Pluralismi võimalikkus Eesti ühiskonnas (0)

Pluralismi võimalikkus Eesti ühiskonnas
Pluralism on kindlasti Eesti ühiskonnas võimalik ja ka vajalik, kuid selle jaoks peab kindlasti palju tööd tegema. Seda ei pea tegema mitte ainult Eesti Vabariigi valitsus ja Riigikogu inimesi positiivselt mõjutades, vaid tihti on probleem üksikisikutes ja ühiskonnas üldiselt.
Esimese asjana tuleb töötada tolerantsuse kallal. Minule isiklikult jääb mulje, et paljud eesti inimesed ei ole tolerantsed nn ’võõraste’ vastu. Ei tolereerita teisi uske, rasse ning rahvuseid. Hetkel on väga aktuaalne pagulaste teema ning kahjuks on nendega tulekuga seoses pigem negatiivne vastukaja. Kohati on kindlasti probleemiks see, et inimesed kardavad ning elavad teadmatuses . Nad arvavad , et pagulased tõsiselt soovivad siia tulla. Tegelikkuses ei suuda inimesed aru saada, et see osa sõjapõgenikest, kes Eestisse tulevad, on tegelikult vaid olematu protsent nendest , kes on pidanud oma kodudest lahkuma . Eestisse on põgenikke tulemas umbes 500. Seda ei saa võrreldagi sellega, kui palju on Süüria lähisriigid pidanud vastu võtma. 7,6 miljonit inimest ei ole saanud Süüriast lahkuda ning elavad seal põgenikelaagrites, 1,6 miljonit on põgenenud Türgisse ning 1 miljon nii Jordaaniasse kui ka Liibanoni . Seda statistikat vaadates ei ole 500 inimest midagi, aga inimeste jaoks on see ikka probleem. Mina ei oska sellele probleemile küll mingit lahendust pakkuda. Saab vaid loota sellele, et inimesed harjuvad olukorraga.
Patriotsim on kindlasti järgmiseks. Minu arvates võib patriotism paljuski käest ära minna. Me kõik oleme vähem või rohkem patrioodid, kuna tunneme austust näiteks Eesti lipu vastu ning oleme uhked Eesti riigi üle. Samas võib patriotismi ka valesti mõista. Näiteks hiljuti lugesin artiklit veebisaidilt Telegram „Mustanahaline eestlane: Teiste rasside vihkamine ei ole patriotism“. Artiklis kirjeldab noor Eesti mees, kes on Nigeeria päritolu, kuidas viimase poole aasta jooksul on suhtumine temasse kardinaalselt muutunud. Näiteks ütleb ta : „Kas see, et ma olen mustanahaline, tähendab, et ma pole eestlane? Sest praegu tundub, et selline arvamus on populaarne . Aga ma olen eestlane. Kahjuks ei saa seda täna öelda uhkustundega, on lihtsalt valusalt piinlik.“ Teiste rahvuste vihkamine ei ole kindlasti patriotism, pigem tuleks olla tolerantne kõigi suhtes.
Demokraatia üks alusväärtusi on pluralism. Kuna usutakse, et demokraatlik riigikorraldus on Eesti jaoks parim valitsusvorm tuleb paratamatult mängu ka pluralism. Riigikogu veebilehelt lugesin artiklit Demokraatia mudelid ja kodanikuõpetus üldhariduses: puuduva lüli otsinguil. Seal on väga selgelt öeldud , et just pluralism ja konkurents moodustavad arenenud demokraatia.
Võrdõiguslikkus on üks järgmisest alusväärtustest Eesti ühiskonnas, mis näitab, et Eesti ühiskonnas on pluralism võimalik. Kuigi inimesed ei ole siiani veel täielikult võrdsed, on see minu arust üks alasid, mis on kõige enam arenenud. Näiteks sel aastal vastu võetud kooseluseadus. Lisaks veel meeste- ja naistevaheline võrdõiguslikkus. Aina rohkem suureneb naiste olulisus Eesti ühiskonnas. Ei ole enam vana perekonnamudelit, kus naised on vaid kodus. Naiste elus on oluliseks saanud ka karjäär ning eriti viimasel ajal on lapsed pigem liikunud teisele kohale. Naiste rolli muutumisega ühiskonnas, peaksid ka muutuma näiteks palganumbrid meetsega võrdseks. Kõik liigub paremuse poole ning tuleb loota, et viie kuni kümne aasta pärast ei ole võrdõiguslikkus enam probleem.
Nende kõigi näidetega sai tõestatud, et pluralismiga on Eesti ühiskonnas raskusi, kuid selle kõige kallal vaeva nähes ja ajaga ka inimese maailmapildi muutudes saame me kindlasti paarikümne aasta pärast uhkusega öelda, et Eesti ühiskond on pluralistlik .