PÕLETUS Anu Grents 2015 Põletused • Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põletused • Mida tugevam valu, seda pindmisem(väiksem) põletus, • Mida nõrgem valu, seda sügavam põletus, • Ohtlik on suur vedeliku kadu (villid põletuse kohal), • 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Põletused • Põhjused • Kõrge temperatuur • Kuumad vedelikud, aur, vahad, õlid • Lahtine tuli • Elekter • Päikese UV jt kiirgused • Kemikaalid Põletused • I astme põletus Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse.
sarnastest luudest, aga erinevus on nende ülesandes) lootelise arengu võrdlused(arengu algetappidel on looted üksteisega sarnased,biogenet.reegel) molekulaarbiloogilised võrdlused(mida lähemad on liigid,seda sarnasemad on nende valkude koostisk DNA nukleotiidide järjestus.N:inimene,simpans) Ev.tõendid:homoloogilisus(inim.käsi,linnutiib-sarnane ehitus,erinev funktsioon)paleontoloog.leiud(varasemate organismide kivistised.mida pindmisem seda keerulisem.mida vanem seda lihtsam org.rudimendid(evol.käigus vajalikud,enam ei.Inim:silmahambad,karvkate,ussripik.Kunagi oli õhine eellane)embrüogenees(läbitakseliigi evol.arengu e.fülogeneesi etapid.pogen reegel)konvergents(N:voolujoonelisus delfiinil,hail) Hulkraksus:-rakkude eristumine kudedeks,organiteks.-kujunes org.sisene tööjaotus-püsiv sisekeskkond. Selgrogsete kohastumised:-hingamine kopsudega,kehasse õhuhapnik.-kehasisene viljastumine.-arenenud liikumisorganid.
ahenemise oht ja takistatud röha väljaköhimine. Parem bronh on justkui trahhea jätkuks ja seetõttu on võõrkehade sattumisoht paremasse bronhi küllaltki suur. Kopsud - hea verevarustusega Kapillaarid ja lümfipilud on laiemad kui täiskasvanul võrreldes täiskasvanuga lapsel on kopsudes suhteliselt palju verd ja vähe õhku. See on eelduseks vedeliku kogunemisele kopsudesse turse korral. Kuna rindkere liikuvus on väiksem ja hingamine seetõttu pindmisem, tekivad kergemini kopsupõletikud. Kopsupõletik põhjustatud pneumokoki poolt. Kopsukelme ehk pleura on väga õhuke ja pleura õõs on kergesti väljavenitatud, juhul kui pleuraõõnde on vedelik välja kogunenud. See põhjustab omakorda põhjustab survet südamele ja veresoontele, see võib neid normaalsest asendist kõrvale nihutada. Hingamisakt ja selle osad, mehhanism Hingamisakti osad: 1) Väline ehk kopsuhingamine st õhu liikumist atmosfäärist kopsu alveoolideni
ole võimalik seda peatada! Ära püüa midagi talle suhu panna! Vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba! Krambihoo möödudes keera ta küljele! Põletus Põletus on organismi termiline kahjustus. Vastavalt põletuse suurusele, tekivad laguproduktid nahas, mis sattudes vereringesse häirivad südame- ja hingamiskeskusi, tekitades sokiseisundi. Põletusastmeid on kolm: I staadium punetav nahk, turses, tugev valu · Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus. II staadium valkja vedelikuga täidetud villid, punetus, valu III staadium sinakas-mustjas nahk, valu ei pruugi tunda, villid täidetud vereseguse vedelikuga, sokk. II aste III aste Kasutatud kirjandus www.google.ee www.roosoja.ee Esmaabi abc
Ära püüa midagi talle suhu panna! Vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba! Krambihoo möödudes keera ta küljele! Põletus Põletus on organismi termiline kahjustus. Vastavalt põletuse suurusele, tekivad laguproduktid nahas, mis sattudes vereringesse häirivad südame- ja hingamiskeskusi, tekitades šokiseisundi. Põletusastmeid on kolm: I staadium – punetav nahk, turses, tugev valu • Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus. II staadium – valkja vedelikuga täidetud villid, punetus, valu III staadium – sinakas-mustjas nahk, valu ei pruugi tunda, villid täidetud vereseguse vedelikuga, šokk. II aste III aste Kasutatud kirjandus www.google.ee www.roosoja.ee Esmaabi abc
Nahk on meie kõige suurem elund. Nahk katab ja kaitseb meie keha, aitab hoida kehasooja. Naha osadeks on ka karvad ja küüned. Kõige õhem on meie nahk laugudel ja kõige paksem jalataldadel. Nahk on kahekihiline: pindmine on marrasknahk ja selle all pärisnahk. Naha all on polstrina rasvakiht, mis kaitseb meid teataval määral külma eest ja annab kehale ümarad vormid. Tervest ja puhtast marrasknahast haigusi tekitavad mikroobid ja paljud ained läbi ei tungi. Marrasknahk kui kõige pindmisem kehate kulub ruttu. Seepärast marrasknaha rakud aina uuenevad ja vanad rakud irduvad, moodustades üle keha nähtamatu mustuse kihi. 10-12 aastanelaps peseb nädalas umbes 100 grammi niisugust «vana nahka» maha. Marrasknahaga on seotud inimese keha värvus. Neegritel on nahk peaaegu must, hiinlastel kollakas, meil valkjasroosa. 5 Nahale annab värvuse marrasknahas asuv värvaine ehk pigment melaniin. Päikesekiirguse toimel tekib melaniini juurde, inimene päevitub. Päevitus kaitseb meie
Malpigi kihi - KASVUKIHI rakkudel - paljunemisvõime, mille arvel toimub EPIDERMISE KÕIKIDE KIHTIDE UUENEMINE * nahk uueneb 26-28 päevaga 3. SÕMERKIHT * keratohüaliini sõmerad 4. LÄIKEKIHT * keratohüaliinist moodustunud aine - eleidiin - sõmerkihi ja läikekihi rakud annavad sarvkihile tugevuse ja läike 5. SARVKIHT * kõige pindmisem * plaadikujulistest sarvestunud keratiini sis rakkudest - pindmised rakud KETUD eemladuvad ja asendatakse sügavamal asuvate rakkudega - samal ajal kasvukihis rakud paljunevad pidevalt * naha kõige pindmisem osa: 0,1-3mm * veresooned puuduvad, leidub vabu närvilõpmeid (pärisnahst pärit) * epidermises pidev rakkude uuenemine * välsissrurve suurenemisel muutub epidermis paksemaks
Põhjused: • Lennuõnnetused • Autoavariid Tunnused: • Luumurd • Verejooksud • Pea ja kaela traumad 7 • šokk Tegutsemisjuhend: • Kontrollin kas kannatanu on elus • Vaatan kas neil on suuremaid vigastusi • Kui on oht, et midagi võib plahvatada (nt auto), siis tuleb kannatanud välja tõsta nii, et rohkem vigastusi ei tekitataks • Helista 112 • Elustamise ABC Põletused • Mida tugevam valu, seda pindmisem on põletus. • Mida väiksem on valu, seda sügavam on põletus. • Kui põletus on näopiirkonnas, on tõenäoliselt põletada saanud ka hingamisteed. Põletusastmed: • I staadium – punetav nahk, tugev valu. • II staadium – villid, punetus, valu. • III staadium – mustjas nahk, valu ei tunne – šokk Tegutsemisjuhend: • Eemalda riided põletuse kohalt. 8 • Jahuta kiiresti nahka külma veega
lihastes ja laugudes kiired tõmblused. Seetõttu nimetatakse seda une faasi kiirete silmaliigutuste (REM - rapid eye movements) uneks, kus esinevad unenäod, mis aga paljudel kustutab järgnev "aeglase" une faas. Paradoksaalsele unele kaasneb vererõhu kõikumine, ebaühtlane hingamine ning südamerütmi kiirenemine. Mälumisliigutused ja mõningane hammaste krigistamine on sagedased. Meestel võib tekkida peenise erektsioon. Vaatamata sellele, et REM faasi uni näib aeglase faasi unest pindmisem, on inimene raskemini äratatav. Kirjeldatud une faasilisust reguleerivad ajus peituvad rütmurid, mille adekvaatne töö on une häireteta kuluks määrav. Siiski on unehäired sagedased ja mõnikord valmistavad inimesele tõsist muret 3 Kui kaua peab inimene ööpäevas magama? · Imikud magavad keskmiselt 16 tundi · Noorukid keskmiselt 9 tundi · Enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi
Atmosfääri keemiline koostis: A. on maa ümber olev gaasiline õhk. Koosneb: 78 % lämmastik, 21 % hapnik, 0,9 % väärisgaasi, 0,33 % süsinikku Hüdrosfääri keemiline koostis ja hüdrosfääri vormid Maal: H.on planeedil maa olev vedel vesi. Koosneb: 80 % 0, 11 % H, teised elemendid. H. Vormid: maailmameri, jõed, järved, tiigid, veehoidlad. Liustikud ja lumi, jää tahkel kujul. Pilved aur. Litosfääri keemiline koostis: L.on maa koor, tahke väline kest. Maakoor on MAA kõige pindmisem kiht. Maakoor koosneb kivimitest. Maakoor on erineva paksusega. Litosfääris on hapnikku rohkem kui atmosfääris. Kõige rohkem leidub seal hapnikku, teine oluline komponent on räni. Veel on seal savi, rauda, Ca 3,6 %, Na 2,8 % Mis on biosfäär? Milliseid Maa sfääre ta hõlmab?B. on maa see osa, mida asustavad elusorganismid. B. hõlm atmosfääri alumist osa, litosfääri ülemist osa ja hüdrosfääri ja biomassi.
Trahhea ja bronhid on samuti kitsad, nende limaskest omab rohkesti veresooni ja vähe elastseid kiude, mistõttu ka nende ahenemise oht on suur ja röga väljaköhimine on takistatud. Parem bronh on justkui trahhea jätk, võõrkehad võivad hingetorust suhteliselt kergesti paremasse bronhi sattuda. Kopsud on hea vere varustusega. Täiskasvanuga võrreldes on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku. Rindkere liikuvus on lastel väiksem. Seega hingamine on pindmisem, seetõttu kopsupõletikud tekivad neil kergemini. Kopsukelme e pleura on lastel väga õhuke, kui sinna põletiku korral koguneb vedelikku, siis pleuraõõs venib kergesti välja ja hakkab peale suruma südamele ja suurtele veresoontele. 2. Hingamisakt ja selle osad. Sisse- ja väljahingamise mehhanism. Hingamisakti osad on: Väline ehk kopsuhingamine s.o õhu liikumine atmosfäärist hingamisteid mööda alveoolideni. Gaaside transport veres Sisemine e. koehingamine - s
reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste nõrk areng Hingamissügavusest oleneb sisse- ja väljahingatava õhu kogus e hingamismaht iga hingamisliigutuse jooksul. Pindmise hingamise korral on hingamismaht väike. Vajalik hapniku tarve saavutatakse kiirema hingamisega. Hingamispuudulikkuse kompensatsioonivõime on lastel vähene. Hingamisrütm Sissehingamine lühem kui väljahingamine.
olnud. Nende sümptomite esinemisel kutsu kiiresti 112 ESMAABI Aseta vigastuse kohale midagi jahedat. Kui kannatanu on teadvuseta, keera ta külili Kutsu 112 Peavalu, iiveldus ja oksendamine võivad tekkida ka juhul, kui teadvusekaotust ei esinenud. Kergete nähtude puhul on parim ravi lamamisrežiim. Pea nõu arstiga. Põletused Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus Mida väiksem on valu, seda sügavam on põletus Kui põletus on näo piirkonnas, on tõenäoliselt põletada saanud ka hingamisteed Põletusastmed I staadium – punetav nahk, tugev valu II staadium – villid, punetus, valu III staadium – mustjas nahk, valu ei tunne – šokk Esmaabi Eemalda riided põletuse kohalt Jahuta kiiresti nahka leige veega
.. (???) parempoolsesse bronhi jäävad võõrkehad kergemini. Kopsud on hea verevarustusega ja seetõttu on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku. Kopsupõletik võtab õhuruumi veelgi rohkem. Kopsupõletik kipub kergemini tekkima teiste haiguste komplikatsioonidega – kui haige on palju pikali. Päeva jooksul peaks hingamisele pöörama tähelepanu – sügav hingamine, istuli asendiga ventilatsioon parem. Lastel on rindkere liikuvus väiksem ja seega hingamine pindmisem – seetõttu tekibki kopsupõletik kergemini. Kopsupõletiku tekitajaks hingamisteedes elav bakter, mis tehitab haiguse alles siis, kui miski muu on organismi kaitsevõimet vähendanud. Hingamisakti üldiseloomustus Hingamisaktil kolm osa: 1) väline ehk kopsuhingamine – õhu liikumine atmosfäärist läbi hingamisteede kuni alveoolideni ja vastupidi – väljahingamise ajal alveoolidest atmosfääri 2) gaaside transport – toimub veres
kraapimise teel või pintsettidega ning aseta peale külma. Kui nõelata on saadud näo-, kaela-, suu-, neelulimaskesta piirkonda ja tekin kahvatus, hingamisraskused ja külm higi, lapsel iiveldab, pea käib ringi ja tahab oksendada ning kaotab teadvuse, tuleb kutsuda kiiresti 112. Kui varem on tekkinud herilase-, mesilasepistele reaktsioon, siis tuleb arvestada, et iga järgnev kord on olukord tõsisem. Põletus Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus, mida väiksem valu, seda sügavamal on põletus. Kui on põletada saanud näo piirkond, siis tõenäoliselt ka hingamisteed. I staadium- tugev valu, punetav nahk II staadium- valu, punetus, villid III staadium- mustjas nahk, valu ei tunne, sokk Lapsel loetakse suuremaks põletuseks juba tema peopesa suurust ala. Riided tuleb kiiresti eemaldada, isegi siis, kui tulevad koos nahaga ja jahutada leige veega (vähemalt 15 minutit).
välimiste suguelundite piirkonnas). http://www.safetyline.wa.gov.au/institute/level2/course16/lecture129/images/l129_06.jpg http://www.marvistavet.com/assets/images/epidermis_drawing.gif Nahas eristatakse struktuurilt kaht põhilist kihti - epidermist e. marrasknahka ja dermat ehk pärisnahka. Epidermis on naha kõige pindmisem osa paksusega 0,1 - 3 mm. Ta koosneb mitmest rakkude reast, olenevalt struktuurilistest iseärasustest jagatakse viide kihti: basaalkiht, ogakiht, sõmerkiht, läikekiht ja sarvkiht. * Basaalkiht paikneb kõige sügavamal ja koosneb silindrilistest rakkudest. Osal selle kihi rakkudest on võime valmistada pruuni pigmenti - melaniini ja neid nim. melanotsüütideks. Melaniin tingib naha värvuse ja selle individuaalsed ja rassilised iseärasused. Päikese toimel tekib pigmenti juurde.
abductor Pöidlapäka Pöidla Eemaldab pollicis longus luud pöidla faalanks pöialt pollicis brevis piirkonnas proksimaalne pöialt kõige faalanks pindmisem, randme painutajate hoideside,
küünarvarreluude, reieluu murrud jne) lülisambamurd, vaagnamurd, roiete hulgimurd, aju kontusioon, erinevad haavad 5 Tegutsemisjuhend: Kontrollin, kas kannatanu on elus, vaatan kas on suuremaid vigastusi; kui on oht, et midagi võib plahvatada (nt auto), siis tuleb kannatanud välja tõsta nii, et rohkem vigastusi ei tekitataks. Helista 112. Elustamise ABC. Põletused Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus. Mida väiksem on valu, seda sügavam on põle tus. Kui põletus on näo piirkonnas, on tõenäoliselt põletada saanud ka hingamisteed. Põletusastmed: I staadium – punetav nahk, tugev valu, II staadium – villid, punetus, valu, III staadium – mustjas nahk, valu ei tunne – šokk. Põhjused: Kõrge temperatuur, kuumad vedelikud, aur, vahad, õlid, lahtine tuli, elekter, kemikaalid.
lihastes ja laugudes kiired tõmblused. Seetõttu nimetatakse seda une faasi kiirete silmaliigutuste (REM - rapid eye movements) uneks, kus esinevad unenäod, mis aga paljudel kustutab järgnev "aeglase" une faas. Paradoksaalsele unele kaasneb vererõhu kõikumine, ebaühtlane hingamine ning südamerütmi kiirenemine. Mälumisliigutused ja mõningane hammaste krigistamine on sagedased. Meestel võib tekkida peenise erektsioon. Vaatamata sellele, et REM faasi uni näib aeglase faasi unest pindmisem, on inimene raskemini äratatav. (Veldi 2009) Kirjeldatud une faasilisust reguleerivad ajus peituvad rütmurid, mille adekvaatne töö on une häireteta kuluks määrav. Siiski on unehäired sagedased ja mõnikord valmistavad inimesele tõsist muret Kui kaua peab inimene ööpäevas magama? Vanus ja olukord Keskmine unevajadus päevas Vastsündinu kuni 18 tundi 112kuune 1418 tundi
Lääne diatooniline helirida on tänu massikommunikatsioonivahendeile imbunud väga paljudesse kultuuridesse. Helistiku tunnuseks on kindel helirida. Kõige tähtsam noot helireas on toonika. Meloodia teadvustamine kuulaja seisukohalt tähendab harmoonia ja rütmistruktuuride avastamist. Meloodia kujutab endast muusika kõige diferentseeritumat tasandit, mis puudutab vahetult meie hinnangulisi ja kriitilisi võimeid. Meloodia on kõige pindmisem muusika aspect ja iseloomustab enamiku kuulajate jaoks muusikat kõige otsesemalt. Generatiivne grammatika Formaalne süntaksvõi grammatika on suletud süsteem, mille ainus eesmärk on genereerida niisuguste järgnevuste hulka, mis on kokkuleppeliselt "grammatiline". Loe vihikust. erinevused : Kõne ja muusika vahelised erine- vused helide kasutamisel on üpris ilmsed. Esiteks, helikõrguse ehk põhitooni muutused kõnes on reeglina sujuvad, muusikas aga astmelised
põuda. Siia rühma kuulub enamus Eesti metsapuid ja -põõsaid (arukask, haab, hall lepp, tamm, vaher, pärn, kuusk,). 3) kserofüüdid - on kohastunud kasvamiseks kuivadel, põuastel kasvukohtadel (Eestis näit. nõmme- ja loometsad). Tüüpilised kserofüüdid on harilik mänd (h. mänd on üldse väga laia ökoloogilise amplituudiga puuliik) ja harik kadakas. Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, enamusel neist on võimas sammasjuur, mõnel liigil on hästi arenenud pindmisem juurestik ning nad on võimelised kasutama ka raskesti omastatavat vett. Lumi võib põhjustada kahjustusi puudel. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha (looka)). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Puud ei suuda võradesse akumuleerunud lume raskusele vastu panna ja lumi painutab või murrab puu. Ulatuslikumad võivad olla kahjustused nooremates puistutes (20-40 a.),
Vili on üheseemneline pähkel nn. tõru. Noorelt on tõrud rohelised, valminult läikivpruunid, kerajad või munajad, kuni 3 cm pikad. Valmivad järgmise aasta septembris-oktoobris. KASVU- Eelistab niiskevõitu kohtasid, kus pinnas on kergelt happeline. Tema juuresüsteem on TINGIMUSED totaalselt erinev hariliku tamme omast. Kui viimasele on iseloomulik sügavale suunduv sammasjuur, siis sootamme juurestik on pindmisem ja koosneb paljudest peentest juurtest. See asjaolu teeb selle puu (ümber)istutamise hoopis lihtsamaks, kui hariliku tammega tegelemise. Tuleb vaid meeles pidada, et sootamm ei talu kuiva ja/või aluselist pinnast. KASUTAMINE Enamasti kasutatakse haljastuses, kuna teda on kerge ümber istutada ja kasvab kiirelt. Sootamm Quercus palustris Areaal Sootamm Quercus palustris Sootamm Quercus palustris Sootamm Quercus palustris
· Lobaarsed · Lobilaarsed · Diffuussed · pleuropneumooniad ·Kopsude respiratoorne pind on väga suur (hobusel 500 m2). Tõsisemad hingamishäired tekivad hingamispinna väljalülitamisel. Põletiku puhul on hingamishäirete tekkeks vajalik väiksema hingamispinna kasutuks muutumine. Respiratoorse pinna vähenemine tekib põletikulisest infiltraadist ja alveolaarruumi kuhjuvast põletikulisest eksudaadist. · Kopsupõletiku puhul hingamine kiirem ja pindmisem vaagusnärvi pulmonaalharude erutuvuse tõus, mis enneaegselt pidurdab inspiratsiooni. CO2 ja põletiku toksiliste produktide kuhjumine verre ärritab hingamiskeskust ning põhjustab hingeldust. · Põletiku toksilised produktid kahjustavad müokardi, südametalitlus kiireneb. Takistus väikses vereringes püsib, venoosne rõhk tõuseb ja see soodustab tursete teket. · Kopsupõletikuga kaasneb sageli ka kelmete haaratus pleuropneumoonia. Pleuriidi
Reeglina nad ei talu liigniiskust ega kestvat põuda. Siia rühma kuulub enamus Eesti metsapuid ja -põõsaid (arukask, haab, hall lepp, tamm, vaher, pärn, kuusk,). 3) kserofüüdid - on kohastunud kasvamiseks kuivadel, põuastel kasvukohtadel (Eestis näit. nõmme- ja loometsad). Tüüpilised kserofüüdid on harilik mänd ja harik kadakas. Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, enamusel neist on võimas sammasjuur, mõnel liigil on hästi arenenud pindmisem juurestik ning nad on võimelised kasutama ka raskesti omastatavat vett. Sademete mõju metsale Sademed võivad teatud tingimustel puudele mõjuda negatiivselt: Lumi võib põhjustada kahjustusi puudel. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha (looka)). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Puud ei suuda võradesse akumuleerunud lume raskusele vastu panna ja lumi painutab või murrab puu
veepuudusel aga kahjustab neid põud. Neil puuduvad kasvukohast tingitud silmatorkavad morfoloogilised iseärasused. Siia rühma kuulub enamus metsapuid ja -põõsaid (arukask, haab, hall lepp, tamm, vaher, pärn, kuusk, lehised). 3) kserofüüdid - on kohastunud kasvamiseks kestva kuivusega mullal: harilik mänd (on üldse väga laia ökoloogilise amplituudiga), kadakas. Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, enamusel neist on võimas sammasjuur, osal liikidel on hästi arenenud pindmisem juurestik ning nad on võimelised kasutama ka raskesti omastatavat vett. 88. Tuule mõju ja tähtsus puittaimedele Õhu liikumine (tuul) avaldab puittaimedele nii otsest kui ka kaudset mõju. Õhu liikumine mõjutab oluliselt puittaimede assimilatsiooni. Tuul kannab lehtede pinnalt ära CO2-vaese õhu ja toob asemele õhku, mis on CO2 -rikkam. Seetõttu tuule kiiruse suurenedes assimilatsioon intensiivistub. Tuul avaldab mõju ka transpiratsioonile: puhub lehtede pinnalt ära niiskusega
Trahhea ja bronhid on samuti kitsad, nende limaskest omab rohkesti veresooni ja vähe elastseid kiude, mistõttu ka nende ahenemise oht on suur ja röga väljaköhimine on takistatud. Parem bronh on justkui trahhea jätk, võõrkehad võivad hingetorust suhteliselt kergesti paremasse bronhi sattuda. Kopsud on hea vere varustusega. Täiskasvanuga võrreldes on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku. Rindkere liikuvus on lastel väiksem. Seega hingamine on pindmisem, seetõttu kopsupõletikud tekivad neil kergemini. Kopsukelme e pleura on lastel väga õhuke, kui sinna põletiku korral koguneb vedelikku, siis pleuraõõs venib kergesti välja ja hakkab peale suruma südamele ja suurtele veresoontele. 2. Hingamisakt ja selle osad. Sisse-ja väljahingamise mehhanism Hingamisakti osad on : 1. Väline ehk kopsuhingamine s.o õhu liikumine atmosfäärist hingamisteid mööda alveoolideni. 2. Gaaside transport veres 3
neelumandlite põletiku diagnoos õigustatud pole Kõri - kõri valendik on kitsas, mistõttu turse korral eksisteerib reaalne lämbumisoht Trahhea ja bronhid - mõlemad on kitsad, seintes vähe elastseid kiude, limaskest veresoonterohke - röga väljaköhimine raskendatud - hingamisteede ahenemise oht suurem Kopsud - kude hea verevarustusega, seega täiskasvanuga võrreldes on lapse kopsudes suhteliselt rohkem verd ja vähem õhku. - rindkere liikuvus väiksem ning hingamine pindmisem - kopsude ventilatsioon tagasihoidlikum, seetõttu võivad voodihaigel lapsel suhteliselt kergemini tekkide kopsupõletik. Hingamislihased – sisemised ja välimised roiete vaheised lihased ning diafragma (vahelihas). Hingamise abilihased – kõhulihased, õlavöötmelihased, samuti rangluu ja rinnaku külge kinnituvad lihased. Hingamise all laiemas tähenduses mõeldakse gaasivahetust organismi ja väliskeskkonna vahel:
Kõri kõri valendik on kitsas, mistõttu turse korral eksisteerib reaalne lämbumisoht Trahhea ja bronhid mõlemad on kitsad, seintes vähe elastseid kiude, limaskest veresoonterohke röga väljaköhimine raskendatud hingamisteede ahenemise oht suurem Kopsud kude hea verevarustusega, seega täiskasvanuga võrreldes on lapse kopsudes suhteliselt rohkem verd ja vähem õhku. rindkere liikuvus väiksem ning hingamine pindmisem kopsude ventilatsioon tagasihoidlikum, seetõttu võivad voodihaigel lapsel suhteliselt kergemini tekkide kopsupõletik. Hingamislihased – sisemised ja välimised roiete vaheised lihased ning diafragma (vahelihas). Hingamise abilihased – kõhulihased, õlavöötmelihased, samuti rangluu ja rinnaku külge kinnituvad lihased. Hingamise all laiemas tähenduses mõeldakse gaasivahetust organismi ja väliskeskkonna vahel:
Õhu liikumine (tuul) avaldab puittaimedele nii ööpäevane ja aastane amplituud tunduvalt väiksem Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, otsest kui ka kaudset mõju. Õhu liikumine mõjutab kui metsata alal, seega mets avaldab enamusel neist on võimas sammasjuur, osal oluliselt puittaimede assimilatsiooni. Tuul kannab temperatuuri käigule tasandavat mõju. Metsa liikidel on hästi arenenud pindmisem juurestik lehtede pinnalt tasandav mõju temperatuurile on eriti tugev suvel. ning nad on võimelised kasutama ka raskesti ära CO2-vaese õhu ja toob asemele õhku, mis on Suvel on metsas temperatuur madalam kui metsata omastatavat vett. CO2 -rikkam. Assimilatsioon suureneb tuule alal, kusjuures metsa mõju oleneb teguritest, mis Metsa mõju piirkonna veereziimile
Neil puuduvad kasvukohast tingitud silmatorkavad morfoloogilised iseärasused. Siia rühma kuulub enamus metsapuid ja -põõsaid (arukask, haab, hall lepp, tamm, vaher, pärn, kuusk, lehised). 3) kserofüüdid - on kohastunud kasvamiseks kestva kuivusega mullal: harilik mänd (on üldse väga laia ökoloogilise amplituudiga), kadakas. Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, enamusel neist on võimas sammasjuur, osal liikidel on hästi arenenud pindmisem juurestik ning nad on võimelised kasutama ka raskesti omastatavat vett. 88. Tuule mõju ja tähtsus puittaimedele Õhu liikumine (tuul) avaldab puittaimedele nii otsest kui ka kaudset mõju. Õhu liikumine mõjutab oluliselt puittaimede assimilatsiooni. Tuul kannab lehtede pinnalt ära CO2-vaese õhu ja toob asemele õhku, mis on CO2 -rikkam. Seetõttu tuule kiiruse suurenedes assimilatsioon intensiivistub.
tamm, vaher, pärn, kuusk) 3) kserofüüdid - on kohastunud kasvamiseks kuivadel, põuastel kasvukohtadel (Eestis näit. nõmme- ja loometsad). Tüüpilised kserofüüdid on harilik mänd (h. mänd on üldse väga laia ökoloogilise amplituudiga puuliik) ja harilik kadakas. Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, enamusel neist on võimas sammasjuur, mõnel liigil on hästi arenenud pindmisem juurestik ning nad on võimelised kasutama ka raskesti omastatavat vett. Sademete mõju metsale Sademete mõju metsade kasvule on väga otsene, väga olulise osa (eriti kuivadel ja parasniisketel kasvukohtadel) puude aastasest veevajadusest katavad sademed. Eestis on aastane keskmine sademete hulk 600-700 mm ja seetõttu aastatel, kui sademete hulk vegetatsiooniperioodil on
kahjustab neid põud. Neil puuduvad kasvukohast tingitud silmatorkavad morfoloogilised iseärasused. Siia rühma kuulub enamus metsapuid ja -põõsaid (arukask, haab, hall lepp, tamm, vaher, pärn, kuusk, lehised). 3) kserofüüdid - on kohastunud kasvamiseks kestva kuivusega mullal: harilik mänd (on üldse väga laia ökoloogilise amplituudiga), kadakas. Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, enamusel neist on võimas sammasjuur, osal liikidel on hästi arenenud pindmisem juurestik ning nad on võimelised kasutama ka raskesti omastatavat vett. Metsa mõju piirkonna veereziimile. Mets mõjutab tunduvalt mulda jõudvat sademete hulka. Osa metsale langevaid sademeid peetakse kinni puuvõrades, kust osa veest aurub tagasi atmosfääri. Võrades kinni peetud sademete hulk on seda suurem, mida suurem on lehtede ja okste pind. Kinnipeetav sademete hulk sõltub nii puuliigist, puistu tihedusest, kui ka puistu vanusest.
Neil puuduvad kasvukohast tingitud silmatorkavad morfoloogilised iseärasused. Siia kuulub suurem osa metsapuid ja -põõsaid (Ta, Va, Ja, Pä, Hb, arukask, sarapuu, Ku, Nu, Ts., Lh) 3) kserofüüdid - on kohastunud mulla ja õhu kestva kuivusega - harilik mänd (on üldse väga laia ökoloogilise amplituudiga), mägimänd, kadakad, hõbepuu, aprikoos, saksauul. Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, enamusel neist on võimas sammasjuur, osal liikidel on hästi arenenud pindmisem juurestik ning nad on võimelised kasutama ka raskesti omastatavat vett. Kserofüüdid on hästi kohastunud - nad on suutelised reguleerima auramist, veekaotuse järel taastavad kiiresti turgori, nende rakumahla osmootne rõhk on kõrge, rakuplasma on väga kuumakindel. jne. Nad lepivad ajutise liigkuivusega. Ka on nad harilikult väiksema nõudlikkusega toiteelementide suhtes, kasvavad peamiselt ekstreemsetes kasvukohtades (stepis, kõrbes, kaljudel, liivikuil).
annaabi.ee 
