Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tõenäosus (4)

4 HEA
Punktid
Tõenäosus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 333 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Tõenäosus

abi raha korjamise alal. Mitmel erineval viisil saab seda teha? Lahendus: Kuna pole sugugi ükskõik, missuguseks funktsionääriks konkreetne õpilane valitakse, siis on siin tegemist variatsioonidega. Valiku võimalusi on seega 28! 28! A 328    19656 .  28  3 ! 25! 6. Lapsel, nimega Pille, on käes 27 ladina tähestiku tähte. Ta võtab nende hulgast juhuslikult 5 tähte. Leia tõenäosus, et ta saab oma nimes olevad tähed kätte Tööd asuvad aadressil www.kool.ee a) õiges järjekorras (sündmus A); Lahendus: Soodsate sündmuste arv on 1. Kõigi võimaluste arv: kuna tähtede järjekord on oluline, siis on tegu variatsioonidega ning valiku võimalusi on seega 27! 27 ! A 527    213127200 .  27  5 ! 22!

Matemaatika
thumbnail
15
doc

Tõenäosusteooria

Nummerdame kuulid, elementaarsündmuseks loeme paari i,j võtmist urnist. Nüüd on kõgi paaride võtmine võrvõimalik. Kuna kombinatsioonid 17-st kahe kaupa erinevad vähemalt ühe kuuli poolest, siis saame kõigi võrdvõimalike elementaarsündmuste arvuks 17! C172 = =17 * 16 / 2 = 136 15! 2! edasi iseseivalt: Leida sündmuse A toimumiseks soodsate sündmuste arv, 10! C102 = = 10 * 9 / 2 = 45 8! 2! sündmuse A tõenäosus P(A)=45/136 sündmuse B toimumiseks soodsate sündmuste arv 1 1 C10 C71 = 10 * 7 = 70 , sündmuse B tõenäosus. P(B)=70/136. N2: (J.Gurski). Partiis on kokku N detaili, millest M tükki on praakdetailid.Partiist võetaksejuhuslikult n detaili, leida tõenäosus, et võetute hulgas on m praakdetaili. n Võrdvõimalike sündmuste arv n detaili võtmiseks on C N . Sündmus A on m praakdetaili esinemine võetud n detaili hulgas.

Matemaatika ja statistika
thumbnail
4
doc

Tõenäosusteooria

12. klass Tõenäosusteooria 1. Sündmuse klassikaline tõenäosus Sündmuse A tõenäosuseks p(A) nimetatakse sündmusele A soodsate elementaarsündmuste (võimaluste) arvu k ja kõigi elementaarsündmuste (võimaluste) arvu n suhet. k p(A) = n Siin eeldakse: 1) arvu n lõplikkust; 2) välistatust (korraga saab toimuda vaid üks elementaarsündmus); 3) võrdvõimalikkust. Näide 1

Matemaatika
thumbnail
1
doc

Tõenäosuse mõisted

arvutamiseks kasutadageomeetrilise tõenäosuse valemit Binoomjaotus-Binoomjaotus on diskreetse juhusliku suuruse soodsatest sündmustest moodustuv tõenäosusjaotus Diskreetne juhuslik suurus-Juhuslikku suurust, millel on lõplik või loenduvalt lõplik võimalike väärtuste hulk, nimetatakse diskreetseks Juhuslik suurus-Juhuslikuks suuruseks nimetatakse suurust X, kui iga x R korral eksisteerib tõenäosus P(X < x) Pidev juhuslik suurus-Juhuslikku suurust, mille võimalike väärtuste hulk on mitteloenduvalt lõpmatu (st väärtuste hulgaks on teatav(ad) arvude intervall(id)), nimetatakse pidevaks Poissoni jaotus-Diskreetse juhusliku suuruse X esinemise tõenäosus ajaühikus on Poissoni jaotuse järgi. Normaaljaotus-Normaaljaotus on pidev jaotus, mis võib omandada kõiki reaaltelje väärtuseid, teda kirjeldavad kaks parameetrit µ ja s 2. Tähistatakse N(µ, s 2).

Statistika
thumbnail
3
docx

Tõenäosus

P(A)= 1. Kindel sündmus, võimatu sündmus, juhuslik sündmus; nende tõenäosus. Kindel sündmus (K) - sündmus, mis teatud tingimuste korral alati toimub. P(K) = 1. Võimatu sündmus (V) - sündmus, mis antud vaatluse või katse korral kunagi ei toimu. P(V) = 0 Juhuslik sündmus - sündmus, mis antud vaatluse või katse korral võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda. 2. Teineteist välistavate sündmuste summa, korrutis ja vahe. Sündmuste A ja B summaks elementaarsündmuste hulgas nimetatakse sündmust, mis toimub parajasti siis,

Tõenäosusteooria
thumbnail
4
docx

Tõenäosusteooria

Võimatuteks sündmusteks on näiteks ja sündmus B = {1, 2, 3}, siis AB = täringul üheaegselt 6 ja 4 silma heitmine; {5}.Kaht sündmus nim sõltumatuteks, vesi ei saa tahkes olekus olla, kui kui neist ühe toimumune ei muuda teise mõlemad poisid, teades, et vähemalt üks temperatuur on +10 kraadi.Kindla tõenäosust Näide8.Kui suur on nendest on poiss.Lahendus. Eeldame, et sündmuse vastandsündmus on võimatu tõenäosus, et tõmbame 52kraadiga elementaarsündmuste hulk on S={(t, t); sündmus.Juhuslik sündmus - sündmus, kaardipakist ruutu? Ruutusid on selles (t, p); (p, t); (p, p)} ja kõik tulemused on mis antud vaatluse või katse korral võib pakis 13, kokku kaarte 52, seega võrdtõenäolised. Siin (t, p) tähendab, et toimuda, aga võib ka mitte P(ruutu)=13/52=0.25eht vanem laps perekonnas on tüdruk ja

Tõenäosusteooria
thumbnail
12
docx

Tõenäosusteooria I

B ­ saadud kaartide hulgas on vähemalt 2 ärtu mastist kaarti d. Kaardipakis on 36 kaarti. Tõmmatakse üks kaart. A ­ saadud kaart on ärtu äss B ­ saadud kaart on risti mastist Tõenäosuse mõiste, tõenäosuse arvutamine Tõenäosus ­ sündmuse toimumise võimalikkuse määr (arv, mis iseloomustab sündmuse toimumise võimalikkust). Eristatakse järgmisi tõenäosuse arvutamise võtteid: klassikaline tõenäosus, geomeetriline tõenäosus, statistiline tõenäosus. Vaatleme neid lähemalt. m p(A) = 1. Klassikaline valem: n p - tõenäosus p(A) ­ sündmuse A tõenäosus m ­ sündmuse A jaoks soodsate võimaluste arv antud katses n ­ antud katses kõikvõimalike võimaluste arv Võimatu sündmuse korral p() = 0 Kindla sündmuse korral p() = 1 Juhusliku sündmuse tõenäosus jääb aga 0 ja 1 vahele: 0 p(A) 1

Algebra ja Analüütiline...
thumbnail
20
docx

Tõenäosuse konspekt

toimub sündmus A aga sündmus B ei toimu. Sündmuste A ja B vahet tähistatakse sümboliga AB. Näide 3. Olgu täringu viskel sündmus A = {1, 3 5} ja sündmus B = {1, 2 3}, siis AB = {5}. , , SÕLTUV JA SÕLTUMATU SÜNDMUS Sündmuse A tõenäosuseks P(A) nimetatakse arvu, mille korral on täidetud tingimused: 1) 0 <= P(A) <= 1 2) Kindla sündmuse tõenäosus on üks, P(K) = 1. 3) Võimatu sündmuse tõenäosus on null, P(V) = 0 4) Kui sündmused A ja B on üksteist välistavad, siis P(A U B) = P(A) + P(B). Klassikalise tõenäosuse valem Valem on rakendatav, kui juhuslikul katsel on lõplik arv võrdvõimalikke tulemusi. Tõenäosus väljendab siin ka sündmuse toimumise sagedust. Klassikaline näide on mündivise. ­ Viske (katse) tulemusi on kaks ( S = { kull , kiri } )

Tõenäosusteooria ja...



Lisainfo


Autori kodulehekülgkool.spikriladu.net:


Kommentaarid (4)

katykenny profiilipilt
katykenny: täiesti korralik
11:47 21-01-2009
baahhh profiilipilt
baahhh: mind aitas:)
12:02 08-02-2011
silverMR profiilipilt
silverMR: Abiks ikka
09:12 20-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun