Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pikk Hermann - Tagasiside ekskursiooni kohta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ettekanded, vanalinnas, tegin, tornist, kooliga, esitlused, hanna, suzy, sobiksid, stenMinu sünnipäev Ühel päeval kui mul oli ees 16-es sünnipäev ütles minu tuttav, et tema sõber viib teda sünnipäeva puhul sõidule ning palus ka mind kaasa kutsuda. Mina olin, siis väga õnnelik ja eelmisel päeval rääkisin oma klassijuhatajaga ära ning tema lubas mul minna. Hommikul kui oli see päev mil me pidime koos minema sõitma ja vaatama vaatamisväärsusi olime me väga õnnelikud, sõime kõhu täis ja sättisime endid valmis. Juba oligi minu tuttava sõber kohal ja me läksime tema autosse. Nõnda algaski meie imetore reis vaatamisväärsusi vaatama. Olime juba pika maa maha sõitnud kui tundsime äkitselt nälga ja me peatusime märjamaal ühe kohviku juures kuhu me, siis läksime kõik kolmekesi koos sööma. Seal oli väga sõbralik ja viisakas müüa sel ajal tööl ja ta tõi meile meie toidud ja joogid kenasti lauda ning me nautisime oma rikkalikku järgmist hommikusööki. See kellega me reisisime oli rootslane, mina muidugi millesti
(Danne Dahlini ja Irina Kikkase lummav pas de deux) mis oli tõepoolest hingemattev.. Osatäitjad: Õpetajad: Miss Sherman Kaire Vilgats Miss Bell Ülle Lichtfeldt Mr. Myers Hannes Kaljujärv Mr. Sheinkopf Andrus Vaarik Õpilased: Carmen Diaz JZ Belle Iris Kelly Irina Kikkas Mabel Washington Susan Lilleväli Tyrone Jackson Danne Dahlin (Rootsist) Schlomo Metzenbaum Andero Ermel Grace Lamb ("Lambchops") Maiken Schmidt Goodman King ("Goody") Endro Roosimäe Nick Piazza Sten Karpov või Rolf Roosalu Serena Katz NeleLiis Vaiksoo Joe (Jose) Vegas Kaido Põldma Teistes õpilaste rollides: Anneli Pilpak, Britt Kõrsmaa, Carmel Köster, Eneli Raud, Eneli Rüütli, EvaLena Raenok, Ingrid Kurgjärv, Ira Haak, Jelena Bubon, Jelena Podholjuzina, Kaia Pihlak, Kristi Möldri, Kristin Pukka, Liina Kask, Maiken, Mari Sepp, Mari Simm, Mariann Saar, Marilin Kongo, Maria Tsheremissinova, Marja Veskimets, Merilin Lehtmaa, Natalia
Tee peal nägime suuri oliiviistandusi ja mandariini omasid ka. Hispaania tee on alati hästi kurviline ja kõrgetel kaljudel, mägedel või orgudes, vahel sõitsime läbi tunnelite. Sõitsime terve järgmine päev, paar peatust tegime söömiseks. Jõudsime õhtuks kohale umbes kell 9-10. Siis sõitsime linna sisse, kuhugi tee kõrvale ja hakkasime GPS-ilt heade hinnapakkumistega ööbimiskohti otsima. Mõtlesime selle öö veeta hotellis. Leidsime lõpuks ühe ilusa hotelli Valencia vanalinnas. Hind oli üpriski odav, saime nelja peale ühe toa, kus oli suur voodi, nari, dussiruum(wc), arvuti, telekas. Põhilised asjad nagu ikka olemas. Saime selle umbes 90 euroga. See oli küllaltki odav, kuna tegu oli ikkagi vanalinna hotelliga. Jätsime auto ööseks parklasse, viisime asjad hotelli ja sättisime end sisse. Siis läksime Valenciasse jalutama kella 11-12 ajal. Linn oli sellisel kellaajal veel väga aktiivne. Igal pool olid inimesed, kes istusid
Mul on tõesti kahju, et ei saanud sel päeval tervest GIS-päevast osa võtta, kuid kindlasti parandan selle vea järgmine aasta. 5. Kokkuvõte ja järeldused Antud aruandes andsin ülevaate 5 välipraktikumist ja tunniülesannetest. Kokkuvõtlikult jäin nendega rahule. Päris huvitav oli käia veidi ringi ja mitte istuda koguaeg klassis ning tuupida. Mulle 5-st välipraktikumist meeldis kõige enam rahnu pinnatugevuse määramine. See oli minu arvates huvitav ja tegin sellest nii mõnegi järelduse, mille peale ma niisama poleks tulnud. Samuti meeldis mulle ka Astangu välipraktikum. Seal sai ikka ronida ja erinevaid 25 praktilisi ülesandeid lahendada. Kahjuks ei saanud mina osaleda mõningatel põhjustel KUMU praktikumil. Siin kohal ma tänan Brigittat, kelle abiga sain sellest siiski hea ülevaate. Kindlasti plaanin seda KUMU paekivi kihte ise vaatama minna
Analüüs Eesti matus Maret, Andrese ema. Väsinud moega kõhetu naisterahvas. Sass, Andrese isa. Tugev ja turske mees nagu puupakk. Indrek, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, vaid teeb igasugust m
ehitaja ja väiksena tahtsin ka saada ehitajaks. Esimene päev on alati uues koolis kõige olulisem ja lubavam päev. Esimene koolipäev uues koolis oli nagu ikka esimesed koolipäevad on. Ühest käest huvitav ja põnev, teisest käest uimane ja väsinud, kuna see oli siiski esimene koolipäev peale pikka suve. Nagu uue koolimajaga ikka, tulime kooli natuke varem, et uue majaga tutvuda ja uurida, kus mis on, et oskaks natukenegi ringi liikuda uues koolis. Kui olime sõpradega kooliga piisavalt tutvunud, siis oligi juba aeg, et kursusejuhataja tunniks koguneda. Nagu alati kombeks, siis suutsime kuidagi valesse klassi end algul sokutada, aga ennem tunni algust saime sellest ilusti aru ja otsisime oma õige klassi üles. Selgus, et seal oli mitu kurust koos, kelle rühmajuhataja oli Elje Teesalu. Esimsesel päeval olid kõik nii vaiksed ja tegelesid usinalt õppimisega kuna keegi ei teadnud veel üksteist omavahel rääkisid ainult need kest üksteist varasemalt tundsid
" Marko on elukepp poiss nii et ...ää .. ups ma ei tohi tibi olla.Kui ma aga rääkisin sellest vahejuhtumist Kerlile siis oli tema vastuseks: "Ei ta pole sulle järelikult õige... Su populaarsus langeks ju hullult kui sa enam tibi poleks. Veel oled sa ju rikas. Küllap lunib ta su raha." .Kuid siis tuli mulle hea idee. Teeskleks et mu isa firma läheb pankrotti ning ma jääks puruvaeseks. Täpselt nii ma tegingi . Algul teesklesin, et ema helistab mulle. Siis tegin pähe kohkunud näo ning üritasin välja pigistada võltspisaraid.Kui teiesed seda nägid tulid nad kohe küsima mis juhtunud on . Kui aga vastasin et olen pankrotis ütlesid enamus, aa kahju, ning läksid suvalt minema. Välja arvatud Marko , Kerli ning Kaire. Misasja Kaire ei läinudgi ära. "Mul on sust väga kahju Anx..tead ma lähen ka võibolla varsti." Kaire "Saan ma sinuheaks midagi teha?"Marko "Ei kõik on korras, misasja sa lähed pankrotti Kaire ..tunnen kaasa." "Jh nh .
PULMAD Olen alati armastanud sügist seda Pushkini aega, mil puud põlevad ja uhiuued seljakotid vudivad kooli poole. Ilmselt oli juhus, et sellele ajale langes ka üks minu elu tähtsündmus Tema ja Minu pulmad. Suvel olime lihtsalt Kaks Väga Õnnelikku. Aga siis sai vaikelu otsa ja algas askeldamine. Kõik pidi sel päeval olema kaunis: ilm, inimesed meie ümber, lilled, sõnad, tema ja mina ise. Aeg sai paika pandud üksmeelselt: las loodus ehib end koos meiega ja rõõmustab koos meiega. September on uute alguste aeg! Probleeme ei olnud ka pulmaisa leidmisega selleks sai meie ühine tuttav, kes aastaid on (ametlikus korras) taolisi üritusi läbi viinud. Kuna minul on maakodu ilusa järve ääres ja Tartust mitte väga kaugel, ei olnud palju muret ka pulmapeo asukohaga. Veel ühes asjas olime täiesti ühel meelel: me ei tahtnud väga palju külalisi, pidasime kohaseks kutsuda 30-40 inimest. Otsustasime nii, et kui mõned sõbrad-tuttavad selle arvu sisse ei mahu, teeme h
sain, aga keegi teine mulle nii ilusti ei öelnud ja seega praegu nendest rohkem ei räägi. Rõhutan siiski, et häid mälestusi ja rohkeid tänusõnu on mul mitmete jaoks ja 3-4 tükki on vägagi vastutavad selle eest, kes must tänaseks saanud on ja mis edasi saab, aitäh. Kõik õpetajad mulle siiski ei meeldinud ja ega mina ka kõigile mitte, mäletan kuidas ühes tunnis tegin lollust ja õpetaja viskas mind kriidiga, kuna ta aga viskas liiga palju mööda ja häält tõstes ning kurja pilku tehes vaatas natuke kõõrdi ka, siis ma ei saanud kohe aru, et vihapurse mulle suunatud on, see tegi muidugi õpetaja veel tigedamaks ja järgmisena sain lisaks kõrvalruumi kupatamisele ka paraja vopsu kuklasse. Ei hakka valetama, hirm oli nahas küll korra, aga keda mul ikka süüdistada on kui mitte ennast
Tallinna 21. Kool SINUHE Kaspar Erik Lind 10C 2013 I Raamat: Kõrkjalootsik `'Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.'' - Hea võrdlus vaeste ja rikaste vahel, näitab hästi jõukusetaseme vahet. ''Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb ''kena poiss'' ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli.'' Liigselt ihadele järeleandmine võib lõppude lõpuks palju halba maksma minna. `'Rõõmutse, noormees, oma noorusest, sest vanadusel on tuhka kurgus ja balsameeritud keha ei naera oma haua pimeduses.'' Nooruse elujaks tuleks ratsionaalselt ning arukalt ära kasutada, sest vanemas eas ei pruugi enam seda energiat jaguda. II Raamat: Elu hoone `'Vahest soovin, et sõpra
» Kerdi kodune olukord pole kiita. Tal on küll noor naine, temast aastaid rohkem kui kümme noorem, kuid naise armastust mees enam ei tunne. Vastupidi teda tõrjutakse. Lärmi ja vaenuga. Kert tunneb sageli, et on perest justkui välja heidetud. Mis sest, et perekond on mehe enda loodud. Ja kunagi oli just tema see, kes selle kaasakese oma elamisse pesitsema kutsus. «Alkoholi hakkasin liigselt tarbima siis, kui abikaasa hakkas ula peal käima. Mina tegin tööd, tema istus kodus ja lollitas mind: käis diskodel ja baarides, hakkasid tekkima igasugused imelikud telefonikõned suvaliste meeste poolt. Mul tekkis väga raske tunne, hinges oli raske, esitasin kogu aeg endale küsimust, miks ta seda teeb. Ja ei osanudki muud, kui otsida lohutust alkoholist. Ei mäleta konkreetselt, millal esimest korda hakkasin jooma. Meie suhte keerulisus hakkas mul vaikselt kasvama üle piiri; mitte järsku, aga stabiilselt.»
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
ei hakka nende tantsuoskust kritiseerima, muidugi alati saaks ka paremini, Juba omadest kogemustest tean, et tavainimesed jälgivad rohkem kleite ja soenguid mitte tantsusamme. Kuna ma istusin esimesel rõdul, siis oli mul hea ülevaade ka kogu orkestri tegevusele. Kõik tegid väga head koostööd ja tulemus oli nauditav. Nüüd ma siis tean, kes on nende ilusate meloodiate autor, mille järgi mina aastaid oma tantsuoskust lihvisin. Ma olen väga rahul, et tegin õige valiku "Mine veetleva leedi" ja "Viini vere" vahel, kui pileteid ostmas käisin, kuna see etendus oli midagi minu maitsele. KOKKUVÕTE See operett oli pilt elegantsest kõrgklassist, mida ei näe igapäev haaravad operetimeloodiad, vapustavad kostüümid, lavakujundus, vahuvein, segadused abikaasade ning armukestega ja ehtne Viini elulaad Kindlasti soovitan seda ka teistele, kellel on vähegi huvi selle vastu. Mulle meeldis see, et
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib �
Eesti suurima linnana on Tallinn ühtlasi kõige kiiremini muutuv: arenevad tänavad, renoveeritakse vanu ning ehitatakse uusi maju, kerkivad kaubandus- ja meelelahutuskeskused, muutuvad muuseumid ja teatrid... Mitmekesine kultuurielu ning kontrastiderohke atmosfäär (kus mujal võiksid näha klaasist ja terasest pilvelõhkujat vaatamas üle keskaegsete katuste?) ja väikesed vahemaad meelitavad Tallinnasse igal aastal tuhandeid turiste. Jaluta keskaegses vanalinnas, Kadriorus, Nõmmel, Kalamajas ja meeldivalt jalakäijate valduses olevas Rotermanni kvartalis; külasta Tallinna loomaaeda ja botaanikaaeda; veeda perega aega mõnes interaktiivses muuseumis, Energia Avastuskeskusest traditsioonilise ajaloomuuseumini; naudi luksuslikku õhtueinet tipptasemel restoranis; lõbutse trendikates ööklubides; vali õhtuks kontsert või teatrietendus; külasta Euroopa parimate hulka valitud jõuluturgu või veeda rannapuhkust võimalusi on uskumatult palju!
Fred Jüssi- Õnnelik, kes on vahel õnnetu ,, Loodus on , inimene mõtestab . On raske kirjutada , kui pilgul ei ole ruumi . Asjad , millega koos elad , muutuvad omaks ja teevad sullegi ruumi . Minu ideaaliks on viljakas mittemidagitegemine . ,, Töö koostas 2009 Sisukord 1 . Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-4 2 . Intervjuu Fred Jüssiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5-8 3 . Fred Jüssi mõttekilde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 4 . Fred Jüssi mõtteid taimedest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 5 . Fred Jüssi raamatud , plaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11-12 6 . ,, Väike vahtrapuu ,, Fred Jüssi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
Ma küll ei taha kirjanikuks hakkata, aga kuna ma oskasin seda siis mõtlesin, et peaks selle teema endale loovtööks võtma. Niipalju võin öelda selle töö kohta, et ma väga üritan niipalju kui saan, ja ma väga loodan, et see teile meeldib, sest tahaks ka kellegi teise heakskiitu, mitte ainult enda oma. Eks lõppus näete siis kokkuvõttet. Töö käik Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost
venda. Ta igatses teda väga. Ja ükskord kui õpetaja midagi ütles, et ta teab mis Holdenil viga on, siis ta oli hämmingus, et keegi tema kivikõvast väliskestast suutis läbi näha. 2. Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matši (ameerika jalgp.). Ja siis ta läheb Mr.Spenceriga kohtuma. Mr Spencer on haige ja Holden kahetseb et läks. Nad arutasid Holdeni suhtumist kooliga, et miks ta välja visati.. Siis läheb ta internaati tagasi ja hakkab raamatut lugema. Siis tuleb Robert Ackley, kes elab kõrvaltoas. Holden ei paista teda eriti. Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater
See post oli mehitatud nelja leegionäri ja 20 partisaniga (nii nimetati kohalikke vabatahtlikke). Viimased elasid postis naiste ja lastega. Meie ülesandeks oli: · küla läbistava maantee silla valve ja liikluse kontroll nii maanteel kui ka silla alusel kanalil; · küla igapäevase elu julgustamine ja organiseerimine, maksude sissekasseerimine(!); · võitlus terroristide vastu. Postil oli relvastuseks üks BREN kergekuulipilduja, minul ja leeginäridel STEN püstolkuulipildujad, paar kasti käsigranaate ja partisanidel vanad jaapani püssid. Puudus igasugune telefoni-ja raadioühendus kompaniiga. Hädakorral tarvitasime rakette. Muidu saime uudiseid, käskkirju ja varustust igapäevase ühendusega teel liikuvatelt patrullidelt. Vahekord elanikega oli sõbralik ja enam-vähem normaalne, kuigi nad ei julgenud päris avalikult meiega läbi käia terroristide kartusel. Meie jõudsime neile siiski korraldada posti
Tallinna Tehnikagümnaasium Muusikal Grease Retsensioon Õpilane : Merilin Anijärv Klass: 9b Juhendaja: Merle Adelman Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ). Seda peetakse teatrivaldkonna populaarsemaks žanriks. Muusikali žaner omaette on suhteliselt hiljutine nähtus. Kui ballett ja ooper olid algupärased õukonna meelelahutused, mida toetasid võimukad patroonid, kuningad ja aadlikud üle terve Euroopa, siis muusikaline komöödia on alati pidanud ise end ära õigustama , ning ligi meelitama publikut kesk – ja alamklassi hulgast. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas kiires
vabal ajal ja millised olid õppevahendid ja moeesemed. Tulevikus on ka autori järglastel huvitav lugeda, missuguseid muutusi on läbi aegade koolielus tehtud. Uurimustöö on jagatud nelja ossa. See sisaldab erinevate põlvkondade mälestusi koolielust ja võrdlust. Tööd kergendas õpetaja poolt antud küsimustik (vaata lisa 1). Iga töö kirjutamisel tekivad teatud raskused ja midagi polnud mingi erand. Alguses, kui ma vanaemale teatavaks tegin, et mul on vaja uurimustöö teha, jäi mul selline mulje, et vanaema pole rääkimisest eriti huvitatud. Pärastpoole hakkas tal jutt juba tulema ning ta rääkis mulle oma koolielust päris pikalt. Seevastu meeldis isale väga pajatada. Aga mina ise ei tahtnud mõnele küsimusele vastata, sest need olid väga isiklikud ja paarile küsimusele ei osanud ma vastata, näiteks milliseid organisatsioone meie kooli tänapäeval on. Uurimustööd, kus peab kedagi küsitlema, pole kerge teha
ning 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 4 Et Margus Konnulast täit ülevaadet saada, lugesin Interentis erinevaid intervjuusid ning kõige informatsioonirikkamaks ja põhjalikumaks osutus Eesti Postimehe online-intervjuu aastast 2007, mil Contra Oskar Lutsu huumoripreemia pälvis. Millal avastasite enda nalja- ja luulesoone? Luulesoone ma avastasin enam-vähem 15-aastasena, nalja tegin ma juba väiksemast peast, 4. klassis juba päris kindlasti. Tegin kooliõpikutes pilte naljakateks ümber ja panin lauludesse roppe sõnu asemele. Mida arvate võru keele tulevikust? Olen optimist, võru keel on elujõuline ja Võru Instituut aitab seda veel omalt poolt väärtustada, et anda võru keelele rohkem väljundeid. Ma usun, et võru keel ei ole nö ajutine moepuhang, praegu on ta lisaks kõigele muule ka populaarne. Usun, et tuleb aegu, mil võru
minu kodu kõrval. Peale lasteaeda ma läksin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, kus õppisin esimese aasta ja seejärel läksin Pikakannu Põhikooli. Vanemaks saades tulin tagasi Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi. Tänu uurimistööle sain teada rohkem isa lapsepõlvest, vanaema lapsepõlvest ja minu kaugematest juurtest. Vanaema ja isa eluloost sain teada nendega intervjuusid tehes. Pildimaterjali sain vanaema pildialbumitest. Kui ma seda uurimustööd tegin, siis tekkis ka minu vanaemal oma juurte vastu rohkem huvi ja ta otsustas hakata uurima. Ma arvan, et minu isa ja vanaema on väga tänulikud, et ma seda tööd teen, sest niimoodi säilivad nende mälestused kauem kui nende eluiga. Lisaks sellele saavad ka kunagi tulevikus minu lapsed lugeda oma vanavana vanavanaisadest ja vanavana vanavanaemadest või isegi veel kaugemale. Ma tänan kõiki, kes aitasid mind selle töö valmistamisel: oma vanaema, isa, ema ja loomulikult juhendajat.
Risti Põhikool Andri Meister UURIMISTÖÖ LEELO TUNGLA LOOMINGU JA ELULOO KOHTA Loovtöö Juhendaja: Marina Laurits KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Marina Laurits 17.03.2017 Risti 2017 2 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................................. Elulugu..................................................................................................................................................... L. Tungla pere...............................
"See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega. Ma läksin kööki, tegin endale paar võileiba ja kugistasin need kiirelt alla. Ütlesin Stiiv-Maikelile "Head aega, ma tulen õhtul." Ta hakkas naerma ja ütles: "Kui sa siis veel elus oled!" "Ha, ha. Hea nali!" Ja olingi läinud. Koju jõudsin umbes kell viis. Ma tulin sisse jooksujalu. Kõik ootasid mind juba. Jäin neile otsa vaatama. "Mu uus boss tuleb täna meile õhtusöögile." "Mida!?" küsisid nad kui ühest suust. "Kuulsite õigesti ta tuleb täna kella seitsmeks meile õhtustama."
Õpetaja oli Merike Kiviloo ja mind visati selle eest kohe II grupist V keelegruppi. See oli heaks õppetunniks. Spikerdada ei tasu, võibolla vaid siis, kui oskad mitte vahele jääda. Teistes ainetes ma keelatud abi kasutama ei pidanud, hinded küll midagi super ei olnud, kuid ikka oma peaga saavutatud. Osalesin KG ajal ühe korra maakondlikul olümpiaadil ja olen selle üle siiani väga uhke. See oli geograafia olümpiaad. Rebaste ristimisele ma 10. klassis ei jõudnud, kuna tegin samal ajal Kuressaare staadionil oma elu esimest kümnevõistlust. Nii, et rebaseks mind ei ristitud, kuid kümnevõistluse lõpetasin korralikult ära ja peale seda võisin ma ennast juba tõeliseks kümnevõistlejaks pidada. KG s olles käisime laagris vaid kooli vaheaegadel, seetõttu kooli asju see ei seganud. Talvel käisime Tallinnas laagris ja suvel Käärikul. Olen võistelnud 12 euroopa riigis. Laagrites olen käinud viimased kümme aastat, igal
Minu uurimistöö esmane eesmärk on mulle endale selgeks teha, mis oli Tšernobõli katastroof, mis seal juhtus, kui paljusid see mõjutas ja, mis osa oli selles katastroofis eestlastel. Minu teine eesmärk on teada saada, mis Tšernobõlis tegelikult toimus ja kuidas olid seotud eestlased Tšernobõliga. Selle teada saamiseks kohtusin erinevatel aegadel viie Eesti mehega, kes olid sunnitud Tšernobõli „kordusõppustele“ minema. Tegin nende kõigiga intervjuu ja hiljem analüüsin neid oma töös. Minu kolmas eesmärk on teada saada, kui paljud teavad, mis oli üldse Tšernobõli katastroof ja, mis nende arvates seal toimus. Selleks koostasin interneti küsitluse, millele vastanud on vanuses 16- 57 aastat ning mille tulemusi ma hiljem oma töös analüüsin. 3 TŠERNOBÕLI KATASTROOF Tšernobõli tuumakatastroof, mis leidis aset Tšernobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986, plahvatas tuumaelektrijaama 4
Bändis polnud keegi muusikalise eriharidusega. Üsna pea liitus bändiga veel Mati Tibar, kes oli minust üks kursus taga ja Jaak Joala kui flöödimängija, kes peagi hakkas mängima basskitarri ja laulma. Minu ülesanne lisaks klaveri mängimisele oli ka lugude lintidelt maha kirjutamine, et oleks mida esitada. See oli mulle heaks treeninguks ja kooliks, sest harjutas mu kõrva ja peagi olin rühmast ainuke, kes oskas kuulmise järgi noote kirja panna. Selliseid seadeid tegin ka puhkpillidele mingil määral, mis tagantjärgi mõeldes oli väga kasulik, sest tollal seda ei õpetatud. ,,Oma bändiga võitsime ära ka ühe konkursi mille auhinnaks oli oma saade kus me esitasime omi lugusid mis tänu Uno Naissoole leidsid tee Eesti Heliloojate Liitu kus heliloojad hindasid meie palasid üsna headeks. Alates sealt jäi Kristallide bänd tahaplaanile." Olav Ehala lõpetas Tallinna Muusikakooli aastal 1969 ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi
Näiteks: Lisa oli suhtes, aga ta pettis oma meest jne. ta oli kärsitu ning ta ihaldas seda mida ta ei saanud. Seda raamatut oli lihtne lugeda, see läks kiiresti ning seda raamatut lugedes ma hakkasin endale seda kõike ette kujutama. Ntks milline võis olla da Vinci ateljee ja Lisa kodu ning kuna mulle väga meeldib Firenze, siis mu mõtted jooksid ühest Firenze tänavast teise. Ma sain selle raamatu suhteliselt kiiresti läbi ning kahjuks ma tegin raamatutööd nii, et ma lugesin läbi ja siis tegin kokkuvõtte. Kuna ma lihtsalt ei tahtnud vahepeal pausi teha, et siis jälle edasi lugeda. See raamat ei ole minu suur lemmik, aga kui sellisest teemast on huvi, siis seda on huvitav lugeda. Donatella Pecci-Blunt Mina, MONA LISA Marie Lisette Luha 11c Tallinn 2012
Haarem Alev Lytle Croutier Katriin Mangus 11C 2012 Huvitavad faktid. Eessõna/Sissejuhatus. · Sõna haarem tuleneb araabia sõnast haram, mis tähendab ,,seadusevastane", ,,kaitstud" või ,,keelatud". Haaremi mõiste hõlmab ka naisi. · Haaremisse vangistatud naiste nimesid ja päritolu ei teadnud mitte keegi · Naine sümboliseerib kirge,aga mees arukust. · Plügaamia(,,mitmenaisepidamine") tähendab seda,et inimesel on rohkem kui üks abikaasa, enamasti mehel mitu naist. Internetist võetud lõik: Polügaamia on kolme või enama indiviidi omavaheline seksuaalsuhe. Enamasti mõeldakse polügaamia all ühe indiviidi seksuaalsuhet mitme vastassoost indiviidiga. · Islam hindab naisi väga madalalt,sest peab naid arult tõntsiks ja hingeliselt piiratuks. Nad kõlbavad vaid oma isanda himude rahuldamiseks ja talle pärijate ilmaletootmi
Toiduga seotud kohad: 1. Palmse mõisa kõrts ja moonakatemajas asuv väljapanek talupoja tööelust leivavilja saamiseks mida tähendab traditsiooniline eesti köök? Tooge mõned näited menüüst iseloomulikest eesti köögi maitsetest Traditsioonilised Eesti köögi toidud on kujunenud vastavalt aastaaegadele: kevad kalatoidud, rabarber, lisaks on tulnud hakkama saada talveks sisse tehtud toiduvarudega; suvi kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks maasikad, metsmarjad, tikrid; sügis - kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks seened, kõrvits, peet, õunad, pihlakad; talv hoidised ja lihatoidud, hapendatud kapsad ja kurgid. 2. Olustvere mõisa Leivakoda Leivakoda ehk magasiait on valminud 19. sajandi teisel poolel. Esiküljel on viie avaga kaaristu. Dekoratiivsust rõhutavad ka tellistest räästakarniisid ja avade ääristused. Hoones asub püsiekspositsioon, mis tutvustab
annaabi.ee 
