seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks poliitika, moraal. On ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud lendsõna "Mis liig, see liig!" RIIGIMEES SOLON TEATER Teater on sõna, muusika, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette, ballette. Teater on koht teatrietenduste andmiseks. Teater on kunstiliik lavakunst, teatrikunst. Teater on teesklus, tembutus. Kreeka teater VanaKreeka teater oli hobuserauakujuline. Kivist pingiread. Laval oli kolm näitlejat, nendeks mehed. Näidendid olid tragöödilise sisuga ning kreekakeelsed. Teater oli kohustuslik. Kreeka teater Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/kree kalyyrika.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Solon http://et.wikipedia.org/wiki/Teater http://et.wikipedia.org/wiki/Vanakreeka_teater AITÄH!
VanaKreeka & VanaRooma Teatri arhitektuur, näidendid, maskid, vaatemängud. Teatri arhitektuur Rooma teater ehitati lauskmaale, piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga ja olid poolringikujulised. Teatrimaja keskseks kohaks oli kõrge lava, mille ees paiknesid pingiread, taga oli kahekorruseline lavasein.Võttis palju üle kreeklastelt. Kreekas püstitati hoone mäenõlvale, hobuserauakujuliselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Näidendid, Vaatemängud Rooma teatrites mängiti enamasti jämekoomilisi nilbeid ja roppe miime ning
talastiku konstruktsioonisüsteem . Dooria (arhailine) ; Joonia (klassikaline) ; Korintose (helenistlikul perioodil) krüsoelefantiintehnika – kulla- ja elevandiluutehnika- puidust skulptuui kaunistamise tehnika KLASSIKALINE aeg: arhitektuur, templid, teatrid,skulptuur. Karüatiidid – naistekujulised sambad agoraa – turuplats skeene – näitelava ; orkestra – ümar väljak ; theatron – vaatajate pingiread HELLENISTLIK aeg : arhitektuur, skulptuur kvadriig – vanker 4 hobusega Rooma kunst Kuningate ajajärk u 750-510 eKr ; Vabariigi ajajärk u 510-30eKr ;Keisririigi ajajärk u 30 – 476pKr Arhitektuur: sillad, akveduktid, ühiskondlikud hooned, elamud, monumentaalarhitektuur arkaad - kaaristu akvedukt – veejuhe ühiskondlikud hooned : termid, amfiteatrid, templid, foorumid natatio – ujumisbassein portikus – sammaskoda
aprillil sellel aastal vaatamas ühte väga toredat show- etendust ,,Õhtusöök vampiiridega". See toimus Tallinnas Nukuteatris ja sinna viisid mind minu vanemad. Nagu Nukuteatrike kohane oli tegemist etendusega, kus peamist osa etendastid nukud. Tegu oli varietee tüüpi show'ga, kus näitlejad ise ka laulsid. See teatritükk oli minu jaoks väga eriline kogemus. Tegemist polnud selle lavastuse puhul tavalise teatrisaaliga, kus külastajad ridades üksteise kõrval toolidel istuvad, pingiread olid asendatud etiketi kohaselt kaetud pidulike laudadega, mis külastajatele kolmekäigulist õhtusööki võimaldasid. Etendus ise kujutas endast Transilvaania vampiiride varieteeteatrit, kus vaatajad lisaks meelidvale muusikalisele ja tantsulisele etteastele said nautida ka peeneid roogasid. Menüüse kuulus näiteks pardiliha maasika-litsi salsaga ja teised väga peened hõrgutised. ,,Õhtusöök vampiiridega" tegelased olid enamasti inim-nukud ehk siis tegelase jalad
saj. lõpust eKr, iseloomulik hellenistlikule perioodile. Krüsoelerantiintehnika e. kulla-ja elevandiluutehnika-puidust skulptuuri kaunistamise tehnika. Klassikaline:arhitektuur: templid, teatrid, skulptuur. Karüatiidid-naistekujulised sambad. Agoraa-turuplats, vabade kodanike-, kohtu-ja sõjaväekogunemiskoht avaliku elu keskus, agoraat ümbritsesid ametiasutused, templid, kauplused. Kreeka teater: skeene- näitelava, orkestra-ümar väljak, theatron-vaatajate pingiread. Hellenistlik: arhitektuur, skulptuur. Kvadriig-vanker 4 hobusega. Niilus-allegooriline marmorgrupp u. 1.saj. eKr. ETRUSKI KUNST: antefix-lad.k."eest kaitstud" põletatud saist plaat, mis kaitses puidust räästa serva. ROOMA KUNST: Kuningate ajajärk 750-510ekr. Rooma linnriigi kujunemise aeg. Vabariigi ajajärk 510-30ekr. Keisririigi ajajärk 30-476pkr.Via Appia- teeRrooma ja Capua vahel. Arhitektuur- sillad, akveduktid, ühiskondlikud hooned, elamud, monumentaalarhitektuur. Akvedukt- veejuhe
raidkirjaga. 4. Millal ehitati Pont-du-Gard? 1 saj. e.m.a. 5. Mis otstarve oli ehitisel Pont-du-Gard Suur kolmekorruseline akvedukt, tõi linna vett üle Gardi oru. 6. Mis otstarvet täitis Colosseum? Kirjelda selle Ringikujuline, neljakorruseline, mahutas 50 tuhat välimust, mahutavust, korruseid! pealtvaatajat, tõusvad pingiread .Lõbustusasutus, amfiteater, kasutati algul gladiaatorite võtlusteks, hiljem võitlusteks loomadega.. 7. Mis on Panteon? Milleks ehitatud? Kõigile rooma jumalatele pühendatud tempel. See ehitati, et rahvas saaks seal kõiki rooma jumalaid kummardamas käia. 8. Kirjelda selle sisekujundust ehk interjööri
Päris palju on ühist, kuidas samas ka päris palju on muutunud ja muutub veelgi. Siiski ju, mida aeg edasi, seda arenenumad riigid on ja väga palju tuleb uut juurde. Kuid mida on siis kaasa toonud antiikkirjandus Euroopa kultuurile ja kuidas on see seda kultuuri mõjutanud? Antiikteatrist on tänasesse teatrisse päris palju edasi kandunud. Antiikteatri algus on seotud usutseremooniaga ning etendusi hakkati etendama juba 2500 aastat tagasi. Tänases teatris on tõusvad pingiread ja lava, mis iseloomustas ka antiikteatrit. Antiikteatris kandsid näitlejad maske, praegu aga pandakse näitlejatele grimm peale ja ongi hea . Algne zanr antiikteatris oli tragöödia. Tragöödia tekkis siis, kui Aristoteles eraldas eeslaulja koorist. Antiikajas ei pruukinud tragöödia lõpud õnnetud olla. Ka tänasel ajal on üheks zanriks tragöödia, kuid nüüd on selle lõpud tõesti õnnetud. Peale tragöödiat kujunes antiikajas Atika komöödia
kaunilt kujundatud kivimüüriga komöödiaid *laval oli nii koor kui ka orkester *koor kadus näidenditest *etendused olid mõeldud eelkõige *näitlejad olid mainega kodanikud *keskseks kohaks oli kõrge rahvale *näidendis etendati peamiselt lavapoodium mille ees paiknesid * olid nn"VIP"-kohad mingit konflikti ja dialoogiga tõusvad pingiread edasiantavat tegevust *lavatehnika, dekoratsioonid, *peeti dionüüsiaid butafooria ja kostüümid olid heal *Näitlejatel olid emotsioonideks tasemel ees näomaskid *publiku jaoks olid varikatused, puuviljamüüjad ja lõhnadusid *kaovad maskid
Selline hiigellinn vajas ka puhast vett , mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid -akvedukte. Veejuhe Pont du Gard Lõuna-Prantsusmaal. Selle kõrgus Gard`i jõe kohal ulatub 50 meetrini. Roomlased armastasid vaatemänge, mis mõnikord olid üpris verised. Elukutselised võitlejad e.gladiaatorid võitlesid pealtvaatajate meeleheaks omavahel või metsloomadega, mõnikord isegi elu ja surma peale. Igas linnas asus selle tarbeks ehitatud areen ehk amfiteater, kus pingiread astmetena ülespoole tõusid. 1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum,mis pidi mahutama üle 50 000 pealtvaataja. Sellise hiigelehitise rajamine sai võimalikuks ainult kaarte ja võlvide ladumise oskusele. Väljast on näha kolm korrust kaari, mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid. Igat korrust kaunistavad kreeka arhitektuurist tuletatud dooria, joonia ja korintose poolsambad. Neljandat, ilma avadeta seina, katavad pilastrid.
jõgede. Rooma linnad vajasid hulgaliselt vett ja selle juhtimiseks ehitati veejuhtmeid, mis toetusid kõrgetele kaaristutele. Betoonist oli võimalik ehitada linnamüüre ja kuplitega võis katta suuri ruume. Ühiskondlikest hoonetest olid kõige olulisemad termid ja amfiteatrid. Termides olid higistamisruumid, basseinid ja suured saalid. Roomlased armastasid vaatemänge, mis olid tihti väga verised. Gladiaatorite võitlusteks ehitati areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Inimeste lõbustamine oli tähtis ja 1.saj ehitati Roomas suurim amfiteater Colosseum. See oli nelja korruseline ja mahutas üle 50 000 vaataja. Iga korrus mõjus alumisest kergemana. 1 korrusel olid dooria sambad, 2 korrusel joonia, 3 korintose ja 4 pilastri taolised poolsambad. Peamise tugevuse andsid kaared. Templitel oli sügav sammastele toetuv eeskoda, aga seinu liigendasid poolsambad, millel puudus konstruktiivne tähtsus. Omapärane oli triumfikaar
Ühtset Kreeka riiki ei tekkinudki, ometigi tundsid kreeklased ennast ühtse rahvana. Kreeklaste usund oli polüteistlik oli mitmeid jumalusi. Jumalaid kujutati nii välimuselt kui käitumiselt inimesesarnasena. Kreekast on ka pärit ka sportimine (esimesed olümpiamängud 776 e.Kr.). Kõrgelt hinnati ka vaimse kultuuriga tegelemist. Kujunes välja filosoofia ja teaduste alged, kirjandus ja teatrikunst. Vana-Kreeka vabaõhuteater oli iseloomulik ehitis. Vaatajate pingiread (theatron) olid raiuti hobuserauakujuliselt looduslikust mäenõlvast ja piirasid all asuvat ümmargust väljakut (orkestra). Orkestra taga oli eriline ehitis skeene, kust ilmusid välja näitlejad. Hiljem arenes sellest keeruline sammastega ehitis, näitlemine koondus selle eelduva osa- proskenioni- katusele. Kreeka kunst arenes välja u. Aastaks 600 e.Kr. Järgnes kolm perioodi: templite liigid 1. Arhailine e. vana aeg 600-480 e.Kr. 2. Klassikaline e
kultuuri aluseks olnud piibel ja kreeka müüdid ning nende tuletised läbi teiste kultuuride. See väljendub selgesti näiteks kunstis ja arhitektuuris kuulsas, Venemaal Peterburi lähedal asuvas Peterhoffis, kus kogu purskkaevude ja kujude süsteemi aines on võetud otse Vana-Kreekast. Mõjutusi võib leida ka mujalt. Näiteks kogu teater pärineb Vana-Kreekast, kus kasvõi teatriplats ehitati kindla plaani järgi: lava oli madalamal ja seda ümbritsesid poolkaares tõusvad pingiread, mis olid mõeldud publikule. Praktiliselt sama plaani järgi on rajatud tänapäevalgi kasutusel olevad laululavad ja vabaõhu näitekohad ning teatridki põhinevad taolisel paigutusel. Juba vanad-kreeklased teadsid, kuidas on kõige otstarbekam. Sport on alati olnud tähtsal kohal ja ühendanud rahvaid. Sporti tehakse nii lõbu, treeningu kui võistluse ja enese kehtestamise pärast. Seda tehti ka Vanas-Kreekas. Seal oli spordi tippsündmus iga nelja aasta tagant peajumal Zeusi auks
terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil). ROOMA TRAGÖÖDIA Rooma tragöödia kohta on vähe teada. See koosnes dialoogidest ja aariatest(esitas tavaliselt laulja, kuid seda võis teha ka instrument)koor puudus. ROOMA TEATER Ehitatud lauskmaale. Ümbritses kujundatud kivimüür. Näidendites puudus koor, millega seoses polnud enam vajadust orkestra järele. Teatri keskne koht oli kõrge lavapoodium, mille ees tõusvad pingiread, taga kahekorruseline sein. Lavatehnika heal tasemel, samuti dekoratsioonid, butafooria(matkised, järeletehtud esemed ehtsate asemel teatrilaval v vaateaknal) ja kostüümid. Näitekirjanikud Plautus, Terentius Filosoofid Caesar, Cicero Luuletajad Horatius ,, Carmina" ja Vergilius ,,Bucolica" MÕISTED Sofistpalgaline õpetaja, väitleja Reetorkõnemees, kõnekunsti õpetaja antiikajal Retoorikakõnekunst, kõnekunstiõpetus; ilukõne Stroof salm, luuleteose osa Eleegiakaebelaul
jaoks, avalasid nii Plautuse kui ka Terentiuse komöödiad tohutut mõju palju hilisema ja erineva aja draamakirjanikele. Rooma teatrid erinesid paljus kreeka omadest: nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Koori kadumisega katkes ka viimane side ditürambiga ja orkestrat enam ei vajatud. Seepärast oli Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees paiknesid pingiread, taga oli aga keerukalt väljaehitatud, tihti kahekorruseline lavasein. Meie ajaarvamise esimesteks sajandieks oli rooma teatreid ehitatud kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal ning Põhja-Aafrika kolooniais. Publiku jaoks püstitati varikatuseid, rahvast teenindasid puuviljamüüjad ja palavatel päevadel lõhnaveedusid. Ometi olid need teatrid vaid ilusad tühjad kestad, kus vaatajaile pakuti surevat kunsti. Rooma teatrites mängiti
VANAKREEKA KUNST Kreekast on pärist sportimise ja olümpiamängude traditsioon, tähtsal kohal olid ka kirjandus ja teatrikunst. Vaimse kultuuriga tegelemist hinnati Kreekas väga kõrgelt. Teatrikunst kasvas välja jumal Dionysose austamise pidustustest. Teatrietendusi korraldati vabas õhus, kus vaatajate pingiread olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast. VANAKREEKA USUND Usund oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kreeklased uskusid, et jumalad on inimesetaolised, nii kehalt kui ka vaimult. Jumalatega võis suhelda iga inimene. JUMALATEGA SUHTLEMISE KOHAD: Templid, mille altarile toodi jumalatel ohverdusi Oraaklid, kus inimesed käisid oma küsimustele vastuseid saamas. Kreeka kunst arenes välja 600 e.Kr., mis jagunes kolme perioodi:
Ateena Akropol Kõige tähtsam ehitis Akropolil on jumalanna Athenale pühendatud tempel Parthenon. Tuntuid ehitisi Akropolil: Nike temple Erechtheion karüatiidid Hellenistlik arhitektuur Ehituskunstis said ülekaalu ilmalikud hooned: raamatukogud, teatrid, lossid, koolid, kauba-ja kohtukojad jne. Teater Teatrid asusid vabas õhus, kõigis suuremates linnades. Theatron – vaatajate pingiread. Orkestra – ümmargune väljak, kus esinesid laulev ja tantsiv koor. Skeene – ehitis, kust ilmusid välja näitlejad. Proskenion – skeenest eenduv osa, kus esinesid näitlejad. Skulptuur Domineeris vabaplastika. Skulptuurid meieni jõudnud kahjustatuna. Täiesti terveid originaalteoseid on säilinud vähe. Materjalid – marmor ja pronks. Kuulsamaid kreeka kujusid tuntakse roomlaste koopiate järgi
spartalaste kujutamine, sõdalased. · Mausoleum: hauakamber, suur kõrge ehitis. Ümbritsesid reljeefid Hellenistlik ajajärk: · Skulptuur: hakatakse kujutama ärevust, tundeid ja liikumist. Naturalistlikumad figuurid ja portreed. Tuntumad tööd: ,,Sanothake Nike", ,,Farnese härg", ,,Laokoon" · Arhitektuur: Pergamoni altar varem asus väljas, nüüd siseruumis. Väike- Aasias. Ehitati amfiteatreid alla orgudesse. Teatrid olid väga suured ja pingiread asusid mäenõlvadel. Mahutas ~10 000 pealtvaatajat. · Maalikunst: kasutati vahavärve. Maaliti kas puidule või kivitahvlitele(pole säilinud ühtegi maali). Säilinud vaasimaalid(punase- ja mustafiguurilised). Punasefiguuriliste puhul on kasutatud põletatud savimassi. Kaunistusteks ja mingite lugude jutustamiseks figuurid ja ornamendid(vanim meander). Vaase kasutati erinevateks puhkudeks, nt teravilja või veini hoidmiseks. Rooma Arhitektuur:
maale laskuda. 4. Theatron- vaatamispaik. Paiknes poolringis ümber orkestra. Kreeka Ehitati mäenõlvale, eredavärvilised rüüd, kõrged jalatsid(koturn), maskid, mehed, templi lähedal, etendused tasulised, megasuured teatrid, kohustuslik, peakatted, kutselised näitlejad Aischylos, Sophokles, Euripides, Sokrates, Platon, Aristoteles Rooma Lauskmaal, piirati kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga, orkestrat polnud vaja koori lahkumiseks, lavapoodium, tõusvad pingiread, kahekorruseline sein, heal tasemel lavatehnika, dekoratsioonid, kostüümid, varikatused, puuviljamüüjad, lõhnadusid Caesar, Cicero, Vergilius
Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Klassikaline ilu: korrastatud tervik, millest ei saa midagi ära võtte ega juurde panna. Hellenistlik arhitektuur Ehituskunstis said ülekaalu ilmalikud hooned: raamatukogud, teatrid, lossid, koolid, kauba- ja kohtukojad jne. Teater Teatrid asusid vabas õhus, kõigis suuremates linnades. Theatron – vaatajate pingiread, tavaliselt välja raiutud looduslikust mäenõlvast. Orkestra – ümmargune väljak, kus esinesid laulev ja tantsiv koor Skeene – Ehitis, kust ilmusid välja näitlejad Proskenion – skeenest eenduv osa, kus esinesid näitlejad. Skulptuur Skulptuurid meieni jõudnud kahjustatuna Täiesti terveid originaalteoseid on säilinud vähe. Materjalid – marmor (tükid küljest murdunud), pronks (sulatati hiljem ümber).
Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri ruume ja katta need silindervõlviga. Et saavutada ümar lagi, ehitati kuppel. Igas Rooma linnas pidi olema foorum, mis on kohtu- ja koosolekuväljak. Foorumi kõrval asetses ka kohtuhoone basiilika, mille järgi hakati ehitama hiljem kirikuid. Tähtsaimad ja kõige kuulsamad Vana-Rooma ehitised on nt Rooma Panteon, Colosseum ja Carcalla termid. Colosseum on aga oma aja kõige suurem amfiteater. Amfiteatris tõusevad reeglina pingiread astmetena üles ja seal viidi läbi rahva koosolekuid ja meelelahutustegevusi. Roomast sai alguse ka triumfikaarte püstitamine. Need püstitati kuulsate väejuhtide auks ja kaeti reljeefidega. 11. Rooma Pantheon 12. Colosseum 13. Carcalla termid Skulptuur Kõige tuntumad skulptuurid Roomas olid portreeskulptuurid ja ajaloolised reljeefid. Portreesid püüti kujutada väga täpselt, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid
hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega halb ja mõttetu. Vana-Kreeka teater oli hobuserauakujuline. Seal olid kivist pingiread. Näitlejateks olid mehed. Teatrit käisid peaaegu kõik vaatamas, vaesed võisid odavamalt või tasuta tagaridadest vaadata. Teater kaotas hellenismiperioodil oma senise tähtsuse. Jätkus küll tragöödiate ja komöödiate kirjutamine, kuid nende traditsioonilised teemad vahetusid. Esiplaanil oli luule. Klassikalises Kreekas toimusid etendused millegi auks ning toimusid päise päeva ajal kuuma päikese all. Näidendid olid tragöödilise sisuga ning kreekakeelsed
Ristvõlv (toetuv vaid nelja nurka) ja silindervõlv ristkülikukujulise jaoks, kuplid ümmarguste ruumide tarbeks. Tellised ja betoon, kaunistamiseks vooderdati ka muuga nt marmor. Loodi sillutatud teid. Leiutati kivist sillad. Ehitati akvedukte. Tõetusid vahepeal suurtele kaaristutele. Betoonist müüridega ümbritseti linnu. Võlvide ja kuplitega kaeti suuri ruume. Termid ehk saunad-higistamisruumid, basseinid, suured saalid olesklemiseks. Amfiteatrid-areenid, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Suurim oli Colosseum (80 sissepääsu, 50000 vaatajat). Kaarte ja võlvide meirterlikkus. Poolsambad välisseinal seina liigendamiseks: 1. Korrus-dooria;2. Korrus-joonia;3. Korrus-korinthose; 4. Korrus pilastrid. Muutsid visuaalselt tugevamaks, kuigi poolsambad ei mõjuta. Templitele eeskujuks kreeka ja etruski templid. Templid kõgel alusel, trpiga vaid ühel kitsamal küljel, poolsammastega seinad, sammastel eeskoda. Triumfikaar-ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kiviseina jupp
Oluline poiste sõjaline ettevalmistus 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 776 eKr, olümpiamängud 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 338 eKr, Chaironeia lahing makedoonlaste vastu 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! Teatrid teater sai VKst alguse, tänapäevani kultuurne koht, tõusvad pingiread, tragöödiad/komöödiad, keskmes näiteplats Olümpiamängud samuti tänapäevani oluline sündmus, lisaks meestele nd ka naised, riides; võistlusalad, võitjate nimed nimekirjas, 4a tagant 3 sambastiili dooria, joonia, korintose; annavad palju arhidektuurile jne juurde Filosoofid Sokrates/Platon/Aristoteles, nende tõekspidamisi jne kasutatakse tänapäevani Herodotos alustas ajaloo uurimisega, raamar ,,Historia" 8
Mütoloogiast eraldus kirjandus ja tetrikunst. Teatrikunstist arenesid välja dionüüsiad. Teatrid olid rajatud äenõlvale, vabas õhus. Nt: Epidauose teater, 4. saj keskpaik eKr, mahutas u 10 000 pealtvaatajat 1.Orkestra e lava 2.Porskenion e esinemise koht (katuse taoline) 3.Skeene e riietusruumide koht, keerukas ehitis 4.Theatron e pingiread Teatrite juurde rajati ka teisi kohti, askleepius-haigla (arstiteaduse jumala Asklepioni järgi) Kreeka kunst kujunes välja u aastaks 600 eKr ja eristus 3 perioodi: 1.Arhailine 600-480 eKr 2.Klassikaline 480-323 eKr 3.Hellenistlik 323 eKr-30 pKr ARHITEKTUUR: pemine ülesanne oli ehitada templeid, eeskujuks megaron. Materjalideks puu ja
otsaseinas cardo, cardus ehk cardus maximus, linna peamine(-sed) põhja-lõunasuunaline põiktänav (- vad), kus tavaliselt kaubitseti carnareum - laohoone liha hoidmiseks (mitm. carnarea) castrum, castra militaarlinn, sõjalaager või kindlus, Roomas ruudukujulise põhiplaaniga, kindlustatud muldvalli (agger), vallikraavi (fossa) ja palissaadiga (vallum). Algselt ajutised või suveks, hiljem paiksed. cathedra seljatoega tool, troon cavea auditoorium, pingiread Rooma teatris cenaculum väike üürikorter linnas, ka väike söögiruum Rooma elamu ülemisel korrusel cloaca - kanalisatsioonikanal colonia vallutatud maale rajatud esmane tugipunkt columbarium peamiselt maa alla ehitatud ruumid tuhaurnide hoidmiseks, hauakamber compluvium aatriumi laes olev neljakandiline avaus, kust vihmavesi jm sademed valgusid impluviumi cubicula puhketuba, magamistuba Rooma elamus cubile voodi Rooma magamistoas cucina - köök Rooma elamus
5 Vana-Rooma teater Rooma teatrid erinesid paljus kreeka omadest: nad ehitati mitte mäeküljele vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Kreekas olid hobuseraua kujulised teatrid, Roomas poolringikujulised. Koori kadumisega orkestriat enam ei vajatud. Seepärast oli rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees paiknesid pingiread, taga oli aga keerukalt välja ehitatud , tihti kahekorruseline lavasein frons scaene. Rooma lava oli ilmses suguluses lihtsate ajutiste poodiumitega. Meie ajaarvamise esimeseks sajanditeks oli rooma teatreid ehitatud kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal, ning Põhja-Aafrika koloonias. Publiku jaoks püstitati varikatused, rahvast teenindasid puuviljamüüjad. Ometi olid need teatri ilusad surevad kestad , kus vaatajale pakuti surevat kunsti
savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni mis piiritlesid detaile. · 6 sajandi lõpus võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Hakati musta krundiga katma kujutiste tausta. Figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Kujutised muutusid ruumilisemaks · 5sajadni algul eKr hakasid sina ja tahvlimaalijad veenvamalt looma kolmemõtlelisi illusioone tasapinnal. Theatron- vaatajate pingiread Orkestra hobuserauakujuliselt asuv ümmarguneväljak orus, kus esinesid koor ja tantsijad. Skeene ehitis, kust ilmusid välja näitlejad Krepidoma maapinnas kahe-kolme astme võrra kõrgem alus, milles seisab tempel. Stülobaad krepidoma ülemine aste. Entaas paisutus tüves. Kannelüürid kitsad püstvaod Naos sammaste taga asuv, risttahukakujuline kivist seintega ruum Kassetid nelinurksed süvendid naose laes.
mõju palju hilisema ja erineva aja draamakirjanikele. Rooma teatrid erinesid paljus kreeka omadest: nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Koori kadumisega katkes ka viimane side ditürambiga ja orkestrat enam ei vajatud. Seepärast oli Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees paiknesid pingiread, taga oli aga keerukalt väljaehitatud, tihti kahekorruseline lavasein. Meie ajaarvamise esimesteks sajandiks oli rooma teatreid ehitatud kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal ning Põhja-Aafrika kolooniais. Publiku jaoks püstitati varikatuseid, rahvast teenindasid puuviljamüüjad ja palavatel päevadel lõhnaveedusid. Ometi olid need teatrid vaid ilusad tühjad kestad, kus vaatajaile pakuti surevat kunsti. Rooma teatrites mängiti enamasti
samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Silindevõlv Ristvõlv Amfiteater Amfiteatris on pingiread astmetena ülespoole tõustes. Siin toimusid etendused Termid Termid olid avalikud saunad, kus käisid mehed.
15) Caesar: „Märkmed Gallia sõjast“ – ajalooline kirjandus. Cicero: kõnekunst, kõneõpetuses tähtis roll Õp lk 53 Rooma teatreid ei ehitatud mäeküljele, vaid lauskmaale ja piirati kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Näidenditest koori kadumisega polnud enam vajadust orkestra järele. Rooma teatri keskne koht oli kõrge lavapoodium, mille ees paiknesid tõusvad pingiread ja kahekorruseline sein. Lavatehnika oli heal tasemel, samuti dekoratsioonid, butafooria ja kostüümid. Publiku jaoks püstitati varikatused, rahvast teenindasid puuviljamüüjad ja palava ilmaga töötasid lõhnadušid. Kutselistesse näitlejatesse suhtuti Roomas põlglikult. Kui Kreekas olid näitlejad hea mainega kodanikud, siis Roomas seostus näitlejakutse paljude kodanikuõiguste kaotusega. Ka
toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja -Näiteks Ateena teater mahutas 17000 tuhat olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud pealtvaatajat. kivimüüriga. Koori kadumisega orkestrat -Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, enam ei vajatud. Rooma teatrimaja keskseks pealtvaatajate kohad ja skeene. kohaks kõrge lava, mille ees pingiread, taga oli aga väljaehitatud keerukas lavasein. -Lavatehnika oli hea, samuti dekoratsioonid ja kostüümid. -Rahvaste jaoks püstitati varikatused ja rahvast teenindasid puuviljamüüjad ja palava
Teater Roomas Teater ei saavutanud Roomas sellist populaarsust ja taset nagu Kreekas. Kaua aega ei olnud Roomas ühtegi teatrihoonet. Etendusi korraldati foorumil, näidendid tõlgiti kreeka keelest ja kohandati Rooma oludele. Rooma teatrid erinesid kreeka omadest: nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees pingiread, taga oli aga väljaehitatud keerukas lavasein. Meie ajaarvamise 1 sajanditeks oli rooma teatreid kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal. Publiku jaoks ehitati varikatused. Teatrid olid ilusad tühjad kestad, vaatajatele pakuti surevat kunsti. Ei saa võrrelda varasemate aegadega. Teatrites mängiti enamasti koomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, sisuks purjutamine, ahnus, abielurikkumine. Kreekas olid näitlejateks hea mainega kodanikud, Roomas ei peetud neist enam lugu
2004, lk 276) 2. Teater Roomas Teater ei saavutanud Roomas sellist populaarsust ja taset nagu Kreekas. Kaua aega ei olnud Roomas ühtegi teatrihoonet. Etendusi korraldati foorumil, näidendid tõlgiti kreeka keelest ja kohandati Rooma oludele. Rooma teatrid erinesid kreeka omadest: nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees pingiread, taga oli aga väljaehitatud keerukas lavasein. Meie ajaarvamise 1 sajanditeks oli rooma teatreid kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal. Publiku jaoks ehitati varikatused. Teatrid olid ilusad tühjad kestad, vaatajatele pakuti surevat kunsti. Ei saa võrrelda varasemate aegadega. Teatrites mängiti enamasti koomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, sisuks purjutamine, ahnus, abielurikkumine. Kreekas olid näitlejateks hea mainega kodanikud, Roomas ei peetud neist enam lugu
Rooma kividega sillutatud teed on säilinud tänaseni. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada kivist sildu üle jõgede. Vee juhtimiseks ehitati veejuhtmeid, mis toetusid orgude ja jõgede ületamisekohas kõrgetele kaaristutele. Ühiskondlikest hoonetest olid tähtsaimad saunad ja amfiteatrid. Termides olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomas ehitati üle terve riigi areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Esimesel sajandil ehitati neist võimsaim: Colosseum. Colosseum moodustab ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu. See pidi mahutama üle 50 000 vaataja. Ehitis tundub, et sõltub poolsammastest, aga tegelikult toetub kõik vaid kaartele ja võlvidele. Selline konstruktsiooni ja välisilme erinevus muudab rooma arhitektuuri teistsuguseks kui egiptuse ja kreeka arhitektuuri. Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid. Templil oli sügav sammastele
Esimene maantee ühendas Roomat lõunas oleva Via Appia-ga. Ehitati ka sildu üle jõgede. Veejuhtmeid, mis tõid puhast vett mägiallikatest või järvedest. betoonist müüridega kaitsti linnu. Ühiskondlikest hoonetest olid tähtsamad saunad termid. Termides olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased armastasid ka vaatemänge. Areenid neid ümbritsesid tõusvad pingiread. 1. Sajandil ehitati Roomas suurim, Colosseumiks nimetatud amfiteater. Seal kasutati palju kaari ja võlve. Sellel oli 80 sissepääsu. Mahutas üle 50000 vaataja. Väljaspoolt oli näha kolme korrust kaari. Poolsambaid kasutati välisseina liigendamiseks. Alumisel korrusel olid dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis sambad. Neljandal korrusel olid pilastrid poolsambataolised, kuid õhukesed müüriribad.
kanti kreeka riietust. Kuid fabula togata puhul tegemist rooma ainelise komöödiaga (toogakomöödia), kus kanti rooma riietust. 58. Mille poolest erines rooma teater kreeka teatrist? Rooma teatrid ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Rooma draamas kadus koor ning seetõttu orkestrat enam ei vajatud. Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees pingiread, taga oli aga väljaehitatud keerukas lavasein. Teatrites mängiti enamasti koomilisi nilbeid ja roppe farsse, sisuks purjutamine, ahnus, abielurikkumine. Kui Kreekas olid näitlejad hea mainega kodanikud, siis Roomas ei peetud neist suurt lugu. 59. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos?
Võlv saab katta 4-nurkset ruumi, oli silinder ja ristvõlv Kuppel ümmarguse ruumi katmiseks Ehitusmaterjalid: tellised ja betoon Betooni kasutati võlvide, kuplite, müüride ehitusel, vooderdati tellistega, kividega · Teed · Kaarekonstruktsioonid sillad · Veejuhtmed, nt Pont du Gard Ühiskondlikud hooned: · Saunad, termid, nt diocletianus · Amfiteatrid Colosseum: · Ovaalne suletud kehand, 80 sissepääsu, 50000 vaatajat · 3 korrust kaari, sees pingiread · 3 sorti sambaid, alt poolt dooria, joonia, korintos · Ülemisel korrusel pilastrid poolsambataoline müüririba · Igal korrusel seisuste järgi · Keskel areen, gladiaatorid · Selle all 3 korrust, garderoob · päikesepurjed Templid: · Sügav sammastele toetuv eeskoda, poolsambad Triumfikaared: nt Constantinuse triumfikaar · 1 või 3 kõrge kaaravaga massiivne kivisein, monument · Püstitati sõjaliste võitude auks
Ehitatud 1868- 69 iseseisvunud eesti linnakoguduse tarbeks. Esimene projekt 1876 jäi kinnitamata. Ehitati Peterburi Arhitektide Seltsis korraldatud konkursi võitnud Schröteri projekti järgi veidi muudetud kujul 1882-84. Kiriku pühitsemine toimus 1884. aasta 16. septembril. Läänetorni ülaosa ja kiiver 1903.aastal. Põhiplaanilt ruudule lähenev kuju lähtub kavandatud ruumiplaneeringust, kus harvaesinevalt läänes paiknevat altarit pidi kolmest küjest ümbritsema pingiread, mis lõpuks jäid siiksi realiseerimata. Idaküljele lisati kitsas polügonaalne apsiid, millega külgnevad käärkambrid. Läänes on tugev neljakandiline torn, sellega liituvate tepikodade ja muude abiruumidega. Väliskujundust ilmestavad nurgatornikesed ning pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid kontraforssid. Neogooti vormides interjööris kannavad saledad metallsambad avatud toolvärgiga lage ja kahekorruselisi vääre. 1818 Siilivask, M
kirjanduses? 57. Mis on fabula palliata ja fabula togata? Fabula togata Tegelased astuvad üles rooma riietuses Fabula palliata draamateos kus tegelased esinevad kreeka riietuses. 58. Mille poolest erines rooma teater kreeka teatrist? Rooma teatrid erinesid kreeka omadest: nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees pingiread, taga oli aga väljaehitatud keerukas lavasein. Meie ajaarvamise 1 sajanditeks oli rooma teatreid kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal. Publiku jaoks varikatused: Teatrid olid ilusad tühjad kestad, vaatajatele pakuti surevat kunsti. Ei saa võrrelda varasemate aegadega. Teatrites mängiti enamasti koomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, siuks purjutamine, ahnus, abielurikkumine. Kreekas näitlejateks hea mainega kodanikud, Roomas ei peetud neist enam lugu. 59
Tegelased astuvad üles rooma riietuses (toogades). 58. Mille poolest erines rooma teater kreeka teatrist? 12 Nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees pingiread, taga oli aga väljaehitatud keerukas lavasein. Meie ajaarvamise 1 sajanditeks oli rooma teatreid kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal. Publiku jaoks varikatused: Teatrid olid ilusad tühjad kestad, vaatajatele pakuti surevat kunsti. Ei saa võrrelda varasemate aegadega. Teatrites mängiti enamasti koomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, siuks purjutamine, ahnus, abielurikkumine. Kreekas näitlejateks hea mainega kodanikud, Roomas ei peetud neist enam lugu.
Mükeene kujutav kunst ei olnud nii olmapärane kui arhitektuur , vaid jäi põhilist sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel oli sealne tarbekunst nt. Kullassepatöö, keraamika. Eriti ei ole surmajärgset kultust. Kungate ringhaud Kreetal pole, Mükeenel on. Terrakota põletatud savist skulptuurid. Kreetalased on osavamad maalijad. 6. Kreeka arhitektuur. Jumalad Kreekalastega väga sarnased. Naistel polnud sõnaõigust.Kreeklaste teater vaatajate pingiread theatron olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast ja piirased ümmargust väljakut orkestrat. Orkestri taga oli skeene, kust ilmusid näitlejad. Hiljem arenes skeene sammastega ehitiseks ja näitlejate esinemine koondus selle eenduva osa katusele. Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 e.Kr ja edasi järgnes 3 perioodi. o Arhailine 600-400 e.Kr o Klassikaline e. Õitseaeg 480-323 e.Kr o Hellenistlik e. Hiline 323 e.Kr 30 p.Kr
hoonete puhul loodusliku kiviga, nt marmoriga. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada kivist sildu üle jõgede. Vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linna ehitati veejuhtmeid, mis toetusid orgude ja jõgede ületamise kohas kõrgetele kaaristutele. Ühiskondlikest hoonetest kõige tähtsamad olid saunad (termid) ja amfiteatrid. Roomlased armastasid vaatemänge, selleks ehitati kogu Rooma riigis areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. 1.saj ehitati Roomas suurim Colosseumiks nimetatid amfiteater. See sai võimalikuks kaare ja võlvi meisterliku kasutamisega. Colosseum moodustab ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu ja see mahutas kuni 50 000 pealtvaatajat. Kreeka sammastest tuletatud poolsambaid oli tarvis hiigelhoone väliseina liigendamiseks. Alumisel korrusel on need dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Neljandal, umbsest seinast koosneval
annaabi.ee 
