100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katlin05
Õppematerjali autor
PLANEET MAA Planeet Maa. · Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. · Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. · Maad ümbritseb biosfäär, mis koosneb litosfäärist, pedosfäärist, atmosfäärist ja hüdrosfäärist. LITOSFÄÄR · Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. · Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Pedosfäär
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Ta on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune
Planeet Maa Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Teadaolevalt on Maa ainuke planeet, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Päikese süsteem ja seega ka Maa tekkis umbes 4, 6 miljardit aastat tagasi. Maa kaugus Päikesest on 150 miljanit km, Maa läbimõõt on 40 000 km ja pindala on ligikaudu 510 miljonit km2. Maa pind on 71 % ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa. Maal olevad impaktstruktuurid on erosiooni poolt minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinud. Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Planeedid ja Taevakehad referaat õpilane: Andri Suga 4b juhendaja: Edda Köörna september 2009 Marss Marss on päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust.Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus, et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla
VIIS MAAKERA SFÄÄRI Andrei Sorokin 12 Õ. klass Paldiski Gümnaasium Maasfäärid on kihid, mis on erineva tiheduse ja paksusega. Maakera sfäärid Hüdrosfää Litosfäär Pedosfäär Atmosfäär Biosfäär r MIS ON LITOSFÄÄR Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kiviline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfääri all asub astenosfäär, ülemise vahevöö plastsem (kuumem) ja alumine osa. Litosfääri ja astenosfääri piiri määrab käitumine suurel rõhul: litosfäär jääb jäigaks väga pika geoloogilise aja jooksul, mille jooksul ta deformeerub elastselt ja üksnes aeg-ajalt tekivad hapramatesse kohtadesse rikked, aga astenosfäär deformeerub plastselt ja sel moel Litosfääri ülemist osa, milles kokkupuutel atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääriga toimuvad keemilised protsessid, mi
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa on
Maa-tüüpi planeedid Merkuur, Veenus, Marss, Maa . Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüst eemi planeet . Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur t eeb t iiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele vana- kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid