Anda soobiv asend. Anda ravimeid arsti korraldusel. Seletada õige dieeti vajadust. Manusta õige diet. Unehäireid kaovad Vestelda patsiendiga Patsient magab järjest 7 tundi. Tunneb ennast Unehäired seotud Anda ravimeid arsti puhanuna. mao valudega korraldusel Jälgida patsiedi öösel 8
1.4 Ennetamine II tüüpi suhkruhaigust ei ole alati võimalik ennetada. Tähtis on tervislik elustiil: piisav füüsiline koormus, normaalne kehakaal, vähene stress ning õige toidureziim. (Terviseportaal 2012). 5 2. ÕENDUSPROBLEEMID DIABEEDI PÕDEVAL PATSIENDIL Õendushooldusvajaduste määramine tähendab patsiendi probleemide selgitamist. Õenduse esmane informatsiooniallikas on patsient ise või keegi tema lähedastest. Õendusprobleemide selgitamiseks on õel vaja koguda andmeid patsiendi ja tema perekonna elustiili kohta. Õendusprobleemid sõnastatakse võimalikult täpselt, patsiendikeskselt, et saaks planeerida õendusabi probleemi lahendamiseks. Õendusprobleemid võib jagada kaheks: aktuaalsed ja potentsiaalsed probleemid. Aktuaalsed probleemid on sellised, mis hetkel on olemasolevad
· Valu asukoht · Kas valu kiirgub · Valu kestus · Kas on alanud rahuloleku või koormuse ajal · Millised tegurid suurendavad/leevendavad valu · Varasemad samalaadsed valukogemused · Kas söömine mõjutab valu Diferentsiaaldiagnostika · Perikardiit sissehingamine ja asendivahetused suurendavad valu, ei ole seotud koormusega · Aordi dissekatsioon eriti tugev valu, kiirgub sageli selga · Pneumoonia lisaks valule palavik, kuulatlus- ja röntgenleiud · Kopsuemboolia hingeldus on sageli valust olulisem sümptom: veriköha, EKG-s ST muutused · Pleuriit lisaks valule kuulatlusleiud · Seedetraktivalud söömise mõju valule · Luu-lihaskonnavalud tingitud kaela- või rinnalülidest, õlaliigesest, kaela- õlapiirkonna spastilisusest; pingutus, voodis lamamine, paigalolek halvendavad
PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL 1. Valu tingitud neerukoe põletikulisest · Jälgi ravimite toimet ja kõrvaltoimeid protsessist · jälgi muutusi seoses valuga · kata patsient soojalt · kasuta valu vähendavaid asendeid 2. Urineerimise häired tingitud vedeliku · Jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimeid peetusest organismis · jälgi diureesi, taga hügieen · jälgi patsiendi joodud vedeliku hulka, vajadusel piira. Juua võib teed, mahla, vett.
ümbritsev keskkond sotsiaal-kultuuriline tase religioon PÕETUS (basic nursing care) on üks osa õendusest, mis tegeleb haige inimese kui terviku eest hoolitsemisega, tema esmaste vajaduste (füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete) rahuldamisega juhul kui inimene ise nendega toime ei tule. Koos raviga on põetuse eesmärgiks patsiendi tervise taastamine, või tema seisundi kergendamine. INIMESE PÕHIVAJADUSED - HINGAMINE -jälgida patsiendi hingamist - õpetada kuidas ja millistes asendites on kõige kergem hingata - vajadusel kasutada ja õpetada ka patsiendile hingamist kergendavate abivahendite kasutamist INIMESE PÕHIVAJADUSED - SÖÖMINE - Hooldajal/õel peab olema ülevaade patsiendi toitumisharjumustest ja eelistustest - ergutama patsienti sööma ja jooma - nõustama patsienti kehakaalu, toitumispõhimõtete, toidu valikus ja valmistamises
õhupuuduse ajal ära küsi mittevajalikke küsimusi, rahusta; anda ravimit vastavalt arsti ettekirjutusele;õpeta õigesti röga koguma; üleüldine jälgimine Millised on hingamiselundkonna haigustele iseloomulikud kaebused? Nimeta 3 põhilist kaebust. Õhupuudus; köha; röga eritus; kiire pulss; sinakas värv nahal(tsüanoos); rahutus; segasus; pisted rinnus Millised on astmat iseloomustavad tunnused ja mida tuleb astmahoo puhul jälgida? Köhahood, röga eritumine,vilistav hingamine, lämbumistunne, hingeldus(kergest tugevani) tsüanootiline nahkja limaskestad. Jälgida: kas oli midagi mis astmahoo vallandas ja mis see sellisel juhul oli?; kui kaua kestis haugushoog? Hingamisraskused väljahingamisfaasis; naha värvus; ravimi mõju. Kõik tähelepanekud tuleb esitada med.õele. sellisel juhul oli?; kui kaua kestis haugushoog? Hingamisraskused väljahingamisfaasis; naha värvus; ravimi mõju. Kõik tähelepanekud tuleb esitada med.õele.
sisekeskkonna teguritest ja mille puhul on häirunud organismi normaalne elutegevus. Haiguse etioloogia haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustevaid tegureid. Patogenees haiguse teke ja arenemine: see on haiguse põhjusi ja kulgu käsitlev õpetus. Uurib, kuidas haigus tekib, kulgeb ja areneb. Sümptom haigusprotsessi tunnus. o Üldsümptomid - mitmete haiguste korral, nt. palavik, pea valu, nõrkus jne. o Spetsiifilised - kindlalte haiguste puhul. Nt köha hingamisteede haiguste puhul o Subjektiivsed sümptomid on need, mida patsient ise tunneb ja kirjeldab o Objektiivsed sümptomid on need, mida tuvastatakse uuringutega o Soodsad, halvad, ähvardavad sümptomid annavad märku sellest, kas haigus kas paraneb või ägeneb. Sündroom on ühiste põhjustega sümptomite kompleks, mis peegeldab haiguse arengut.
.............................................25 SISSEJUHATUS Viibisin praktikal Tartu Ülikooli Kliinikumi abdominaalkirurgia osakonnas ajavahemikul 23.03.2015 16.04.2015. Sellest 31.03.2015 2.04.2015 koostasin ma akadeemilise õendusloo. Patsiendi diagnoosiks olid sapikivid ning ta saabus haiglasse 31. märtsil plaanilisele operatsioonile (laparoskoopiline koletsüstektoomia). Kaasuvaid haigusi patsiendil ei olnud ning varasemalt on patsient haiglas viibinud vaid teismelisena kurgumandlite eemaldamise tõttu. Laparoskoopiline koletsüstektoomia operatsioon toimus 1. aprillil kell 11.00. Jälgisin patsienti nii pre- kui postoperatiivses perioodis (31.03.2015 02.04.2015). ÕENDUSANAMNEES Patsiendiks valisin 40-aastase naissoost isiku (V. S., naine, 18.05.1974, 40 a). Haiglasse pöördumise põhjuseks olid sapikivid, mille raviks oli plaaniline sapipõie eemaldus (laparoskoopiline koletsüstektoomia)
KOPSUHAIGE PÕETUS Äge hingamispuudulikkus on eluohtlik seisund, mille probleemid esinevad harilikult koos või on üksteisest tingitud. Ravi eesmärgiks on kudede küllaldane varustamine hapnikuga ja süsinikdioksiidi eemaldamine ning normaalne hingamine. Hingamispuudulikkuse korral on arterivere hapniku partsiaalrõhk <8,0 kPA (60 mmHg), SpO2 <88% või on süsinikdioksiidi partsiaalrõhk >6,6 kPa (50 mmHg). Äge hingamispuudulikkus tekitab patsiendil tugeva ahistus- ja kaitsetustunde ning surmahirmu. Rahutust võib suurendada ka äkkhaigestumisest põhjustatud sokk. Need koos võivad suurendada hapnikutarvet, mis omakorda süvendab hingamispuudulikkust. Patsient reageerib hüperventileerimisega, mis ahistustunnet veelgi suurendab.
........12 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................14 NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM Kristi Kaalikas on 32-aastane naispatsient, kes on tulnud vastuvõtule ja kurdab väsimust ja uimasust ning üldist halba enesetunnet. Anamneesist selgub, et patsiendil on 8-aastaselt diagnoositud I tüübi diabeet. Lisaks on tal diagnoositud krooniline neerupuudulikkus diabeetilise nefropaatia tüsistusena. Patsient käib viimase kolme aasta jooksul regulaarselt hemodialüüsil. Kristi Kaalikas on kahvatu, kõhn, tundub kergelt pidurdunud. Patsiendi nahk on kuiv ja soe, turgor on langenud, limaskestad kuivad. Elulised näitajad on järgmised: AVR 150/88mmHg, fr 116x', HS 18x', temp 37.7°C. Patsient räägib, et ta on oksendanud viimased kaks päeva ja seega pole ta söönud ega joonud kuigi palju. Samuti kaebab ta kõhulahtisuse üle. 3 1
..................................20 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................22 2 PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Mati Maasikas on 65- aastane mees, kes satub haiglasse oma KOKi ägenemisega (emfüseem). Anamneesis hüpertensioon, mis on kontrollitud tab. Enalapriliga viimased kuus aastat. Viimasel kolmel aastal põdenud igal talvel pneumooniat. Patsient on suitsetaja, suitsetab ca 2 pakki päevas viimase 38 aasta jooksul. Patsient on kahhektiline. Hingamisraskused ka rahulolekus, tüüpiline asend istudes. Patsiendi köha on produktiivne, eritub tihedat kollakas-rohelist röga. Patsient on ärritatud ning ärev, ta kaebab unetust ning väidab ennast tundvat väsinuna kogu aeg. Elulised näitajad: AVR 162/84 mmHg, fr 124x', HS 36x', temp. 38.9oC, SaO2 88%. Arstlikud korraldused:
See on väga loomulik inimlik reaktsioon ning mõne inimese hirm ja ärevus on suurem kui teisel. Seda mõjutavad ka inimese stressitaluvus, tema vaimne seisund, eelarvamused anesteesia ja operatsiooni suhtes ning eelnevad kogemused. Haiged kardavad ka postoperatiivset valu, anesteesiat, komplikatsioone, surma, vähkkasvajaid, organi kaotust, teadvusetust ja kontrolli kaotamist oma eksistentsi üle. Haige hirmud võivad olla väga varieeruvad ja selleks, et patsient saaks ennast avada on vajalik usaldusliku suhte loomine. Patsientide võivad oma hirmu väljendada tavapäratu käitumisega, olles väga endassetõmbunud või sõnaaher, abitu, sõjakas, põiklev, nutune, abitu, desorienteeritud. Õel on oluline hinnata nii patsiendi verbaalset kui ka mitteverbaalset käitumist ning arvestada sellega, et operatsioonikogemus on igale haigele individuaalne. Mida saab teha õde, et patsient saaks üle operatsioonieelsetest hirmudest ja kartusest?
sidekoe nõrkus, vaagna elundite põletikud, ka soolestikus, vähene liikumine, istuv eluviis, liigne kehakaal, kõhukinnisus, rasedus, kõhuõõne kasvajad jne. (enystol hea immuunsusele, c-vitamiin). Soovitame: kaaniravi, viirpuu marjad, õied, kibuvits, meliss, päraku küünlad(astelpaju, Inchiool, kasekäsnaga, mesilaspiim-apilac. Jahedad mähised, jääkuubikud, istumise alla rõngaspadi, kõhukinnisus kõrvaldamine, vaja op-ravi. Veresoone seina põletik ja seonduvad patoloogiad (nimetused)? Aneürüsm: vs seina väljasopistus,eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel. Põhjuseks arteri seina defekt. Võib esineda ajus, südames, kopsus, neerus. Lõhkemine verejooks, sageli surm. Põletiku üldised tunnused? Aneemia erinevad tüübid? ANEEMIA: kõige sagedasem punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütotsüütide ja või Hgb sisaldus veres noormaalsest madalam. N: 118-150g/L, ER 4-5 . 10x10/l
Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO dokumentatsiooni puhul reegel – kõik mida teen on kirjas, ja kõik mis on kirjas on tehtud. 3.Infuusor, perfuusor mis nendega tehakse perfuusor e. automaatsüstal . Tagab pideva täpse infusiooni, kui on vajalik väikeste koguste eriti täpne manustamine
Pearinglus/uimasus Kahvatu nahk Jalgade krambid Unetus (WebMD, 2018) Ravi on otseselt seotud aneemia põhjuse likvideerimisega. Enne ravi alustamist on kindlasti vaja aneemia olemus täpselt välja selgitada (Everaus, 2013). 3 2. SITUATSIOONI KIRJELDUS 25-aastane naine tuli perearsti vastuvõtule väsimuse ning sagedaste peavalude tõttu. Vastuvõtul ütles patsient, et väsib kodutöid tehes kiiresti ning trenni tehes on ta südame rütm olnud ebatavaliselt kiire. Samuti tunneb, et ei suuda enam teistega sammu pidada. Naine kurtis ka keskendumisraskusi tööl ning töökohustuste täitmisel puudujääke. Edasisel vestlusel avaldub, et naine on viimasel ajal olnud isutu ning tarbib kaloreid päevasest vajadusest vähem. Sageli sööb ta lihtsalt sellepärast, et peab.
Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt, kuna talle tehti kaks operatsiooni. 22.04- videotorakoskoopiline kopsuresektsioon. 06.05- torakoskoopia liidete vabastamise, mehhaanilise pleurodeesi, kopsu dekortikatsiooni või biopsiaga. 3 1. ÕENDUSANAMNEES Valisin patsiendiks 66-aastase mehe, kelle initsiaalideks K. H. Sünniaeg 20.10.1948. Patsient pöördus haiglasse 19.04.2015 plaaniliseks kopsuresektsiooniks. Patsiendi kontaktisikuks oli abikaasa, kes käis teda ülepäeviti vaatamas. Üldandmed Sugu, vanus: Mees, 66- aastane Elukoht: Elva linn Töökoht: On pensionär, ei tööta, varasemalt töötanud ehitajana Sotsiaalne staatus: Abielus, elab abikaasaga Religioon: Ei ole religioosne Hobid, harjumused: Käib abikaasaga jalutamas, meeldib lugeda ja ristsõnu lahendada
LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE Teemad: Haige lapse läbivaatus, elutähtsate funktsioonide hindamine Sagedamini esinevaid terviseprobleemid lastel ja nende sümptomid (palavik, nohu, köha, valu), nende leevendamine Ravimite manustamine lastele Mis on hingamine? Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui
1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pitsumine (sh obstruktsiooni ja strangulatsiooniga). Klassifikatsioon: Libisev song (95%) gastroösofageaalne üleminek libiseb osaliselt koos maoga läbi diafragma. Songasisu on dünaamiline: magu libiseb edasi ja tagasi läbi diafragma avause. Tugevalt seotud GERD
koos ninaneelu- ja keelepäramandli hüpertroofiaga. Kaebused: Kurgumandlid takistavad mehhaaniliselt hingamist ja neelamist (,,suudlevate mandlite sündroom"-mandlid ulatuvad keskjoonel kokku). Moonutavad häälekõla, ,,täisuukõla". Võib puberteedieas taandareneda. Ravi on operatiivne, tonsillotoomia hüpertroofiliste mandlite eemaldamine kurgukaartest väljaulatuvas osas Või tonsillektoomia (kogu kurgumandli eemaldamine, subkapsulaarne). 6. Äge kurgumandlite põletik: kliiniline pilt, ravi põhimõtted Tonsilli krüptides vedel mäda näitab, et krüptid veel puhastuvad; tahke mäda enam krüptidest välja ei pääse. Äge tonsilliit on ägeda põletiku väljendus tonsillides. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis. Kaebused: Ägeda tonsilliidi puhul esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus. Iseloomulik on neelu
koos ninaneelu- ja keelepäramandli hüpertroofiaga. Kaebused: Kurgumandlid takistavad mehhaaniliselt hingamist ja neelamist (,,suudlevate mandlite sündroom"-mandlid ulatuvad keskjoonel kokku). Moonutavad häälekõla, ,,täisuukõla". Võib puberteedieas taandareneda. Ravi on operatiivne, tonsillotoomia hüpertroofiliste mandlite eemaldamine kurgukaartest väljaulatuvas osas Või tonsillektoomia (kogu kurgumandli eemaldamine, subkapsulaarne). 6. Äge kurgumandlite põletik: kliiniline pilt, ravi põhimõtted Tonsilli krüptides vedel mäda näitab, et krüptid veel puhastuvad; tahke mäda enam krüptidest välja ei pääse. Äge tonsilliit on ägeda põletiku väljendus tonsillides. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis. Kaebused: Ägeda tonsilliidi puhul esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus
Penitsilliini-allergia korral kasutatakse teisi antibiootikume. Vajalik on ka voodirahu ja enesetunde parandamiseks palaviku alandamine. Erilist tähelepanu vajavad imikud langenud immuunsusega isikud ja vanurid. Ravi peab kestma vähemalt 2 nädalat, et vähendada võimalust põletiku taaspuhkemiseks. Õendusprobleemid: · Valu, mis on tingitud haiguskoldest. · Sügelus ja turse · Voodireziim · Palavik · Olukorrast tingitud madal enesehinnang · Raskendatud liikumine (http://www.langetextbooks.com/0071774343/gallery.php?id=d-e 06.01.15) Video: https://www.youtube.com/watch?v=KdcCts1HNqU Arutelu, küsimused: Olen näinud roospõletikuga inimest ning see põhjustas talle palju vaevusi, kõige ebameeldivam oli neist arvatavasti see, et liikumine oli tihtipeale raskendatud. Kas ja kui tihti haigestuvad sellesse lapsed ?
tekitab lapsel sügava põletuse 1 sekundiga. • Leek, plahvatused – tulekahjud, lõkked, grilliplahvatused, plahvatavad vedelikud, pulbrid. • Kontaktpõletus – triikraud, kaminad, radiaatorid, pliidiuksed, mootorite osad, saunakeris. Keemiline põletus: • Kontsentreeritud happed – akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas. Tekib kuiv nekroos. • Kontsentreeritud alused ehk konts. leelised (seebikivi, värske betoon). Tekib märg nekroos. Aluselised ained reageerivad naharasvaga ning reaktsioon on kestev ja tekib söövitus. • Toksiliste taimede mahlad – ülane, karuputk. Keemilise põletuse korral tuleb aine kiiresti nahalt eemaldada, kasutades selleks ohtralt voolavat vett. Mitte otsida esmaabiks neutraliseerivaid aineid. Pind katta kuiva sidemega. Elektripõletus Väliselt on kahjustus väike, tegelikult aga esineb ulatuslik kudede kahjustus. Kuna
............................. 50 3.4. Veri........................................................................................................................................ 54 3.5. Südame-vereringesüsteem ..................................................................................................... 57 3.6. Hingamiselundid ................................................................................................................... 67 3.6.1. Hingamine ................................................................................................................ 71 3.7. Seedesüsteem ........................................................................................................................ 76 3.8. Eritusorganid ......................................................................................................................... 83 3.9. Suguelundid...............................................................
I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2
Peegeldunud helilained on nähtavad spetsiaalsel monitoril. Ülakõhu ultraheliuuringut kasutatakse põhiliselt sapikivide, kõhunäärme, maksahaiguste ja neeruhaiguste diagnostikas. Kr. bronhiit: määratlus ja peamised sümptomid. Kroonilisest bronhiidist räägime siis, kui patsiendil esinevad bronhiidi sümptoomid (köha, rögaeritus, ) vähemalt kolme kuu vältel kahel järjestikusel aastal. Kaebused: Kõige iseloomulikum on köha ja rögaeritus, eriti külmal ajal. Bronhiidi ägenemisnähud kevadeti ja sügiseti. Haiguse arenedes lisandub hingeldus. Esialgu tekib hingeldus füüsilisel pingutusel, hiljem ka rahuolekus. Objektiivne leid: Vaatlus: algul muutusteta. Hiljem kaasnevast emfüseemist vaadikujuline rindkere. Hingamisel osalevad roietevahelised lihased. Perkussioon: emfüseemist karbikõla ja kopsupiiride madalseis. Hingamisel
Metoodika peab olema teaduspõhine KKT (kognitiiv-käitumisteraapia) efektiivne enamike häirete ravis Patsiendid loovad hüpoteese maailma, iseenda ja tuleviku kohta, baseerub kriitilisel ratsionalismil (Popper 1959) Kognitiiv-käitumusliku teraapia üldprintsiibid Ravi planeerimise aluseks on individuaalse juhtumi kontseptualiseering sekkutakse häire säilimismehhanismi patsiendile õpetatakse teraapia tehnikaid uute oskustena patsient teeb kokkulepitud kodutöid teraapia on lühiajaline ja ettepoole suunatud ebakohast käitumist hinnatakse, modifitseeritakse kohasemaks käitumiseks modifitseeritakse ja uskumuste sisu, käitumist Uurimismeetodid neuroloogias Kliiniline hinnang Kaebused o Aeg o Haiguskriitika o Anamnees (Haiguse tekke-/eellugu) võib olla ainuke diagnoosimise meetod Peavalu Lähedaste hinnang Korduvad uuringud
nasotrahheaalse intubatsiooni puhul väiksem risk autoekstubatsiooniks kuna puudub keelega intubatsioonitoru manipuleerimise võimalus. Intubatsioonitoru on tugevamini kinnitatud kuna suu kaudu intubeerimisel kasutatakse paelaga sidumise tehnikat, kuid nina kaudu intubeerimisel kleebitakse intubatsioonitoru naha külge kinni plaastritega (Black jt 1990). Olufolabi jt (2004) uurimistöö tulemustest selgus, et orotrahheaalse intubatsiooni korral esines mõõdukalt enam ekstubatsioone kui patsient liigutab kaela sirutusasendisse võrreldes teiste ekstubatsiooni põhjustega. Samas kaela sirutamisel ja painutamisel nasotrahheaalse intubatsiooni korral vastsündinutel ekstubatsioone ei esinenud. Kui Wyllie (2008) ja Morton jt (2005) uurimistöödest selgus, et nasotrahheaalse intubatsiooni korral on mugavam ka lapse suuhügieeni eest hoolitsemine ning puudub võimalus intubatsioonitoru vigastamiseks hammastega. Orotrahheaalse intubatsiooni puudusena lastel
Talje ümbermõõt Naistel 88 cm, Meestel 102 cm. Mehed õunatüübiga võtavad kiiremini kaalust alla kui pirnitüüpi naised. Talje ja puusaümbermõõdu suhe ( N-0,94 ; M- 1,02)Rasvkoe ladestumise erinevad tüübid Peamised printsiibid tervisetreeningu alustamiseks ülekaalulistel. Vastupidavustreening ja bronhiaalastma. Vastupidavustreening aitab astma korral , koormustaluvus paraneb üldise vastupidavuse suurenemisest, sportlik treening aitab igapäevast tegevust ökonoomsemalt läbi viia, hingamine paraneb tänu hingamismahu suurenemisele kehalise koormuse toimel. Vajalik arstlik kontroll, sportimisel kasutada enne koormust 30 min. aerosoole. Koormus 60% max. hapniku tarbimisest, intensiivsus peab olema stabiilne. Vastupidavustreening ja vererõhk. Hüpertoonikutel on sport hea ravimeetod, parim on põhivastupidavuse treeningus soovitavad spordialad: käimine, jooksmine ,suusatamine, aerutamine. Harjutamine 3x nädalas 30 min., liiga intensiivne koormus vastunäidustatud
Eripärad ülikiire diagnood, ülitäpne diagnoos. Ravi ei ole. Uued, noorte inimeste haigused: interdistsiplinaarsed autoimmuunhaigused vähist tingitud neuroloogilised häired. Pinnaantikehadega seotud autoimmuunsed entsefaliidid takistavad rakkude normaalset tööd. Autoimmuunhaigustele viitavad üldised sümptomid ja sündroomid: haiguse kulu eripärad (millise haiguse faasiga on tegemist?), sümptomite subakuutne teke (päevade, nädalatega), peavalu, kerge palavik, teadvushäire, autonoomsed häired. 8 Epilepsia ja liigutushäired: epileptilised hood partsiaalsed, generaliseeritud (müokloonused), staatus. Düstoonia ortofatsiaalne düstoonia. Koreaatilised liigutused. Atetoos. Rigiidsus. Psühhiaatrilised sümptomid: meeleoluhäired, käitumishäired, psühhoosid, mäluhäired, söömishäired, unehäired.
kantserogeenidega nagu asbest, uraan, radoon, nikkel, kroom) ja hingamisreziimi rikkumine, mis on tingitud sellest, et inimene istub enamuse oma ajast kinnises ruumis ning selle tagajärjel kopse ventileeritakse puudulikult ja bronhide limaskest ei puhastu piisavalt (Loogna jt 1989). Riskifaktoriteks on ka kokkupuude kahjustatud puiduga või söetööstus (Lobotkin 2004). Kroonilised mittespetsiifilised kopsuhaigused (bronhiit, kopsupõletik, astma ja emfüseem) ning ka kopsutolmustus ehk pneumokonioos, mis tekib elukutse puhul, kus palju aastaid hingatakse sisse tootmisprotsessi käigus eralduvaid tolmuosakesi kaevurid, maavarade töötlejad) võivad osutuda taustaks vähi arenemise jaoks (Loogna jt 1989) 7 SÜMPTOMID Enamasti kõikidel juhtudel sümptomid on sarnased ning sõltuvad kasvaja tüübist, protsessi
Esmase lisasoojuse tootmise tagab suurenenud lihasaktiivsus. Ka mõõduka lihasaktiivsuse juures toodavad lihased suurema osa kehas tekkivast soojusest. Puhkeseisundis toodavad skeletilihased oma toonuse tõttu ligi 2/3 vabanevast soojusest. Külma keskkonna püsides loomade metaboolne aktiivsus tõuseb järk-järgult. Füüsikaline termoregulatsioon – organism annab soojust ära: veresoonte valendiku muutus, higistamine, hingamine. Soojusjuhtivus on soojusenergia ülekandumisviis peamiselt tahketes kehades. Kuiv ja väheliikuv õhk ning gaaside segud on halvad soojusjuhid, metallil on vere ja veega võrreldes väga kõrge soojusjuhtivus. Soojuse ülekandumine on seda intensiivsem, mida suuremad on temperatuurigradient ja kontaktpind. Soojuskadu konvektsiooni teel tähendab soojuse ülekannet gaasi või vedeliku liikuvate aineosakeste kaudu. Soe õhk on külmast õhust kergem ja tõuseb üles.
elektrivoolu all, siis vabastan ta sellest. • Kannatanu seisundi hindamine – annan esmase hinnangu kannatanu vigastuste kohta ja teen kindlaks kas on vaja elustada. • Elupäästev esmaabi – elustamise ABC • 112 helistamine – helistan hädaabisse ja annan teada, mis on juhtunud ja kus on õnnetus toimunud • Jätkuv esmaabi – jätkan teisejärgulise esmaabiga Elustamise abc Inimese kehal on palju funktsioone, mõned neist on elutähtsad. Hingamine ja vereringe on kõige tähtsamad. Hapnikurikka õhu juurdevoolu katkemine kahjustab väga kiiresti inimese elutähtsaid organeid, eriti tundlik on hapnikupuuduse suhtes aga aju. A - avada hingamisteed B - alustada kunstlikku hingamist 1 C - alustada südamemassaaži 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu abi 3. Aseta kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4
..........................30 19. PUTUKAHAMMUSTUSED ................................................................................31 20. MAOHAMMUSTUS.............................................................................................32 21. TEADVUSETUS...................................................................................................33 22. ELUSTAMINE ......................................................................................................34 22.1. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ .................................35 23. MADAL SUHKRUTASE VERES........................................................................38 2 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 1. ESMAABI EESMÄRGID Elu säilitamine Vigastustest ja haigustest tingitud tüsistuste ärahoidmine Tervistumise soodustamine 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE Jälgige, et Teie jaoks oleks situatsioon ohutu Võimalikud ohutegurid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
