllumajanduspoliitika rakendumine, mille olulist mõju võis märgata juba mõned aastad enne liitumist. 2009. aastal alanud periood, millesse jäävad ,,toidukriisina tuntud hinnahüpped maailmaturul, üleilmne finantskriis, majanduskriis, suurenenud toorainehindade volatiilsus ning suhteliselt suur üldine ebakindlus tuleviku suhtes. Põllumajanduslike majapidamiste arvu muutuste põhisuunad ja põhjused 1989. aastal oli Eestis 326 kolhoosi ja sovhoosi, mille keskmine maakasutus oli 7628 ha. Samal ajal oli juba loodud 828 talu keskmise suurusega 25 ha. Järgneval 10 aastal kasvas talude arv plahvatuslikult ning põllumajandusettevõtete arv vähenes, sest paljud neist ei osutunud muutunud oludes elujõuliseks. 2001. aastast alates on aga toimunud vastupidine protsess ning viimase 10 aastaga on põllumajanduslike
01.2010 kokku 1325 inimest. Kultuuriliselt ja ajalooliselt on Värska vald osa Setomaast, mis moodustab üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel ja on jagatud Eesti-Vene piiriga kahte ossa. Värska valda ümbritsevad: põhjas Mikitamäe vald, läänes Orava vald, idas Kulje vald ja lõunas Petseri linn. Värska valla haldusterritooriumil asub valla keskus Värska alevik ja 34 küla. Suuremad külad on Treski, Väike-Rõsna, Saatse ja Lobotka. Joonis 1 Värska valla asukoht Põlva maakonnas Kaugus keskustest: · Tallinnast asub vallakeskus 275 kilomeetri, valla äärealad isegi kuni 300 km kaugusel; · Lähim kasvukeskus, Tartu, asub 87 kilomeetri kaugusel, kus asub ka lähim lennujaam; · Maakonnakeskus Põlva 41 km kaugusel; · Petseri 20 kilomeetri kaugusel; · Räpina linn 24 km kaugusel; 3 · Võru linn 50 km kaugusel; · Pihkva 50 kilomeetri kaugusel;
"Regionaalareng ja -poliitika" Saare maakond Tartu 2012 Sisukord Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%)
enamus majutatud inimestest on Eesti siseturistid. Järgevas diagrammis näeme, milline on tubade täitumine kuude lõikes. Tubade täitumus 2014 (protsenti) 35 30 25 20 Tubade täitumus 15 10 5 0 Joonis 1. Tubade täitumus Viljandis kuude kaupa, 2014. Allikas: Statistikaamet 2015. Jooniselt selgub, et madalhooaegadeks on Viljandi maakonnas uue aasta alguses ehk jaanuarist kuni märsini. Kõige paremini läheb majutusettevõtetel juuli kuus, kui tubade täitumus on üle 30 protsendi. Seda võib mõjutada mitmete ürituste toimumine selles kuus (näiteks Pärimusmuusika festival) ja kõige soojemate ilmade hooaeg. Viljandi sümboliteks ja tihti ka turismitoodete teemadeks on maasikad, Viljandi paadimees, Viljandi lossivaremed ja pärimusmuusika.Viljandi linn ja turismipiirkond (Soomaa, Võrtsjärv,
samad näitajad olid vastavalt 28% ja 16%. Vaesusest on rohkem ohustatud töötud inimesed, kuna töö puudumine on kõige suurem vaesusriski tekitaja. 2013. aastal elas 59% töötutest suhtelises vaesuses ja 39% absoluutses vaesuses. Töötavate inimeste samad näitajad on tunduvalt madalamad (vastavalt 12,1% ja 5%). Kõige kõrgem oli suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus Ida-Viru maakonnas (33,7%) ja kõige madalam Harju maakonnas (17,4%). Absoluutses vaesuse määr oli kõrgeim Ida-Viru ja Võru maakonnas (14%) ning madalaim Järva, Saare ja Harju maakonnas (kõigis 6%). 3 Madalaim sissetulek on Kirde-Eestis 2013. aastal oli Eesti elaniku keskmine ekvivalentnetosissetulek (leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga) 731 eurot kuus. Leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek oli 508 eurot
Ehitustootluse instituut REFERAAT BIOENERGIA VÕIMALUSED EESTIS Üliõpilane: Lyana Peedo Juhendaja: Prof. Enn Loigu Tallinn, 2012.a. Sissejuhatus Bioenergia on osa taastuvenergiast, mis omakorda on osa koguenergiast. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat ehk soojust, elektrit ja biokütuseid. (1) Biomass omakorda on bioloogilist päritolu mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Biomass on põllumajanduslikust tootmisest, kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon. (1) Kui bioenergiat arukalt kasutada, aitab see meil energiavarustust keskkonnasäästlikumaks muuta. Bioenergia on EL-s vaieldamatult kõige olulisem taastuvenergia liik ja moodustab praegu EL-s kaks k
Allikas: Eesti Statistikaamet http://www.stat.ee/' Tabel 3. Veetarbimine Ida-Virumaal läbi aastate. Kaks Eesti kõige suuremat veetarbimise piirkonda on Harjumaakond (vt tabel 2) ja Ida- Virumaakond (vt tabel3). Harjumaakonnas on veetarbimine suur tänu sellele, et seal elab palju inimesi, ning Harjumaakonnas on ka suuri tööstusi, mis kasutavad tootmiseks vett. Ida- Virumaakonnas on veekulu suur, kuna sealsed tööstused kasutavad palju vett, eesotsas on põevkivi tööstused. Mõlemas maakonnas on paarikümmne aastaga vee kasutus väga palju langenud ja see näitaja on üha langemas. 3. VEE SÄÄSTMISE VÕIMALUSED, MILLEGA TULEKS ARVESTADA MAJA EHITAMISEL On mitmeid tähtsaid asju, millega tuleks arvestada maja veesüsteemide ehitusel. Kõige suurema kokkuhoiu annab veetorude süsteemi õige ehitus, tuleb vältid seda, et kraanist vett lastes peab ootama, kas sooja või külma vee tulekut, ning kõik vesi mis kulub selleks, et
Tööpuuduse püsimine majanduskriisi situatsioonis kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Suuremad muutused toimusid viimati tööturul 1992/93 a. esimeste majandusreformide käigus. Siis vähenes hõive vastavalt 5,2 ja 7,5%. Kokkuvõttes tähendas see ligi 100 000 inimese lahkumist tööjõust. Kogu vaadeldaval perioodil (1989-1997) vähenes hõive 23.1% ehk 193 000 inimese võrra. Samuti oli sel perioodil märgatavalt kasvanud töötus ja mitteaktiivsus. Tänases Eestis, mis on mõjutatud ülemaailmsest majanduskriisist peame taas rääkima suurest tööpuudusest ja madalast tööhõivest. See seab meie ette valikud töökohtade olemasolu ja hariduse temaatika valdkonnas. Keda oodatakse tööturul, millised on pakutavad töökohad ja millised on töökuulutused ning millistes piirkondades on enam võimalusi tööd leida. Uurimistöö eesmärk on hinnata interneti keskkonnas töövahendus portaalides
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Jelizaveta Sarafanova EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TOOTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL Tallinn 2018 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel on kasutatud kõikidele teiste autorite töid, kust olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Jelizaveta Sarafanova ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 164317 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele ................................................... (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Lubatud kaitsmisele ....................................... (ametikoht, nimi, allkiri, kuupäev)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool Allar Plaksi EALB-41 062005 TALLINNA JA TARTU ELANIKKONNA ARVULINE VÕRDLUS JA STATISTILINE ANALÜÜS Kodune töö õppeaines Statistika TES0020 Juhendaja: Dotsent Ako Sauga Tallinn 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas töös viib autor läbi statistilise analüüsi Eesti kahe suurima linna Tallinna ja Tartu elanikkonna põhjal. Uuritakse nende jaotumist erinevatesse vanusegruppidese aastal 2010, viiakse mõlema põhjal läbi aegrea analüüs, kasutatakse mitmeid kirjeldava statistika meetodeid ning võrreldakse neid omavahel. Antud uuringu eesmärgiks on anda ülevaade Tartu ja Tallinna elanikkonna hetkeseisust, muutustest viimase 20 aast
Rumeenia Itaalia % 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 Eesti Statistika 17 Tööturg 2008. aastal alanud majanduskriisi tõttu vähenes tööhõive järgmisel kahel aastal kiiresti ja 2010. aastal kasvas töötus Eesti taasiseseisvusaja kõrgei- male tasemele. 2011. aastal paranes olukord tööturul märkimisväärselt ja 2012. aastal positiivsed arengud jätkusid. Eurostati andmetel on Eesti kaks viimast aastat olnud Euroopa Liidu kiireima tööpuuduse vähenemisega riik. Vaatamata sellele jäi 2011. aastal töötuse määr Eestis (12,5%) siiski veel EL-i keskmisega (9,7%) võrreldes märkimis- väärselt suuremaks ja alles 2012. aastal langes alla selle. 2012. aastal vähenes
Lambanahkade hinnad oli madalad (2...5 kr/tk.). Tänu sellele toimus lammaste arvu drastiline langus (tabel 1). Tabel 1. Lammaste arvukus ja lambakasvatussaaduste toodang Eestis (arvukus seisuga 1. jaanuar) Toodetud lamba ja Lammaste ja Lammaste Toodetud Aasta kitse liha tapakaalus kitsede arv (tuh) arv (tuh) lambavilla (t) (x1000 t) 1938/193 695,7* - 8,1 1112,4 9 1992 142,8 - 1,8 311 1993 124,2 123,1 1,2 282
Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid Sisukord Sissejuhatus Valisime oma rühmatööks ,,Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid", sest põlevkivi on olnud Eestis läbi aegade tähtsaim maavara. Maailmas ei ole põlevkivi suurt kasutuspinda leidnud, sest kasutatakse alternatiivseid maavaradel põhinevaid energia ressursse, mis on efektiivsemad. Eestis on põlevkivi elulise tähtsusega, mis on kasutuses nii keemiatööstustes kui ka elektrienergia valmistamisel. Põlevkivil on Eesti riigile majanduslikus kui ka suveräänsuse hoidmise aspektis suur roll. Kuna tegu on kodumaise maavaraga, puudub vajadus importida seda teistest riikidest, mis omakorda muudab elektrienergia mõnevõrra odavamaks. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad ka mitmed probleemid, nimelt tekitab see saastet, mis on toodud välja alljärgnevas loetelus: · Põhjavee saastumine: kaevandusest välja pumbataval põhjaveel, olenemata selle puhastamisest, ei ole enam
..................................................................................................26 SISSEJUHATUS Vaieldamatult on hetkel kõige populaarsem teema majanduskriis ja selle tagajärjel tekkinud erinevad raskused erinevate riikide majanduses. Ka Eesti majanduses on tekkinud väga raskeid ja kriitilisi olukordi. Oma töö teemaks valisin just tööturu ja hõive probleemid Eestis, kuna teema on väga päevakohane. Eesti tööturul on üha suurenevaks ja aktuaalsemaks probleemiks töötus ja töötute arvu kasv. Minu eesmärgiks selles töös on esimeses peatükis käsitleda tööturu teoreetilist külge alustades tööturu neoklassikalisest mudelist, tööturu teooriatest ja tööturu põhikomponentidest. Seejärel kirjeldan olukorda Eesti tööturul uurides tööturu põhilisi muutusi ja seda mõjutanud tegureid. Käsitlen tööpuudust, selle liike, põhjusi ja võimalikke erinevaid võimalusi ja meetodeid tööpuuduse vastu.
Eesnimi Perenimi EESTI VABARIIK TUNNITÖÖ Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS teaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev: ................... Allkiri: .................................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. NIMI .............................................................................................................................................5 2. LOODUS ......................................................................................................................................6 2.1.
juuli 2001.a. Põllumajandusloenduse järgi (Eesti Statistikaamet, 2001) Nimetus Kokku Karja suurus 1-4 5-9 10-20 21-50 51- Üle utte utte utte utte 100 100 utte ute 4 Uttedega majapidamised, 4850 3190 1110 380 130 30 10 arv Protsent uttesid 100 68,8 22,9 7,8 2,7 0,6 0,2 omavatest majapidamistest, % Uttede arv 26790 7550 6980 5020 3890 1780 1570 Protsent uttede üldarvust, 100 28,1 26,0 18,6 14,8 6,6 5,9 % Peale 2001.aastat on toimunud lammaste arvu tõus, millega on kaasnenud
annaabi.ee 
