riigi tunnused olid olemas eelmodernsel riigil. Eelmodernse riigi valitsemidkord oli sunnil põhinev domineerimine Modernset riiki iseloomustab püüe kokku siduda kaks taotlust: rahva huvide kajastamine ja tõhus valitsemine. Eelmodernsel riigil oli olemas territoorium 11. Iseloomusta modernse riigi tunnuseid. Kontroll sunnivahendite üle, territoriaalsus, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võim, kodakondsus, maksustamine. 12. Mis vahe on võimul ja domineerimisel Weberi järgi? Võim tähendab igasugust võimalust sotsiaalse suhte raames teostada oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millele niisugune võimalus rajaneb. Võim on võimalus peale suruda oma tahet teiste käitumisele. Domineerimine tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse
Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 1 Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemineon poliitika küsimuste igapäevane lahendamine:koostöö ja konflikt. Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäevane poliitika tegemine.Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 1 Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? 1 Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse põhivaldkonnad ja põhisuunad? 2 Tutvusta argi- ja teadusliku teadmise erinevusi ning ühiskonna- ja poliitikauuringute praktilist tähendust. 3 Tutvusta Eastoni poliitilise süsteemi mudeli struktuuri ja toimemehhanisme. 4 Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks
Eksperdid, nõustajad omavad tugevaid teadmisi, nende poole pöördutakse sooviga edu saavutada Hääletajad põhimass Toetajad ja patrioodid poliitilises süteemis pettunu; püüavad eemale hoida, astuvad riigi eest välja Mitteaktiivsed ei osale poliitikas Kapital igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese; majanduskapital, inimkapital, sotsiaalne kapital ja kultuuri- ning sümbolkapital Ideoloogia sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit ühiskonnarühma koos; vahent praktilise poliitika tõlgendamisel; väljendub: 1) eksplitsiitselt teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja poliitiliste strateegiate otsese väljendumise kaudu; 2) implitsiitselt teatud võtmesõnade kasutamise kaudu De Tracy ideesüsteemide uurimine teoloogia asemel mõistuse reeglite järgi Marx ideoloogia on ettekääne, illusioon
Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsioonid peegeldavad ühiskonnas eelistatud alusväärtusi ja üldisi käitumismustreid, lihtsustavad inimeste otsuseid ja käitumismustreid. Poliitiline kultuur: Arengu kolm faasi(Lauristin, Vihalemm, Tallo, 1997): Müütiline - tugev kogukonnatunne, ühtehoidmine
Väärtushinnanguid on kõige keerulisem muuta Poliitilise kultuuri uurimisalad n Mis mõjutab? n Poliitilised traditsioonid n Kultuuritaust n Multikultuurilisus n Sotsiaalsed identiteedid n Avalik arvamus n Mida mõjutab? n Huvi poliitika vastu n Poliitikas osalemist n Usaldust n Poliitilist isiksust (autoritaarne vs liberaalne isiksus) n Väärtusi n Ühiskondlikku sidusust Demokraatlik poliitiline kultuur Element Kuidas ära tunda Pluralism, variatiivsus Erinevate rühmade, jõudude ja toimijate tunnustamine, nende paljususe väärtustamine. Demokraatliku poliitilise konkurentsi ja selle
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused
vabadused ja vabariigi. Vabariikliku kodakondsuse miinuseks oli see, et seda oli võimalik teostada vaid üsna väikese inimrühmaga ning väikesel territooriumil. Samas laiendas Vana-Rooma Vana-Kreekas loodud kodakondsust liberaalseks, nii et kodanike õigused said kõik Vana-Rooma elanikud, kellel oli isikupuutumatus ning tsiviilõigus, kuid puudusid poliitilised õigused. Tänapäeva kodakondsuse arengut võib jagada viite erinevasse perioodi: absolutism, suveräänikäsituse muutumine, liberaalne õigusriik, demokraatlik õigusriik, sotsiaalne õigusriik. Kusjuures alles demokraatliku õigusriigi ajal 19.-20.sajandil kujunes välja kodanikeriik. Režiimi nimetus Iseloomustus Näited TOTALITARISM Kõige kangem 20. sajandi Kambodža, Natsi S diktatuur Itaalia, Nõukogude Sotsialistlik
® Täitevvõimu laienemine heaoluriigiga Valitsuse tähtsuse suurenemine n Valitsuse ülesannete, vahendite ja personali laienemine. Kabinettide hüppeline suurenemine. Valitsuse tugistruktuuride, eriti valitsuskomisjonide paisumine n Valitsuse domineerimine parlamendi üle (kiire ja spetsialiseeritud otsustusprotsess). Valitsuse ja parlamendi vastastikused kontrollimehhanismid pole paigas n Valitsusjuhi esiletõus ja valitsusesisese hierarhia süvenemine. Suured nõudmised ministrile: generalist ja spetsialist Valitsuste sisu n Hierarhiline: valitsusjuht määrab ainuisi-kuliselt kabineti ja kontrollib seda täielikult n Liidrikeskne: ministritel piiratud mõju poliitika kujundamisele, koordinatsioon liidri pärusmaa, samas kollegiaalne n Segmenteeritud: on jagunenud kaheks või rohkemaks poolautonoomseks üksuseks (USA: kabinet ja presidendi kantselei, NSVL)
Kõigile kodanikele on tagatud täielikud poliitilised õigused Kõigile on tagatud täielikud kodanikuõigused Seaduse võim ja võimude lahusus Toimiv tõhus riik ning läbipaistev valitsemine Arenev demokraatia Riigid, kus valitseb demokraatlik režiim, kuid esineb kõrvalekaldeid väljaspool protseduurilisi tunnuseid(levinud siirderiikides). Toimuvad korrapärased valimised ning valitseb konkurents, kuid opositsioonilistele jõududele võivad rakenduda teatud piirangudKehtivad üldised poliitilised õigused, kuid teatud rühmad võivad omada vähem õigusiÕigusriik, kuid kohtuvõim võib paiguti olla politiseeritud Probleemideks korruptsioon, sõjaväe aeg- ajaline sekkumine valitsemisse, vms. Mitteliberaalne demokraatia: Valimised, kusvõivadkandideeridaerinevadpoliitilisedjõud, kuidtegelikulton
kodanikujulgus. 6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes A. Hirschami järgi on jalgadega hääleltamine, kohandumine ja osalemine. 7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad valimas käimist, kampaaniates osalemist ja saadikute mõjutamist. 8. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad piketeerimist, poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist ja terrorismi. 9. Osalusaktiivsuse määravad inimese teadmised-oskused, usaldus ja sotsiaalne kapital. 10. Üldine usaldus on inimeste usaldus teiste ühiskonnaliikmete suhtes. 11. Sotsiaalse kapitali suuruse määrab ära nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama; potentsiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu. 12. Kodanikujuglus tähendab, et kodanik teab oma õigusi, kodanik julgeb oma õigusi kasutada ja kodanik oskab oma õigusi kasutada. 13. Sotsiaalne mobiilsus tähendab liikumist erinevate elukutsete vahel ja liikumist ühiskonna positsioonihierarhias. 14
- Jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine 20. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad: - Valimas käimist - Kampaaniates osalemist - Saadikute mõjutamist 21. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad - Piketeerimist - Poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist - Terrorismi 22. Osalusaktiivsuse määravad: - Inimese teadmised ja oskused - Usaldus - Sotsiaalne kapital 23. Üldine usaldus on - Inimeste usaldus teiste ühiskonnaliikmete suhtes 24. Sotsiaalse kapitali suuruse määrab ära: - Nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama - Potensiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu 25. Kodanikujulgus tähendab, et: - Kodanik teab oma õigusi - Kodanik julgeb oma õigusi kasutada - Kodanik oskab oma õigusi kasutada 26. Sotsiaalne mobiilsus tähendab: - Liikumist erinevate elukutsete vahel
võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike Võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes, kohalike asevalitsejate tähtsus Puuduv või nõrk eneseteadlikkus riigina Riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir Feodaalriigid Talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem Kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia Erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus Senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse (Dauphine, Sileesia) Lojaalsusel, korduvusel ja ettemääratusel põhinev feodaalmajandus (põlastusväärne kaupmeheamet) Kiriku eriseisund ja vaimne ülemvõim (sau ja mõõk, paavst vs keiser, Canossa, Rooma ja Rencaglia) Linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine
hääletab ametisse valitsuse.NT.Austria, Venemaa, Leedu jne President võib laiali saata parlamendi, Parlament võib umbusaldada peaministrit. BÜROKRAATIA Bürokraatia ehk ametnikkond.Bürokraatia funktsioonid: poliitika elluviimine, ametnikkonna taastootmine ja arendamine. Weberi bürokraatiamudel: Kindlate reeglite alusel püsiv töö Süsteemne tööjaotus Kindel hierarhia Erialane ettevalmistus Riiklik rahastamine koos avaliku vastutamisega Keeld ametikohta osta v pärida Asjaajamise dokumenteerimine Umbisikulisus BÜROKRAATIA VEAD: Korruptsioon, Parinsoni seadus, Peteri põhimõte, Moonutamine, Kafka sündroom Ametnikkond peab olema neutraalne, lojaalne, professionaalne, vastutustundlik ning seadma riigi ja avalikud huvid kõrgemale teistest huvidest.
liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tööstuspöördest Inglismaal 17. sajandil • töö oli korraldatud konveieritel • tootmine muutus ratsionaalsemaks tänu konveieritöö kasutuselevõtuga • tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle • linnad arenesid kiiresti • tugevnes bürokraatia • kujunes töölisklass ja kodanlus • leibkonnamudeliks kujunes väikepere • tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt • suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond • teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt • kõrgtehnoloogia massiline kasutamine • vajatakse haritud spetsialiste
liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest Inglismaal 17. sajandil · töö oli korraldatud konveieritel · tootmine muutus ratsionaalsemaks tänu konveieritöö kasutuselevõtuga · tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle · linnad arenesid kiiresti · tugevnes bürokraatia · kujunes töölisklass ja kodanlus · leibkonnamudeliks kujunes väikepere · tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt · suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond · teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt · kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · vajatakse haritud spetsialiste
1. Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted (loengute alusel)? a. Inimloomuse ebatäiuslikkus b. Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada c. Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada d. Sisend, väljund ja must kast Check 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? a. Sest üks sellega piirnevaid teadusi on just kunstiteadus b. Sest Easton ütles nii c. Sest poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest d. Sest poliitika uurimises pole tegelikult ühtki teaduslikku teooriat Check 3. Kuidas saab teostada võimu (loengu alusel)? a. Inimesi ähvardades b. Inimeste mõtlemisega manipuleerides c. Luues sõltuvus- või seotustunde d
® Sisendpoliitika mõjutused poliitiliste (musta kasti) otsuste saamiseks ® Väljundpoliitika poliitiliste (musta kasti) otsuste elluviimine Valitsemise põhimõisteid ® Government valitsemine, valitsus ® Governance ühiskonna kogu valitsemiskorraldus ® (Public) Administration (avalik) haldus, juhtimine, administratsioon ® (Public) Management (avalik) juhtimine ® Bureaucracy bürokraatia ® Executive täitevvõim Poliitilise süsteemi sisu Eastonil Väärtuste autoriteetne jagamine ühiskonna heaks (üldistes huvides) Makroteooriad ja paradigmad n Teooria on tegelikkuse (empiiriliste andmete) süsteemne ja laialdane seletus n Näiteid teooriatest: pluralism, elitism, funktsionalism n Paradigma ehk lähenemisviis on valdkonna intellektuaalne alusraamistik, mis
Vahendajad, Eksperdid, nõustajad, Hääletajad, Toetajad ja patrioodid, Mitteaktiivsed. Poliitiline kaasatus- Hõlmab nii aktiivsettegutsemistkui poliitika passiivsetjälgimist(nt informeeritus). Vastandiks tõrjutus ja võõrandumine. Erinevalt poliitilisest osalusest on kaasatus alati kehtivat valitsemissüsteemi toetav, konstruktiivne. Sotsiaalse osaluse eeldused: Lisaks teadmistele, oskustele ja soovile osaleda, seab osalus ka teatavaid sotsiaalseid kriteeriumeid. Usaldus, sotsiaalne kapital. Putnam: usalduse teke ühiskonnas: Samm-vastusamm,Kordumine, Isikutevaheline usaldus, Ühendused usaldatud isiku sõpradega ja usalduse ülekandumine neile soodsa kogemuse puhul, Sidemed ühendustes jt kooslustes: usalduse ülekandumine liikmeskonnale, liikmete sõpradele jne, Usalduse laienemine kogu ühiskonda katvaks. Sotsiaalne kapital-kui palju kontakte sul on ja kuidas neid kasutada. Usaldus on oluline, et oleks sotsiaalne kapital. Sotsiallne kapital pole ainus
Toetus positiivne või negatiivne suhtumine poliitilisse süsteemi. Toetust avaldavad ja nõudmisi esitavad rühmad (grupid) ja parteid. ,,Must kast" (konversioon), sest me ei tea kuidas otsuste tegemine tegelikult käib. Konversioon (ld conversio) muutumine, muundus, ümberpööramine. Toetuste ja nõudmiste muutmine poliitikaks. Otsuseid tehes lähtuvad võimukandjad infost, mis ei ole adekvaatne, sest inimesed lähtuvad infot andes oma väärtushinnangutest ning info läbib hierarhia ja moondub seeläbi. Väljund tähendab poliitiliste otsuste vastuvõtmist ühiskonna poolt ja on paratamatult seotud uute nõudmiste tekkega. Easton defineerib poliitikat väärtuste jaotamisena. Osa gruppe ei ole väljundiga rahul ning tagasisides (see kuida ühiskond poliitilisi otsuseid aktsepteerib) tekib uus toetus või nõudmine. Poliitiline süsteem on Eastoni jaoks inimeste poliitilise tegevuse süsteem ja/või väärtuste jaotamine ühiskonna jaoks.
Ständestaat ehk seisuslik riik kujunes välja 13-15. saj. Tunnused: · tekkis seoses linnade arenguga. · Mõiste sisu- ühtsema õigusruumi teke, territoriaalsus, parlamentide teke. · Üksikud linnad ja feodaalid siiski veel keskvõimust üsna sõltumatud. 6. Mida andis modernse riigi arengusse absoluutse monarhia periood (16-18.saj.)? · Püsiv armee · Tsentraliseeritud maksundussüsteem · Bürokraatia · Püsivad diplomaatilised suhted riikide vahel ja rahvusvahelise süsteemi kujunemine. 7. Millal hakkab Läänemaailmas levima üldine valimisõigus (meessoost kodanikud olenevalt saatusest saavad valimisõiguse)? Kui enne oli valimisõigus seotud eraomandiga, siis 19. saj. II poolel laieneb see kõigi meessoost kodanikeni. 8. Mis on rahvusriik ja millal kujunesid Euroopas välja rahvusidentiteet ja rahvusriigid?
ametipostil) • Vertikaalne – liikumine erinevate ühiskonnagruppide vahel (NT: tõus või langus tööpostil) Eelduseks on haridus! Ühiskonnamudelid Agraarühiskond Enamik inimesi elab maal. • Rikkuse allikaks maavaldus • Pärisorjuse kriis Industriaalühiskond Enamik inimesi elab linnades. • Teaduse ja tehnika areng Nõudlus lihttööliste järele. • Rahakapital ja tööjõu • Ratsionaalsus • Bürokraatia (ametnike hulk, kes hoidis kõike ohjes) • Töö ja puhkuse sfäär eraldus • Ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus (muutus tööhõive erinevate majandussektorite vahel) Postindustriaalne ühiskond Suurimaks tõuseb teenindussektor. • Kõrgtehnoloogia Nõudlus spetsialistide järele • Info, teadmised ja loovus kui uus kapital (kõrgtehnoloogia programmeerijad). • Haritud spetsialistid • Tootmine kolib arengumaadesse
*Oma vastutusala haldus, mis eeldab selgeid vastutushierarhiat. poliitika kujundamine, st sisendi tagamine (oma poliitika elluviimine) ja tagasiside valitsusele, mis on aluseks poliitika täiustamisele ja uute kujundamisele (poliitiline õppimine). Viimane eeldab teistsugust organisatsiooni, st mida keerukamad probleemid, seda olulisem tagasiside funktsioon. See eeldab õppiva organisatsiooni mudelit, st komisjonid, töörühmad, aruteluareenid, suhtlusvõrgustikud. Mitte niivõrd hierarhia efektiivsus, vaid teadmised ja koostöö võrgustikukoostöö. Eesti riigiaparaadi iseloomustus suhteline suurus, arengud jm näitajad muu maailma kontekstis (Riigimasina erileht). LOENGU MATER. NR.2 Eesti riigimasin: Avaliku sektori suuruse kohta levib palju müüte Oluline aru saada, millest me räägime, kui me räägime avalikust sektorist
Perevorm Suurpered Tuumpere Mittetäielik Kõik perekond Valitsuse roll Kaitsta rahvast Ühishüvis, maj. reg, Sotsiaalkindlustus Avalik haldus infrastruktuuri tagamine Tähtsaim kapital Maa Tööjõud, tooraine Knowhow Info, aeg Näide tänapäevast Jeemen, Keenia, PKorea, Kõrgõstan, Hiina, Venezueela, Eesti, Läti, USA Laos Usbekistan Venemaa Tekkimise põhjus Neoliitiline Tööstusrev. Tehnoloogia areng Internet revolutsioon ja heaoluüh.
Kodanikuühiskond. Kollektiivse osaluse vormid. Kodanikuühiskond- ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd. Tähtis on mittetulundussektor Kodanikuühiskonna toimimise kontekstid: 1. Aktiviseeritud avalikkussfäär 2. Argimurede lahendamine 3. Kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine 4. „Hea ühiskonna“ loomine 5. Demokraatlike kodanike kasvatamine 6. Avatud valitsemine 7. Governance e ühiskonnakeskne valitsemine 8. Riigi ja ühiskonna institutsioonide vaheline ühilduvus 9. Järelvalve võimukandjate otsuste üle. 10. Ühiskondliku loovise ja innovatsiooni allikas Kodanikuühiskond mõistena Kodanikuhiskond, Tsiviilühiskond, Kolmas sektor, Mittetulundussektor, Vabatahtlik sektor, Kolmas sektor
Ka turu toimimine eeldab riigi olemasolu vaidluste lahendajana. RIIGITÕRKED: Soov luua ebaausaid eeliseid- erasektori motivatsioon osta ära poliitikuid või mehitada avaliku sektori oma huvide kaitsjatega Poliitikute võimuiha paneb tegutsema ennekõike tagasivalimist, mitte üldist huvi silmas pidades Semusuhted-erinevad sektorid võivad sõbra suhete tulemusel sattuda ebaausa kohlemise alla. Bürokraatia hälbed- ametnike võimuiha paneb neid haarama võimalikult suurt otsustusvõimu ja eelarvevahendeid ning vähendama oma tegevuse läbipaistvust. Kriitilised kodanikud- võivad otsustada avalikust võimust sootuks võõrduda. Riigi tegevusulatus, erinevad vaated: Uusparempoolne riigikäsitlus-minimaalriik Liberaalne riigikäsitlus-piisavalt sekkuv riik Radikaalne riigikäsitlus-maksimaalne riik
8. Sotsiaalne kihistumine, selle riskid ühiskonnale ja ideaalne variant Sotsiaalsel kihistumisel jagatakse inimesed mitmete ühiskonna jaoks oluliste tunnuste alusel kihtidesse. Ühe tunnuse väärtustamine ei tohi hakata teistest tunnustest rohkem domineerima, sest see võib jagada inimesed vastasleeridesse. 9. Agraarühiskond: rikkuse allikaks maavaldus, pärisorjuse kriis Industriaalühiskond: teaduse ja tehnika areng, rahakapital ja tööjõud, ratsionaalsus, bürokraatia, töö ja puhkuse sfäär eraldus, ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus. Postindustriaalne ühiskond ja infoühiskond: suurimaks tõuseb teenindussektor, kõrgtehnoloogia, info, teadmised ja loovus kui uus kapital, haritud spetsialistid, tootmine tungib arengumaadesse, info ehk teadmusühiskond. Majanduse kolm põhivaldkonda: Primaarne sektor – põllumajandus, kalandus, maavarade kaevandamine
*astmeline tulumaks *põhivastutus kodaniku elujärje eest lasub riigil *haridus, kultuur, tervisehoid, eluase, transport peavad olema kättesaadavad kõigile 1) Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond: Sven Mikser (EP-s Ivari Padar) 2) Eestimaa Keskerakond: Edgar Savisaar EESTI PAREMPOOLSED: *esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate in. huve *oma toimetuleku eest vastutab in. ise *mitte karistada edukaid kõrgete maksudega *vabadus, konkurents, õigus valikule igas eluvaldkonnas *traditsioonidest lugupidamine 1) Reformierakond: Andrus Ansip (EP-s V.Savisaar-Toomast, EK-s Siim Kallas) 2) Isamaa & Res Publica Liit: Urmas Reinsalu (EP-s Tunne Kelam) *EP-s Siiri Oviir, Kristiina Ojuland, Indrek Tarand TSENTERPARTEID: *osa mõtteid paremalt ja osa vasakult *stabiliseerivad ühiskonda ja pehmendavad ideoloogilisi vastuolusid 1) Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2) Rohelised
POLIITILISED IDEOLOOGIAD 1. Ideoloogia korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele 2. Vasakpoolsed ideoloogiad sarnasused Parempoolsed ideoloogiad Liberalism ülim väärtus Inimeste heaolu Vabaturumajandus, indiviidi vabadus. heaoluriik konkurents Maksimaalne Ei ole õiglane rikkaid tegevusvabadus, vabaduse karistada kõrgete maksudega kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi Liberalism abil. Konservatism ühiskond Suurema tulu saajad peavad tugineb traditsioonidel, maksma kõrgemaid makse rahvuslusele ja kristlikule
Riik on eelkõige “öövahi” ülesannetes. Res publica ulatus peaks olema minimaalne. Riigil osaks peab jääma vaid sõjaline ja poliitiline võim kaitsmaks ühiskonda, seda nii välise kui sisemise ohu korral. Üldiselt on ühiskonnas on usaldus vabaturu dünaamika vastu, abituid vähesel määral siiski toetatakse. Suurel määral on riik leebe ja passiivne. Konservatiivse riigikäsitluse äärmuslik vorm on libertarianism – res publica vähendamine peaaegu nullini. 2. Liberaalne riigikäsitlus Riik peab aktiivselt sekkuma vaba turu suhetesse indiviidide ja gruppide vahel, kuna: a) Mõne ühiskonnagrupi tegevus võib olla kahjulik teistele, samuti turusuhetele. b) Turg jätab paljud inimesed kannatama mitmete majanduslike ja sotsiaalsete puudujääkide kätte, pannes nad ebavõrdsesse olukorda. Riik on reguleerija - kitsendades indiviidide ja gruppide tegevust, mis võib kahjustada avalikku huvi.
põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Töö oli korraldatud konveieritel. Aja otstarbekas kasutamine. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusehted ning argielu. Tugevnes bürokraatia. Tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Muutusid Tööhõive majanduse põhivaldkondades tööstuse arenedes tõusis elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Linna- ja maarahvastiku suhtarv tööstustööliste ja linnainimeste osakaal tõusis ning põllupidajate arv kahanes.
Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaalsesse gruppi Tunnustusvajadus – vajadus saavutada teiste ühiskonnaliikmete silmis tunnustust/staatus
poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor, mittetulundussektor bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine depressioon vt majanduslangus devalveerimine koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes digitaalne lõhe nüüdisaja üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid, mis jagab inimesed inforikasteks,
Koondindeksi saamiseks arvutatakse osaindeksite geomeetriline keskmine. Arenenud riigid- kõrge elujärje , moodsa ühiskonnakorralduse, tootmisviisi ja majanduse struktuuriga riigid, peamisel maakera põhjapiirkondades, sp nim ka Põhja riikideks. b) Sotsiaalne staatus, sotsiaalne roll, eliit, keskklass Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, s.t rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Omandatud(haridus) ja omistatud(sugu) Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne