50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tiina Pruus
Õppematerjali autor
Samuti aitasid antropoloogia arengule kaasa mitmed 18. sajandi filosoofid: Jean-Jacques Rousseau (metslaste sotsiaalsus), Baron de Montesquieu (Pärsia kirjad), Marquis de Condorcet (matemaatika ja empiirika ühendamine ühiskonna reeglitega. Saksamaal arenes antropoloogia samal perioodil, kuid teisiti. Johan Gottlieb von Herder võistles prantsuse filosoofidega, eriti Voltaire'i universaalsusega. Herder ütles, et igal inimesel on oma hing ja seega õigus säilitada selle eripärasid ja traditsioone. 18. sajandi lõpuks olid mitmed antropoloogide poolt tõstatatud küsimused juba defineeritud: universalism vs relativism, etnotsentrism vs kultuurirelativism, inimesed vs loomade kuningriik. 20. sajandi antropoloogia õpetab, et neid ja teisi filosoofilisi probleeme on kõige kergem uurida karmilt ja detailselt elades võõras ühiskonnas ja tutvudes nende kultuuriga. VIKTORIAANLIK ANTROPOLOOGIA 19
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik
neutraalselt, näteks Miller. Tema kuulus tees on see, et kui USA asemel oleks tarbimisühiskonna lipulaev Norra, siis me peaksime rääkima hoopis teistmoodi tarbimisest: see on egaltaarne, mitte võistluslik, kogukonnast hooli, säästev, vähehedonistlik jne. Kuidas siis alustada üldse tänapäevasest tarbimismaailmast mõtlemist? Mis on selle loengu eesmärk? See on õppekava osast, mille nimi on uurimissuundi sotsioloogias. Seepärast ongi eesmärgiks tutvustada, kuidas on mõeldud tarbimisest, kuidas on tekkinud mõned põhimõttelised küsimused: näiteks turg ja vabadus, turg ja kultuur, kuidas arenes postmodernism jne. 2. Tänapäeva tarbimiskultuuri eripäraks on see, et asjad on toodetud turu jaoks Traditsiooniliselt on tarbimist mõtestatud nagu teisest aspekti tootmise järel. Ühena esimestest rääkis tarbimisest Karl Marx (1818-1883), kelle jaoks tarbimise objektid ehk 2
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused Konspekt 1.Sissejuhatus Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed. Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR
Aeg ka jõgi ("aeg voolab"). Oluline: abstraktseid/keerulisi asju metafoorideta/mudeliteta mõista võimatu. Siit ka generatiivse metafoori nimetamine kontseptuaalseks metafooriks. Isegi füüsika mõisted ("jõud", "põhjus") metafoorsed, sageli on konkreetne valdkond inimese keha. Samas on metafoorid alati ühekülgsed. Kuidas me mõistame kommunikatsiooni millega me seda võrdleme, milline on kommunikatsiooni metafoor? Nähtub sellest, kuidas me sellest kõneleme. Michael Reddy 1979 ("The conduit metaphor: A case of frame conflict in our language about language"): rahvamudel suhtlusest põhineb "torumetafooril". TORUMETAFOOR: Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. Torumetafoor ei arvesta, et tegelikult liiguvad inimeste vahel kas hääle- või valguslained, mis
ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu ning milliste probleemidega nad sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt
neil õppida oskusi, mis tõstab nende tööalast konkurentsivõimet. Aga ka erinevate rände liikide piires uusi teadmisi, oskusi ja pädevusi saama läinute osas hinnata õpirände kogemuse tõhusust tööjõu vaba liikumise edendajana. Õpirändes osalejad saavad parandada tööleidmise võimalusi ja kultuuridevahelist teadlikkust ning edendada oma isiklikku arengut, loovust ja kodanikuaktiivsust. 3. Miks on õpiränne kasulik ja kuidas saab seda mõõta? Õpirännet saab kasutada pedagoogilise meetmena, kus siis õpiprotsessi käigus otsitakse selliseid tegureid, mis soodustavad oodatava tulemuse saavutamist. Õpirände edukuse osas teostatakse mõõtmisi ja hindamisi; nähtavate tegurite korral nagu näiteks võõrkeele- ja kutseoskused saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Keerulisemate
k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18. saj valgustusfilosoofid olid omamoodi varased kultuuriteoreetikud. Nad küsisid mis on kultuur? Kuidas see tekkis? Milles avaldub kultuuri seos ajalooga? tähendus ,,tsivilisatsiooni intellektuaalne v mentaalne mõõde" kinnistub 19. saj alguses. Kultuur ei ole selles tähenduses neutraalne mõiste, sageli Eurooplastest kui kultuurrahvastest ja nt aafriklastest kui barbaritest (kultuur kui lääne kultuur) ja alles 19. saj lõpust kasutatakse sõna kultuur tänapäevases tähenduses märkimaks ,,inimeste kollektiivseid kombeid ja saavutusi", ja väheoluline ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid