50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Sarnaselt leegile võivad põletused tekkida ka kemikaalidega kokkupuutel või elektritrauma tagajärjel. Olenevalt põletuse sügavusest ning haaratud kehapinna suurusest on paranemine ning prognoos erinev. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos)ning tihke. Kehapinna kahjustuse suurust hinnatakse lisaks põletuse astmele ka protsentides (näiteks 10%, mis tähendab, et 10% kehapinnast on kahjustatud). Eriti leegipõletusega võib kaasneda ka mürgise suitsu sissehingamise tagajärjel tekkiv
Tule hooletu käsitlemine Päikese UV jt kiirgused Kõrge temperatuur Kuumad vedelikud aur, vahad, õli Liigid Termiline Keemiline Elektripõlemine Tunnused Valget või musta värvi kärbunud kude Suured vedelikuga täietud villid Põletav kuiv nahk Põlenud karvad Põletused Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. Tagajärjed Kudedes valkude lagunemise Veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esmaabi Jahutus külma veega Puhta sideme tegemine Abi kutsumine 112 Inimlik,emotsionaalne tugi
Tule hooletu käsitlemine Päikese UV jt kiirgused Kõrge temperatuur Kuumad vedelikud aur, vahad, õli Liigid Termiline Keemiline Elektripõlemine Tunnused Valget või musta värvi kärbunud kude Suured vedelikuga täietud villid Põletav kuiv nahk Põlenud karvad Põletused Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. Tagajärjed Kudedes valkude lagunemise Veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esmaabi Jahutus külma veega Puhta sideme tegemine Abi kutsumine 112 Inimlik,emotsionaalne tugi
PÕLETUSED Põletus ehk combustio 1. PÕLETUSE OLEMUS 1.1. Põletuse mõiste Põletuseks nimetatakse kudede kahjustusi, mis tekivad kudede paiksel kokkupuutel kõrge temperatuuri, keemiliste ainete, elektrivoolu või kiirgusega. Tekkinud koekahjustust nimetatakse ka põletushaavaks. 1.2. Põletuse liigid Põletus jaguneb: termiline põletus; keemiline põletus - kahjustus tekib keemiliste ainete toimel (happed, alused, lüisiit, ipriit); elektripõletus - kahjustus tekib elektrivoolu toimel; elektromagnetiline ehk kiirguspõletus – päikesepõletus, solaarium, kvartslambid. Termilised põletused: • Tulised vedelikud - vesi, kohv, tee, mahl, marinaad, supp, inhalatsioonivedelikud. Näiteks kuuma kohviga põletus on sügavam kui
kannatanu otsmikule külma veega niisutatud rätik, - jahuta ja niisuta kannatanu nahka märja rätikuga, - kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse, PÕLETUSED Põletused moodustavad 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Ohtlikuks muudab põletuse suur vedelikukadu põletuspinnalt (nt villid). Põhjused: - kuumad vedelikud, - lahtine tuli, - kõrge temperatuur, - elekter, - kemikaalid – keemiline põletus, - päike. Põletuse astmed ja tunnused: I astme põletus: punetav kuiv nahk, tugev valu põletatud piirkonnas, kahjustatud on pealmine marrasnaha kiht. II astme põletus: tekib turse ja suured vedelikuga täidetud villid, mis on tihti lõhkenud ja valulikud, tugev valu, kahjustatud on sügavamad nahakihid. III astme põletus: valget või musta värvi kärbunud kude ning valu puudumine, kahjustatud on sügavamad nahakihid ja lihased. Esmaabi:
kannatanu otsmikule külma veega niisutatud rätik, - jahuta ja niisuta kannatanu nahka märja rätikuga, - kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse, PÕLETUSED Põletused moodustavad 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Ohtlikuks muudab põletuse suur vedelikukadu põletuspinnalt (nt villid). Põhjused: - kuumad vedelikud, - lahtine tuli, - kõrge temperatuur, - elekter, - kemikaalid – keemiline põletus, - päike. Põletuse astmed ja tunnused: I astme põletus: punetav kuiv nahk, tugev valu põletatud piirkonnas, kahjustatud on pealmine marrasnaha kiht. II astme põletus: tekib turse ja suured vedelikuga täidetud villid, mis on tihti lõhkenud ja valulikud, tugev valu, kahjustatud on sügavamad nahakihid. III astme põletus: valget või musta värvi kärbunud kude ning valu puudumine, kahjustatud on sügavamad nahakihid ja lihased. Esmaabi:
kannatanu otsmikule külma veega niisutatud rätik, - jahuta ja niisuta kannatanu nahka märja rätikuga, - kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse, PÕLETUSED Põletused moodustavad 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Ohtlikuks muudab põletuse suur vedelikukadu põletuspinnalt (nt villid). Põhjused: - kuumad vedelikud, - lahtine tuli, - kõrge temperatuur, - elekter, - kemikaalid – keemiline põletus, - päike. Põletuse astmed ja tunnused: I astme põletus: punetav kuiv nahk, tugev valu põletatud piirkonnas, kahjustatud on pealmine marrasnaha kiht. II astme põletus: tekib turse ja suured vedelikuga täidetud villid, mis on tihti lõhkenud ja valulikud, tugev valu, kahjustatud on sügavamad nahakihid. III astme põletus: valget või musta värvi kärbunud kude ning valu puudumine, kahjustatud on sügavamad nahakihid ja lihased. Esmaabi:
Tegutsemisjuhised kõrgepinge elektrilöögi korral Ohtlik ala 25m raadiuses juhtme ümber Elektrivoolu võimalik välja lülitada vaid alajaamas Päästeteenistuse informeerimine Kui elektrivool välja lülitatud, alusta vajadusel elustamist Võimalikud vigastused elektritraumast Südamekahjustus Südamerütmihäired Müokardi isheemia, infarkt Vereringeseiskus Hingamisseiskus Põletused Lihaste ja skeleti vigastused Põletus Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid