Milline poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? Poliitilised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Poliitilised ideoloogiad jagunevad parem- ja vasakpoolseteks. Poliitikas peetakse parempoolseteks liberaale, konservatiive ja kristlikke demokraate. Vasakpoolsetest on enamlevinud sotsiaaldemokraadid, kelle põhimõtete poolt olen ka mina kõige rohkem. Iga kodaniku õigus ja kohustus on käia valimas, samas ei peeta üldse imelikuks seda, et pooled inimesed valivad täiesti põhjendamatult, teadmata ise, mida tegelt soovitakse, ning mida võib tulevikult oodata konkreetset erakonda valides. Maailmavaade kujuneb elu jooksul ning suure aluse sellele paneb kool. Sotsiaaldemokraatide põhimõte ongi, et
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik pere, omas
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Ühiskonnateadus vaatleb riiki
vähem Lõuna-Ameerika riike, eriti on avalikkuse tähelepanu Hugo Chavezi Venezuelal ja Evo Moralezi Boliivial nende sõpruse tõttu Fidel Castroga. Ka Liibüas ja Süürias toimuvat on rohkem kajastatud. Osa diktatuuridest on hädas ka kodusõdadega: Nigeeria, Alzeeria, Djibouti, Sudaan, Kongo DV, Rwanda. Totalitarism Kesksel kohal on ideoloogia (näiteks kommunism, fasism, natsionaalsotsialism, äärmuslik islam). Selle ülimuslikkust näitab massiline propaganda ja ajupesu. Totalitarismi iseloomustavad vägivald ja valitseja ohjeldamatu omavoli. Inimesi hoitakse hirmu all, sest diktaator kardab riigikorra lagunemist. Kõiki eluvaldkondi, sh ideoloogiat, kultuuri ja kodanike isiklikku elu püütakse allutada riigivõimu kontrollile. Kultuuri vihkamist põhjendatakse diktaatorite luhtunud kultuuriliste ambitsioonidega. Hitler olevat tahtnud saada kunstnikuks ja Stalin kirjanikuks. Breznevi (väidetavat) teost "Väike maa" populariseeriti N Liidus
öelnud, ent poliitilised muudatused on olnud aeglased, mistõttu ei saa pidada arenenud demokraatiateks ei Mongooliat ega enamikku endisi NSV Liidust lahku löönud riike. 3 Neis on riigipead koondanud enda katte suhteliselt piiramatu autoritaarse võimu. 3. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Lk.80 88 Huvide esindamine ja teostamine. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Erakonnad ühendavad ühesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakondade eesmärk on soov tulla võimule ning selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki tõmmata oma ideoloogiaga kaasa. Erakondi võib klassifitseerida mitmel viisil. Üks võimalus on lähtuda organisatsioonilisest ülesehitusest:
ühest rassist inimesed (valged on kõrgemad). Inimkond jaguneb bioloogiliste ja geneetiliste omaduste alusel erinevateks rassideks. Rassid jaotatakse: a. Aarialased- kultuuri loojad ja arendajad b. Rahvad, kes on võimelised kultuuri kandma, kuid mitte looma c. Juudid- kultuuri purustajad Fiskaalpoliitika Eelarve ja maksupoliitika. 1) Kõrged või madalad maksud. Maksude ülekoormus on muidugi seotud majandustasemega, kuid et maksuliike on erinevaid, siis saavad poliitikud varieerida. 2) Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed on need, mida makse koguv ametkond (maksuamet) otseselt maksumaksjatelt sisse kasseerib (tulumaks), kaudsed aga need, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (käibemaks, aktsiis, tollimaks). 3) Otsemaksu peamine liik on tulumaks. Tulumaksu juures on oluline lahendada küsimus,
religiooniga, tulevikus veelgi õigem "religioon" 18. sajandi lõpul toimub religiooni ja ideoloogia vastandumine. 19. sajandil ideoloogiate omavaheline võitlus muutusi soosiva aupaiste pärast. o Liberalismi mõju: ideoloogia oli positiivne, ideoloogia pidi asendama religiooni. Karl Marx o Negatiivne ideoloogiakäsitlus (‘Saksa ideoloogia’, 1846): o Ideoloogia on valitseva klassi põhimõtted, o Kes valitseb tootmisvahendeid, valitseb ka ideoloogiat, o Ideoloogia vastandub teadusele, näeb maailma moonutatult, mitte sellisena nagu see tegelikult areneb (determinism), o Proletariaat ei vaja ideoloogiat. Marxi ideede taust: o Seisuste asendamine klassidega, o Teaduse muutmine religiooniks (determinism, Hegel), o Liberalism on Marxi keskne probleem, ehitab oma ideoloogia üles anti-liberaalsena, o Marksism: liberalismi-eelsete elementidega püütakse seletada liberalismi-järgset olukorda Marxi edasiarendajad 20. sajandil
elus. Taoline tegevus teenib endas eelkõike eesmärki, et suurendada toetust liidrile ja valitsevale parteile. Seetõttu on võimalik rääkida, et esindatakse masse. Totalitaarse režiimi alustala on tema ideoloogia. Ametlik ideoloogia on tugevalt mobiliseeriv, see kutsub tegudele ja eneseohverdusele. See ideoloogia on poliitilise juhtkonna poolt loodud. Ideoloogia on ametlik riigi ideoloogia ja kõik teised uskumused on rangelt kontrollitud. Toimub pidev propaganda, et ideoloogia kinnistuks massidesse. Valitsev eliit on hästi tsentraliseeritud ja homogeenne. Võim on jaotunud hierarhilise organisatsiooni kaudu. Partei on keskne organisatsiooniline instrument, mis koondab ühiskonnas jõu – ühiskonnas on parteiga liitumine tehtud kohustuslikuks. Valimistel kandideerib ainult see partei ning puuduvad alternatiivid (üks koht – üks kandidaat). Konfliktid ühiskonnas eksisteerivad ainult valitseva eliidi liikmete vahel
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema või
kodanike suured hulgad. Leian, et abortide keelustamine ei lahenda rahvastiku vananemise probleeme, sest täisväärtuslikku elu elavad siiski lapsed, kellel on armastav pere. Kui väikest ilmakodanikku ennast pole armastatud, siis tekib temalgi tunne, et miks peab ta armastama ühiskonda. Rahvastiku vananemine on kindlasti ühiskonna probleem. Noori, kes vanureid ülal peavad, napib, mistõttu tekibki probleem, et maksud kujunevad liiga kõrgeks ning täisväärtusliku elu tagamine muutub keeruliseks lahendeid sellel probleemile on pakutud, kuid milline on õigeim, parim, kindlaim eks seda näitab aeg. Kõige lihtsam on sünnitada lapsi, mitte teha aborte, kuid iga kodanik toimib siiski enesest lähtuvalt ega mõtle alati tulevikule. Arvan, et lähiajal sellele probleemile lahendust ei leita, sest ega kogumispensiongi muuda olematuks vananemist
sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia). Liberalism riigi esimene ülesanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab
Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). 2) Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia). 3) Liberalism riigi esmane ülesanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär, läbilöögivõime ja raha kogumine (USA, Jaapan). Infoühiskond Alates 1970-ndatest aastatest algas Läänes teadus- ja tehnikarevolutsiooni ja majanduse süveneva tööjaotuse raames üleminek infoühiskonda. Seda kiirendas oluliselt ka esimene suurim sõjajärgne energia- ja majanduskriis 1973. aastal. Üha selgemalt teadvustus samuti
„jalga lasta”. Valimisõigus puudus tollal ka vaestel, kes hoolekandest abi said. Nüüdisajal ei määra inimese valimisõigust tema rahakoti paksus ega saadavad sotsiaaltoetused. Saadikute vastutustunnet ning täpsust rahaasjades peetakse siiski endiselt tähtsaks. Seetõttu peab saadik esitama iga-aastase majanduslike huvide deklaratsiooni, kus on kirjas tema vara, väärtpaberid, tulud ja makstud maksud. Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. Kõnealuse seisukoha järgi peab valimisõigus olema vaid antud kogukonda kuuluvatel inimestel. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alalised elanikud; kas nad on riigi kodakondsed või mitte, pole kohaliku elu korraldamisel väga oluline. Parlamendivalimistel on aga kodakondsuse nõue endiselt jõus. Parlamendi- ja
Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika moodustasid Aristot
(kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesidkõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia). Liberalism riigi esima üelsanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär, läbilöögivõime ja
heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. Liberaalne heaolumudel Riik sekkub ainult siis, kui väga vaja; inimesed on ise peamised vastutajad heaolu eest. Näiteriigid: Jaapan ja USA. Korporatiivne (konservatiivne) heaolumudel Heaolu keskseks kandjaks on eelkõige töölisühendused ning ka perekonnad. Oluline on inimese enda tööpanus. Näiteriigid: Saksamaa, Belgia. Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik Kehtivad väga kõrged maksud, kuid selles süsteemis on keskseks heaolu eest vastutajaks riik ise. Näiteriigid: Soome, Rootsi. Jätkusuutlikkus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Hea valitsemine: legitiimne, efektiivne, läbipaistev, kodanikke kaasav.
järgi. Rahval pole poliitikas osalemiseks piisavalt võimalusi. Kodanike isiklikku ellu üldjuhul ei tungita, piirdutakse avaliku kuuletumise saavutamisega. 1930. aastail oli Euroopas hulk autoritaarseid reziime, ka 1934. a K. Pätsi kehtestatud "vaikiv ajastu". Iseloomustab praegu vähem arenenud maid, nt enamik SRÜ riike nagu Venemaa, Usbekistan, Kõrgõstan, Kasahstan, Tadzikistan. Totalitarism Totalitarismi iseloomustavad vägivald ja valitseja ohjeldamatu omavoli. Kõiki eluvaldkondi, sh ideoloogiat, kultuuri ja kodanike isiklikku elu püütakse allutada riigivõimu kontrollile. Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Kehtib range tsensuur, info levik on piiratud. Allumise saavutamiseks rakendatakse sunnimeetodeid (politseiriik). Totalitaarses ühiskonnas monopoliseerib üks poliitiline partei, indiviid või indiviidide grupp poliitilise võimu ja keelustab opositsiooni tegevuse. Teisitimõtlejaid represseeritakse
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
maksud Rootsi, Norra, Taani. Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgema palgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid. Selle mudeli järgi ei taheta näha naist tööturul ning sellepärast ei tee riik erilisi kulutusi lasteaedade rajamisele Saksamaa, Belgia. Liberalism riigi esmaseks ülesandeks ei ole heaolu teenuste jagamine kõigile, vaid kõrge tööhõive tagamine inimestele. Maksud on suhteliselt madalad, palgad suhteliselt kõrged, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta oma raha paigutab lastele hariduse andmiseks, tervishoiu jaoks või koguma vanaduspäevadeks. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär ja läbilöögivõime ning raha kogumine USA, Jaapan. Infoühiskond. Alates 1970. aastatest algas Läänes teadus- ja tehnikarevolutsiooni ja majanduse süveneva tööjaotuse raames üleminek infoühiskonda. Seda kiirendas oluliselt ka
Loojaks E.Burke`i "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". 1790 1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2. stabiilne areng, ettevaatlikud reformid 3. rahvus on tähtsam kui üksikisik, kuid kindlasti ei tähenda see võrdsuse kuulutamist. 4. pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist Majandus: kaitseb tööandjat, omanikku, riik sekkugu minimaalselt, proportsionaalsed maksud. Kaitsevad kodumaist, rahvuslikku kapitali, liberaalid on selles osas kosmopoliidid. Tõrjuvad avatud majandusruumi, pooldavad kaitsetolle. Sotsiaalpoliitika: Selle peaksid tagama traditsioonilised kollektiivid (suguvõsa, naabruskond, kirik, seltsid) ja alles siis riik. Valitsemine: põhiülesanne on kodanike füüsiline julgeolek. Seisukohad: Tavad, suhted olgu muutumatud Ühiskonna areng sarnaneb evolutsiooniga Muudatused läbi viia järk-järgult
19. sajandil on konflikti olemus Lääne-Euroopa ühiskondades muutunud.Keskne konflikti vorm majandusliku eliidi ja mitte eliidi vahel . 20 saj I p ideolgiate äärmuste ajastu . Pol ideoloogiad poliitika mõjutajatena on saavutanud oma kõrgpunkti. Olukord sarnaneb 15-16saj, 17 saj I p ususõdade aegse perioodiga. 20 saj I p otsitakse õigustust ideoloogiate elluviimiseks ( sõjaliselt). II MS järgsel ajastus toimub Euroopas ideoloogiat taandareng, ideoloogiate tähtsus kahaneb järk-järgult . Üheks selle tunnusmärgiks on see , et erinevused ideoloogiate vahel hakkavad kaduma , järjest raskem on vahet teha klassikalistel ismidel. Pol jõud , mis väidavad ennast mingit ideoloogiat kandvad, praktikas viiivad ellu vägagi sarnaseid tegusid. Samuti üh konflikt , mis siiani oli avalikus sfääris üh erinevate huvigruppide vahel , nüüd liigub see konflikt avaliku ja privaatsfääri vaheliseks konfliktiks
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteerivast inimesest ja ühiskonna korraldusest
muudab laenamise kas odavamaks või kallimaks. Odavam laen peaks majandust ergutama, kallim jahutama. Odavamat raha laenatakse rohkem ja seda on rohkem ringluses. Pikkade tasuvusarvutuste jaoks on oluline diskontomäär (kui palju on homne raha inimese jaoks odavam tänasest, mille eest saab kohe tarbida). Algselt näitas diskonto seda, kui palju vähem tuli maksta, kui kohustus täideti enne tähtpäeva. Valitsus koostab eelarve eelnõu, mille parlament vastu võtab. Kõrgemad maksud jätavad eratarbimiseks vähem raha. Kui riik viib raha reservidesse, siis viib selle siseturult ära ja jahutab majandust, kui riik laenab ja oma raha või laenu arvel investeerib majandusse riigi hangete näol, siis see ergutab neid majandusharusid. 3. Kelle kohustus on õiguste ja vabaduste tagamine Eestis? Selgitage, kuidas nad saavad oma kohust täita. Põhiseadus: § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja
piirata. · Õigused sõltuvad siseriiklikust õigusest. Selles mõttes, et siseriiklikult tuleb ette näha rakendusmehhanismi, st õigusi võib piirata siseriiklikult. · Hartas on sätestatud õigus varale ja on ekstra ära toodud, et seda õigust ei tohi piirata, mujal sellist õigust pole sätestatud. · Mitmed õigused on piiratumad või hoopis välja jäetud, nt propaganda keeld, selleks et ei saaks kedagi karistada inimõiguste rikkumise eest, kui ta avalikult propageerib, et tuleb võidelda Iisraeli vastu. · Puudub riikide kohustus võimalust mööda järk-järgult realiseerida majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurialaseid õigusi. · Sionism on selgesõnaliselt hukka mõistetud. · Kõigil rahvastel on õigus võidelda võõrvõimu vastu, see on selgelt suunatud Iisraeli vastu.
Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastuse
Maksude õigustatuse, eesmärgi ja õiglase maksukoormuse jaotuse selgitamiseks, põhjenda- miseks ning õigustamiseks on läbi aegade püstitatud mitmeid erinevaid teooriaid. Ekvivalenditeooria tuleneb ühest riigi tekkimise teooriast (lepinguteooriast), mille kohaselt inimesed otsustasid rajada riigi selleks, et tagada kord ja julgeolek. Riigi loomist võrreldakse lepingu sõlmimisega. Maksud oleksid sel juhul üks lepingu tingimusi, st tasu, mida lepingu sõlmijad on otsustanud riigile anda-maksta korra ja julgeoleku tagamise eest. Makse on võrreldud ka kindlustusmaksetega korra ja julgeoleku tagamise eest. Maksevõimelisuse teooria kohaselt on iga kodanik kohustatud hoolitsema riigi heaolu ja käekäigu eest vastavalt oma võimetele. Maksusüsteem peab olema kujundatud nii, et
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00 1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat. Sõna ,,filosoofia" on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine).
Arenenud rahvad lähtuvad ideoloogiatest. Ideoloogiat on raske defineerida: ideology is that aspect of culture witch concerns how society ought to be organised; it concerns politics, rules and the distinction between right and wrong. OMISTAMINE VS SAAVUTUS Sahlins on võrrelnud kaht süsteemi. 1. Egalitaarne ehk sotsiaalse võrdsuse pooldamise süsteem on orienteeritud saavutustele. See tagab individuaalsuse. 2. Polüneesia kõrged maksud, hierarhiline, omistamise põhine, integratsioon. POLIITIKA STRATEEGILISE TEGEVUSENA Poliitika võib tunduda võistlusena või võimutagamise viisina. Üldiselt on poliitika taga siiski isiklikud huvid. KOLONEAALAJASTU JÄRGNE RIIK Riik väljendub ühiskondades erinevalt. Valitsuse roll on erinev. Uuritakse riigi organiseerimist, valitsust ja selle töötajaid. VAIKIV NÕUSOLEK Majanduslike muutuste ja migratsiooni tõttu ei pruugi kohalikud klannid inimesi enam gruppidesse
· Põhjendas inimloomusega. Anarhismi tingimustes on konflikt paratamatu. "Kõikide sõda kõikide vastu" · Vaja Bodin'i tüüpi suverääni: absoluutne ja igavene võim 16 · Ei pea olema monarhia, ehkki monarhia on parim vorm. Absoluutse suveräänsuse, mitte absoluutse monarhia teoreetik! · Suveräänil ulatuslikud õigused. Oluline: maksud · Kiriku allutamine riigile: alamal on kuuletumiskohus ainult suverääni suhtes · Kuulekus riigile, mitte valitseja isikule! Tagajärjed · Suveräänsete riikide maailm. Riik kui "suveräänsuse kandja", tegutseja nii riigi sees kui rahvusvahelisel areenil · Legitiimse võimukasutuse monopol (Max Weber) · Sõltumatus välistest võimudest. Ent mitte piiramatu tegutsemisvabadus. · Suveräänsuse erosioon 20-21. saj: o ÜRO Harta: agressiooni lubamatus
Kasvukeskkonnad on jagunenud: Formaalseks – kool Informaalne – pere, sõbrad, töökollektiiv, huvirühmad Mitteformaalne – täiskasvanute täiendkoolitus Formaalse kasvatusega tegeleb kool, kust õpingute lõpuks saadakse ka tunnistus. Informaalse st. mitteametliku kasvatuse all mõeldakse koolisüsteemist väljaspool olevat kasvatust. Mitteformaalse õppe eesmärk ei ole tunnistus, see võib olla elukestev õpe. Kõik õppe vormid on üksteisega põimunud. Kasvukeskkonnad võivad olla vastuolulised, kui nadrõhutavad vastandlikke väärtusi ja veendumusi. Optimaalne kasv ja areng sõltubvanemate koostööst lapsega. Mis on perekond? Perekonna määratlemine Laste arv peres Abielulahutused Lahutatud perede lapsed Mina arvan, et pere võiks olla hetkel antud leibkonnas koos elav grupp inimesi. Kasvatus- ja haridussüsteem Alusharidus Põhikool Gümnaasium /tehnikum/rakenduslik Kõrgkool/ kutseõppeasutus Kasvatus: Kui sotsialiseerumine
muuta ühiskondliku arengu aluseks on tootmissuhted ja neist lähtuvalt on ühiskonnas klassikonflikt ning just see seletab sündmuste põhjusi, ajalugu peab tungima sügavamale ja jääma marksistliku kontseptsiooni raamidesse. Ideed on pealisehitis, mis ei seleta, vaid õigustab käitumust. Ideed on propagandasfäär, valitsevate klasside vahend alamklasside vaodhoidmiseks. Ideede ajalugu kui propaganda ajalugu? Poolt ideid kasutati ka propaganda eesmärgil. Vastu tegemist polnud meelega valetamisega. · II Iraagi sõda 20032011: väide võitlus naftaressursside pärast. Alati on põhjuseks riikide huvid. Reduktsionism on mingi kausaalne seos, mis toimib sõltumata sellest, mida inimesed ise mõtlevad. On olemas strukturaalne põhimõte, mis paneb riigid teatavalt käituma. Teised väitsid, et sellest ei piisa. On olemas lisafaktorid: Bushi
Sellest tulenevalt Skandinaavia: Rakendab universaalse HR põhimõtted. Lähtekohaks vaeste seaduse traditsioon. Algselt pakutakse kaitset vaid eakatele abivajajatele, seega - means-tested. Hiljem vaesustest asendatakse universaalse flat-rate hüvitisega. Sotsiaalkaitse tugines sotsiaalse kodakondsuse printsiibile “citizenship as social right”. Skandinaavia HR väljakujunemine, 20. saj. Keskpaik: Sots–dem/universaalne/ Skandinaavia heaoluriik Heaolu riik: Ulatuslikud avalikud teenused, Maksud on tähtsamad kui sots.kindl. maksed, Tööturu osapooled (korporatism) tähtis vaid mõnel maal (SWE, DNK), Sots-dem. parteid ja feminism olulised (tõend võimu ressursi mudelile) 3 Kommunistlik HR: müüdid ja tegelikkus Müüdid: Seal polnud HR-i. Kõik said täpselt samapalju, valitses võrdsus. Riik oli heaolu põhipakkuja.
Majandusnõunike Nõukogu ning Riiklik Julgeolekunõukogu. Juhtimis- ja Eelarveameti põhiülesandeks on koostada eelarve, mille president Kongressile esitab. Just sellele ametile esitavad ka ministeeriumid ja teised täidesaatva võimu asutused oma eelarvenõudmised, mida Juhtimis- ja Eelarveamet seejärel hindab presidendi programmi sobivuse seisukohast. Majandusnõunike nõukogu konsulteerib presidenti majandusprobleemide (töötus, inflatsioon, maksud jne) osas ning paneb kokku ka iga-aastase aruande, millest leiab nii jooksvate majandusnäitajate analüüsi kui ka majandusprognoosi. Riiklik Julgeolekunõukogu on aga koht, kust president saab nõu välis- ja kaitsepoliitika valdkonnas, kusjuures tegelikult on selle organisatsiooni roll suuresti sõltuv konkreetsest presidendist. (Gitelson jt, 1996, lk. 246-247) Ka Valge Maja aparaati võib mõnes mõttes pidada osaks presidendi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
