Prantsusmaa
Loodus ja maastik
Prantsusmaa on Euroopa suurim riik,
mis ulatub Põhjamerest Vahemereni.
Maastik on väga vaheldusrikas, idas
ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide
tipp Mont Blanc (4810 m), mis on
Lääne-Euroopa kõrgeim koht.
Prantsusmaa tasandikke ilmestavad
neli jõge Seine põhjas, lääne
suunas voolavad Loire ja Garonne
ning Genfi järvest Vahemerre voolav
Rhône.
Üldine info
Poliitiline süsteem: vabariik
Pealinn: Pariis
Üldpindala: 550 000 km²
Rahvaarv: 63,7 miljonit
Rahaühik: euro
Prantsusmaa naarberriikideks on:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaupo uusberg
Õppematerjali autor
valisin ma sellepärast, et Pariisis on ilus linn. Pärnus olen ma käinud väga palju kordi . Pärnus on palju ilusaid kohti . Pariisis ma veel käinud ei ole, kuid kui võimalik , siis teen seda kindlasti . 3 Linnade asukoht Pärnu Eestis, Pärnu lahe kirderannikul, Pärnu jõe suudmes asub linn Pärnu. Pärnu linna südameks on Rüütli tänav. Pariis Pariis asub Prantsusmaal ja on Prantsusmaa pealinn . Nüüdisaegne linnakeskus asub Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre, mis on tänapäeval kunstimuuseum ja paljud muud ajaloolised ehitised . 4 Linnade üldandmed Pärnu Pärnu Pärnu maakonna halduskeskus. VanaPärnu sai linnaõigused 1251. aastal ja Pärnu 1318. aastal.Pärnus on 2006 aasta seisuga 43788 inimest, kellest 55.7% olid naised ja 44.3% olid mehed
Pariis (ladina keeles Lutetia) on Prantsusmaa pealinn ja ÎledeFrance'i piirkonna halduskeskus. Samas on Pariis departemang number 75. 1999. aasta andmete põhjal on Pariisis 8 147 857 elanikku. Kitsamas mõttes Pariisi territooriumil elab umbes 2,1 miljonit inimest. Linna pindala on 10 540 ha. Aastatel 20012007 on linnapeaks Bertrand Delanoë. Ajalugu Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, 1. sajandil eKr vallutasid selle roomlased. 987 sai linn Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn. 17.18. sajandil arenes Pariis ülemaailmse mõjuga kultuurikeskuseks. 19. sajandi II poolel ehitati linn põhjalikult ümber. Pariisi linna vapikirjaks on FLUCTUAT NEC MERGITUR (õõtsub [lainetel] ega upu). Deviis pärineb u. 13 sajandist, kaupmeeste gildilt, mis kontrollise läbi aegade oluliseks kaubateeks olnud Seine'il toimuvat liiklust ja tehinguid. Algselt oli sellel ainult laeva kujutis, ent peale Pariisi
Ülikool asutati Pariisi 1200- 1215. 1.2. Keskaegne Pariis 13. sajandil moodustati linna omavalitsus ja hakkas tõusma kaupmeeste mõjuvõim. Kaupmehed rivaalitsesid kuningas Charles V-ga, mille tulemusena puhkes Pariisi ülestõus (1357- 1359). 1348. aastal puhkes Pariisis katk, mida nimetati Mustaks Surmaks ja mis tappis päevas umbes 800 inimest. Sel ajal elas Pariisis umbes 200 000 inimest, 1466. aastaks oli katku surnud ca. 40 000 elanikku. Saja-aastane sõda (1337-1453) oli konflikt Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, mille põhjustas oli Inglismaa nõudmine Prantsusmaa trooni järele. Sõja algus oli inglastele edukas ja Louis XIV viis oma residentsi Versaille lossi ning Pariis ei kaotanud pealinna staatust. 24. august 1572 toimus Pariisis nn. Pärtliöö, mille katoliiklased korraldasid, et hävitada poliitilisi vastaseid ja hugenotte. Tapeti umbes 2000 inimest. Pärtliöö tagajärjel ägenesid Prantsusmaal ususõjad. 5
Prantsusmaa Sisukord 1. Prantsusmaa üldandmed 2. Geograafiline asend 3. Prantsusmaa loodus 4. Majandus 5. Suuremad linnad 6. Turism 7. Huvitavaid fakte 8. Pilte Prantsusmaa ehitistest 9. Kasutatud kirjandus Prantsusmaa üldandmed Pealinn: Pariis ( 2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 miljonit Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6. mai 2007.a.) Peaminister: François Fillon Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn : "Marseljees" Allons enfants de la Patrie... Rahaühik : euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 Alates 17
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Katre Amann PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sissejuhatus · Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. · Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige · Riigihümn - Marseljees · Prantsusmaa pealinn - Pariis · Pindala - 547 030 km2, meretaguste piirkondadega 674 843 km2 · President Nicolas Sarkozy · Rahaühik euro · Riigikeel on prantsuse keel · Juhtlause - Liberté, Égalité, Fraternité ( Vabadus, võrdus, vendlus ) · Riigikord Vabariik · Rahvastiku tihedus - 110 in/km² · Inimeste arv : 64 102 000
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 031K Prantsusmaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Prantsusmaa Kristel Tilk Tallinn 2011 Asukoht .................................................................................................................................3 Faktid Prantsusmaa kohta.......................................................................................................3 Loodus........
.............................................................. 7 1.3 Vetevõrk.....................................................................................................................................7 2.Rahvastik...................................................................................................................................... 8 Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide
Itaalia Vabariik Asend Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1126 km. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid