50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
K L
Õppematerjali autor
toimub vaid teatud piirkondades – peamiselt laamade äärealadel. Maavärinate esinemispiirkonnad 1954. aastal avaldas prantsuse seismoloog J.P. Rothé sellise kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad. Maavärinate registreerimine • http://earthquake.usgs.gov/eqcenter/index.php Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Mis on maavärin? • Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine (vappumine), mis on põhjustatud kivimitesse kogunenud pingete vabanemisest. • Pinged kogunevad kivimitesse (litosfääri) eelkõige laamade liikumise tõttu, s.o. maasisese ainese ümberpaiknemisel. Üheks põhjuseks on näiteks konvektsiooniprotsessid. • Maavärinal vabaneb tohutult suur hulk energiat. Maavärina kolle ja epitsenter • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab •
venitades välja. Ristilained panevad kivimid lainetama. Purustusi saab leevendada : · Hoonete püramiidjas kuju · Tugevdatud vundament · Vedrustussüsteemid korruste ja vundamendi vahel · Tugevdatud sillad ja viaduktid · Tulekindlad ehitusmaterjalid · Tulekaitsemüürid hoonetes ja nende vahel · Kaldakindlustused · Toimiv päästeteenistus, varjendid · Õppused elanikele · Seiresüsteem 7.3. Tsunaami Kui maavärin leiab aset ookeani põhjas, tekib hiidlaine ehk tsunami, mis levib ringjalt üle kogu ookeani. Epitsentri lähedal rannikul toob hiidlaine kaasa suuri purustusi, kaugemal on häving väiksem. · Tagajärjed: o Ujutatakse üle suured alad, laine võib ulatuda rannikust üle 10 km kaugusele o Hävib taimkate ja muutub ranniku pinnamood o Mullad ja siseveekogud soolduvad o Hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik
pinnalained (Love ja Raleigh lained), mis levivad edasi mööda maapinda. Seismogrammilt fikseeritav amplituud on seotud vabanenud energiahulgaga ja kaugusega fookuse ja seismograafi vahel. Amplituudi mõõtmise abil arvutatakse maavärina tulemis (magnituud), enamlevinud on logaritmiline Richteri skaala. Maailma tugevaimad maavärinad on olnud võimsusega 8.9. Maavärina intensiivsuse määrab selle mõju inimestele ja maapinnale. Kindla tugevusega maavärin võib erinevates inimasulates olla erineva intensiivsusega, mis sõltub kaugusest epitsentrist, geoloogilisest ehitusest ja ehitiste kvaliteedist. Tugevus fikseeritakse aparatuuriga, intensiivsus on subjektiivne mõõt, mis on seotud inimeste endi vaatlustulemustega. Intensiivsuse määramisel on enamkasutatuiks Rossi-Foreli (I-X) ja Merealu (I-XH) skaalad. Ohud Esmane kahjustus: maahinna liikumine. Murrangu vastaspoolte vahel kahjustuvad elektriliinid, torujuhtmed, ehitised, teed, sillad
vulkaane. VULKAANID, MAAVÄRINAD Andide mästikus on üle 50 aktiivse vulkaani. Vulkaanide tõttu esineb Tsiilis ka maavärinaid, millest tugevaim toimus 22. mail 1960 Lõuna-Tsiilis. Selle tugevuseks mõõdeti 8,6 magnituuti ning selle tagajärjel laastati paljud rannikulinnad, mõned hävisid. Mõndades kohtades hävis rannajoon ning meri lõhkus kalda, haarates endaga kaasa ka kaldal 3 olevad majad. Maavärin põhjustas tsunaami, mis tabas umbes 14 tundi hiljem Hawaiid ja seejärel Jaapani rannikut, põhjustades hävingut. Kui see maavärin toimus, siis registreerisid seismograafid seismilisi laineid, mis levisid üle kogu maailma. Need lained väristasid kogu maailma mitu päeva. Seda maavärinat peetakse suurimaks registreeritud maavärinaks maailmas. Üldiselt põhjustavad maavärinad ja vulkaanid inimestele kahju. Tugevate maavärinate korral
Piki peamisi murranguvööndeid on fikseeritavad alad, kus hiljuti on toimunud suuremad maavärinad, või kus pidevalt toimuvad väiksemad maavärinad. Samal ajal on jälgitavad alad, kus viimase 100 aasta jooksul pole toimunud ühtegi suuremat maavärinat. Järeldusena on viimastel aladel tegemist 'lukustunud murranguga', kus toimub pingete kontsentreerumine; neid alasid kirjeldatakse kui suurima seismilise potentsiaaliga alasid, kus suure tõenäosusega 'õige pea' toimub suure tugevusega maavärin. Statistika. Vaadeldakse erineva tugevusega maavärinate arvu kindlas piirkonnas teatud ajajooksul. Antakse välja seismilise riski kaarte. Määratakse teatud tugevusega maavärina kordumise intervall. Intensiivsuse hindamisel hinnatakse ka geoloogilist ehitust. Füüsikalised ja keemilised indikaatorid. Paisumismudel: väikesed poorid ja praod avanevad surve all olevates litosfääri kivimites, jätkuv pinge intensiivistab avanemist veelgi, vesi tungib pragudesse
Real Occurrence", mis oli kirjutatud ja trükitud Tasmaanias 1831. aastal. See oli kirjutatud süüdimõistetud Inglise võltsija Henry Savery. Aastal 1838 ,,Kaitsja: jutustus", kirjutatud Anna Maria Bunni poolt Sydneys. See oli esimene Austraalia novell trükitud ning kirjutatud Austraalia sisemaal ning ka esimene novell naise poolt kirjutatud. See oli gooti romantika stiilis. LUULE Luule mängis suurt rolli Austraalia kirjanduses. Henry Lawson, Norra päritoluga mees, sündis 1867. a , oli tuntud Austraalia poeet ning 1922. a sai temast esimene Austraalia kirjanik, keda austati osariigi matustega. Kaks luuletajat, kes on samuti Austraalia suurepärased poeedid, on Christopher Brennan ja Adam Lindsay Gordon; Gordon on ainuke Austraalia poeet, kel on oma monument Inglismaal (Westminister Abbey) TEATER Esimesed rändajad Euroopast panid aluse euroopaliku teatri rajamise Austraaliasse 1780ndatel
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, kurrutus, murrang, magma, laava, kiht ja kilpvulkaan, maavärin, epitsenter, mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, laamtektoonika, maalihe; PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid