Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "POLITEIA - Platon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inetus, harima, filosoofid, ihaldus, tarkuse, bruno, meder, platon, põhiidee, rumalus, politeia, rajajad, mõtlemisvõime, koopasse, varje, vaatlus, valus, vabatahtliku, pimedusse, endist, juhtima, masse, haritus, jääks, hinges, soovima, tulemuslik, eneseimetleja, sobiksid, juhitud, igatsus, tütrele, vennale, eros, laadi, kitsaks, rumalusePlaton ,,Pidusöök" Aristoteles ,,Metafüüsika" Platon kirjutab oma essess Erosest ehk armastusest. On paratamatu,et ihaldatakse seda millest tuntakse puudust. Inimene ihaldab seda, mis pole talle kättesaadav ja mida tal ei ole, või seda, mis ta ise ei ole ning millest ta puudust tunneb. Armastuse ja ihaluse object on see, millest keegi puudust tunneb. Filosoofid asuvad tarkade ja rumalate ( nõmedate) vahepeal, seega nad püüdlevad tarkuse poole. Nad on tarkuse ihalejad. Tähendabki filosoofia ju kreeka keeles Phileo + Sophia = armastan + tarkus = tarkuse-armastus. Eros on armastus kauni vastu, inetu vastu aga mitte, sellest järeldub,et Eros ei ole kaunis, sest ta ihaldab seda, millest ta ise puudust tunneb, järelikult Eros ei ole jumal, kuna jumalad on üliõnnelikud ja ülikaunid. Eros on võimas deemon, kes on vahendajaks
siis, kui tal kõik ihaldatav olemas on. Ihaldatakse asju millest meil puudus on, kuid puudus saab olla eelkõige asjadest, mille eksistentsis ollakse kindlad. Inimesed ihaldavad seda, mis pole neile kättesaadav või seda, milles nad pole tulevikus kindlad. Näiteks võib hea tervisega inimene sellegipoolest head tervist ihaldada, sest soovib terve ka hilisemas elueas püsida. 3) Rumaluse ja tarkuse abil pole võimalik mõista ilu ja inetuse omavahelist seost kuna rumalus ja tarkus võivad väga kergesti omavahel kohad vahetada, mis võib tunduda rumal, võib ühel hetkel vastata tegelikkusele ja olla tõene ehk väljenduda tarkusena. Põhjenduse mitteteadmine näib rumalusena, sest arvamus ilma põhjenduseta on tõestamata ja metafüüsiline. Kuid kui see arvamus vastab tegelikkusele on see arvamus üheselt vastuvõetav kõigile ning on seetõttu ühiskonna poolt samastatav targaks olemisega.
Kodutöö nr 2. 2/4 teisipäev, 08.00 Platon ,,Politeia" Põhiidee: Me ei ela tõelises maailmas ning sellest pääsemiseks peame laskma oma mõistusel areneda ning end vaimselt harima, kuid ei tohi hakata ennast teistest paremaks pidama. Seetõttu ongi parim riigi valitseja filosoof, kes on saanud hea hariduse ning omandanud palju kogemusi, või keegi, kellest võiks kunagi saada filosoof. Sisu: Arutletakse selle üle, kuidas mõned inimesed elavad ignorantsuses (koopas) ning püsivad sama koha peal paigal. Mugavuse tõttu ei üritatagi pimedusest välja murda ning maailmavaadet avardada ning arvatakse, et piisab sellest, mida juba teatakse. Kui kedagi
Seega kunstivaldaja on targem kui kogenud inimene, sest ta ei tea põhjust. Ma arvan, et filosofeerimiseks peab miski innustama ja see miski, peaks tõesti olema imestusväärne, mille põhjus on teadmata, nagu miks me sündime maailma või iseliiguvad marionettid, mille põhjust pole veel näinud. Kristina Jablokova TABB22 113272 Platon "Pidusöök" Armastus on põhiolemuselt igasugune hüve ja õnne ihaldus igaühele aga suur ja salakaval armastus. Need, kes tegelevad armastuse kui ühe kindla liigiga, kannavad tervikule omistatud nimetust "armastama" ja "armunud". Inimesed ei armasta midagi muud peale hüve. Inimesed armastavad hüvet, hüve omamist ja tahavad seda hüvet alatiseks enda valdusse saada. Armastus on soov hüvet alati omada. Et püüdleja innukust ja agarust nimetada armastuseks tuleb sündida ilus nii kehaliselt kui ka väliselt
Mina saan aru nii, et Hegel tahtis sellega näidata, et kõik inimesed mõtlevad abstraktselt, isegi kui nad seda ei tunnista. Abstraktsest mõtlemisest ei ole pääsu. Otsustus on kujutluste ühendamine teadvuses. See on mõte, milles midagi väidetakse millegi kohta. Igas otsustuses eristatakse subjekti ja predikaati. Subjekt on see, mille kohta väidetakse, predikaat aga see, mida väidetakse. 3. Filosoof Platoni tõlgendusel on tarkuse aramastaja, kes ei püüa targaks saada ja kunagi ei saa. Jumalad filosoofide võrreldes ei saa targaks, kuna nad on juba targad, tarkus on nende sees. Tavalised inimesed aga ei ole targad, isegi kui nad nii arvavad, nad peavad tarkuseks neid teadmisi mis nad omavad. Sellega filosoofid on midagi keskmist tavaliste inimeste ja jumalate vahel. Filosoofides ühinevad tarkuse armastus ja armastusega tarkus. Nende jaoks on tarkus mitte teadmises, vaid mõistuses
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga tabeli tähendus (üldine mõte) + selgitage mille poolest on tegemist induktiivse meetodiga (vt lisamaterjal) 2. kõigi nelja iidoli võimalikult täpne iseloomustus (võib kasutada autori väljendeid ilma
ligitõmbav. Edasi märkab ta, et füüsiline ilu ei piirdu tema armastatuga, ning hakkab armastama füüsilist ilu üldse. Järgmisena taipab ta, et hinge ilu on väärtuslikum, kui keha ilu. Nii hakkab ta hindama ka mehi, kes on head ja ilusad, olgugi, et nende välimus pole ligitõmbav. Nende vooruslike hingede seltskonnas kiigub ta sotsiaalse ja moraalse ilu tasandile. Ta hakkab kontempleerima institutsioonide ja üllaste tegevuste ilu. See omakorda viib teda teaduse uurimisele ja tarkuse omandamisele. Ta vabaneb kiindumusest ilu konkreetsetesse kandjatesse, olgu siis keha, hinge või ühiskonna näol. Sellisel tarkusearmastajal tekib palju kauneid ja hunnituid tundeid ja mõtteid, kuni ta lõpuks silmab ühtainust teadust, mis tegeleb iluga. See ilu on igavene, muutumatu ja absoluutne. Kõik muud kaunid asjad osalevad temas. "PIDUSÖÖK" Platoni „Pidusöök“ on tekstiliselt keerulise ülesehitusega ja kirjanduslikult peenelt läbikomponeeritud nagu suur
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 8. teema: Platoni õpetus hingest ja voorustest. Liikumise allika probleem ja kosmose hing. Kreeka keeles tähendab sõna kinoumenon, esiteks, midagi sellist, mis on liikumise seisundis, ning teiseks, midagi sellist, mida liikuma pannakse või liikumises hoitakse. Võib-olla sellest tulenevalt, et mõlemat nimetatud asjaolu tähistas üks ja sama sõna, oli tavaarusaamaks, mida koos teistega jagasid ka Platon ning Aristoteles, et kõik, mis on liikumise seisundis, peab olema millegi poolt liikuma pandud ja liikumises hoitud. Selline eeldus ei ole enesestmõistetavalt ainuvõimalik. Uusaegne füüsika näiteks lähtus eeldusest, et iga keha, mis asub ühetaolises ja sirgjoonelises liikumises, ka säilitab sellise liikumise, vajamata selleks mingit eraldi põhjust. Kui aga kõik, mis liigub, peab olema millegi teise poolt mitte üksnes liikuma pandud, vaid ka liikumises hoitud, siis pidi too liikuma
uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeldusele, et piisab. Vooruslik elu tuleb hinge harmooniast, elu pole väärt elamist, kui hing on haige. Jagab hinge kolmeks osaks: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus valitseb hinge oma tarkusega, emotsioonid toetavad ja annavad jõudu, instinktid on ohjeldamatud, neid peab olema mõõdukalt
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis.
transdistsiplinaarsed. Kuna meie reaalsus on mõjutatud meedia poolt, tegelikkus näib näilisest näilsem ja esteetika puudutab iga inimese igapäevaelu. Kunst on ainult üks osa esteetikast. Kunst mõjutab ka seda kuidas me reaalsust tajume. Kunste ei ole maailmast eraldatud, iseseisvus on näivus. Me võtame kunstiteoseid vastu alati mitmiktajuga ja arvestades selle sotsio-poliitilist konteksti, sest me ise oleme selle osad. 3). ……… (KÜSIMUS: Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles.) ANTIIKI ning Vana-Kreeka kultuuri peetakse läänemaise vaimukultuuri alustalaks ehk õhtumaise kultuuri hälliks. Kreeka ÜHISKONNAS oli (umb 4. saj eKr) maailma kohta arusaam, 4 et asjad ongi SUHTELISED ning näivad ja tõde pole olemas, ega pole mõtet ka seda taga ajada. Usk sellesse, et kunagi kaua aega tagasi olid kuldsed jumalate ajad, mitte pole head ajad
a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes
3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Meeleolu. Tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles- filosoofia algab imestusest Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik.Kui miskit jääb järele saab sellest alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu kus: ..me oleme paistatud ellu/maailma enne kui me aru saime kuhu meid on paisatud. ..see maailm, kuhu me oleme paisatud tundub meile võõras, ebakohane vastuolus meie endiga. Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger: inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest
Platoni tunnetusteooria kohaselt rääkida küll, kuid tunnetus ei lähtu neis kogetust. · inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne esimest kehastumist. Platoni arvates seisneb meelelise maailma asjade ja ideede (eidoste) erinevus selles, et · meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud. · meelelise maailma asjad on alati olemas olnud, ideed aga on inimlooming. Ei, Platoni arvates on ideed inimestest sõltumatud. Platon ei pidanud silmas ideesid igapäevases tähenduses. · meelelise maailma asjad muutuvad aeglaselt, ideed aga tekivad kiiresti. Ei, Platoni arvates on ideed igavesed, st nad ei teki. Platon ei pidanud silmas ideesid tänapäeval tavapärases tähenduses. Platoni arvates on olemas näiteks · inimese-idee, kolmnurga-idee, laua-idee. · õigluse-idee, mehisuse-idee, arguse-idee. · juuste-idee, riigi-idee, pori-idee
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 6. teema: Platoni õpetus olevast. Eelkäijate poolt kujundatud probleemsituatsioon. Platon (427-347) on esimene kreeka mõtleja, kelle filosoofilised huvid tõusevad partikulaarsetest küsimuseasetustest inimliku eksistentsi kogutõlgitsuseni. Tema mõtisklust ärgitanud probleemsituatsioon kujunes kahe erineva mõjutuse pingeväljas. Ühelt poolt mõjutas teda kaasaegne sotsiaalne situatsioon ja teiselt poolt senine filosoofia traditsioon. Tolleaegset sotsiaalset situatsiooni võib lühidalt iseloomustada polis`e kriisina. Nende samade
erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne. 2) Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. teoloogiline argument: Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad ajalooline argument: Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest. Platon : Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) on olemas kaks teed (seega monarhia või aristokraatia). 1) Filosoofid haaravad võimu, või 2) Kuningas hakkab filosoofiks. ning "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu,vägivaldne valitsus Aristoteles : Valitsusvormid jagunevad ühiste (head, tõeline ja õiglane vorm) ja valitseja
Platoni käsitlus riigist kui klassikalise poliitilise utoopia näide PLATON, Politeia (VII raamat 514a-521b). Tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia nr 9/1997. lk 1819-1828 1) Kuidas kirjeldab Platon allegooriliselt koobast ja selle asukaid ning mida need allegooriad võiksid sümboliseerida? Koobas sümboliseerib inimese piiratust ja kitsast silmaringi. Koopa asukad on kui inimesed, kes ei mõista, mis tegelikult toimub nende ümber. Koobas on nende maailm ja see maailm, mis asub väljaspool koobast on neile tundmatu. 2) Kuidas kirjeldab Platon koopast lahkuma sunnitud vangi suhtumist oma kaasvangidesse ja mida need allegooriad võiksid tähendada?
Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri Klassikaline kriitika: legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline: kuningad Aadama järeltulijad; ajalooline: kuningad hõimupealike legitiimsed pärijad); efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam (demokraatia toidab ambitsioone, monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed; monarhial ei ole erahuve) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: filosoofide valitsuse ideaal (monarhia või aristokraatia); filosoofid näevad asjade tõelist olemust (koopamüüt); kaks võimalust: filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks; türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest 2 Aristoteles: head vormid: monarhia (üks valitseja), aristokraatia (vähesed), politeia
võimalik kahelda. Siis on leitud esimene pidepunkt, milles saab alustada filosoofia ülesehitust. · Camus- filosoofia saab alguse absurdist. Tunne, millest filosoofia algab- võõrandatus ümbritsetavast, tihkus. · Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5
,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on.
Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne 2) legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline argument: kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad; ajalooline argument: kunigad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad) Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist ,,demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari. 2) Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). ,,Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoofid omavad tõelist ,,teadmist", näevad asjade olemust, teised näevad vaid varje (,,koopamüüt"). 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu 2) kuningas hakkab filosoofiks 2
>> c. on meeleltega tajutav maailm kui koobas, kus nähakse vaid varjusid. 01st of March 17:27 matis Millistest huvidest lähtuvad oma tegudes Platoni ideaalse riigi seisused? valitsejad -- riigi kui terviku huvidest sõjamehed -- riigi kui terviku huvidest rahvas (käsitöölised) -- isiklikest huvidest 01st of March 17:27 matis Platoni ideeõpetuse kohaselt on inetud need asjad, a. milles keegi ei oska ilu näha. b. milles on kehastunud inetus. >> c. milles ei ole üldsegi ilu. 01st of March 17:28 matis loodan et need küsimuste vastused on õiged... Kui ei ole eks siis parandage vms... 01st of March 18:57 mnx Meelelise maailma asjade ja ideede seost selgitas Platon nii: a. asjas kehastub idee. b. idee on asja vari. c. ideed kujunevad vastavalt asjadele. 01st of March 20:13 matis õige vastus b: idee on asja vari või peegeldus 01st of March 20:20 dan need on otti kysad: 1
Kõik inimesed meenutavad seda ideed, kuid ükski pole nii täisulik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahel püsivas olekus. Ideeõpetusele rajas Platon oma
psühhoteraapia suundades. Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid.
filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja üldiselt omaksvõetud vastust. Filosoofia (e.k tarkuse armastus) on loomult pluralistlik, ta ,,elab" erinevate filosoofiavoolude mitmekesisusena, nende intellektuaalse konkurentsi ja vastastikuste täiendamistega. Erinevates vooludes võidakse samadele küsimustele täiesti korrektselt anda erinevaid vastuseid. Sisult samalaadsed küsimused võidakse erinevates filosoofiasüsteemides sõnastada sootuks erinevas mõistelises ja keelelises rüüs. Üsna tavaline on olukord, kus erinevates filosoofiavooludes hoopiski puuduvad ühised mõtetomavad
Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astmed. Vaid see tunnetab ilu, kes elab
>> c. on meeleltega tajutav maailm kui koobas, kus nähakse vaid varjusid. 01st of March 17:27 matis Millistest huvidest lähtuvad oma tegudes Platoni ideaalse riigi seisused? valitsejad -- riigi kui terviku huvidest sõjamehed -- riigi kui terviku huvidest rahvas (käsitöölised) -- isiklikest huvidest 01st of March 17:27 matis Platoni ideeõpetuse kohaselt on inetud need asjad, a. milles keegi ei oska ilu näha. b. milles on kehastunud inetus. >> c. milles ei ole üldsegi ilu. 01st of March 17:28 matis loodan et need küsimuste vastused on õiged... Kui ei ole eks siis parandage vms... 01st of March 18:57 mnx Meelelise maailma asjade ja ideede seost selgitas Platon nii: a. asjas kehastub idee. b. idee on asja vari. c. ideed kujunevad vastavalt asjadele. 01st of March 20:13 matis õige vastus b: idee on asja vari või peegeldus 01st of March 20:20 dan need on otti kysad: 1
>> c. on meeleltega tajutav maailm kui koobas, kus nähakse vaid varjusid. 01st of March 17:27 matis Millistest huvidest lähtuvad oma tegudes Platoni ideaalse riigi seisused? valitsejad -- riigi kui terviku huvidest sõjamehed -- riigi kui terviku huvidest rahvas (käsitöölised) -- isiklikest huvidest 01st of March 17:27 matis Platoni ideeõpetuse kohaselt on inetud need asjad, a. milles keegi ei oska ilu näha. b. milles on kehastunud inetus. >> c. milles ei ole üldsegi ilu. 01st of March 17:28 matis loodan et need küsimuste vastused on õiged... Kui ei ole eks siis parandage vms... 01st of March 18:57 mnx Meelelise maailma asjade ja ideede seost selgitas Platon nii: a. asjas kehastub idee. b. idee on asja vari. c. ideed kujunevad vastavalt asjadele. 01st of March 20:13 matis õige vastus b: idee on asja vari või peegeldus 01st of March 20:20 dan need on otti kysad: 1
ajajärkudel ning eri linnades. Totemism omaniku patroon, kaitsja, kujutatakse tihti loomana või taimena. Tähtsamad jumalad: Anubis surnute jumal, Ra päikesejumal, Ptah peajumal, kõikide käsitööliikide jumal, Amon loomis- ja viljakusjumal, Isis emaduse ja viljakusejumalanna, Osiris surnute kuningas, Geb maajumal, taevajumalanna, Nut taevajumalanna, Heros ,,kauge" taevajumal, Atum maailma looja ning isand, Maat tõe ja õigluse kehastus, Thot tarkuse, seaduste ja tekstide jumal, Seth kõrbe, võitluse ja segaduse jumal. 4. Selgitage judaismi aluspõhimõtteid (monoteism, leping jumalaga, eetika jms). Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon (usk ainsasse jumalasse), mis tugineb Vanale Testamendile, eriti Viiele Moosese raamatule ning Talmudile. Tekkis 2000 eKr. Judaismist on välja kasvanud islam ja kristlus. Judaism on Iisraelis valitsev usund
ka autum. Kuid riigipea, kes soosib religiooniasjus valgustust, läheb veelgi edasi oma mõtlemisviisis ning mõistab, et isegi seadusandluse suhtes oleks ohutu lubada alamail avalikult tarvitada omaenese mõistust ning esitada ilmale avalikult mõtteid, koguni koos juba olemasoleva otsekohese kriitikaga – parema seadusandluse loomiseks. Selle kohta on meil olemas hiilgav näide, ja veel ükski monarh pole ületanud seda, keda me austame Platon (Kriton): (427-347 eKr) 7) Kritoni argumendid, millega ta püüab veenda Sokratest põgenema ELU VõI SURM 1) sõbra surm on õnnetus (“kui sa sured, siis pole see õnnetus mitte ainuke”) 2) õnnetus on ka haruldase sõbra surm (“sõber, millist ei leia ma enam kunagi”) 3) kaotab enamiku silmis maine (on häbiväärne pidada raha sõpradest tähtsamaks) Tähendus: enamiku arvates on elav inimene (sõber) tähtsam kui surnud asi (raha)
Õnne definitsioon tulenebki telosest õnn pole muud kui lõpp-eesmärk ei ole eesmärk millegi muu jaoks. Kui on teatud eesmärgid, mida taotleme järgmiste eesmärkide saavutamiseks, siis neid nimetatakse instrumentaalseteks eesmärkideks (tahan saada rikkaks, et saada võimule). Õnn ei saa olla instrumentaalne, seega on ülim (eudaimonia). Mille poole peaks püüdlema? Erinevad arusaamad: · Kreeka kodaniku arusaam õnnest see, mida filosoofid kritiseerisid. Nt Sokrates manitses kreeka kodanikke, et ajavad taga raha ja võimu, aga mitte tarkust ja voorust. Aristotelese kriitika: need, kes elavad naudingutes; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitilise elu; need, kes hindavad voorust võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu · Platon, Aristoteles ja stoikud keskne mõiste voorus · Epikuurlased vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus:
Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmishoonena,
AKADEEMIA 9/1997, lk 18191828 POLITEIA (VII raamat 514a-521 b) Platon Tõlkinud Marju Lepajõe ,,Pärast seda nüüd," ütlesin, ,,võrdle meie loomust harituse [] ja harimatuse seisukohalt selli- se kogemusseisundiga. Vaata näiteks inimesi, kelle elupaik on maa all midagi koopalaadset, millel on pikk valguse kätte avanev sissekäik läbi kogu koopa. Nad on seal lapseeast saadik, kehaliikmed
annaabi.ee 
