Antiikkirjandus (0)

Antiikkirjandus kui Euroopa kultuuri mõjutaja
8.sajand eKr kuni 5.sajand pKr on olnud antiikaeg . Antiikaeg Euroopas hõlmab Vana-Kreekat ja Vana- Roomat . Seal on tekkinud ka kõige vanimad kirjandused, mis on olnud Euroopa kultuuri mõjutajaks. Kuid tekib küsimus, millega on antiikkirjandus mõjutanud Euroopa kultuuri?
Antiikajast on tegelikult päris palju kandunud tänasesse päeva. Päris palju on ühist, kuidas samas ka päris palju on muutunud ja muutub veelgi. Siiski ju, mida aeg edasi, seda arenenumad riigid on ja väga palju tuleb uut juurde.
Kuid mida on siis kaasa toonud antiikkirjandus Euroopa kultuurile ja kuidas on see seda kultuuri mõjutanud? Antiikteatrist on tänasesse teatrisse päris palju edasi kandunud. Antiikteatri algus on seotud usutseremooniaga ning etendusi hakkati etendama juba 2500 aastat tagasi. Tänases teatris on tõusvad pingiread ja lava, mis iseloomustas ka antiikteatrit. Antiikteatris kandsid näitlejad maske, praegu aga pandakse näitlejatele grimm peale ja ongi hea .
Algne zanr antiikteatris oli tragöödia. Tragöödia tekkis siis, kui Aristoteles eraldas eeslaulja koorist. Antiikajas ei pruukinud tragöödia lõpud õnnetud olla. Ka tänasel ajal on üheks zanriks tragöödia, kuid nüüd on selle lõpud tõesti õnnetud.
Peale tragöödiat kujunes antiikajas Atika komöödia. Komöödia kasvas välja pilkelauludest ning lauljad olid ainult mehed. Komöödia oli pilkelikine ja mõnitav ning juurde toodi ka nimed. Ajamöödudes koor taganes ning jäi laulma vaid vahelaule. Komöödia muutus muinasjutulisemaks- parodeeriti müüte ja igapäevast elu.
Hiljem kujunes Uus Atika komöödia, kus taandus müüt ja muinasjutt ning kujunesid välja stereotüüpsed karakterid. Need olid kindlad rollid, mis läbisid etendusi.
Igasugused kangelaseeposed ja müüdid on kandunud Euroopa kultuuri. Väga palju on jutte kreeka jumalatest ja nende tegudest, kes mida lõi ja kes on kelle jumal või jumalanna. Nendest kuuleme me päris tihti. Televiisorist oleme näiteks paljud näinud filmi „Trooja sõda“ , mis pajatab ka paljudest kreeka müütidest ja üleüldse antiikajast. Ka koolis õpetatakse õpilastele antiikkirjandust ja vist ikka sellepärast, et see on mõjutanud tänast kultuuri. Näiteks räägitakse pimeda lauliku Homerose teostest „Iliasesest“ ja „Odüsseiast“. Nendes räägitakse müütidest ja neid lugedes , saame natukene aimu varasemast ajast.
Antiikajal leidus väga häid kirjanikke- Cicero , Sokrates, Trentius, Demokritos ja paljud veel. Paljud neist on kuulsad oma tsitaatidega. Näiteks Cicero on öelnud, et inimene on tihti iseenda suurim vaenlane . Tsitaate lugedes, hakkavad inimesed neid arutama ja leiavad, et nii see tõesti on.