Põllumajandus · Maakera agrokliimavöötmed Põllumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet Põllumajanduses toodetakse · Toiduaineid inimestele vahetuks · Põllumajandus kiirendas ühiskonna tarbimiseks ja majanduse arengut ning pani aluse · Loomasööta tsivilisatsioonide tekkimisele Põllumajanduses on rakendatud rohkem
indoneesias, Jaapanis jm. Suhkruroog suhktutööstuse maht on tänapäeval suurim Brasiilias ja Indias Puuvill suurimad puuvilla tootjad on Hiina, USA, India ja Pakistan Kohvi ekspordib ligi 50 riiki suurim osa neist on lõuna riigid 3. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Taimekasvatust ja looma kasvatust. Laiemalt ka mesindus ja puupõõsaskultuuride kasvatamine. Kalakasvatsu ja vesiviljelus. Metsamajandus 4. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris aja jooksul muutunud? Kuigi põllumajandustoodangu maht järjest kasvab, jääb see selle tähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks sest teised majandus harud arenevad märgatavalt kiiremini. 20. saj vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv maailmas ligi poole võrra. 5. Miks erineb põllumajanduse osatähtsus SKTs Põhja ja Lõuna riikides?
.. 9 Toiduainetööstus ja kaubandus......................................................................................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 13 2 3 Sissejuhatus Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb maa harimise ning toidu, loomasöögi ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiiltööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt. tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel. Põllumajandusharude rühmad on taimekasvatus ja loomakasvatus. Eestis on põhiliseks loomakasvatus. Iga aastaga väheneb, aga põllumajanduse tähtsus inimestele töö andmises. 4
Lühendab: istutamine, harvendamine, väetamine. Metsavarud ja nende hindamine · Metsavaru suurust iseloom. metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Arvestatakse ka noor mets, võsa, raiesmikud. · Puiduvaru mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima varuga: Venemaa, Brasiilia, USA, Kanada. · Liigiline koosseis on oluline. Hinnatuimad: ilusa, vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu); kõvad lehtpuud (tamm, pöök). Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) puitu. Erikasutusega puuliikidelt saadakse mahla (heveapuu), koort (korgipuu), vilju (datlipalm) jne. Maailma metsatüübid · Parasvöötme okasmetsad. Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, suht hõredad. Vähe puuliike. Kasutatakse tarbepuiduna tselluloosi, paberi tootmiseks, ehitusmaterjalina. · Parasvöötme leht- ja segametsad . Pindala vähenenud. Lehtmetsad tootlikumad. Liigiliselt mitmekesisemad kui okasmetsad. Kasutatakse eelkõige mööblitööstuses.
· · Metsavarud ja nende hindamine · Metsavaru suurust iseloom. metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Arvestatakse ka noor mets, võsa, raiesmikud. · Puiduvaru mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima varuga: Venemaa, Brasiilia, USA, Kanada. · Liigiline koosseis on oluline. Hinnatuimad: ilusa, vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu); kõvad lehtpuud (tamm, pöök). Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) puitu. Erikasutusega puuliikidelt saadakse mahla (heveapuu), koort (korgipuu), vilju (datlipalm) jne. 16 · · Maailma metsatüübid · Parasvöötme okasmetsad . Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, suht hõredad. Vähe puuliike. Kasutatakse tarbepuiduna tselluloosi, paberi tootmiseks, ehitusmaterjalina. · Parasvöötme leht- ja segametsad . Pindala vähenenud. Lehtmetsad tootlikumad. Liigiliselt mitmekesisemad kui okasmetsad.
Lähisekvatoriaalsed Tansaania Akaatsia, ahvileivapuu, Võrreldes vihma hõrendikud eukalüptid, palmid metsadega on liigline kooseis ja aastane juurdekasv väiksem Lähistroopika metsad Brasiilia, Austraalia, Kõvad leht- ja 15-20m3/ha aastas *niisked Hiina väärispuud, okaspuud *kuivad mänd, küpress, korgi ja 1-2 m3/ha aastas vahemerelised alad pähklipuu, loorberipuu
Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD:
esmase töötlemisega, monokultuuride kasvatamine. Põllumajanduse tootmisvorm ekstensiivses teraviljatalus: · püütakse kasutada parima saagikusega sorte ja moodsamaid tehnikat, kuid põllumaa kui loodusressursi kasutamise osas on tegemist üsna tüüpilise ekstensiivse taimekasvatusega. · Tulemuseks tagasihoidlik saagikus, mille korvab vähene tööjõukulu ja madal toodandu omahind. 29. LOE ALATES LK 28. 30. metsandus: majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. Metsasuse näitajad: metsasus on metsamaa pindala osatähtsus (%) mingi piirkonna üldpindalas · metsad katavad ligikaudu 30% maakeral pinnast. · 2/3 on lehtmetsi ja 1/3 on okasmetsi. Metsanduse näitajad: metsade pindala (mln ha), metsade osatähtsus maailmas (%), metsasus (%), puiduvaru osatähtsus maailmas (%) + VT ÕPIK LK 35 JOONIS 2.1
Põllumajandus 1. Mis on põllumajandus? Põllumajandus on majandusharu, mis hõlmab kõiki põllumajandussaadusi tootvaid majandusüksused ja need ettevõtted, mis aitavad saadusi esmalt töödelda (talud, farmid, põllumajandusühistud). 2. Agrokliimavöötmed. Iseloomustus. 1. Polaarkliima. Põllumajandusega tegeleda on võimatu 2. Lähispolaarkliima. Lühike vegetatsiooniperiood võimaldab viljeleda ainult kiirelt kasvavaid ja lühiajalist öökülma taluvaid taimi. 3. Parasvööde
Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus
Lehtmetsad (5-10m³/ha) on tootlikumad kui segametsad (2-3m³/ha). Mõlemad on liigirikkamad kui okasmetsad. Sealt metsast leitud puitu kasutatakse enamasti mööblitööstuses. Ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad Lõuna-Ameerikas; Aafrikas ja Kagu- Aasias. Aastane juurdekasv on SUUUR (50m³/ha). Kuigi nende puit pole majanduslikult eriti väärtuslik, väheneb nende pindala kiiresti. (Liiga palju raiet, ma ütlen!) üleraie! 26. Metsade majandamise põhimõtted, arenenud ja arengumaade metsamajandus. Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu)maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstusklastrid
Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks.
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8%
Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks: AJASTU AGRAARÜHISKOND INDUSTRIAALÜHISKOND INFOÜHISKOND Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info kalandus, jahindus masinatööstus jm töötlemine, edastamine, turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või
Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks: AJASTU AGRAARÜHISKOND INDUSTRIAALÜHISKOND INFOÜHISKOND Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info kalandus, jahindus masinatööstus jm töötlemine, edastamine, turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või
ojus, Kesk-ja Saudi- Araabia, Prantsusm kütteväärtus keeruline 40% elektrienergia, Lõuna Am., Araabia, Venemaa, aa, Itaalia, - lihtne - ammutamisel ja tarnspordil võib taastumatu, keemiatööstuse Saudi- Venemaa, Norra, Saksamaa, transportida tekkida reostusoht traditsiooniline tooraine Araabia, Iraan, Iraan Jaapan tankerite või - vajab ümbertöötlemist, puhastamist Iraak, Mehhiko torujuhtmetega Araabia ÜE Maagaas Soojusenergia, Venemaa, Venemaa, Venemaa, Usa, - suur - tuleohtlik
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt,
Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantsod on levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm. Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis- ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi.
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus, jahindus tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö
Tehnoloogia on kallis, vajab kombineerimist teiste energiatootmisviisidega Suurimad importijad Kasutamise eelised Jaapan, Lõuna-Korea, Usa, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia Suur kütteväärtus, suurtes kogustes lihtne transportida, tooraine ItaaliaUSA, Jaapan, Lõuna-Korea, Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina, jääkiSuur kütteväärtus, paikneb puuraukudes, surve all, ei vaja ümbertöötlust, põlemisel ei teki Jaapan, Saksamaa, Suurbritannia, Tsiili, Brasiilia, Ukraina Suured varud, kaevandamine mehhaniseeritud
SKT sisemajanduse kogutoodang; riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtus inimarengu indeks riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT- st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeks. skaala 0-1 (alla 0,5 väga madal) majanduse struktuur majandue koosseis; primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektor Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaarsektor Põllumajandus, metsandus, Töötlev tööstlus. Teenindus. Info töötlemine, kalandus, jahindus Tekstiilitööstus, metallurgia, edastamine, transport jm. masinatöötus jm. Kasutatavad ressursid: maa, Maavarad Informatsioon mets, vesi Tegevuspiirkond: maakond, Riik (kolooniad) Kogu maailm provints (rahvusvahelised firmad)
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt
Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks
Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademtest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäolislt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks
Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks.
· rohttaimede lehed ja juured rikkalik orgaanilise aine allikas; · kõrge viljakus; · suur põllustatus. .Ferralliitmuld · Ekvatoriaalsed vihmametsad; · sademed > aurumine; · mullalahus liigub ülalt alla, kasutamata toitained uhutakse sademeteveega välja - kujuneb väljauhtehorisont; · sp. peab aineringe olema kiire, sest toitaineid mulda ei kogune; · väheviljakad. 2. Metsandus. Metsamajandus. Metsatööstus. Metsamajandus tegeleb metsade hooldamise ja taastamisega, metsatööstus raiega. Metsatööstusest liigub puit kas saetööstusesse, vineeri-, paberi- või mööblitööstusesse. Arengumaad: Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks. Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus). Metsade majandamine on kehval järjel või seda polegi.
.................................................................................. 53 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; ....................................................................................................................................................... 53 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja teab nende levikut; ......................................................................................................................... 54 54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; ...................................................................................................................................................... 55 55
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine
Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallrifid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks
(puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest.
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata
Euroopas ja Põhjamaades edendasid sakslase Hugo Conwentzi (18551922) kirjutised. Euroopa esimesed rahvuspargid rajati 1909. a. Rootsis, samal aastal sai see riik ka looduskaitseseaduse. Saksa looduskaitseseadus võeti vastu küllaltki hilja (1935. a.), näiteks Soomes tehti seda 1923. ja Prantsusmaal 1930. aastal. Looduskaitse areng Põhja-Ameerikas Möödunud sajanditel kasutati Ameerika loodusressursse piiramatult, kuna arvati, et need ei saa kunagi otsa. Esimesena hakkasid vähenema metsad (raiumise ja tulekahjude läbi). 187375 esimesed metsakaitseorganisatsioonid. Endla Reintam, 2008/2009 3 1886 Metsaamet. 1870 Ameerika Kalanduse Selts (teaduslik organisatsioon). 1883 Ameerika Ornitoloogide Liit. 1832 maalikunstnik George Catlin tegi pärast ekskursiooni Missouri jõel ettepaneku luua rahvusparke.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l