Gregor Johannson 134303IAPB TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Gregor Johannson 134303IAPB Internetipiraatlus polegi nii halb? Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö „Internetipiraatlus polegi nii halb?“ on minu isikliku töö tulemus
,,TARKVARAPIRAATLUS JA SELLE TAGAJÄRJED" Referaat Õppejõud: Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 1.1 REFERAADI EESMÄRK JA AINESTIK.........................................................3 2. MIS ON PIRAATLUS?.....................................................................................4 2.1 PIRAATLUSE LIIGID...............................................................................4 3. TARKVARAPIRAATLUS.............................................................................5 3.1 TARKVARAPIRAATLUSE LIIGID................................................................6 3.1.1 ARVUTIPROGRAMMIDE EBASEADUSLIK REPRODUTSEERIMINE...............6 3.1.2 TARKVARA VÕLTSIMINE....................
.............................................4 Jaosvara...................................................................................................................................4 Proovivara............................................................................................................................... 4 Vabavara................................................................................................................................. 4 Miks kasutada legaalset tarkvara?...............................................................................................4 Kellele on piraatlus kahjulik?..................................................................................................... 7 Ühiselt piraatluse vastu............................................................................................................... 8 Piraatlus arvutivõrkude vahendusel.......................................................................................... 10
1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on:
· Tegeliku hüve puudumine ostjale · Halb positsioonimine konkurentide suhtes · Mittepiisav toetus turustuskanali poolt · Analüüsi viga · Halb ajastus · Konkurentide vastus uuele tootele · Suuremad muutused tehnoloogias · Muutused tarbijaeelistustes · Muutused keskkonna piirangutes 42. Arutlege, millised on immateriaalsete väärtuste piraatluse positiivsed ja negatiivsed tagajärjed tulenevalt Matt Masoni ettekandest. Piraatlus on aidanud luua uusi võimalusi ja ärimudeleid, tooteid, uusi turge ja toetanud teenuste ja toodete innovaatilist arengut. Piraatlus võimaldab väikestel ja vähetuntud ettevõtjatel jõuda turule ning suured ettevõtted leiavad piraatlusest uusi ideid. Piraatlusest oskas kasu lõigata näiteks Steve Jobs, kes lõi ITunes'i, millest on saanud populaarseim muusikajagamise platvorm maailmas. Enam ei pea Apple kliendid otsima erinevaid võimalusi
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
4. Kas saab mõnel maal või selle maa mingil arenguperioodil õigustada arvutitarkvara-piraatlust? Kui saab, kas siis deontoloogilise või utilitaarse printsiibi abil? Kas universalism kiidaks selle piraatluse-vormi heaks? Pirattarkvara kasutamine on sisuliselt vargus, sellega rikutakse omandi puutumatuse põhimõtet. Deontoloogilise printsiibi abil (Kanti laiendatavuse printsiip) kui lubada kõigil kasutada pirattarkvara, ei laekuks enam raha uute programmide väljatöötamiseks ja tarkvara tööstus sureks välja. Utilitaarne printsiip kui 1990-ndate alguse ei oleks Eestis olnud võimalik soetada pirattarkvaraga varustatud vanu arvuteid, vaevalt saaks siis arendada "tiigrihüppet". Universalism ei kiidaks. "Käitu niimoodi, kuidas sa tahad, et teised käituksid" Tarkvaratööstuse areng võiks nii jänni jääda ning arendajad ei taha, et nende toodet varastatakse. Pt.10. CSR; EETIKAKOODEKSID 1
välja: a. Milliseid ärilisi eeliseid (kasusid) pakuvad pilvearvutuse teenused (cloud computing services)? b. Milliseid probleeme need lahendavad? c. Millised on pilvearvutuse (cloud computing) puudused? d. Milliste aspektidega on vaja arvestada üleminekul pilvearvutusele? A. Pilvearvutuse teenused pakuvad järgmisi ärilisi eeliseid: Ettevõte hoiab suure hulga raha kokku - IT töötajate, koolituse, uue tarkvara & litsentside, riistvara, infrastruktuuri uuendamise, turvalisuse jms sellise osas. paindlikku teenust paljudele klientidele üle Interneti. B. Abstraktsioon: Lõppkasutaja ei pea enam muretsema opsüsteemi, pluginite, turvalisuse või tarkvaraplatvormi suhtes. 4 Ressursside jagamine: Lõppkasutaja saab kasutada paindlikult vajalikku tarkvara ja Slaidid muid võrguressursse (riistvara jne). C. Pilvearvutuse ehk Cloud computing puuduused on: 1) Turvalisus...
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
põhihoiakud, kontakti kättesaadavus, töötajate käitumine, viisakus, usaldatavus, empaatia, abivalmidus, personali väljanägemine, teeninduskoha kujundus jms. Nii tehnilise kui ka funktsionaalse kvaliteedi komponentide hindamist mõjutab teenindusettevõtte maine, mida omakorda mõjutab klientide poolt kogetud teenus. Arvatakse, et kulutades suuri summasid klienditeenindusele ja koolitusele saab suurepärase teenindustaseme. See on täiesti vale! Teenindus on sellegipoolest vilets, ja kui päris aus olla, siis võib see minna veelgi hullemaks. Tagurpidi pööratud prioriteedid võivad tuleneda sellest, kui ei mõisteta, mida klient tegelikult tahab ja vajab. Kui ei õnnestu teha klient kuningaks oma asutuse poliitikas, vaid tehakse ta asutuse poliitika ohvriks. Kui sellele juurde lisada veel vastutustunde puudumine töötajate poolt just tegevuses, kus seda kõige rohkem on vaja, siis need ongi põhilised põhjused, miks kliendid lähevad konkurentide juurde
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi
LISAMATERJAL KLIENDISUHETE JUHTIMINE JA LOJAALSUS Eva Vahtramäe 2 EESSÕNA Viimastel aastatel kliendisuhete juhtimise parendamist Eesti ettevõtetes iseloomustab ühelt poolt püüd rakendada CRM'i (Customer Relationship Management, kliendisuhete juhtimine, ingl. k) ja teiselt poolt odavate pakkumiste reklaamikampaaniad. Kahtlemata mõlemad rakendused leiavad klientides vastukaja, üks pikemas ja teine lühemas perspektiivis. Soliidsemates ettevõtetes (näiteks Eesti Mobiiltelefon, Tallinna Vesi) on klassikaline kulude juhtimine muutumas kliendikeskseks tulude juhtimiseks. Kui ettevõtte põhialused pole paigas, suhted pole rajatud usaldust ja pühendumist väärivatele printsiipidele ning tegevusele, siis ajavad lojaalsusprogrammid kliendi lihtsalt segadusse. Klientide harjumuste ja vajaduste analüüsimiseks on erinevaid meetodeid, alates lihtsate küsimuste esitamisest ostu/müügiprotsessis kuni CRM'i ja TQM'
00 1.67 6.67 8.33 5 16 25 125 150 1.56 7.81 9.38 Joonis 6.1 Kulud lühiajaliselt MAJANDUSTEADUSE ALUSED 31 7. Kasumi maksimeerimine Majanduslik kasum on kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus. Kasumi maksimeerimine on sama mis kogutulu ja kogukulu vahelise erinevuse maksimeerimine. Sellegipoolest ei saa täielikult konkureeriv ettevõte mõjutada hinda. Kasumit on võimalik mõjutada tootmismahu muutmisega. Joonis 7.1 iseloomustab täieliku konkurentsiga turul oleva ettevõtte kogutulu, kogukulu ja kasumit. Kogukulu on 25 krooni päevas ka siis kui tootmine on 0, sest isegi mitte midagi tootes on olemas teatud püsikulud. Tootmismahu suurenedes hakkab ka kogukulu suurenema. Kogutulu ja kogukulu kõverate vaheline erinevus on kasum. Kangatootja saab kasumit kui ta toodab rohkem
territoriaalmeres olevate resursside kohta. Kõik teised järgisid seda tehti seadust mitte ei rikutud seda. Ius cogens rv tavaõiguse normid, mida ei saa isegi lepingutega muuta. See on selline kohustus või keeld, mille suhtes ei ole võimalik lepinguliselt teistmoodi kokku leppida. Asjad mis puudutavad kõige fundamentaalsemaid inimõigusi: Nt agressioonisõja alustamise keeld, sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod, piraatlus, orjapidamine, piinamine, genotsiidi keeld. Riigid ei saa kokku leppida kellelegi kallale tungimises (nagu seda oli nt Molotovi- Ribbentropi pakt 1939). Erga omnes (kõikide suhtes) kohustused kohustused, mis riikidele kehtivad kõigi teiste riikide suhtes. Piinamise korral riigi A poolt on kõikidel teistel riikidel õigus nõuda piinamise lõpetamist. See nõudeõigus tekib ius cogensi normide rikkumsel. Nt kui pannakse toime
1.3.3. Virtuaalne jaotusruum Virtuaalne jaotusruum (virtual distribution space ehk VDS) esindab Angehrni (1997) järgi uut jaotuskanalit, mis sobib erinevate toodete ja teenuste jaotamiseks. Esimene kategooria tooteid, mida saab efektiivselt levitada interneti kaudu, on hõlpsasti digitaliseeritavad ja arvutivõrgu kaudu edastatavad tooted. Elektroonilised raamatud, artiklid, pildid, muusika ja videoklipid kuuluvad sellesse kategooriasse, samuti tarkvara ja elektroonilised andmed (arvutimängudest andmebaaside haldamise süsteemideni). Teine valdkond, milles internetti saab jaotuskanalina kasutada, on mittefüüsilised teenused: teksti-, hääle- või videopõhine nõustamine ja koolitamine. Kolmas: internetti saab kasutada, et pakkuda klientidele traditsioonilise toote või teenusega seotud abiteenuseid ja muuta nii traditsiooniline toode atraktiivsemaks (pakkudes konsultatsiooni, infot, koolitust ja uuendusi).
organisatsioone ja üksikisikuid ning piiravad nende tegevust. Poliitilise keskkonna mõju turundusele võib jagada viide kategooriasse: riigi raha- ja fiskaalpoliitika turundust mõjutavad otseselt valitsuse kulutuste tase, raha pakkumine ja maksuseadustik; konkurentsi reguleerivad seadused kaasajal reguleeritakse ettevõtlust seadusandluse, iseäranis konkurentsipoliitika kaudu. Ühelt poolt tuleb kaitsta tootjaid kõlvatu konkurentsi (näiteks autoriõiguste ja ärisaladuste rikkumine jms) ja, teiselt poolt, tarbijaid ettevõtete ebaausa talitusviisi eest; valitsuse suhted ettevõtlusega ettevõtluse valitsusepoolne toetus võib olla subsiidiumide, soodustuste, lepingute ja uurimistööde näol; seadusandlus, mis mõjutab otseselt turundust marketerid ei pea olema juristid, kuid nad peavad olema teadlikud seadustest, mis reguleerivad turundust;
paiknemist jne. · Majanduslik teguriteks rahvamajanduse kogutoodang, rahamass, inflatsioon, intressimäärad, defitsiit, energiaallikad ja kulutuste tase, tööpuudus ja kaubanduseeskirjad. Oluline üksikisiku ja perekonna kogusissetulek, sest see määrab turgude üldise potensiaali. Energiaprobleemidest väljatulemiseks peab energiat käsitlema mitte eesmärgi, vaid vahendina. Eelduseks on kokkuhoid. · Ökoloogiline tegurid on looduskeskkonna kaitse, jäätmetöötlus, ,,roheline" avalik arvamus, toodete ohutus, todete pakendamine. Oluline on ressursside nappus ja energia kallinemine, keskkonna saastumine ja seadusandliku reguleerimise tugevnemine. · Tehnoloogiline tegurid on uued tooted, patendid, tootlikkus ja selle kasv, teaduslikud uuringud tööstuses, riigi toetus teadusele, robotid, arvutid. Tehnoloogiate läbi luuakse uusi tooteid ja turueelistusi.
turundustaktikaks. mida teha, millal teha, kes teeb, kes vastutab, kui palju see maksma läheb. Turunduskulude planeerimine on protsess, kus lähtutakse turust, ettevõtte kuludest ja tuludest ning turunduse vajadusest, kuhu soovitakse jõuda. Turunduseelarve koostamine aitab orienteeruda kulutustes, paigutada kulusid ümber ja teavitada laenuvõtmise vajalikkusest. Turunduskulude kokkuhoid ei saa olla omaette eesmärgiks, säästmine võib kaasa tuua plusse ja miinuseid. Liigsel kokkuhoiul kahjustub maine, alaneb toote kvaliteet, suureneb tarbija rahulolematus. 2.2.8 Turunduskontroll Turunduse kontrollietapil antakse turundustegevusele hinnang – võrreldakse turundusplaanis fikseeritud näitajaid tegelike tulemustega. Turunduse mõõtmisel kasutatakse järgmisi näitajaid: absoluutne müügimaht, klientide juurdekasv,
Arengutegevuse jätkudes kutsuti seda Windows 4.0-ks või koodnime Chicago järgi. Windows 95 hõlmab esimesena endas Microsoft MS-DOS-i ja sisaldab suuri muudatusi oma eelkäija Windows 3.1 suhtes: enamjaolt parandati graafilise kasutajaliidese omadusi. Windows 95 müüs väga hästi. Juba mõne aastaga sai sellest kõige edukam operatsioonisüsteem. Oli ka kõrvalmõju, ta viis kõik MS-DOS-i baasil elavad operatsioonisüsteemi firmad pankrotti, mille pärast Microsoft hiljem kohtusse kaevati. Umbes kolm aastat pärast kasutuselevõttu tuli järelkäija Windows 98. 4 Windows 95 pilt: 1.4.Windows 98 (koodnimega Memphis) on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem, mille Microsoft laskis välja 25. juunil 1998. Windows 98 on Windows 95 järglane. Mõlemad on hübriidsed 16/32-bitised monoliitsed MS- DOSil baseeruva buudilaaduriga tooted. Windows 98-le järgnes 14
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja p�
SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT Sotsiaalteaduste teaduskond. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA Meeste ja naiste reklaami tajumise iseärasused. Genderi aspektid. TALLINN 2008 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................................................3 I Reklaami ja reklaamipsühholoogia mõiste............................................................5 1.1 reklaamipsühholoogia põhiprobleemid...............................................................6 1.2 Reklaami ajaloost................................................................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"......................................
EESTI TÖÖTUKASSA ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 3 1. KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 4 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED .................................................................................................. 4 3. ÄRIIDEE .................................................................................................................................... 4 4. VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID ................................................................................. 4 4.1 Visioon ..................................................................................................................................... 4 4.2 Missioon ..................................................................
Majandus Teadused 1) investeeringute käsitlus ökonoomikas 2) ökonoomika kaheastmelisus 3) institutsioonide juhtimise (kujundamise) põhimõtted, sh nirvaana-lähenemise vältimine 4) koostöökasude allikad ja vormid Ökonoomika · ökonoomika on teadus, mis uurib inimeste käitumist oma eesmärkide saavutamisel nappide alternatiivselt kasutatavate vahenditega (Käesoleval juhul ei ole ökonoomika põhiprobleemiks valitud majanduse tehniline, vaid sotsiaalne korraldus) · ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostöö võimaluste ja probleemidega (rõhutatakse tehnilise efektiivsuse probleemide sekundaarsust sotsiaalse dimensiooni suhtes. Ökonoomika on seega teadus ühiskondlikust koostööst, selle võimalustest ja probleemidest. ) · Koostöö (kooperatsioon) on meie jaoks koostegevuse (interaktsiooni) üks (positiivne) variant toob kasu vähemalt
Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteemi olemus Tänapäeva infosüsteem ei koosne pelgalt arvutist ja rakendusprogrammist, vaid sinna lisanduvad: · moodulid organisatsioonisisese ühtse informatsioonistruktuuri ning mõistete toetuseks (andmebaasid, millel on kindel struktuur, ja mille kasutajad mõistavad nendes struktuurides olevaid andmeid üheselt); · tarkvara, mis muudab eritüübilise riistvara kasutatavaks sama rakendusprogrammi jaoks (kasutaja ei pea teadma, kus tema kasutatavad andmed asuvad ja millisel kujul need arvutis on); · vahendid kindlustamaks organisatsiooni andmeedastuse vajadusi (arvutivõrk koos sinna juurde kuuluvate seadmetega). Kogu sellist süsteemi iseloomustatakse "kihilise tordina", milles keskne roll on riistvaral. Iga element selles täidab oma funktsioone, arvestades samal ajal kõikide teiste elementidega
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1. Signaali genereerimine - ja ka edastamine, signaali ühest r teise üle viimine 2. Sünkrroniseerimine - andmevahet
läbirääkimiste vaheajal või avalikus kohas mobiiliga kõneldes. - Andmekandjad saadetakse teele ilma salvestatud andmete asjakohase kustutamiseta. - Dokumendid avalikustatakse veebiserveril, ent enne ei kontrollita, kas need on ikka avalikustamiseks mõeldud. - Valesti hallatud pääsuõiguste tõttu sai üks töötaja võimaluse andmeid muuta, aga ei suutnud hinnata tervikluse kaotsimineku mõju. - Uut tarkvara katsetatakse anonümiseerimata andmetega. Volitamata töötajal avaneb ligipääs kaitstud failidele või konfidentsiaalsele infole. Kuna testväljatrükkide jäätmekäitlust pole piisavalt reguleeritud, võib selline info jõuda kõrvaliste isikuteni. - Kõvaketaste väljavõtmise, laenutamise, remonti saatmise ja kasutuselt kõrvaldamise puhul võivad veel osaliselt puutumata failisüsteemides pöördumatult kustutamata andmed sattuda kõrvaliste isikute kätte.
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sise
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75
File Systemi (NFS), Oracle ostis nad ära 2010. a ORACLE – SQL andmebaasid MACINTOSH – 1978. a Apple teeb algul masina Lisa, töötas hästi aga oli väga kallis, hiljem tegid ümber ja tegid odavamaks ning sellest kasvas välja Macintosh(1984), mis oli esimene edukas hiire ja GUIga PC APPLE JA MICROSOFT TOOTELIINID – Basic, C (1975-), MS-DOS (1981-2004), Win 1- 3 (1985-1996), Office (1983-) Küberkaitse terminid: TURVATEATER - illusoorne turve MALWARE – tarkvara, mis loodud kahju tegemiseks COOKIE – vähene info, mida veebilehed hoiavad sinu arvutis PHISHING – andmepüük, interneripettus (valed e-kirjad ja chatid) SOCIAL ENGINEERING – inimeste manipuleerimine konfidentsiaalse info saamiseks 4. nädal • Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee. PYTHON – 1989
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile
Alje Nohrin Äriplaani koostamine E-kursus Tallinn 2013 SISUKORD Õpijuhis.................................................................................................................................................... 3 1. ÄRIPLAAN............................................................................................................................................. 4 1.1 Äriplaani koostamise vajadus .................................................................................................. 4 1.2 Äriidee leidmine ...................................................................................................................... 4 1.3 Äriplaani struktuur .................................................................................................................. 5 1.4 Kirjutamisstiil .................................................................................................................
Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ootustele/emotsioonidele. Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda edastatakse. Kui inimene saab teate ABC, lisandub denotatiivsele tähendusele ka konnotatiivne (ärevus). Masinaga seda ei juhtu. Küberneetikat huvitavad vaid signaalid. Kuid inimene võtab vastu tähendusi. Märgi liigid (Pierce): 1. Ikoon – taotleb sarnasust objektiga. 2. Index – taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga. 3. Sümbol – märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe. Kood on... • ...sõnumi vorm, keel, kujund, heli... • ...reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel. • Kood kui märkide vaheliste ühildusmisreeglite sätestaja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
