Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põhiseadus, õigused ja ülesanded, valitsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiseadus, kaitsevägi, kaitseliidu, maavalitsus, kaitseväe, kohtusüsteem, kaitseliit, konstitutsioon, riigieelarve, riigikorraldus, konstitutsiooni, president, parlament, planeerida, omavalitsusel, kohtunik, reservarmee, toetav, naiskodukaitse, meditsiin, teostab, esinduskogude, esindusdemokraatia, viiks, omaette, deklaratsioon, sissejuhatusesavaldatud seadused. Paragrahv 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Paragrahv 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Paragrahv 6. Eesti riigikeel on eesti keel. Paragrahv 7. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju sätestab seadus. Seega on Eesti parlamentaarne demokraatlik unitaarriik. 2.3. Põhiseadus EV praegu kehtiv põhiseadus võeti vastu 28. juuni 1992. aasta rahvahääletusel. Põhiseadusega on tagatud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus. Põhiseadus sätestab riigi eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused, kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. I peatükk Üldsätted, II peatükk Põhiõigused, vabadused ja kohustused, III peatükk Rahvas, IV
Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist Kapo jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist PÕHISEADUS E. KONSTITUTSIOON - määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused Seadus kõige tähtsam õigusakt, võtab vastu parlament Valitsuse määrus piiritleb ja kinnitab asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrusi võib välja anda ka linna/ valla volikogu. Määrus õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks (e. õigustloov akt e. üldakt) Üksikakt reguleerib üht konkreetset juhtumit
riigi territooriumi haldusjaotusel. Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. Kohaliku omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. Sellise koostöö kaudu aidatakse kaasa valdade ja linnade arengule ja võimaldab nende ühishuvide efektiivsemat esindamist ja kaitset avaliku võimu eri tasanditel. Põhiseadus Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade võttis Eesti rahvas 1938
et tegutsetakse ainult seaduse alusel. Eestis väljenduvad need õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed selles, et 1. kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest (parlamendist, valitsusest) sõltumatud; 2. riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament; 3. riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru; 4. kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus. 2.3 Sõnal konstitutsioon on mitu tähendust. Esiteks tähendab konstitutsioon kirjalikku õigusakti, mis sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid. Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus. See tähendab, et kõik ülejäänud riigi seadused peavad olema konstitutsiooniga kooskõlas. Igas riigis pole konstitutsiooni ühe kindla õigusakti tähenduses. Sellisel juhul mõistetakse termini konstitutsioon all valitsemise struktuuri ehk korraldust. Valitsemisekorralduse
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik.
Miks on Rapla maakonnal just selline? Rapla maakonna vapi värvid sümboliseerivad naabermaakondi. Värvid ongi võetud just naabermaakondade vapi taustalt Punane Harjumaa ja Läänemaa, kollane Pärnumaa, sinine Järvamaa. 10. Milliseid küsimusi arutati Järvakandi vallavolikogus 2009. aasta novembriistungil (vt Järvakandi Kaja, www.jarvakandi.ee) ??Lisaeelarve kinnitamine, üldplaneeringu vastuvõtmine, maa taotlemine munitsipaalomandisse. Eesti kohtusüsteem. 1. Mis on seaduste üks põhilisemaid ülesandeid? Seaduste üks põhilisemaid ülesandeid on ühiskondlike suhete korrastamine. 2. Miks on vaja politsei- ja kohtuorganeid? Neid on vaja, et lahendada kodanikevahelisi probleeme, tüliküsimusi, et seadusest ülesastujaid korrale kutsuda või karistada. 3. Milline organ mõistab Eestis õigust? Õigust mõistab kohus. 4. Mitme astmeline on Eesti kohtusüsteem? Eesti kohtusüsteem on III-astmeline. 5. Nimetage ja selgitage astmed
ühe isiku või ustava kildkonna kätte. Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud ka kodanike eraelu, ametialaseid suhteid jne. Föderaal ja unitaarriigid Niisugused riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nim. föderaalriikideks. Need riigid, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, on unitaarriigid. Sinna kuulub ka Eesti. EV põhiseadus Ehk konstitutsioon, mis tähendab eelkõige kirjalikku õigusakti ja see sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid. See on riigi kõrgeim seadus. Ülejäänud riigi seadused peavad olema põhiseadusega alati kooskõlas. Valimisõigus ja kandideerimisõigus Valimisõigus ehk hääleõigus antakse 18-aastastele teovõimelistele kodanikele. Kodakondsus ei loe. Kandideerimisõigus antakse Eesti kodakondsust omavale inimesele, kes on vähemalt 21.a ja tahab kandideerida riigikokku
valitsuse ametisse. Valitsus annab aru parlamendile. Presidentaalne vabariik: Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. 5. Föderaal- ja unitaarriik. Föderaalriik: Regionaalse ja kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erined riigiti suuresti. (Näiteks: USA, Saksamaa ja Venemaa) Unitaarriik: Kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. (Näiteks: Prantsusmaa, Suurbritannia, Eesti ja Skandinaavia) 6. Mis on põhiseadus? Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus 7. Millised on demokraatliku valimise 4 tunnust? · Kanditaare on ühele saadikukohale mitu. · Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida. · Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses. · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. 8. Mis on hääle ja kantideerimis õigus? Kuidas toimi see Eestis? Millised valimissüsteemid on olemas
6) Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 5)Tsensuur 7) Võim on avalik 6)Isikukultus 8) Arvestatakse vähemuse huve Demokraatlike valimiste tunnused 1) kandidaate on ühele kohale mitu 7) Üks partei, teised keelatud 2) kõigil võrdne võimalus oma vaateid propageerida 3) kodanikul on õigus teha oma valik iseseisvalt, hoida seda saladuses 4) hääled loetakse ausalt, tulemused avalikustatakse 1)Otsene demokraatia riigikorraldus, kus rahvas ise osaleb hääletamises (Vana-Kreeka) 2) Esindusdemokraatia riigikord, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad (Eestis) Referendum rahvahääletus Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille ülesanne on saada võimule. Parteid jaotatakse parem- ja vasakpoolseteks. Nende peamised ideed on kirjas tegevuskavas. Majoritaarne valimissüsteem igast valmisrindkonnast pääseb edasi vaid võitja (nt Pärnumaalt 1 inimene)
6) Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 5)Tsensuur 7) Võim on avalik 6)Isikukultus 8) Arvestatakse vähemuse huve Demokraatlike valimiste tunnused 1) kandidaate on ühele kohale mitu 7) Üks partei, teised keelatud 2) kõigil võrdne võimalus oma vaateid propageerida 3) kodanikul on õigus teha oma valik iseseisvalt, hoida seda saladuses 4) hääled loetakse ausalt, tulemused avalikustatakse 1)Otsene demokraatia – riigikorraldus, kus rahvas ise osaleb hääletamises (Vana-Kreeka) 2) Esindusdemokraatia – riigikord, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad (Eestis) Referendum – rahvahääletus Erakond – kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille ülesanne on saada võimule. Parteid jaotatakse parem- ja vasakpoolseteks. Nende peamised ideed on kirjas tegevuskavas. Majoritaarne valimissüsteem – igast valmisrindkonnast pääseb edasi vaid võitja (nt Pärnumaalt 1 inimene)
Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.
a) nimekirjasüsteemid. Kandidaatide ülesseadmine erakonna või valimisliidu nimekirjas (avatud ja suletud nimekirjad) b) süsteem jagab saadikukohad vastavalt neile antud häälte arvule c) mitmetasandilised valimisregioonid 3. hübriidsed – ühendatakse kaks eelmist valimissüsteemi Parlamendi (omab seadusandlikku võimu, Eestis Riigikogu) ülesanded: 1. menetleda ja vastu võtta seadusi 2. ratifitseerida välislepinguid 3. kinnitada riigieelarve 4. kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5. kontrollida täitevvõimu/valitsuse tegevust Riigikogu valimised vastavalt põhiseadusele. Vabariigi valitsus võrdub täidesaatev võim. Valitsuse moodustamine: 1. autokraatlikus riigis paneb valitsuse paika monarh või diktaator 2. demokraatlikus riigis toimuvad valimised Vabariigi valitsus ehk kõrgeim täidesaatev võim ja vahetub kahes olukorras: 1) pärast Riigikogu valimisi 2) pärast valitsuskriisi
- Sotsiaalsed normid ja väärtused Eesti ühiskonnas 2. Riigi mõiste ja funktsioonid 1) Riigi mõiste, tunnused, funktsioonid (õpik lk 29-34; TV ül 18.-21.) - mõisted: riik, riigi tunnused, riigi sümbolid, territoorium, rahvastik, kodakondsus, avalik võim - riigi rahvastiku jagunemine: etnograafiline jaotus, jaotus kodakondsuse alusel - riigi ainuõigused ja valitsemisülesanded 2) Eesti riiklik korraldus (Eesti Vabariigi põhiseadus, õpik lk 41-45; TV ül 26-34) - Eesti kui demokraatlik, ühtse keskvõimuga parlamentaarne vabariik - Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti riigivormist ja korrast: I ptk §-d 1-4. 3) Rahvas, elanikud, kodanikud (õpik lk 50-56, TV ül 38-45) - Põhiseaduse III ptk §-d 56-58 - Rahvus ja kodakondsus mõistete erinevus - Riigi elanikud: kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud
eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule Kohtuvõim:kohtusüsteem- kaitsta kodanike, nende ühenduste, ettevõtete, kohaliku omavalitsuse organite ja riigiasutuste õigusi ning seaduslikke huve vastavuses Eesti Vabariigi seadustega. 4. Mis on vertikaalne?
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise
l i i l b b i b RAHVAS Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Põhiseadus ehk konstitutsioon 2.3. Põhiseadus ja teised õigusaktid Sätestab riigi(valitsemise) eesmärgid Määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused Kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine
Ühiskonna konspekt 2 Riigikogu- kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi valib demokraatlikus riigis rahvas. Ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Teine funktsioon on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Järgmine funktsioon on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Aastas 2 korralist istungijärku ehk hooaega, võib kokku kutsuda erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse, need on Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest, ülejäänud kuuluvad komisjonidesse. Fraktsioonid ehk saadikurühmad on parlamendiesindused. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigi elu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. Alalised komisjonid: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-,
tulla · reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu · aitavad säilitada korda , stabiliseerides samal ajal ühiskonda . · on riigi tegutsemise aluseks. Sotsiaalsed normid liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata normideks . Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusviisi kasutades. Seda nim. õigusaktiks. Kõige tähtsam õigusakt riigis on konstitutsioon . Teistes seadustes on reguleeritud mitmed valdkonnad, mis on täpsemalt fikseeritud määruste ja otsustega . Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks , õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud ja kättesaadavad kõigile. RIIK .
Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. 1 Kaitseliidu sünd I Maailmasõja lõpuga 11. novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit Eesti Kaitse Liit
Riigivalitsemine 1. Riigikogu – kõrgeim seadusandlik võim Ülesanded: Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid Seaduste vastuvõtmine Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid: Maaelukomisjon Riigikaitsekomisjon Euroopa Liidu asjade komisjon Majanduskomisjon Sotsiaalkomisjon Keskkonnakomisjon
põhiseadus). b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes. c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele. f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest. 3.2. Põhiseadus: Demokraatliku riigi / õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus – riigi kõrgeim seadus. Põhiseadusega määratletatse riigikorraldus, riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome alused jm. Kuna põhiseadusega kehtestatakse ainult üldised põhimõtted, siis seda täiendavad veel paljud /sajad erinevad tavalised seadused. Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse
b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes. c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele. f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest. 3.2. Põhiseadus: Demokraatliku riigi / õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus riigi kõrgeim seadus. Põhiseadusega määratletatse riigikorraldus, riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome alused jm. Kuna põhiseadusega kehtestatakse ainult üldised põhimõtted, siis seda täiendavad veel paljud /sajad erinevad tavalised seadused. Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega.
Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võtmiseks peavad mõlemad kojad olema poolt. Sõda saab kuulutada ainult Kongress. President saab seadustele veto panna
Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks See tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. See jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Mis on riigivõimu aluseks? Demokraatia: Põhiseadus Diktatuur: Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis? Demokraatia: Rahvale Diktatuur: Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda? Demokraatia: Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud Diktatuur: Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Demokraatia: Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Diktatuur: Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna
Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president Olla riigikaitse kõrgeim juht 16) Selgita valitsuse moodustamise protseduuri Eestis. V: Kui valitsus on tagasi astunud, peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel
Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage!
Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu institutsiooniks on Riigikogu ehk parlament, mille peamiseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine. Täidesaatva võimu institutsiooniks on Vabariigi Valitsus, mille ülesanneteks on seaduste koostamine ja Riigikogus vastu võetud seaduste elluviimine. Kohtuvõimu institutsiooniks on 3-astmeline kohtusüsteem (I aste: maakohtud, linnakohtud, halduskohtud; II aste: ringkonnakohtud; III aste: Riigikohus), mille ülesandeks on õigusemõistmine. 18) Kuidas toimub järgmiste institutsioonide moodustamine või kinnitamine? a. Rahvas valib 101 liiget Riigikokku 4 aastaks. b. President teeb peaministrikandidaadile ettepaneku kandideerida. Tema nõusolekul kiidab Riigikogu tema kandidatuuri vähemalt 51 häälega heaks.
oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini. 4. EIÕK ja EIK roll. EIK lahendite tähtsus Eesti õiguskorrale Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Inimõiguse konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel 1950.a sõlmitud ja 1953.a jõustunud rahvusvaheline leping. See sätestab põhitekstis ja lisaprotokollides igaühe õigusi ja menetlusreegleid nende õiguste kaitseks. Vaatamata oma suurele tähendusele, on EIÕK tavalise rahvusvahelise lepingu staatuses
Asendusliikmel on kõik riigikogu liikme õigused ja kohustused. Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. §65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministri kandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
või volikogu tegutsemisvõimetuse puhul) - 14. septembri 2003 täiendus (jõust 06. I 2004) ühinemine EL-iga, (EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte) - 12. aprilli 2007 muudatus (jõust 21.VII 2007) lisati PS preambulisse keele säilimine läbi aegade; eesti keel on eesti kultuuri lahutamatu osa; sisuliselt mittevajalik muudatus, sest sel pole regulatiivset sisu - 13. aprilli 2011 muudatus (jõust 22.VII.2011) Kaitseväe juhtimiskorraldust käsitletavate sätete muutmine; muudatuses nähakse ette kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja väljajätmine Põhiseaduse tekstist, allutamaks kaitseväe juhtimise selgemalt Vabariigi Valitsusele. Põhiseaduse Riigikaitse peatükk koostati lähtudes 1938. aastal jõustunud Põhiseaduse vastavast peatükist, too aga sobis II Maailmasõja eelsesse aega ja
pisikeses riigis nagu Eesti), siis kuulis sellest ka minister ning mõistis, et kui rahvas teda ei soovi, siis ei ole tal mingisugust põhjust olla oma tööpeal. 3. Kohtuvõim 3.1 Mis on kohtusüsteemi ülesanne? Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse; seaduse põhiseaduslik järelvalve- konstitutsioonilised funktsioonid; kehtiva valitsussüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. 3.2 Kuidas erineb Anglo-Ameerika kohtusüsteem Mandri-Euroopa omast? Anglo-Ameerika: kohtunikkond moodustatakse valimiste teel; kohtunik ei pea omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik täidab ka uurija ülesannet; pole omaette konstitutsioonikohust; ühtne kohtusüsteem, tipneb ülemkohtuga. Mandri-Euroopa: kohtunikud nimetatakse ametisse valitsuse või presidendi poolt; kohtunik peab omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik on vaid otsustaja; mitmeastmeline spetsialiseeritud kohtusüsteem: tsiviilkohtud, halduskohtud, kriminaalkohtud. 3
poliitika kujundajatega. Valmistavad ministritele materjale istungiteks ette. Süsteemi stabiliseerija selge hierarhia, tööjaotus ja kirjalikud standardsed tegevusjuhised. Ametnik ei tohi osaleda aktiivselt poliitikas, viib otsuseid ellu, aga ei kavanda. Ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine ametkondadevahelise suhtluse koordineerimine, ametnike taseme- ja täiendkoolitus. 22. Kohtusüsteem Eestis Kohtu peamine ülesanne on mõista ÕIGUST !(so.ühiskonnas kehtivate kirjapandud normide kogum) Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline. Alustatakse alati esimesest astmest. Mandri-Euroopa ehk germaani õigussüsteem. I astme kohtud: 1) Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Harju, Viru, Pärnu ja Tartu maakohus 2) Halduskohus arutab haldusasju (üks osapool on nõrgem, tavaliselt - riik vs. tsiviilisik)
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs.
annaabi.ee 
