Kordamisküsimused matemaatilise analüüsi (II) II osaeksamiks 2013 1. Kahekordne integraal (integraalsumma, kahekordse integraali definitsioon, kahekordse integraali omadused (vastavad teoreemid tõestuseta)). n Moodustame summa: Vn = f ( P1 )s1 + f ( P2 )s 2 + ... + f ( Pn )s n = f ( Pi )s i i =1 Seda summat nimetatakse funktsiooni f(x,y) integraalsummaks üle piirkonna D. Teoreem 1. Kui funktsioon f(x,y) on kinnises piirkonnas D pidev, siis integraalsummade jadal leidub osapiirkondade si maksimaalse läbimõõdu nullile lähenemisel ja n lõpmatul kasvamisel piirväärtus, mis on üks ja sama iga jada puhul, s.t. ta ei sõltu piirkonna D osapiirkondadeks si jaotamise viisist ega punkti Pi valikust piirkoonas si. Seda piirväärtust nimetatakse funktsioonif (x,y)...
1. Kahekordne integraal: põhjalik selgitus (vastava piirkonna jaotus, integraalsumma definitsioon jne). Vaatleme xy-tasandil joonega L piiratud kinnist piirkonda D. Olgu antud pidev funktsioon z=f(x,y). Jaotame piirkonna D mingite joontega n osaks: s1, s2, s3,..., sn, mida nim. osapiirkondadeks. Uute sümbolite kasutuselevõtmise vältimiseks mõistame s1,... ,sn all mitte ainult vastavaid osapiirkondi, vaid ka nende pindasid. Võtame igas osapiirkonnas s1 (selle sees või rajajoonel) mingi punkti P1, saades nii n punkti: P1, P2, P3,..., Pn. Tähistame antud funktsiooni z=f(x,y) väärtusi valitud punktides sümbolitega f(P 1),...,f(Pn) ja moodustame korrutiste summa, mille liikmeteks on f(P1)s1: Summat nim. funktsiooni z=f(x,y) integraalsummaks üle piirkonna D. Kui piirkonna D igas punktis...
f ( P)dS = f ( A) dS 1. Kahemuutuja funktsiooni integraalsumma mõiste ja f * (P)dS = f * (P)dS + f * (P)dS = f (P)dS m d geomeetriline sisu Vn = f ( P)dS = lim Vn = lim f ( pi , y)dy xi + lim = Kahemõõtmelises hulgas DR2 määratud funktsiooni f(x,y) integraalsummaks antud piirkonnas D nimetatakse summat D D 4. Kahekordse in...
1. Kahemuutuja funktsiooni integraalsumma mõiste ja geomeetriline sisu. · Olgu D kinnine tõkestatud piirkond ruumis R2. Olgu z = (x,y) piirkonnas D määratud pidev funktsioon. Jaotame piirkonna D n tükiks S1,S2,...,Sn.Tähistagu Si samaaegselt nii i-ndat tükki kui ka i-nda tüki pindala.Valime igalt tükilt ühe punkti P ja moodustame järgmise summa: Vn= (P1) S1 + (P2) S2+...+ (Pn) Sn Seda summat Vn nim funktsiooni integraalsummaks piirkonnas D · Olgu (x,y) 0. siis saab integraalsummas olevat korrutist (P i) Si tõlgendada kui silindri ruumala, mille põhi on S i ja kõrgus (Pi) Selline silinder tähistatakse Zi-ga. IntegraalsummaVn on järelikult silindrite ühendi Z=Z1 U Z2 U...U Zn ruumala. Silindrite ühend Z on treppkeha, mille ülemine pind on tükiti tasapinnalineomades hüppeid erinevate kõrgustega naaber silindrite liitekohtades. 2. Kahek...
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetse Matemaatika KODUTÖ Ö Eero Ringmäe 010636 LAP 12 Tallinn 2001 Sisukord Tallinna Tehnikaülikool........................................................................................... 1 Diskreetse Matemaatika K O D U T Ö Ö.......................................................................................................1 Eero Ringmäe.........................................................................................................1 Tallinn 2001............................................................................................................ 2 Sisukord.................................................................................................................. 3 1. Funktsiooni leidmine..............................
1. Kahe muutuja funktsioon ja selle osatuletise rakendused: ekstreemumi leidmine, pinna puutuvtasapind ja normaal, näiteid Kahe muutuja funktsioon esitab pinda xyz-ruumis R3. Piirkonna D (x,y)ЄD igale punktile vastab z=f(x,y). Piirkond D on funktsiooni f määramispiirkond. Osatuletiste rakendused: Ekstreemumi (min, max) leidmine. Punkt, kus osatuletis on 0, nim. kriitiliseks punktiks. P(xo,yo). Puutujatasandi võrrand: fx(x0,y0)x+fy(x0,y0)y-z+d=0. Punkt Q0(x0,y0,z0) kuulub puutujatasandile.Seal pt.s puutujatasandiga risti olev vektor n on pinna normaal pt.s Q0. 2. Määratud integraal ja selle geomeetrilised rakendused: tasapinnalise kujundi pindala, joone kaare pikkus, pöördpinna ruumala ja pindala, näiteid Nimetatakse integraalsummade piirväärtuseks. Newton-Leibinzi valem lubab määratud integraale arvutada määramata integraalide abil. Integreerimise omadusi: 3+2 valemit Rakendused: 1) Tasap. kujundi S=int(ülem-alum) 2)...
MAAVÄRIN Norra meres Kärolin Puusild 12. klass KÜG Toimumise aeg ja koht ● Toimumis kuupäev: 2014.11.17, kell 19:16 Toimumise aeg ja koht ● Toimumis kuupäev: 2014.11.17, kell 19:16 ● Epitsentri territoorium: Norra ● Epitsentri koordinaadid: 72.420°N 1.844°E Toimumise aeg ja koht ● Toimumis kuupäev: 2014.11.17, kell 19:16 ● Epitsentri territoorium: Norra ● Epitsentri koordinaadid: 72.420°N 1.844°E ● Lähedalasuvad kohad: u 500 km Gröönimaast 675km Harstad, Norra 729km Narvik, Norra Google Earth Sügavus ja tugevus ● Sügavus: 10.0km Sügavus ja tugevus N ● Sügavus: 10.0km ● Tugevus: 4,7 magnituudi (mõõdukas, tuntav, vähe kahjustusi) Asukoht Maailmajao suhtes Asukoht Lähem vaade Asukoht ...
1. Mitme muutuja funktsiooni definitsioon. Mitme muutuja funktsiooni määramispiirkonna definitsioon (kahe ja kolme muutuja funktsiooni määramispiirkond). Erinevad piirkonnad, piirkonna rajajoon. Tõkestatud piirkond. Kui kahe teineteisest sõltumatu muutuva suuruse x ja y igale väärtuspaarile (x;y) mingisugusest nende muutumispiirkonnast D vastab suuruse z väärtus, siis öeldakse, et z on kahe sõltumatu muutuja x ja y funktsioon, mis on määratud piirkonnas D. Kahe muutuja funktsiooni z märgitakse kujul z=f(x,y). Argumentide x ja y väärtuspaaride (x;y) hulka, mille puhul funktsioon z=f(x,y) on määratud, nim. selle funktsiooni määramispiirkonnaks. Kui x ja y iga väärtuspaari kujutada xy-tasapinna punktina M(x;y), siis funktsiooni määramispiirkonda kujutab teatud punktide hulk tasapinnal. Ka seda punktide hulka nim. funktsiooni määramispiirkonnaks. Funktsiooni määramispiirkonnaks võib olla ka kogu tasapind. Edaspidi tegeleme peamiselt niisugu...
Vektorruum Mittetühja hulka V nimetatakse vektorruumiks üle reaalarvude hulga R, kui sellel hulgal on defineeritud lineaarsed tehted: hulga V elementide liitmine ja korrutamine skalaaridega nii, et on täidetud järgmised tingimused: hulk V on kinnine elementide liitmise suhtes ja hulk V on kinnine skalaariga korrutamise suhtes Vektorruumi 1) leidub nullelement omadused 2) iga elemendi a korral leidub tema vastandelement a 3) (a+b)+c=a+(b+c) 4) a+b=b+a 5) k(a+b)=ka+kb 6) (k+l)a=ka+la 7) (kl)a=k(la) 8) 1a=a Vektorruumi Vektorruumi alamruumiks nimetatakse vektorruumi V mittetühja alamhulka U, alamruum kui U on vektorruumi V tehete suhtes vektorruum üle ...
VIINAMARI Mareli Nielson Valga Gümnaasium,11.A 15.Veebruar 2016 Viinamarjade levik Viinamarjade levik maailmas on küllaltki suur, kuna on arendatud sorte nii sooja kui külma, kuiva ja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks. Viinamarjade peamiseid tootjariigid: Tšiili, Argentiina, Prantsusmaa, Hispaania, Hiina, Itaalia, Türgi, India, Iraan http:// www.mapsofworld.com/world-top-ten/world-top-ten- grape-producing-countries-map.html Ühtedeks suurimateks ettevõteteks on The Ciatty Company ja Sun-World Toitumisalane teave ja kasutamisvõimalused Kõige rohkem kasutatakse Hulk koguse kohta: 100 g Kaloreid (kcal) 66 viinamarju veini Lipiidide 0,4 g tootmisel, sellele Kolesterooli 0 mg järgneb värskelt Naatriumit 2 mg tarbimine ning Kaaliumit 191 mg kuivatamine Sahhariididi 17 g rosinate tootmiseks....
Loogikaalgebra, Põhiseosed, loogikafunktsioonid Mis on loogikaalgebra? Loogikaalgebra on Boole algebra lihtsaim erijuht, kus alushulgaks on kõigest kaheelemendiline hulk {0,1}. Millest loogikaalgebra koosneb? Koosneb loogikaväärtustest 0 ja 1 ning võretehetest konjuktsioon ja disjunktsioon. Mis on loogikamuutuja? Muutuja x on loogikamuutuja, kui ta saab omandada väärtusi ainult hulgast {0,1} Kuidas nimetatakse numbrimärkidega 0 ja 1 esitatud loogikaväärtusi? Nimetatakse konstant 1 ja konstant 0 Mis on loogikaavaldis? Loogikaavaldise definitsioon loogikaavaldis on loogikamuutuja xi, konstante 0 1 ja tehtemärke sisaldav kooslus, mis tema muutujate xi väärtustamisel omandab samuti loogikaväärtuse 0 või 1 definitsiooni vaata lk 154 Millist loogikatehet tähendab tehtemärgi puudumine operandide vahel? On samaväärne tehtega konjuktsioon. Mitu loogikatehet on olemas? Mitu operandi nendest igalühel on? 3, konjuktsioon, disjunktsioon ja in...
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ Olga Dalton 104493 IAPB11 Tallinn 2010 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Matrikli number on 104493 Ühtede piirkonna määramiseks saadud 16-nd arv on 28DD194D Seega on ühtede piirkond f(x1,x2,x3,x4) = (1,2,4,8,9,13)1 Määramatuspiirkonna määramiseks saadud 16-nd arv on 2675BD7 Määramatuspiirkond on seega f(x1,x2,x3,x4) = (5,6,7,11) Seega on matriklinumbrile 104493 vastav 4-muutuja loogikafunktsioon oma numbrilises 10ndesituses: f(x1..x4) = (1,2,4,8,9,13)1 (5,6,7,11)_ 2. Leida MDN...
MATEMAATILINE ANALÜÜS II Kood YMM0012 3,5 AP KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mitme muutujaga funktsiooni mõiste m-muutuja funktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab suuruse P igale väärtusele tema muutumispiirkonnast D vastavusse suuruse z ühe kindla väärtuse Mitmemuutuja funktsioon graafik Funktsiooni z=f(x1,x2,...,xm), määramispiirkonnaga D, graafikuks nimetatakse järgmist ruumi Rm+1 alamhulka ={(x1,x2,...,xm,f(x1,x2,...,xm))||P(x1,x2,...,xm)D} 2. Nivoojooned ja pinnad Kahemuutuja funktsiooni z=f(x,y) nivoojooneks nimetatakse joont, mille moodustavad piirkonna D punktid (x,y) mille korral f(x,y)=C, kus C on etteantud konstant Skalaarvälja f ehk funktsiooni f nivoopinnaks nimetatakse pinda, mis koosneb piirkonna D punktidest (x,y,z) mille korral f(x,y,z)=C, kus C on etteantud konstant. 3. Mitme muutuja funktsiooni piirväärtus ja pidevus Mitmemuutuja funktsiooni piirväärtus m-muutuja funktsioonil f on piirväärtus b punktis A kui suvalises...
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne matemaatika KODUTÖÖ Tallinn 2011 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Matriklinumber: 112799 Matriklinumbri 16ndkuju: 1B89F 16ndarvu 8*3-ga korrutamisel tekib 8-järguline 16ndarv: 1B89F*3*3*3*3*3*3*3*3 = 2C1CA2FF Saadud 16ndarv sisaldab numbrimärke 1 2 A C F , kus 16ndnumbrid A C F omavad väärtusi: A = 10 C = 12 F = 15 Saadud 16ndarvu 8 järguväärtust 0 . . . 15 määravad loogikafunktsiooni 1-de piirkonna. (korduvaid järguväärtusi võib ignoreerida) Seega on 4-muutuja loogikafunktsiooni 1de piirkonnaks (numbrilises 10ndesituses): 2 12 1 10 15 (numbreid 2, C ja F (ehk 2, 12 ja 15) on arvus mitu – neid võib arvestada ühekordselt) 8-järgulise 16ndarvu jagamisel 11-ga tekib 7-järguline 16ndarv: 2C1CA2FF/11 = 29845D2 Saadud 16ndarv sisaldab numbrimärke 2 4 5 8 9 D , kus 16ndnumber D omab väärtust: D = 13 11-ga jagamisel tekkiva 16ndarv...
Koostajad: Mona Schiff ja Triine Puppart Juhendaja: Laine Lehto INDONEESIA MUUSIKA INDONEESIA Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. See on mitmekesisekultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india kultuuri - hinduism, budism – mõjusfääris. 15.saj jõudis Indioneesiasse islam, millest jäi puutumata vaid Bali saar. Indoneesia puhul ei võimalda muusikavormide ja nendega seotud kunstiliikide rohkus rääkida ühtsest kultuurist – regionaalsed erinevused on niivõrd suured. VEEL INDONEESIAST Märksõna, mis esimesena seostub selle piirkonna muusikaga on gamelan. See sõna tähistab nii muusikastiili kui ka instrumentide gruppi. Gamelaokestrid koosnevad mitmesugustest metallplaatidega instrumentidest ja häälestatud gongidest. Orkestrisse kuuluvad nt: gongid ja ksülofonid, puhk- ja keelpillid. Muusika kõlab...
Mitmemõõtmelise ruumi mõiste Def: On antud n reaalarvu x1...xn ja nende järjestatud jada (x1...xn)(-punkt) seda nim n- mõõtmelise ruumi punktiks. Rn={(x1,...,xn) | xi R, i=1,...,n}, P(x1,...,xn) punkt koordinaatidega xi n=1: R1={P(x1) | x1 R} geom. sirge n=2: R2={P(x1,x2) | x1,x2 R} geom. tasand n=3: R3={P(x1,x2,x3) | x1,x2,x3 R} geom. ruum Punkt A on piirkonna D sisepunkt, sel korral kui tal leidub ümbrus, mis sisaldub piirkonnas D. Punkt A on piirkonna D rajapunkt sel korral kui iga tema ümbrus sisaldab nii piirkonna D kui ka piirkonda mittekuuluvaid punkte. Piirkond D on lahtine, kui ta koosneb sisepunktidest. Piirkond D on kinnine, kui ta koosneb nii sise- kui ka rajapunktidest. Mitme muutuja funktsiooni mõiste Def: nMF f:RnR:P(x1,...,xn) Rn a w=f(P) f(x1,...,xn) R Kujutlus, mis seab n-mõõtmelise ruumi punktidele P vastavusse lõpliku reaalarvu w=f(P), nim n- muutuja funktsiooniks. Geom hüperpind n+1-mõõtmelises ruumis. ...
Tallinna Tehnikaülikool Mõõtmise I-kodutöö variant nr Imre Tuvi 061968 IATB22 Tallinn 2007 Ülesanne nr. 1 Osutmõõteriistaga M1107 mõõdeti signaali mõõtepiirkonnal 15 mA, lugem oli 81,5 jaotust. Andmed: täpsusklass (tk) = 0,2 skaala jaotise väärtus (jv) = 150 mõõtepiirkond (mp) = 15mA lugem (l) = 81,5 Voolutugevus: l I = mp jv 81,5 I= 0,015 = 0,00815 A 150 Mõõteviga: tk I = mp 100 0,2 I = 0,015 = 0,00003 A 100 Vastus: I = ( 0,00815 ± 0,00003 ) A Ülesanne nr. 2 Firma Agilent multimeetriga tüüp 34401A mõõdeti alalissignaali. Näit piirkonnal 1000 V oli 950.525 V. Viimasest taatlusest oli möödas 1 kuu. Esita graafik: (U) mõõteviga sellel mõõtepiirkonnal, näidu U muutudes üle kogu piirkonna. Andmed: 0,033268 mõõtepiirkond (mp) = 1000 V näit U= 950.525 V taatlusest möödunud 1 kuu, seega ...
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad) §1. MITME MUUTUJA FUNKTSIOONID 1. Ruum R m , hulgad selles ruumis Def. Kõigi m reaalarvust koosnevate järjestatud süsteemide P = ( x1 ,..., x m ) hulka nimetatakse m-mõõtmeliseks ruumiks. Def. Kui m-mõõtmelises ruumis defineeritakse süsteemide P = ( x1 ,..., x m ) ja Q = ( y1 ,..., y m ) m vaheline kaugus d (P, Q ) valemiga d (P, Q ) = (x - y i ) , siis nimetatakse seda ruumi 2 i i =1 m-mõõtmeliseks eukleidiliseks ruumiks ja tähistatakse R m . Süsteemi P = ( x1 ,..., x m ) nimetatakse ruumi R m punktiks ning reaalarve xi (1...
Tallinna Tehnikaülikool Esimene kodutöö Mõõtmises ISS0050 Nr.1641 Aruande koostanud: Üliõpilane: Haigo Hein Matrikli nr.: 082052iatb Kuupäev: 19.04.2009 1.Ülesanne Osutmõõteriistaga M1107 mõõdeti signaali mõõtepiirkonnal 150 mA lugem oli 74,5 jaotust. Antud: täpsusklass tk = 0,2 (mõõteriista passist) skaalajaotusväärtus skj = 150 (mõõteriista passist) mõõtepiirkond mpk = 150 mA lugem lug = 74,5 lug Leian voolutugevuse valemist I= mpk skj 74,5 I = 0,150 = 0,0745 A 150 tk Leian mõõtmise piirvea valemiga I = mpk 100 0,2 ...
MATEMAATLINE ANALÜÜS II 1. KORDSED INTEGRAALID Kordame kõigepealt mõningaid teemasid Matemaatlise analüüsi I osast. 1.1 Kahe muutuja funktsioonid Kui Tasndi R 2 mingi piirkonna D igale punktile x, y D seatakse ühesel viisil vastavusse arv z, siis öeldakse, et piirkonnas D on määratud kahe muutuja funktsioon z f x, y . Piirkoda D nimetataksefunktsiooni f määramispiirkonnaks. See on mingi piirkond xy-tasandil. Näide 1. Poolsfääri z 1 x2 y 2 määramispiirkonnaks on ring x 2 y2 1. Funktsiooni z ln x y määramispiirkonnaks on pooltasand y x (sirgest y x ülespoole jääv tasandi osa: vaata joonist). Kahe muutja funktsioon ise esitab pinda xyz-ruumis (ruumis R 3 ). Näide 2. Funktsiooni z x2 y 2 graafikuks on pöördparaboloid (vaata allpool olevat joonist) Kahe muutuja funktsiooni f nivoojoonteks nimetatakse jooni f x, y c Näide 3. Tüü...
Motoorsed keskused: 1. Somatomotoorne keskus eesmises tsentraalkäärus(otsmikusagaras), juhitakse skeletilihaste tahtelisi liigutusi. Eri närvirakud spetsialiseerunud eri lihastele. Somatosens ja somatomot keskused on omavahel seotud 2. Kõnekeskus kõne kuulub integratiivsete funktsioonide hulka. Kõne koosneb fonatsioonist hääle moodustamine, mis toimub õhu surve mõjul kõrilihastele, häälepaeltele; ja artikulatsioonist häälikute ja nende kombinatsioonide(sõnade) moodustamine, toimub keelelihaste, suulae, mälumislihaste ja näolihaste osavõtul. Kõnekeskus koosneb 3 osast: 1)motoorne kõnekeskus e Broca keskus paikneb vasalu otsmikusagara tagumises alaosas vahetult enne esmast motoorset kõnekeskust seal, kust juhitakse keele-, neelu- ja suulaelihaste tööd. Nimetus tuleneb prantsuse arsti Broca nimest. Ta kirjeldas esimest korda teaduslikus meditsiiniajak...
Visual Basic for Application Protseduur koosneb lausetest: Protseduuri alguslause Laused koosnevad: Kirjelduslaused o võtmesõnad Iga VB lihtlause peaks olema eraldi real. Tegevuslaused o konstandid (arv, tekst jm.) Järjestiktegevused Kaht lauset ühel real peab eraldama : (koolon). o nimed (muutujad, alamprotseduurid) Valikulaused Pikema lause ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Signaalide mõõteseadmed Labor 2. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö eesmärk Tutvuda üldotstarbeliste signaali mõõtevahenditega: multimeetri, fasomeetri, ostsillograafi ja generaatoriga. Ühendada mõõteriistu skeemi ja hinnata mõõtevigasid. Kasutatud seadmed Generaator G3-112, Multimeetrid B7-37 ja B7-40, Ostsillograaf C1-83, Faseomeeter F2-34, ühenduskaablid. Töö käik 1. Vahelduvpinge, f=2000 Hz, 3 V V1 multimeeter B7-40 V2 multimeeter B7-37 Vali voltmeetritel sobivad mõõtepiirkonnad kus mõõtetäpsus on kõige suurem, või lülita sisse piirkonna automaatne valik. Automaatse mõõtepiirkonnaga 20V: U1 = 3,005 V [B7-40] U2 = 3,00 V [B7-37] U1 = (0,6 + 0,1 * (20 / U1 1)) * U1 / 100 = ...
VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõte piirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. joon.1. Olgu galvanomeetri...
McCluskey' minimeerimismeetod Sellise laiendatud 1-de piirkonna ( 0, 2, 6, 7, 8, 10, 3*, 14* ) 1 jaotame Ü Karnaugh' kaart on visuaalheuristiline minimeerimismeetod. lahtritesse vastavalt arvude indeksile (ehk alustame kleepimistabelit) : T ( vajalike kontuuride otsene vahetu väljavalimine pole algoritmina kirjeldatav ) index laiend. 1de pk. 2-sed interv. vahe 4-sed interv. vahe T Karnaugh' kaart on kuni 6-muutujaga loogikafunktsioonide jaoks; 0 0 McCluskey' meetodis ei ole muutujate arv piiratud. 1 2 McCluskey' meetod on algoritm. Seega saab teda teostada arvutiprogrammina. 8 McCluskey' meetodist on olemas intervallmodifikatsio...
1.Nähtav valgus on elekt. magnetlaine, mis koosneb teineteisega ristiolevast elektri-ja magnetväljast,mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirusega. Vaakumis c=3*10ast8 m/s 2.Ristlained 3.Elektri-ja magnetvälja muutused laines- muutuvad ajas ja ruumis sinusoidselt ja samas faasis. 4.Valguse mõjus osaleb elektriväli. 5.Valguse laine pikkus-U.V.380nm<<760nm I.P.(all-VSHRKOP) n=10ast- 9 6.Valgus koosneb 7värvist: punane,kollane,oranz,roheline,sinine,helesinine,violetne. põhivärvid on pun,sin,roh. 7.Difraktsioon on nähtus kus lained painduvad tõkete taha või satuvad varjupiirkonda. Varjupiirkond ruumi osa kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. 8.Dif.ilmub kui tõkete mõõtmed on natukenesuremad valguse lainepikkusest. 9.Dif.pilt sõltub sellest,mida kitdam on pilu seda laiema piirkonna katavad difrak.ribad. 10.Valguse dif. seletatakse Hygensi-Fresneli printsiibiga.Iga ruumipunkt,kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks. 11.Inte...
Maailm I maailmasõja järel - Prantsusmaa: tugev sõjavägi, said juurde Elsass-Lotringi ning sellega kasvas ka nende tugevus - Saksamaa oli laostunud, ei oldud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega (reparatsioon, alade ära võtmine, Reini piirkonna demilitariseerimine) - Venemaa: Nõukogude Liit, kommunism - lagunesid endised suurriigid nagu Saksamaa, Türgi, Venemaa, Austria-Ungari - Balkanil tekkis Jugoslaavia Rahvusvahelised suhted 20. sajandil - S. ei suutnud reparatsioone maksta, 1923.a ,,okupeeris" Rahvasteliit Ruhri piirkonna, S. ei olnud rahul Versailles' tingimustega, neile seatud tingimused olid liiga karmid - Rahvasteliit ettenähtud kujul ei toiminud, seepärast USA sellega ei liitunud - Nõukogude V. jäeti üldse rahvusvahelistest suhetest välja - 1928.a sõlmiti Briand-Kelloggi pakt keelustati sõda kui rahvusliku poliitika vahend - 1925. a Reini tagatispakt Locarno konverentsil ...
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Tõenäosus Katse on tegevus (täringu või mündi viskamine, urnist esemete võtmine). Katse kolm tingimust nõuavad, et katse tulemusi peab olema lõplik arv, kõik tulemused on võrdvõimalikud ning katse tulemusena tuleb esile ainult üks võimalikest tulemustest. Elementaarsündmused (E1; E2; E3; ...; En) on katse tulemused, kui kõik kolm tingimust on täidetud. Elementaarsündmuste ruumi (U = { E1; E2; E3; ...; En }) moodustavad kõik elementaarsündmused kokku. Elementaarsüdmuste ruumi kõiki osahulki nimetatakse sündmusteks (A; B; C; ...). Sündmusi liigitatakse juhuslikuks sündmuseks (võib esile tulla, võib ka mitte tulla), võimatuks sündmuseks (ei saa esile tulla; V) ning kindlaks sündmuseks (tuleb esile igal katsel; ). Sündmuse A vastandsündmuseks A n...
Tsüstiline fibroos Üldine avastas 1938. aastal D. H. Anderson ravi puudub, haigusest ei paraneta CF füsioterapeudiline abi Pärandamine · autosomaalne retsessiivne haigus · üks retsessiivne geen mõlemalt vanemalt https://en.wikipedia.org/wiki/Cystic_fibrosis#/media/File:Autorecessive.svg Spetsiifiline CFTR geen lokaliseerub 7q31.2 ( 7. kromosoomi suure õla 31. esimese piirkonna teises vöötmes) organism ei suuda toota täielikult funktsionaalset CFTR-valku kahjustab peamiselt hingamis- ja/või seedesüsteemi https://et.wikipedia.org/wiki/Ts%C3%BCstiline_fibroos#/media/File:CFTR_gene_on_chromosome_7.sv Võimalikud mõjud sitke lima hingamiseteedes kopsupõletikud, bronhiid Kõhunääre disfunktsioon kõhunäärmepõletik, diabeet allergia ühe või mitme antibiootikumi vastu Kopsude või süd...
Eesti Infotehnoloogia Kolledž Digitaalloogika ja -süsteemid KODUTÖÖ kaugõpe Eesnimi Perenimi Matrikli nr. 10131846 Õpperühm DK21 Tallinn 2015 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Matriklinumber 10131846 on 16nd kujul 9A9986. 16nd kujul matriklinumber on vaja saada 7-kohaliseks. Selleks korrutan: 9A9986 * 7 = 43A32AA Saadud 16ndarvu 7 järguväärtust 0 . . . 15 määravad loogikafunktsiooni 1-de piirkonna. Seega 1-de piirkonda kuuluvad: 2, 3, 4, 10(A). Määramatuspiirkonna leidmiseks tuleb saadud 7-kohalist 16ndarvu korrutada veel niimitu korda 7-ga, kuni korrutamistulemus on 9-järguline: 43A32AA * 7 * 7 * 7 = 5A9F9E1C6. Tekkinud 16ndarvu need järguväärtused 0 . . . 15, mis ei kuulu juba 1-de piirkonda, moodustavad funktsiooni määramatuspiirkonna. Seega määramatuspiirkonda kuuluvad: 1, 5, 6, 9, 12(C), 14(E), 15(F). Ülejäänud arvud vahemikus 0....15 (mis pu...
Piirkonna üldiseloomustus · Vesuuv asub vahemerelises alas ning lähistroopilises kliimavöötmes. · Selle ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. · Ohtlikkus seisneb selles, et se võib matta külad ja linnad enda alla ning kõik elanikud saaksid surma. Vulkaanipursked · Vesuuv on aktiivne vulkaan. · Viimati purskas 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. · Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevam...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Detail Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Vilipõld Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid MASB-11 Detail Ülesande püstitus Analüüs, skeem, valemid Materjalid Värvid Detail. Exceli valemid Funktsioon INDEX Tabel Korterid Funktsioon MATCH VBA funktsioon Otsi_Nr Funktsioonide INDEX ja MATCH kooskasutus Funktsioon VLOOKUP Detail. Kasutaja funktsioonid Detail. VBA funktsioonid ruumala ja täispindala leidmiseks VBA funktsioonid otsimiseks paralleelsetest vektoritest Detail. Makro Detail. VBA makro. Struktuur ja protseduurid Detailide tootmine Koondandmed materjalide koguste ja maksumuste kohta Koondandmedvärvide koguste ja maksumuste kohta Funktsioon SUMIF Rakendus "Detail" Ülesande püstitus Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile...
Lydia Koidula- eesti rahvusliku teatri rajaja Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. Detsembril 1843. Aastal Vändras. Hilisema, kirjanikunime Koidula, pani talle C. R. Jakobson, mis tähistas ärkamise aega. Koidula isa J.V. Jannsen oli koolmeister. Nende peres oli haridus kõrgelt hinnatud. Lydia lõpetas 1861. Aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Koolis omandas ta lisaks eesti ja saksa keelele ka prantsuse ja vene keele oskuse. Kui J. V. Jannsen hakkas aastal 1857 välja andma ajalehte Pärnu Postimees, sai Lydia Koidulast tema ...
Lydia Koidula- eesti rahvusliku teatri rajaja Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. Detsembril 1843. Aastal Vändras. Hilisema, kirjanikunime Koidula, pani talle C. R. Jakobson, mis tähistas ärkamise aega. Koidula isa J.V. Jannsen oli koolmeister. Nende peres oli haridus kõrgelt hinnatud. Lydia lõpetas 1861. Aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Koolis omandas ta lisaks eesti ja saksa keelele ka prantsuse ja vene keele oskuse. Kui J. V. Jannsen hakkas aastal 1857 välja andma ajalehte Pärnu Postimees, sai Lydia Koidulast tema abiline. Ka Lydia esimene proosapala (,,Kivirist") nägi selles ajalehes ilmavalgust. Koidula oli ka abiks tüdrukutele, kes soovisid astuda piirkonna Kreis tütarlastekooli. 1863. aastal kolis Jannsenite pere Tartusse, kus J. V. Jannsen hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Ka selle ajalehe juures sai Lydiast isa abiline. Peale isa haigestumist langes toim...
YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...
Kodune ülesanne õppeaines ,,Soojusvarustussüsteemid" 1.1 Kütekoormus Qk = V q k ( t s - t v ) 10 -6 , MW N = Qk , MWh Tabel 1. Küttekoormus Qk MW N MWh Q1 1,11 N1 2,22 Q2 0,99 N2 59,19 Q3 0,86 N3 267,11 Q4 0,74 N4 456,79 Q5 0,61 N5 786,28 Q6 0,49 N6 1200,49 Q7 0,36 N7 300,57 1.2 Ventilatsiooni koormus 1 õhuvahetus = tund , s k V G= , l/s õhuvahetus N v = G cõ ( t s - tv ) 10-3 , MWh N Qv = v , MW Õhuvahetus = 3000s Õhukulu = 22,5 l/s Tabel 2. Ventilatsioonikoormus Qk MW N MWh Q1 ...
Prantsusmaa Loodus ja maastik Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Üldine info Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 63,7 miljonit Rahaühik: euro Prantsusmaa naarberriikideks on: Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania Kultuur ja inimesed Prantslased armastavad kirglikult oma keelt. Prantslased Armastavad lugeda raamatuid. (prantslane loeb keskmiselt kuni 10 raamatut aastas) Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. Click to edit Master text styl...
Hawaii saared Kirjeldus Hawaii saared on saarestik Polüneesias. Saared kuuluvad Ameerika ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Hawaii saarestik tekkis vulkaani purske tagajärjel. Vulkaanilise tekkega saarte kogupindala on 16 600 km2. Pinnamood ja pinnavormid Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel basaltlaava voolas mööda laugeid nõlvu alla ja moodustas tardudes laugete nõlvadega kilpvulkaani. Laama Vaikse ookeani laama liigub aastas 5- 6mm jagu Aasia mandri poole. Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laama lahkneb. Nähtused Hawaiil on ainukesena aktiivne vulkaan tema teistest saartest. Hawaiil on vahel suured lained. Vulkaani pursked võivad tekitada tsunami. 2006 aastal toimus maavärin. Maavärin 2006-dal aastal 16.oktoobril toimus Vaiks...
Contents Contents...................................................................................................................... 1 4.Mitme muutuja funktsiooni piirväärtus. Pidevus........................................................ 5 7) Liitfunktsiooni tuletise ja osatuletise valemid. Uks neist tuletada.............................. 6 8) Defineerida funktsiooni tuletis etteantud suunas. Tuletada suunatuletise valem funktsiooni osatuletiste kaudu. Gradient. Telgedesuunalised tuletised. Suunatuletise tõlgendus..................................................................................................................... 9 10. Olgu mitmemuutuja funktsioon u = f (x) antud ilmutamata kujul võrrandiga F(x,u)= 0. Tuletada valem funktsiooni f osatuletiste jaoks funktsiooni F osatuletiste kaudu. Valem tuletada kas kahe muutuja juhul (x = (x, y) R2) või üldjuhul (x Rn)...........11 12.Tuletada Taylori valem kahe- või mitmem...
Eesti Infotehnoloogia Kolledz Digitaalloogika ja digitaalsüsteemid KODUTÖÖ Märt Erik EIK10040050 Rühm A22 Tallinn 2005 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Tehes calculator'iga nõutud ja vajalikud tehted on minu matriklinumbrile 10040050 vastav 4- muutuja loogikafunktsioon oma numbrilises 10ndesituses: f ( x1 x2 x3 x4 ) = ( 0,1,2,5,12,13)1 ( 4,6,9,11) - 2. Kirjutada välja oma matriklinumbrist leitud osaliselt määratud 4- muutuja loogikafunktsiooni tõeväärtustabel. X1 X2 X3 X4 Y 0 0 0 0 1 0 0 0 1 1 0 0 1 0 1 0...
70ndad spordis 1972 Suveolümpia Toimus 26. august 11. september 1972 Münchenis, Baieri liidumaa pealinnas Mängudel osalesid 122 riigi sportlased, kokku 7113 sportlast. Müncheni olümpiamängud on ajalukku läinud kui kõige kurvemad olümpiamängud, sest Palestiina terroristide organisatsioon Must September võtsid 5. septembril pantvangi 11. Iisraeli sportlast ja tapsid nad hiljem. Eesti sportlastest tulid NSV Liidu koosseisus olümpiavõitjaks Jüri Tarmak kõrgushüppes, Jaan Talts tõstmises ja Svetlana Tsirkova vehklemises. Pronksmedali võitis Georgi Zazitski vehklemises. Mark Spitz tegi USA eest ajalugu kui võitis 7 kuldmedalit ning tegi ujumises maailmarekordi Korvpallis kaotas USA finaalis Nõukogude liidule pärast mitut mängulõppu ning keeldus võtmast hõbemedalid. 1972 Talveolümpia Toimus 3.13. veebruaril 1972. aastal Jaapanis Sapporo linnas, Hokkaid piirkonna halduskeskuses Mängude...
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne matemaatika KODUTÖÖ Kristjan Keskküla 093540 IASB Tallinn 2009 ÜLESANNE 1 Leida oma martiklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon f(x1, x2, x3, x4) = (2,4,8,9,14,15) (6,11,13) _ (järgnevalt kui funktsioon) 1 ÜLESANNE 2 Leida MDNK ja MKNK, mis sobiksid martiklinumbrist leitud osaliselt määratud 4-muutuja funktsiooni esitamiseks Kuna minu martiklinumber on paarisarvuline leian: MKNK Karnaugh' kaardiga ja MDNK McCluskey' meetodiga. 1) Leian MKNK Karnaugh' kaardiga MKNK leidmiseks joonestan Karnaugh' kaardi, kuhu kannan peale funktsiooni 1d, 0d ja määramatused. x3x400 01 11 10 x1x2 00 0 0 0 1 01 1 0 0 - 11 0 - 1 1 10 1 1 - 0 Tegu ...
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ Peeter Sikk 121055 IASB 13 Tallinn 2012 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Matrikli number 10. süsteemis: 121055 Matrikli number 16. Süsteemis: 8-kohaline arv: 2F572B3F 4-muutuja loogikafunktsiooni 1de piirkond: 2, 15, 5, 7, 11, 3 2F572B3F/11=2C8E46D Määramatuspiirkond: 12, 8, 14, 4, 6, 13 (x1...x4) = (2, 3, 5, 7, 11, 15)1 (4, 6, 8, 12, 13, 14)_ 2. Leida MDNK ja MKNK, mis sobiksid matriklinumbrist leitud osaliselt määratud 4- muutuja funktsiooni esitamiseks. X3,X4 00 01 11 10 X1,X2 00 0 0 1 1 01 - 1 1 - 11 - - 1 - 10 - 0 1 0 _...
Maavärin Liivia Narvik, Anneliis Sooba ja Robin Allas Toimumise aeg ja koht Jaapan 11.03.2011 kell 14:46:23 Kestvus: 6min 8,9 magnituudi 130 km Sendaist 38.297°N, 142.372°E 24,4 km sügavusel Maavärina epitsenter Maavärina epitsenter Geoloogiline asend Piirkonna üldiseloomustus Epitsenter 130km Sendaist. 373km Tokyost. Hüpotsenter u 24,4km sügavusel. Tihedalt asustatud piirkonnas (1304 in/km2) Selles piirkonnas pidevalt maavärinaid Maavärinatega kaasnevad üldiselt tsunamid Tagajärjed - Fukushima tuumajaama katastroof - Sadamalinna Minamisanriku kahjustused - Üle 10m kõrgune tsunami - Tohutud inimohvrid Tsunami http://www.youtube.com/watch?v=5-zfCBCq-8I Huvitavaid fakte See oli viimase 140 aasta tugevaim Jaapanis registreeritud maavärin Maavärina tõttu tekkis umbes 10 meetri kõrgune tsunami Kadunuid on kinnitatud andmetel 784, hukkunuid rohkem ku...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL RISKI- JA OHUTUSÕPETUSINSTITUUT KODUTÖÖ AINES RISKI- JA OHUTUSÕPETUS KODUKOHA RISKIANALÜÜS ÜLIÕPILANE: MATRIKLI NR. RÜHM: PIIRKONNA ISELOOMUSTUS Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes, Pärnu maakonna halduskeskus. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251; Pärnu 1318. aastal. Pärnu on ka Eesti suvepealinn. Linn ja linnajaod Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinna, Rannarajoon, Eeslinn ja Raeküla. Rahvastik Seisuga 1. jaanuar 2006 oli Pärnu elanikest: 74% eestlased, 14% venelased, 2% ukrainlased, 1% soomlased, 1% valgevenelased, 8% teised rahvused. Pärnus elas 2006. aasta 1. jaanuari seisuga 43788 inimest, kellest 55,7% olid naised ja 44,3% mehed. Loodus Linn asub Pärnu lä...
Valguslaine *koosneb teineteisega risti olevast elektri/magnetväljast.* on ristlaine *elektriväli muutub*el./magvälja muutused toimuvad samas faasis Valgus-nim. Valgus- Aistingut tekitavat elektromagnetkiirguse osa. *Lainepikkus(lambda)-näitab kaugust Valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel * Periood(T)-näitab aega mis Kulub 1 täisvõnke tegemiseks *Sagedus(f)- näitab mitu täisvõnget teeb laine 1s ajaühikus *Kiirus(v)- näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus * Laine faas -määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel *Valguse intensiivsus- näitab, kui palju energiat valgus- laine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku *Värvused*on võimalik saada põhivärvuste abil( pun.,roh,sin) *valge valgus-Päikse valgus *Infravalgus-nim.elektromag.laineid, mille laine- pikkus on suurem kui punasel valgusel * ultravalgus- nim el.mag.laineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel+on silmadele kahjulik DIFRAKTSIOON *nim.valguse ...
17 Kirjakeel riigis üldkasutatav korrastatud keelevorm Murdekeel teatud piirkonna eripärane keelekuju Aduma aru saama; almus armuand; asine hinnatav, tähtis; hajuma laiali valguma; heituma kartma hakkama; hubane koduselt mugav; hubisema võbisema; hulpima vees õõtsuma; hõikama (hõikega) kutsuma; irduma eralduma; kulles konnapoeg; kümblema suplema; lõngus ekstavagantselt riietatud; läitma süütama; mainima esile tooma; nugiline - teiste organismide kulul elav olend; orb vanemateta laps; pälvima midagi ära teenima; remmelgas puukujuline paju; räämas määrdunud; siug uss, madu; susi hunt; vagel ussike, tõuk; valla lahti, avatuks; õnar lohk, süvend 18 Kirderannikumurre sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid. P-Eesti murderühm jaguneb neljaks: 1) Saarte...
MATEMAATIKA ARVESTUS 1. Kombinatoorika põhiprintsiibid-liitmis ja korrutamisprintsiip. Liitmisprintsiip- ,,kas üks või teine" . kui mingit objekti A on võimalik valida n erineval viisil ja objekti B m erineval viisil ning valida tuleb kas objekt A või objekt B, siis kõigi erinevate võimalike valikute arv on n + m. Korrutamisprintsiip- ,, nii üks kui ka teine" kui mingit objekti A on võimalik valida n erineval viisil ja objekti B m erineval viisil ning valida tuleb nii objekt A kui ka objekt B, siis kõigi võimalike erinevate valikute arv on n · m. 2. Permutatsiooni permutatsioonideks n erinevast elemendist nimetatakse nende elementide kõikvõimalikke erinevaid järjestusi. Pn = n! 3. Variatsioonid Variatsioonideks n elemendist k-kaupa (k n) nimetatakse nelemendilise hulga kõigi k-elemendiliste osahulkade elementide erinevaid järjestusi. Vnk = n!/(n-k)! k 0! = 1 Variatsioonides on oluline liikmete järjestus erinevalt kombinats...
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ Mark-Felix Mumma 154844 IABB13 x1 x2 x3 x4 f 1. Martiklinumber: 154844 Vahearv 1: 32A6AC4 0 0 0 0 -- Vahearv 2: 43DD50C9C 0 0 0 1 0 ( 2,3,4,6,10,12 )1 ( 0,5,9,13 )-¿ 0 0 1 0 1 2. f ( x1 , x2 , x3 , x 4 ) = ¿ 0 0 1 1 1 0 1 0 0 1 0 1 0 1 -- 0 1 1 0 1 0 1 1 1 0 1 0 0 0 0 1 0 0 1 -- 1 0 1 0 1 1 0 1 1 0 1 1 0 0 1 1 1 0 1 -- 1 1 1 0 0 1 1 1 1 0 3. MDNK : ´x 3 x 2 x´ 1 ´x2 x 3 ´x 2 x 3 x´ 4 ´x 1 x´ 4 Karnaugh-iga MDNK McCluskey' meetodiga: A3 on üleliigne kuna te...
Mikrokeskkond 1. Tarnijad- Põhitarnjateks Depileve OÜ ( täävahendid), Tradehouse OÜ ( töövahendid), Hurmus OÜ ( tooted ja töövahendid). Lisaks ootan hinnapakkumisi erinevatelt firmadelt, kes pakuvad muud tööks vajalikku. 2. Vahendajad- võimalusel käin kaubal ise järel. Kasutan ka eestisiseseid postiteenuseid, nagu DPD, Eesti Post jne. Turundusteenuse pakkujaks olen valinud NewWay disain OÜ, kes koostab ettevõtte logo, koduleht, kliendi- ja kinkekaardid. 3. Kliendid- Ettevõtte klientideks on Põltsamaa linna ja selle lähiümbruses elavad inimesed. Ettevõttesse on oodatud noored ja vanemad, mehed ja naised. Kauplus- salongi kliendiks on inimene, kes soovib ja hindab personaalset lähenemist ning kvaliteetset kaupa. 4. Konkurendid- Minu ettevõtte konkurentideks on eelkõige Põltsamaa linnas töötavad kosmeetikud ning kõik kauplused, kes müüvad laiatarbe kosmeetikat. 5. Huvigrupid- Ettevõte puutu...
annaabi.ee 
