Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Matemaatiline analüüs II, II teooriaküsimused 2013 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Kordamisküsimused matemaatilise analüüsi (II) II osaeksamiks 2013 
 
1.  Kahekordne  integraal  ( integraalsumma , kahekordse integraali definitsioon, 
kahekordse integraali omadused (vastavad  teoreemid  tõestuseta)). 
 
n
Moodustame summa: ()∆()∆+ ... + ()∆=
( 
n
1
1
2
2
n
n


i
i
i=1
Seda  summat  nimetatakse funktsiooni f(x,y) integraalsummaks üle piirkonna D.  
 
Teoreem  1. Kui funktsioon f(x,y) on kinnises piirkonnas D pidev, siis 
integraalsummade jadal leidub osapiirkondade ∆si maksimaalse läbimõõdu  nullile  
lähenemisel ja n lõpmatul kasvamisel piirväärtus, mis on üks ja sama iga jada puhul, 
s.t. ta ei sõltu piirkonna D osapiirkondadeks ∆si jaotamise viisist ega punkti Pi 
valikust piirkoonas ∆si. Seda piirväärtust nimetatakse funktsioonif (x,y) 
kahekordseks  integraaliks  üle piirkonna D ja tähistatakse sümboliga  ∫∫ (P)ds  ehk 
D
n
∫∫ (xy)dxdy  s.t lim ∑ ()∆(xy)dxdy Piirkonda D nimetatakse 
dia 
m s 
i
i
0
∫∫
i
D
i=1
D
integreerimispiirkonnaks. 
Teoreem 2. Kahe funktsiooni summaϕ(xy) +ψ (xy)  kahekordne integraal üle 
piirkonna D võrdub summaga, mille liidetavateks on funktsioonide ϕ(xy)  ja 
ψ (xy) , kahekordsed  integraalid  üle sama piirkonna D. 
[ϕ(xy) +ψ (xy)]
∫∫
ds = ∫∫ϕ(xy)ds +∫∫ψ (xy)ds  
D
D
D
Teoreem 3. Konstantse teguri võib tuua kahekordse integraali märgi ette:  
kui a= const , siis:  ∫∫aϕ(xy)ds a∫∫ϕ(xy)ds  
D
D
Teoreem 4. Kui piirkond D on jaotatud kaheks  piirkonnaks  D1 ja D2, millel pole 
ühiseid seesmisi punkte, ja funktsioon f(x,y) on pidev piirkonna D kõikides 
punktides, siis  ∫∫ (xy)dxdy = ∫∫ (xy)dxdy + ∫∫ (xy)dxdy  
D
D
D
1
2
 
2.  Kahekordse integraali arvutamine ( regulaarne  piirkond, kaksikintegraal, 
teoreem kahekordse integraali ja kaksikintegraali vahelisest seosest tõestusega). 
 
Piirkonda, mis on regulaarne nii x- kui ka y-telje sihis, nimetatakse lihtsalt 
regulaarseks piirkonnaks
 
b
ϕ ( x

2

 Olgu funktsioon f(x,y) pidev piirkonnas D.  Vaatleme  avaldist  
(xy)dy d
 x
∫ ∫
 , 
a
ϕ ( x

1

mida nimetame funktsiooni f(x,y) kaksikintegraaliks üle piirkonna D.  
Teoreem: Pideva funktsiooni f(x,y) kahekordne integraal üle regulaarse piirkonna D 
võrdub selle funktsiooni kaksikintegraaliga üle sama piirkonna D (eeldame, et 
piirkond D on piiratud joontega  = ϕ ,  = ϕ , x=a  ja x=b) s.t. 
1
2
ϕ (x)
2

∫∫ (xy)dxdy = ∫ ∫

(xy)dy dx .Tõestus. Jaotame piirkonna D koordinaat 
D
 ϕ (x)
1

telgedega paralleelsete sirgete abil n regulaarseks (täisnurkseks) piirkonnaks 
n
s
∆ , s
∆ ,... s
∆ . Omasuse 1 põhjal:  I
+ ... + I
I
(2). Teisendame 
D
s

s
1
2
n

1
2
n
si
i=1
seda summat, rakendades iga liidetava suhtes kaksikintegraali kohta käivat  
keskväärtuse teoreemi  I
(P
s


. Võrdus (2) saab kuju 
s
i
i
i
n
()∆()∆+ ... + ()∆=
(, (3) kus Pi 
d
1
1
2
2
n
n


i
i
=1
 on osapiirkonna s
∆ mingi punkt. Võrduse parem pool on funktsiooni f(x,y) 
i
integraalsumma üle piirkonna D. Kahekordse integraali olemasolu teoreemist 
järeldub, et kui n → ∞ ja osapiirkondade  s
∆  suurim läbimõõt läheneb nullile, siis on 
i
sellel summal olemas piirväärtus, mis võrdub funktsiooni f(x,y) kahekordse 
integraaliga üle piirkonna D. 
 
 
 
3.  Muutujate vahetus kahekordses  integraalis  (koordinaatide teisendamise valem, 
funktsionaaldeterminant, ülemineku valem ristkoordinaatidelt 
polaarkoordinaatidele). 
 
Valem koordinaatide teisendamiseks:  ∫∫ (x,d)dxdy =∫∫ F(u,vI dudv . Selles 
D
D'
valemis  determinant  I on funktsioonide  χ (uv) ja ψ (uv) nn. 
x

x

Funktsionaaldeterminant ehk jakobiaan ja ta on järgmine: 
. Üleminek 
u

v

y

y

u

v

ristkoordinaatidelt polaarkoordinaatidele on üks  enamlevinud  juhtum  
muutujate vahetusest kahekordses integraalis. Sel juhul = ϕ  ja  = ρ :  = ρ cosϕ , 
= ρ sin ϕ . Leiame ristkoordinaatide x ja y polaarkoordinaatideks ϕ  ja ρ  
x
teisendamise jakobiaani: 
− ρ sinϕ cosϕ

Järelikult 

=
=
= −ρ
2
sin ϕ −
2
cos ϕ = −ρ
y
ρ cosϕ sinϕ
v
β φ ϕ
ρ2φ (ρ
2

= ρ ja seetõttu: 
 ( )
2


või 


 
(xy)dxdy =
(ϕ, ρ )
∫∫

ρ ρ ϕ
(xy)dxdy =
(ϕ, ρ )ρdρ dϕ
 ∫

d
∫∫
∫ ∫

D
α  φ (ϕ)
D
ρ1 φ (ρ
1

1

 
4.  Kolmekordse integraali definitsioon, regulaarne kolmemõõtmeline piirkond, 
kolmikintegraal, teoreem kolmekordse integraali ja kolmikintegraali vahelisest 
seosest tõestuseta. 
 
Seda piirväärtust, mis ei sõltu ei piirkonna V jaotamisviisist ega punktide   valikust, 
1
tähistatakse sümboliga ∫∫∫ (P)dv ja nimetatakse kolmekordseks integraaliks
V
Seega definitsiooni järgi:  ∫∫∫ (P)dv = ∫∫∫ (xyz)dxdydz . Olgu ruumiline 
v
V
(kolmemõõtmeline) piirkond V piiratud kinnise pinnaga S, millel on  
järgmised omadused: 1) iga sirge, mis on paralleelne z-teljega ja läbib piirkinna V 
seesmist (mitte pinnal S asetsevat) punkti, lõikab pinda S kahes punktis; 2) piirkonna 
V projektsioon xy-tasandil on regulaarne (kahemõõtmeline) piirkond D; 3) piirkonna 
V iga osa, mis on sellest ära lõigatud ühe koordinaattasandiga (xy, xz või yz) 
paralleelse tasandiga. Selliste omadustega piirkona V nimetatakse regulaarseks 
kolmemõõtmeliseks
 piirkonnaks. Sellisteks piirkondadeks on näiteks  ellipsoid
risttahukas, tetraeeder. Kolmikintegraalil on järgmised omadused. Omadus 1. Kui 
piirkond V jaotada kaheks piirkonnaks ja  tasandiga, mis on paralleelne ühe 
1
2
koordinaattasandiga, siis kolmikintegraali saamiseks üle piirkonna V tuleb liita 
kolmikintegraalid üle piirkondade ja Omadus 2 (kolmikintegraali tõkked). Kui 
1
2
m ja M on vastavalt funktsiooni  (xyz) vähim ja suurim väärtus piirkonnas V, siis 
kehtib võrratus  mV ≤ ≤ MV , kus V on antud piirkonna ruumala ja   on 
V
V
funktsiooni  (xyz) kolmikintegraal üle piirkonna V. 
 
5.  Muutujate vahetus  kolmekordses  integraalis (koordinaatide teisendamise valem, 
funktsionaaldeterminant, ülemineku valemid ristkoordinaatidelt 
silinderkoordinaatidele ja sfäärikoordinaatidele). 
 
Koordinaatide teisendamis valem: 
(xyz)dxdydz =
[χ u
( , tw),τ u
( ,tw), λ u
( , tw)]I dudtdw
∫∫∫
∫∫∫
  
V

Funktionaaldeterminant: 
x

x

x

u

v

w

y

y

y

=
 
u

v

w

z

z

z

u

v

w

Ülemineku valem ristkoordinaatidelt silinderkoordinaatidele: 
∫∫∫ (xyz)dxdydz = ∫∫∫ (ρ cosϕ,ρ sinϕ, zdρd d
ϕ  
V
V
Ülemineku valem ristkoordinaatidelt silinderkoordinaatidele: 
(xyz)dxdydz
(ρ cosϕ sinψ , ρ sin ϕ sinψ , ρ co ψ
s )ρ 2 sinψ ρ
d
ϕ
d dψ
∫∫∫
= ∫∫∫
 
V
V
Matemaatiline analüüs II-II teooriaküsimused 2013 #1 Matemaatiline analüüs II-II teooriaküsimused 2013 #2 Matemaatiline analüüs II-II teooriaküsimused 2013 #3 Matemaatiline analüüs II-II teooriaküsimused 2013 #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 161 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lainc Õppematerjali autor
matemaatiline analüüs II teooriaküsimused ja vastused kaugõppijatele, Lea Pallas, 2013

Sarnased õppematerjalid

Matemaatiline analüüs II KT teooria
9
docx

Matemaatiline analüüs II KT teooria

1. Kahekordne integraal: põhjalik selgitus (vastava piirkonna jaotus, integraalsumma definitsioon jne). Vaatleme xy-tasandil joonega L piiratud kinnist piirkonda D. Olgu antud pidev funktsioon z=f(x,y). Jaotame piirkonna D mingite joontega n osaks: s1, s2, s3,..., sn, mida nim. osapiirkondadeks. Uute sümbolite kasutuselevõtmise vältimiseks mõistame s1,... ,sn all mitte ainult vastavaid osapiirkondi, vaid ka nende pindasid. Võtame igas osapiirkonnas s1 (selle sees või rajajoonel) mingi punkti P1, saades nii n punkti: P1, P2, P3,..., Pn. Tähistame antud funktsiooni z=f(x,y) väärtusi valitud punktides sümbolitega f(P 1),...,f(Pn) ja moodustame korrutiste summa, mille liikmeteks on f(P1)s1: Summat nim. funktsiooni z=f(x,y) integraalsummaks üle piirkonna D. Kui piirkonna D igas punktis f0, siis saab iga liidetavat f(Pi)si

Matemaatiline analüüs 2
Spikker
4
doc

Spikker

f ( P)dS = f ( A) dS 1. Kahemuutuja funktsiooni integraalsumma mõiste ja f * (P)dS = f * (P)dS + f * (P)dS = f (P)dS m d geomeetriline sisu Vn = f ( P)dS = lim Vn = lim f ( pi , y)dy xi + lim = Kahemõõtmelises hulgas DR2 määratud funktsiooni f(x,y) integraalsummaks antud piirkonnas D nimetatakse summat D D 4. Kahekordse integraali arvutamine ristkoordinaatides

Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs II
14
pdf

Matemaatiline analüüs II

Mitmemõõtmelise ruumi mõiste Def: On antud n reaalarvu x1...xn ja nende järjestatud jada (x1...xn)(-punkt) ­ seda nim n- mõõtmelise ruumi punktiks. Rn={(x1,...,xn) | xi R, i=1,...,n}, P(x1,...,xn) ­ punkt koordinaatidega xi n=1: R1={P(x1) | x1 R} geom. sirge n=2: R2={P(x1,x2) | x1,x2 R} geom. tasand n=3: R3={P(x1,x2,x3) | x1,x2,x3 R} geom. ruum Punkt A on piirkonna D sisepunkt, sel korral kui tal leidub ümbrus, mis sisaldub piirkonnas D. Punkt A on piirkonna D rajapunkt sel korral kui iga tema ümbrus sisaldab nii piirkonna D kui ka piirkonda mittekuuluvaid punkte. Piirkond D on lahtine, kui ta koosneb sisepunktidest. Piirkond D on kinnine, kui ta koosneb nii sise- kui ka rajapunktidest. Mitme muutuja funktsiooni mõiste Def: nMF f:RnR:P(x1,...,xn) Rn a w=f(P) f(x1,...,xn) R Kujutlus, mis seab n-mõõtmelise ruumi punktidele P vastavusse lõpliku reaalarvu w=f(P), nim n- muutuja funktsiooniks. Geom ­ hüperpind n+1-mõõtmelises ruumis. Füüsikaliselt on nMF skalaarv?

Matemaatiline analüüs 2
Matemaatiline analüüs II
10
doc

Matemaatiline analüüs II

1. Kahemuutuja funktsiooni integraalsumma mõiste ja geomeetriline sisu. · Olgu D kinnine tõkestatud piirkond ruumis R2. Olgu z = (x,y) piirkonnas D määratud pidev funktsioon. Jaotame piirkonna D n tükiks S1,S2,...,Sn.Tähistagu Si samaaegselt nii i-ndat tükki kui ka i-nda tüki pindala.Valime igalt tükilt ühe punkti P ja moodustame järgmise summa: Vn= (P1) S1 + (P2) S2+...+ (Pn) Sn Seda summat Vn nim funktsiooni integraalsummaks piirkonnas D · Olgu (x,y) 0. siis saab integraalsummas olevat korrutist (P i) Si tõlgendada kui silindri ruumala, mille põhi on S i ja kõrgus (Pi) Selline silinder tähistatakse Zi-ga. IntegraalsummaVn on järelikult silindrite ühendi Z=Z1 U Z2 U...U Zn ruumala. Silindrite ühend Z on treppkeha, mille ülemine pind on tükiti tasapinnalineomades hüppeid erinevate kõrgustega naaber silindrite liitekohtades. 2. Kahekordse integraali mõiste j

Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs II loengukonspekt
55
pdf

Matemaatiline analüüs II loengukonspekt

MATEMAATLINE ANALÜÜS II 1. KORDSED INTEGRAALID Kordame kõigepealt mõningaid teemasid Matemaatlise analüüsi I osast. 1.1 Kahe muutuja funktsioonid Kui Tasndi R 2 mingi piirkonna D igale punktile x, y D seatakse ühesel viisil vastavusse arv z, siis öeldakse, et piirkonnas D on määratud kahe muutuja funktsioon z f x, y . Piirkoda D nimetataksefunktsiooni f määramispiirkonnaks. See on mingi piirkond xy-tasandil. Näide 1. Poolsfääri z 1 x2 y 2 määramispiirkonnaks on ring x 2 y2 1. Funktsiooni z ln x y määramispiirkonnaks on pooltasand y x (sirgest y x ülespoole jääv tasandi osa: vaata joonist). Kahe muutja funktsioon ise esitab pinda xyz-ruumis (ruumis R 3 ). Näide 2. Funktsiooni z x2 y 2 graafikuks on pöördparaboloid (vaata allpool olevat joonist) Kahe muutuja funktsiooni f nivoojoonteks nimetatakse jooni f x, y c Näide 3. Tüüpiline näide nivoojoo

Matemaatiline analüüs ii
Matemaatiline analüüs II konspekt - MITME MUUTUJA FUNKTSIOONID
32
pdf

Matemaatiline analüüs II konspekt - MITME MUUTUJA FUNKTSIOONID

Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad) §1. MITME MUUTUJA FUNKTSIOONID 1. Ruum R m , hulgad selles ruumis Def. Kõigi m reaalarvust koosnevate järjestatud süsteemide P = ( x1 ,..., x m ) hulka nimetatakse m-mõõtmeliseks ruumiks. Def. Kui m-mõõtmelises ruumis defineeritakse süsteemide P = ( x1 ,..., x m ) ja Q = ( y1 ,..., y m ) m

Matemaatiline analüüs ii
Kordamisküsimused - vastused
16
doc

Kordamisküsimused - vastused

MATEMAATILINE ANALÜÜS II Kood YMM0012 3,5 AP KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mitme muutujaga funktsiooni mõiste m-muutuja funktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab suuruse P igale väärtusele tema muutumispiirkonnast D vastavusse suuruse z ühe kindla väärtuse Mitmemuutuja funktsioon graafik Funktsiooni z=f(x1,x2,...,xm), määramispiirkonnaga D, graafikuks nimetatakse järgmist ruumi Rm+1 alamhulka ={(x1,x2,...,xm,f(x1,x2,...,xm))||P(x1,x2,...,xm)D} 2. Nivoojooned ja pinnad Kahemuutuja funktsiooni z=f(x,y) nivoojooneks nimetatakse joont, mille moodustavad piirkonna D punktid (x,y) mille korral f(x,y)=C, kus C on etteantud konstant Skalaarvälja f ehk funktsiooni f nivoopinnaks nimetatakse pinda, mis koosneb piirkonna D punktidest (x,y,z) mille korral f(x,y,z)=C, kus C on etteantud konstant. 3. Mitme muutuja funktsiooni piirväärtus ja pidevus Mitmemuutuja funktsiooni piirväärtus m-muutuja funktsioonil f on piirväärtus b punktis A kui suvalises piirprotsessis PA, mis rahulda

Matemaatiline analüüs 2
Matanalüüs II
12
docx

Matanalüüs II

1. Kahe muutuja funktsioon ja selle osatuletise rakendused: ekstreemumi leidmine, pinna puutuvtasapind ja normaal, näiteid Kahe muutuja funktsioon esitab pinda xyz-ruumis R3. Piirkonna D (x,y)ЄD igale punktile vastab z=f(x,y). Piirkond D on funktsiooni f määramispiirkond. Osatuletiste rakendused: Ekstreemumi (min, max) leidmine. Punkt, kus osatuletis on 0, nim. kriitiliseks punktiks. P(xo,yo). Puutujatasandi võrrand: fx(x0,y0)x+fy(x0,y0)y-z+d=0. Punkt Q0(x0,y0,z0) kuulub puutujatasandile.Seal pt.s puutujatasandiga risti olev vektor n on pinna normaal pt.s Q0. 2. Määratud integraal ja selle geomeetrilised rakendused: tasapinnalise kujundi pindala, joone kaare pikkus, pöördpinna ruumala ja pindala, näiteid Nimetatakse integraalsummade piirväärtuseks. Newton-Leibinzi valem lubab määratud integraale arvutada määramata integraalide abil. Integreerimise omadusi: 3+2 valemit Rakendused: 1) Tasap. kujundi S=int(ülem-alum) 2) Joone kaare pikkus VALEM 3)Pö?

Matemaatiline analüüs ii




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun