Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põhiseadused, sotsialismi tunnused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiseadus, tööpuudus, riigivanem, tsensuur, armee, eksport, tööstuste, import, põllimajandus, vabaturumajandus, sordiaretus, kroonid, võrdlen, töötaja, rahvuskogu, president, kahekojaline, alamkoda, sisepoliitika, natsionaliseerimine, omanikud, säre, kolhoosid, sovhoosid, ensv, ülemnõukogu, kollektiviseerimine, vares, barbarus, juhikultusd) majandus Suure Depressiooni ajal kriis tabas peamiselt põllumajandust, hinnad langesid, põllumajandussaaduste sisseveo piiramine Euroopas kahandas Eesti turgu. Sissetulekud vähenesid, rahva ostujõud vähenes, algas siseturu kokkukuivamine, ettevõtted piirasid tootmist, riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, kaaluti krooni devalveerimist. Ulatuslik tööpuudus, hädaabitööd, ühiskondlikud objektid, elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Hakati otsima süüdlasi. e) Eesti majanduslik olukord 30-ndate aastate lõpus- ületati kriisieelne tase, riik hakkas sekkuma majandusse, tööstus arenes ja agraarmaast oli saamas tööstusriik, tekkis ühistegevuslik liikumine. Peamisteks partneriteks väliskaubanduses olid Suurbritannia ja Saksamaa, aga ka Soome, Rootsi, Läti. Eksport: metsamaterjal,
· peamised väliskaubanduse partnerid olid Suurbritannia ja Saksamaa, samuti Soome, Rootsi ja Läti · tööpuuduse likvideerimine · elatustaseme tõus 2. 1920. aastatel olid Eestis juhtival kohal kolm poliitilist erakonda: parempoolseimad erakond olid Põllumeeste Kogud (juht K. Päts), vanim partei oli Eesti Rahvaerakond (juht Jaan Poska), vasakpoolseim erakond oli Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ehk ESTP (juht August Rei) 3. Põhiseadused: Esimene põhiseadus (15.juuni 1920): · kõrgeim võimukandja rahvas (õigus valida ja hääletada al 20.a) · seadusandlikku võimu teostas Riigikogu(ühekojaline) · Riigikogu valimised toimusid iga kolme aasta tagant ning valiti erakondade vahel. · täidesaatev võim oli valitsusel (ministrid ja riigivanem) · riigivanem peaminister, riigi esindamine · toimisid kohalikud omavalitsused · laialdased kodanikuõigused võrdsus seaduse ees, isiku-ja
käsitsitööl oli suur osatähtsus, tõuloomade ja sordiseemnte tähtsus. Muudatused tööstuses: kütusetööstus(rajanes põlevkivi kaevandamisel), turbatootmine, keemiatööstus(kütteõli valmistamine), kunstsarve tehas, puidutööstus, tselluloosi- ja paberkombinaadid, mitmed ettevõtted jäidki suletuks, paljud töötasid alakoormusega, ettevõtteid ei suutnud oma toodetele turgu leida, valmistoodangu kvaliteet ja hind ei võimaldanud edukalt konkureerida, tööpuudus. Rahareform: Vältimaks uue kriisi kordumist, teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform. Korraldati ümber EV rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928. a. hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, oli seotud Rootsi krooniga ja tagatiseks oli olemas kattevara. Eesti Pank lõpetas krediteerimise, andes need ülesanded Pikalaenupangale. Sisepoliitiline areng 1920. aastatel Erakonnad: 1) Põllumeeste Kogud parempoolne, tekkis Maarahva Liidust 1917. aastal, oli
.. Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme. Arenesid väliskaubandussidemed. Need olid loodud enam kui 100 riigiga. Esikohal olid Suurbritannia ja Saksamaa. 20 aastaga oli Eesti saavutanud kindla koha rahvusvahelistel turgudel.Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad. Elatustaseme poolest jäi Eesti veel maha lääneriikidest, kuid oli võrreldav Ungari, Poola, Lätiga. II Riigi valitsemine, sisepoliitika. 1920 I põhiseadus, mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 I Riigikogu 100- liikmeline. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem,kes lisaks peaministri kohustele täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle: oli oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle, sest tasakaalustavat jõudu riigipea näol ei olnud. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem
.. Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme. Arenesid väliskaubandussidemed. Need olid loodud enam kui 100 riigiga. Esikohal olid Suurbritannia ja Saksamaa. 20 aastaga oli Eesti saavutanud kindla koha rahvusvahelistel turgudel.Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad. Elatustaseme poolest jäi Eesti veel maha lääneriikidest, kuid oli võrreldav Ungari, Poola, Lätiga. II Riigi valitsemine, sisepoliitika. 1920 – I põhiseadus, mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 – I Riigikogu – 100- liikmeline. Täidesaatev võim – Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem,kes lisaks peaministri kohustele täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle: oli oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle, sest tasakaalustavat jõudu riigipea näol ei olnud. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem
, kuid kujunes peagi massiliseks rahaliikumiseks ja suurimaks pol. erakonnaks) Eesotsasa advokaat-Artur Sirk'iga ja erukindral-Andrus Larkaga *Vabadussõjalased saavutasid suure populaarsuse tänu rafineeritud demagoogiale ja osavale propagandale, mis arvestas rahva meeleolusid ja paljastas kehtiva korra puudusi. -1932-33 toimus põhiseaduse muutmise küsimuses 3 rahvahääletust -kõik 3 nägid ette luua tugev täidesaatev võim. Jaannuar 1934.a. hakkas kehtima EV teine autoritaarnne põhiseadus. --rahvas valiks 5 aastaks riigivanema(see sai suured õigused) Vabadussõjalased korraldasid oma organisatsiooni umber Eesti Vabadussõjalaste Liiduks(EVL) Riigivanema ametisse pürgisid K.Päts, J.Laidoner, sotsialist A.Rei ning põdur erukindral A.Larka. 27.Autoritaarne ajastu Riigipööre *Vabadussõjalaste võimule tuleku ärahoidmiseks ja võimu enda kätte koondamiseks panid üleminekuvalistuse juht K.Päts ja J.Laidoner 12.märts 1934 toime veretu sõjaväelise riigipöörde.
Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille moodustas väikekodanlus. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. Veel oli Eestimaa Kommunistlik Partei, mis oli sunnitud tegutsema põranda all. Esimene põhiseadus 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli ning esindas riiki. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased
2. K.Konik- eesti päästekomitee kosseisus 3. K.Päts- Eesti ajutise valitsuse peaminister, Eesti päästekomitee koosseisus 4. J.Vilms- Eesti päästekomitee kosseisus, Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister 5. J. Anvelt- Eesti töörahva kommuuni esimees 6. A. Joffe -juhtis separaatlepingu rahuläbirääkimistel venemaa delekatsiooni 7. J. Laidoner -kaitsevägede ülemjuhataja 8. J. Tõnisson - Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem 9. K. Eenpalu -1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat 10. A. Zdanovi -Moskva eriesindaja Andrei Zdanovi juhtnööride järgi hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni 11. Johannes Vares-Barbarus -sai uue nukuvalitsuse (Eesti vabariigi valitsus) etteotsa 12. J.Lauristin -1940 luges Ülemnõukogu liikmetele ette Kremlis koostatud kõne, milles paluti Eesti
Aastail 1932-1933 toimus põhiseaduse muutmise küsimuses kolm rahvahääletust. Kaks esimest rahvahääletusele pandud seaduseelnõu olid koostatud Riigikogu ja kolmas EVKL-i poolt. Kõik need nägid ette luua täidesaatev võim. Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu, mida toetasid ka Põllumeestekogud, kiideti rahvahääletusel 1933. a oktoobris ülisuure häälteenamusega 417000 poolt ja 157000 vastuhäält heaks. EV teine, autoritaarne põhiseadus hakkas kehtima jaanuaris 1934. Selle järgi sai rahva poolt viieks aastaks valitud riigivanem suured õigused. Ta võis anda seadusjõulisi dekreete, panna edasilükkav veto Riigikogu otsustele, nimetada ametisse ja tagandada valitsus, saata laiali Riigikogu ja määrata uued valimised. Riigivanema ametisse pürgisid Konstantin Päts, Johan Laidoner, sotsialist August Rei ja erukindral Andres Larka. Vapsid olid oma võidus kindlad, valimisteni siiski ei jõutud. 2. Autoritaarne ajastu
Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli ning esindas riiki. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kodanike täielik võrdsus seaduste ees, isiku-ja korteripuutumatus, ühinemise-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandile ja streigivabadus. Tallinnas ja selle ümbruses kehtis kaitseseisukord, mis hiljem muudeti üleriigiliseks. Kuidas valitseti Eestit? 1920 valiti Riigikogu esimene koosseis
2. veebruaril 1920. a. kirjutati Tartus alla rahulepingule Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Nõukogude Venemaa loobus igaveseks kõigist õigustest Eesti suhtes, tunnustas Eesti iseseisvust ja lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. Nõukogude Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda. Eesti Vabariik 1920-1929 Asutav Kogu Aprillis 1919 valiti Eestis Asutav Kogu, mille esimene istung toimus 23. aprillil. Asutava Kogu põhiülesanne oli vastu võtta põhiseadus ja maaseadus . 1920. aasta põhiseadus 15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. Eesti kuulutati sõltumatuks demokraatlikuks vabariigiks, kus kõrgeimat võimu teostab rahvas. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, ühinemis-, usu- ja sõnavabadus, streigivabadus, õigus eraomandile jne. Vastavalt põhiseadusele sai seadusandlikuks võimuorganiks ühekojaline
läbikukkumine - poliitiliste vastuolude teravnemine, kokkupõrked rahvakoosolekutel, valitsuse ebapopulaarsuse kasv-1933a. augustis üleriigiline kaitseseisukord - 1933.a. oktoober- kolmas rahvahääletus (vapside põhiseaduse projekt)- võetakse vastu - üleminekuvalitsus eesotsas K.Pätsiga - 1934a. jaanuar- astus jõusse uus põhiseadus : ¤ riigivanem valitakse viieks aastaks rahva poolt (si suliselt president) ¤ riigivanemal õigus panna vastuvõetud seadustele veto ¤ riigivanemal õigus Riigikogu laiali saata ¤ seadusandlik võim- ühekojaline riigikogu, volituste
Valitsusele (Valitsus koosnes ministritest ja * Rahvasaadikute laialisaatmine (parlament riigivanemast). Seadusadlik võim Riigikogul „vaikivas olekus“) * Valimis õigus kõigil EV kodanikel alates 20. * Poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine eluaastast. (ainupartei – Isamaaliit) * KOV- maa,-linna –ja vallavalitsustel oli suur * Trükikodade tsensuur – opositsiooni suu iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsusta-misel. sulgemine * Kasvas tööstusettevõtete arv * Riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle * Kehtestati kodanikuõigused * Demokraatlik kord asendus autoritaarse * Maareform diktatuuriga * Erakondade paljusus * Sagedased valitsuste vahetused * 01.12.1924- riigipöördekatse * Kultuurautonoomia kehtestamine
äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks · Taust: -rahvusliku liikumise hoo vaibumine (1881 Jakobson sureb, Hurt lahkub Eestist, Jannsen jääb halvatuks jmt) -1881-1894 Aleksander III (riigi ühtlustamine) -1885 asevalitsejateks: Eestimaal S. Sahhovskoi (Nevski katedraal) Liivimaal M. Zinovjev · Sisu: - Eestile laiendati Venemaa seadused - Asjaajamiskeeleks vene keel (varem saksa) - Piirati omavalitsuste tegevust (1000>400 valda) - Tugevnes tsensuur - Toetati õigeusu kiriku tegevust - Haridus: 1887.a venekeelne õpe al 3. klassist, 1892.a alates 1. klassist, 1893.a venekeelne õpe Jurjevi ülikoolis · Hinnang: - eesmärki ei saavutatud - pärssis, kuid ei hävitanud rahvuslikku liikumist o nt 4. juuni 1884 o nt Villem Reimani tegevus, nn Tartu renessanss - vähendas baltisakslaste mõju siinses ühiskonnas (oldi pigem baltisakslaste kui eestlaste vastu) - hariduses muudatused väga negatiivse mõjuga (lapsed ei saanud
riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsealase vastastikuse abistamise leping Vaikiv ajastu – nimetus perioodile pärast Pätsi riigipööret aastal 1934, tsensuur Riiklik Propaganda Talitus – Eestis loodud tsensuuri teostav organisatsioon Vaikival ajastul Eesti Kultuurkapital – fond Eesti kirjanduse, kunsti ja teaduse edendamiseks Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine – baltisakslaste lahkumine Saksamaale, kuna Hitler kutsus nad koju Hävituspataljonid – suvesõja ajal loodud NSVL üksused, võitlemaks metsavendadega ja teostamaks „põletatud maa taktikat”
Natsionaalsotsialistliku Töölispartei; 1921. aastal sai selle juhiks Adolf Hitler. Erakonna ideoloogia toetus vihkamisele, mida saksa rahvas tundis Versailles' rahulepingu vastu. Samas kaotas demokraatliku Saksamaa valitsus elanikkonna toetuse, kuna ei tulnud toime korra hoidmisega riigis. 1920. aastate alguses valitsesid Saksamaa linnade tänavatel kaos ja anarhia. Majanduskriisi tagajärjel oli tööpuudus Saksamaal aastatel 1929 – 1932 kasvanud 3 miljonilt töötult 6 miljoni töötuni. Weimari mõõdukad parteid ei suutnud tekkinud olukorras lahendust leida ja kui üks valitsus teise järel sündmuste survel kokku varises, hakkasid parlamendivalimistel üha suuremat edu saavutama äärmusparteid. 1921 – luuakse natsipartei raames SA – rünnakrühmlased (kannavad pruune särke). Nende ülesandeks oli terroriseerida poliitilisi vastaseid. Juhtis E
„Päevaleht“- Tallinn 7. Miks ja millal toimus üleminek autoritaarsele valitsemisele mida kujutas „vaikiv ajastu”? Autoritaarne Eesti- 12.03.1934-1940 Vapsid ehk veteranid, tahtsid uut põhiseadust ja karmikäelist võimu, st presidenti. Samuti mõjutas ülemaailme majanduskriis. „Vaikiv ajastu“- Kehtestati tsensuur, toimus riiklik propaganda talitus, saadeti laiali parlament, kehtis diktatuur, 1 partei süsteem (Mõjukamad poliitikud: K.Päts, Laidoner, Kaarel Eenpalu) 8. Kuidas arenes eesti majandus kahe maailmasõja vahelisel ajal? Tööstus 1920.aa-Vene turu ärakukkumine, Ettevõtete toodangu vähendamine v pankrot, Siseturule tootvad väikeettevõtted (tubaka-, kompveki-, suka-, saapavabrikud)
*Suurerakonnad lagunesid, tekkisid erapooletud saadikud. *Valitsuse eluiga vähenes, kriisid süvenesid. *Esile kerkis uus poliitiline jõud - vabadussõjalased(VAPSID) Vaikiv ajastu Eestis 12. märts 1934 sõjaväeline riigipääre. *K. Päts ja J. Laidoner haarasid võimu. *Kehtestati kuue kuuline kaitseseisukord. Mis on iseloomulik? *Riigikogu ei tule kokku vaikeseisundis. *Keelustati poliitiliste erakondade tegevus. *Ainuke lubatud erakond oli Isamaaliit. *Kehtestati tsensuur. *Loodi riiklik propagandavalitsus. *Majanduses hakati kasutama keinsianistlikku majanduspoliitikat. *Suleti paljud ajalehed. *Vapsid arreteeriti. 1934 aasta pööre Eestis kelle huvides? Konstantin Pätsi ja tema pooldajate huvides, kes soovis kindlustada oma võimu ning panna ennast maksma. Kultuurielu maailmas ja Eestis: tunnis käsitletud isikud (vt vihikust) Mis toimus Eesti kultuuri ja hariduselus ning majanduses aastatel 1918-1940? KULTUURI- JA
Kujunes parempopulistlik massiliiikumine. Eeskujuks fasism. Põhilised liidrid kindral Andres Lauka, advokaat Artur Sirk. 4. 1932-1933 2 Põhiseaduse muudatuste rahvahääletust. Kukkusid läbi. 5. 1933- Vapside enda Põhiseaduse projekst, see jõustus 1934a. II PÕHISEADUS kõige autoritaarsem 6. Riigivanema valimised: küsitlusAndres LarkaJohann LaidonerKonstatin Päts August Rei 7. 1934- Konstatin Päts riigivanem 12. märts Päts, Laidoner RIIGIPÖÖRE, demokraatia lõpp · MUUDATUSED: · Keelati Vabadussõjalaste liikumised ( u. 400 arreteeriti ) · Piirati demokraatlikke vabadusi ( Tsensuur) · 1934 RIIGIKOGU saadeti laiali VAIKIV AJASTU 1934-1940 · Seadusi ei andnud välja parlament, vaid PÄTS neid nimet dekreetideks OPPOSITSIOON KEELATUD · 1935 Keelati erakonnad ISAMAALIIT, sinna kuulusid kõik tähtsad riigiametnikud
juba Eesti edu. 6. Millal toimus murrang sõjas? Milles see seisnes? Kellelt sai Eesti abi? 1919. aasta 7. jaanuaril. Seisnes selles, et kui ennem olid edukad venelased, siis nüüd said edukaks eestlased ning läksid üle vastupealetungile. Eesti sai abi Inglismaalt, Soomelt, Taanilt ja Rootsilt. 7. Mis oli Asutav Kogu? Selle põhiülesanded? Tähtsaimad vastuvõetud seadused? Asutav kogu oli Eesti vabariigi esimene valitsus. Selle põhiülesanne oli vastu võtta põhiseadus. Põhiseadus. 8. Mis oli ja millal toimus Landeswehri sõda? 1919. aasta juunis toimunud sõda eestlaste Rahvaväe ja baltisaksa maakaitseväe Landeswehr'i vahel. 9. Millal ja millise lepinguga lõpetati Vabadussõda? Tulemus? 1920, 2. veebruar. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri, Venemaa pidi loobuma kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. 10. Selgita mõisted: Landeswehr baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi. manifest ametlik teadeanne, näiteks 23
· 1934 · 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. · A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks) · Saksamaal toimus nn Pikkade nugade öö, millega kõrvaldati Hitleri rivaalid A.Röhm ja G.Strasser. · 1935 · Eestis keelustati kõigi erakondade tegevus peale Isamaaliidu. · Laevastiku ja armee (Wehrmacht) taasloomine Saksamaal. · Itaalia alustas agressiooni Etioopia vastu. · 1936 · Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. · Hispaania kodusõja algus. · 1938 · Eestis hakkas kehtima kolmas põhiseadus; K.Päts sai esimeseks presidendiks. · Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss).
GBR- iseseisev sõjaplaan puudus ning oli nõus koostööks Prantsuse vägedega Vm- kaks rünnaku suunda Ida- Preisimaa ning A-Ungari vahel Austria-Ungari- tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu (lisaks Saksamaa toetus) Positsioonisõda ja tähtsamad lahingud Positsioonisõda- kaeviku sõda, kus tegevus toimub samas kohal pikemat aega Marne'i lahing- 5.-6. Sept 1914, milles inglaste poolt toetatud prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikusse, algas positsioonisõda. Lääneridel muutusteta. Ypres'i lahing- 22.aprill 1915, saksa väed kasutasid mürkgaasi üritades inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased suutsid Sks tagasi lüüa. Palju vigastatuid, surnuid Tannenbergi lahing- 2.sept 1914. Venemaa ja Saksa vahel. Lahing märkimisväärne, sest just rongide
Majanduskriis puudutas kommunistlikku Venemaad vähe , sest seal juba pikemat aega oma majandus mudel . Inglismaad puudutas vähem majanduskriis , kuna tal oli palju kolooniaid . Roosevelti reformid - (lk 11 tv ) Roosevelti reformide kava ehk Uus Kurss . Rahvasteliit Ei täitnud oma eesmärki . Autoritaarne diktatuur - Võim ühe inimese või rühma kätte , riigivalitsemises ei küsita nõu rahvalt , puudub vägivald ja hirmuvalitsemine , leebem tsensuur , Totalitaarne diktatuur Täielik võim rahva ja riigi üle , ühe isiku ja partei käes , inimõiguste rikkumine , hirmuvalitsemine , vägivald ( küüditamine , surmalaagrid ) , Saksamaa , NSVL , Itaalia . Demokraatia Prantsusmaal ja Inglismaa näitel : Prantsusmaa Vabariik , mitme partei süsteem , Inglismaa Monarhia ( konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia ) , 2 parteid ( leiboristid ja konservatiivid ) USA Föderaalriik , presidentaalne vabariik , Vol 3
15. 06.1920 võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik. Eesti Vabariik 1920. aastatel I Eesti riigi ülesehitus vastavalt Põhiseadusele Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid 1920 – 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid). Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati koalitsioonivalitsusi. Koalitsioonivalitsus – valitsus, mille aluseks on kahe või mitme partei vaheline liiduleping, kusjuures valitsuse tegevus tugineb nende parteide enamusele parlamendis.
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht
Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena
Asutav Kogu 23.aprill 1919 · Valiti demokraatlike üldvalimiste teel · Asutav kogu võttis 15. Juuni 1920 vastu Eesti esimese põhiseaduse, mis sätestas nt: Kodanikuõigused (täielik võrdsus vaatamata rahvusele, soole jne) Isiku- ja korteripuutumatuse Sõnavabaduse, Usuvabaduse · Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline, sajast liikmest koosnev riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus, valitsuse juht oli riigivanem · Asutav Kogu lõpetas oma tegevuse 20.detsember 1920, ametisse astus I riigikogu Maareform · Aluseks 10.oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus · Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, kariloomad jne · Loodi 55000 uut asundustalu: esimesena said maad Vabadussõjas silma paistnud sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad · Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega
Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside Raudteevõrk Sõjaplaanid 3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks Keskriikide liidu teke 1879 1882 1870 Itaalia kuningriigi teke 1871 Saksa keisririigi teke
Tekkis üle 700km pikkune rindejoon ning sai alguse positsiooni ehk kaevikusõda. Sellega oli Schliffeni välksõja plaan läbikukkunud. Tannenbergi lahing 26-30 august 1914. Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria-Ungarile kuid Prantsusmaa nõudis hoopis pealelöögi alustamist Ida-Preisimaal. Kuna Venemaa ei suutnud piisavalt rünnakut ette valmistada, ründas Saksamaa neid Hindenburgi ehk tsepeliiniga ja lõi sellega Venemaa pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma. Sõja mõju Eestile ligi 100 000 mobiliseeriti ning toodi sisse umbes 200 000 vene sõdurit. Sellega kaasnes inflatsioon, tehaste evakueerimine, rahvusväeosade ja autonoomia idee ning rahulolematus tsaarivõimuga. 1. maailmasõja lõpp ida- ja läänerindel, tagajärjed (palju hukkunuid, ev väljakuulutamine), sealhulgas Eestile. Olulised muutused Euroopa kaardil. Läänerindel liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Wilhelm 2
Kõige enam loodeti Eesti Asutavale Kogule, kuid jaanuari lõpul 1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Nüüd otsustasid rahvulikud poliitikud kuulutada Eesti iseseisvuse välja revolutsiooniliselt teel, st koostada rahvale adresseeritud manifest. Teades, et Saksa väed valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, loodeti, et vabariigi väljakuulutamine õnnestub kasutada ajavehemikku enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel. Saksa pealetung algas 18.veebruaril 1918. Vene armee otsustas kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. 19.veebruaril loodi Maanõukogu vanemate otsusega Päästekomitee, mis oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3- liikmelise Päästekomitee koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
apteegid, haiglad, suured eramud · kroon asendati rublaga Kultuuris: · koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni · teatrites, kinodes ja kontsertidel hakati esitama nõukogude autorite loomingut · ,,kunstiliikideks" kujunesid riigijuhtide paraadportreed ja Nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid · kehtestati ülirange tsensuur · algas kultuuriväärtuste hävitamine purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus 10. Repressioonid 1940.-1941.a. Repressioonid kulmineerusid 14.06.1941 küüditamiseks kõigis kolmes Balti riigis. 1940. a juunipöörde käigus ametisse kinnitatud valitsus lubas rahvale kirjalikult ja suuliselt igasuguseid hüvesid. Kuivõrd neist lubadustest 1940. ja 1941. aastal kinni peeti?
· Kuna II MS säilitasid vabaduse just demokraatiale truuks jäänud riigid(Soome). 6. Miks oli Eesti maareform oluline ja selle vastuvõtmine keeruline? · 1919.a. maareform oluline, kuna umbes 1000 Baltisaksa mõisa maad jagati 56000 asundustalu vahel 7. Kuidas mõjutas Suur majanduskriis Eestit? · Mõjutas eeskätt põllumehi. Kriisi tagajärjel langesid põllumajandussaaduste hinnad tööpuudus maal. Suur kriis lõpetas ka väikepõllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse. 8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus) · Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat rahvas oli rahulolematu ja toetas vabadussõdalasi. Vapside eesmärkideks oli tugevam võim Eestis ja © Siimo Lopsik 2011 presidentaalne vabariik. Esimeste ettevõtmistena keelustati
· Kuna II MS säilitasid vabaduse just demokraatiale truuks jäänud riigid(Soome). 6. Miks oli Eesti maareform oluline ja selle vastuvõtmine keeruline? · 1919.a. maareform oluline, kuna umbes 1000 Baltisaksa mõisa maad jagati 56000 asundustalu vahel 7. Kuidas mõjutas Suur majanduskriis Eestit? · Mõjutas eeskätt põllumehi. Kriisi tagajärjel langesid põllumajandussaaduste hinnad tööpuudus maal. Suur kriis lõpetas ka väikepõllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse. 8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus) · Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat rahvas oli rahulolematu ja toetas vabadussõdalasi. Vapside eesmärkideks oli tugevam võim Eestis ja © Siimo Lopsik 2011 presidentaalne vabariik. Esimeste ettevõtmistena keelustati
annaabi.ee 
