õhtutel.Trombita oli 5 meetrit pikk ja sellel mängiti aeglaseid meloodiaid.Dudy on torupillisarnane puhkpill , mida esineb mitut liiki......................................................................5 3 Festivalid Chopini Konkurss Konkurss sai alguse 1997.aastal Poola suursaadiku Eestis hr. J.Volonsijevitsi initsiatiivil ja Narvas hakati korraldama Eesti muusikakoolides õppivate noorte pianistide konkurssi, mis on pühendatud kuulsa Poola helilooja F.Chopini loomingule. Konkurss osutus niivõrd edukaks, et 1999.a. otsustati juba korraldada I rahvusvaheline noorte pianistide konkurss, kus osalesid muusikud Balti mere äärsetest riikidest ( Eesti, Läti, Poola, Soome ja Venemaa). Konkurss toimus Narva linnavalitsuse, Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Poola ja Prantsusmaa saatkondade, Poola raadio ja televisiooni ning erafirmade toetusel.
Ta alustas klaveriõpinguid 6-aastaselt Nõmme Muusikakoolis Helve Kuuskmanni juures ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis. Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja ja Guildhall School of Music and Drama´s prof Ronan O´Hora klaveriklassis. Märkimisväärselt on ta edukalt osalenud paljudel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. 2004. a. sai ta 1. preemia ning orkestri eripreemia Rina Sala Gallo nimelisel pianistide konkursil Monzas, Itaalias; samal aastal võitis ta ka peapreemia ja 4 eripreemiat vabariiklikul interpreetide konkursil "Con brio". 2006. a. sai ta 1. preemia Ferroli rahvusvahelisel pianistide konkursil Hispaanias ning 1. preemia ja Tubina eripreemia esimesel Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil. Lisaks on ta esinenud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Saksamaal, Belgias, Suurbritannias, Prantsusmaal, Itaalias , Hispaanias, Portugalis, Kreekas ja USA-s
„Romantiline klaver“. Ma olen alati nautinud klaverimuusikat ning seetõttu oli kontserdisaali külastus minu jaoks väga põnev, kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada. Kontserdil oli kuulda klaveripalu pianist ja muusikapedagoogi Ralf Taale esitluses. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakesskooli ning Eesti Muusika- ja Teartriakadeemia. 1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Grieg 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ ning oli hooajal 1994/95 Eesti kontserdi stipendiaat. 1995. aastal Schuberti-nimelisel rahvusvahelisel pianistide konkursil Dortmundis noorima finalisti eripreemia. Muusik on olnud solistiks pea kõigi eesti orkestrite ees ning andnud arvukalt soolokontserte. Ta on koostööd teinud ka paljude väljapaistvate dirigentidega. Hetkel töötab
Ta on oma lauludega võitnud Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi, ja Aastalõpu Võistluskontserdi. Poplauludest tuntuimad on ,,Raagus sõnad", ,,Nii vaikseks kõik on jäänud", ,,Ühes väikses Eesti linnas". Pianistina on Rein Rannap esinenud soolokontsertidega ja orkestrisolistina alates 14. eluaastast, mil tema esituses koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga kõlas George Gershwini ,,Rhapsody in Blue". Rannap on võitnud esimese preemia Eesti pianistide konkursil, pälvinud diplomi Rahvusvahelisel Bachi-nimelisel pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis.
Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega.Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis.Rein Rannap võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis,Saksamaal. Rein Rannap on kutsunud kokku,ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitatavad rick-ansamblid: Ruja (1971-1975 ja 1980-1985) ; Noor-Eesti (1977-1978) ja Hõim (Töötles Eesti rahvaviise;1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu,mida on esitanud lisaks ta oma ansablitele paljud Eesti juhtivad lauljad.1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega
Mihkel Poll (1986) klaver Klaveriõpinguid alustas ta 6-aastaselt Nõmme Muusikakoolis, 7-aastaselt asus õppima Tallinna Muusikakeskkooli, alates 2001.aastast on Pollil kaks õpetajat : EMA professor Ivari Ilja ja Maigi Pakri.Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias teisel kursusel professor Ivari Ilja klaveriklassis. Ta on edukalt osalenud mitmetel riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel : I preemia üleriigilistel noorte pianistide konkursil Tartus 1998. ja 2001. aastal, I preemia konkursil "Noor Muusik" 1997. ja 2001. aastal, II (2001.a.) ja III(1999.a.) preemia rahvusvahelisel F.Chopini nimelisel noorte pianistide konkursil Narvas, I ja eripreemia 2000.aastal noorte pianistide konkursil Volhovis, Venemaal. 2002.aastal esindas Mihkel Poll Eestit noorte muusikute Eurovisioonil Berliinis. Novembris 2004 võitis ta peapreemia VIII eesti noorte interpreetide konkurssfestivalil "Con Brio `04", lisaks palju muid auhindu.
Kalifornia Ülikoolis (USC) Los Angeleses (Stephan Hartke juures) heliloomingu erialal. Esimene soolokontsert ja esinemine orkestriga 1968, tegutseb sel ajal aktiivselt tänini. On korraldanud üle-eestilised kontsert-tuurid "Klaver tuleb külla" (1997 ja 1999) esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998). Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSVLiidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud
1987 siirdus ta kontserdireisile Itaaliasse ja sealt edasi Ameerikasse, kus aastatel 1991 1995 õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja 1997 omandas samas doktorikraadi helioomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel. Pianistina on Rein Rannap esinenud soolokontsertidega ja orkestrisolistina alates 14. eluaastast, mil tema esituses koos Eesti Riikliku Sümfooniorkestriga kõlas George Gershwini ,,Rhapsody in Blue". 1973. aastal võitis Rannap esimese preemia Eesti pianistide konkursil, 1976. aastal pälvis ta diplomi Rahvusvahelisel Bachi-nim. pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis. Ta on salvestanud Bachi klaverimuusikat, jaan Räätsa loomingut ning kaks plaati improvisatsioonidega firmale Melodija. Mitmel korral on ta esinenud endise Nõukogude Liidu juhtivate sümfooniaorkestritega, osalenud rahvusvahelistel festivalidel, sh dzässfestivalidel, on lindistanud klassikalist ja improvisatsioonilist muusikat Eesti Raadiole, esinenud Eesti Televisioonis
Loki klaveriklassis ja aastal 1985 Peterburi konservatooriumi professor Ilja Mussini dirigeerimisklassis. Ta on Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ja Eesti sümfooniaorkestri peadirigent ning sümfooniaorkestri dirigeerimise pedagoog. Aastast 1998 on ta Pärnu Linnaorkestri peadirigent. Ta on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. 2009. aastal tunnustas Eesti riik teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Pianist oli Irina Zahharenkova, kes äratas suurt tähelepanu VI Esti pianistide konkursil pälvides diplomi, ERSO preemia ja publiku tulise poolehoiu. Ta on võitnud esimese koha üleriigilisel Bachi konkursil ja teise preemia rahvusvahelisel Ciurlonise-nimelisel konkursil Viinis. Aastal 2007 novembris saacutas ta 60.rahvusvahelisel Genfi pianistide konkursil Sveitsis kolmanda koha ning J.S. Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis esikoha ning publikupreemia. Irina Zahharenkova on õppinud klaverit Lilian Semperi juures Eesti
Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal, samal aastal esines ta ka esimest korda orkestriga. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias, Kanadas ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega ,,Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes ning tuues meeskonnaga klaveri kohale. Ta on võitnud Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi 1973. aastal ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil 1976. aastal Leipzigis, Saksamaal. Helilooming Klassikalise heliloojana kirjutab ta valdavalt heakõlalises postmodernistlikus stiilis. Ta on kirjutanud palju teoseid klaverile ja neid ise ette kandnud näiteks tsüklid: · "Naiivsed ja süütud palad" (19801982) · "Klaverikontsert" (1984)
Samuti saab õppida ka Tallinna Ülikoolis. Eestis on ka palju toetusi, konkursse ja ka preemiaid. Noored peavad isehakkajad olema, ehk võimalusi on palju, aga nad peavad need ise üles otsima ja ise ennast kandideerima või mõnel muul viisil end näitama. Ühegi asjaga ei ole elus lihtne algust teha, tuleb lihtsalt ise rohkem vaeva näha. Mõne noorel on head tutvused ja kuulsus saabub kiiremini kui teistel kellel ei ole tutvusi. Konkursid: Noor Muusik (rahvusvaheline pianistide, viiuldajate ja tšellistide konkurss), Rahvusvaheline noorte kitarristide konkurss ''Tallinn'', Rahvusvaheline Lepo Sumera nim. noorte heliloojate loomingukonkurss, Chopini konkurss (Läänemeremaade noorte pianistide konkurss), Koorifestival Tallinn, Rahvusvaheline Klaudia Taevi nim. noorte lauljate konkurss, Hendrik Krummi nim. noorte lauljate konkurss. Preemiad : Noor Laulja, Noor Muusik, Noor Dirigent,
Lassmann on lõpetanud ka Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia magistrantuuri, ning on tänaseks juba ka sama õppeasutuse doktorant. Sten Lassmann on end täiendanud ka Pariisi konservetooriumis, osalenud Boris Bermani, Konstantin Lifschitzi, Michael Rolli, Alexander Satzi, Howard Shelley ja Maxim Vengerovi meistriklassides. Ta on ka auhinnalisi kohti saanud ka järgmistel konkurssidel: III preemia rahvusvahelisel konkursil Tallinn 2006, esikoht VI vabariiklikul pianistide konkursil Tallinnas (2002) ning VI ja III preemia EPTA noorte pianistide konkursil Horvaatias (1999 ja 2001). Sten Lassmann on osa võtnud ka rahvusvahelistest kammermuusika konkurssidest, pälvides III preemia Jurmalas (2000) ning finalistidiplomi Brahmsi nimelisel konkursil Gdanskis (2003) klaveritrio Fratres koosseisus. Toomas Vavilov (dirigent) on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli nagu Sten Lassmanngi ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi klarneti erialal ning on õppinud
Tema Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude teiste Eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Rein Rannap on korraldanud üle-eestilised kontsert-tuurid "Klaver tuleb külla" (1997 ja 1999) esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997- 1998). 1973a. Võitis Rein Rannap Eesti Vabariikiliku Pianistide Konkursi , ning sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis , Saksamaal(1976). Rein Rannap on seinenud soolokontsertidega paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. Mis on kirjutatud klaverile, ning mida on ta ise ette kandnu - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980-1982),
Vanemad Tema isa Heino Rannap on muusik, pedagoog ning muusikapedagoogika uurija. Ines Rannap oli viiuldaja, pedagoog ning muusikakriitik. Kontsertid Tema esimene soolokontsert toimus 1968. aastal. Ta on esinenud soolokontsertidega NSVL- is, paljudes Euroopa riikides, USA-s, Kanadas ja Austraalias. Ta on korraldanud üle Eesti enda konstert-tuure ,,Klaver tuleb külla" ( 1997, 1999, 2008). Saavutused 1973. aastal võitis ta Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi. Lõppvoorus sai ta auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis 1976. aastal. 1984. aastal pärjati ta Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks ning 2001. aastal sai ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Looming Rein Rannapile on suureks eeskujuks olnud Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. Rannap ise kirjutab heakõlalises post-modernistlikus stiilis. Enamus lood on tal siiski
Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega.Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis.Rein Rannap võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis,Saksamaal. Joonis 1. Ruja: Rein Rannap, Jaan Karp, Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, Urmas Alender. Foto: Tajo Kadajase erakogu. 4 Rein Rannap on kutsunud kokku,ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitatavad rick-
Ülikoolis USC Los Angeleses Stephan Hartke juures heliloomingu erialal. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades samuti enamuses suurimatest linnadest USAs, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad 1980-1982, Klaverikontsert 1984, Cruise Control 1991, Six-pack piano 1997.Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi 1973 ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal 1976.Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. 3 Juba 1968, 7. klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud
Viimane oli tunnustatud pianist, tuntud mitte üksnes Norras, vaid kõikides Skandinaavia maades. Kontserdi kirjutamise käigus konsulteeris Grieg Neupertiga pidevalt ja seepärast on igati seaduspärane, et teos on pühendatud talle. Teose esiettekanne toimus 1869. aasta 3. aprillil Casino suures saalis. Klaveripartii esitas Edmund Neupert, orkestrit juhatas Kuningliku Teatri peadirigent Holger Simon Paulli. Griegi klaverikontsert sai kiiresti väga populaarseks ja praegugi seisab ta pianistide tipprepertuaaris. Kui kusagil räägitakse "a-moll kontserdist", siis on enamasti tegemist Griegi klaverikontserdiga, nii nagu "b-moll kontsert" on seotud Tsaikovski nimega. Kontserdi kirjutamisel oli Griegi eeskujuks ilmselt Robert Schumanni klaverikontsert, mis oli heliloojale sügava mulje jätnud, kui ta seda 1858. aastal Leipzigis Clara Schumanni esituses kuulis. Sarnasust võime leida kontsertide helistikus (mõlemad a-moll) ja esimeste osade
keda dirigeeris maailmakuulsa Neeme Järvi poeg Kristjan Järvi. Kavas olid: Rimski-Korsakov. ,,Seherezade", Grieg. ,,Peer Gynt", süit nr 1 ja Stravinski. ,,Tulilind" (1919). Kristjan Järvi sündis 13. juunil 1972. aastal. Järvide perekond kolis Ühendriikidesse ning ta alustas seal ka õppimist. On õppinud Manhattani muusikakoolis klaverit, Michigani ülikoolis dirigeerimist, täiendanud end Salzburgi Mozarteumis pianistide meistriklassis. Kristjan Järvi asutas 1993. aastal New Yorgis ansambli Absolute Ensemble'i. Tänaseni on ta ka selle ansambli kunstiline juht ja peadirigent. Külalisdirigendina on ta juhatanud mitmeid sümfooniaorkestreid Valencias, Turus, Tamperes, Malmös, Umeås ja Västerasis. Samuti ka Göteborgi Sümfoonikuid, Winterturis Sveitsis, Colorado festivalil Vailis Detroidi sümfooniaorkestrit, Presidendi Sümfooniaorkestrit Ankaras, Tallinna Kammerorkestrit jpm.
1865-1957 Elulugu Soome rahvas austav oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli soomlaste vüitluses oma maa iseseisvumise eest. Sündis Hämenlinnas arsti peres. Kaotanud varakult isa jäi vaid ema kasvatada. Ema pühedus peale lesestumist kodule. Ema olu mmuusikaliselt väga andekas (pianist, hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli. Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riiklik stipendium kaheks aaastaks enesetäiendamiseks viinis ja berliinis
700.Hakkas esimesena ühendama laule tsüklitesse(Soololaulu tsükleid ühendab süzeeline arendus, ühine demaatika) 1823-soololaulu tsükkel 20-st laulust "Uus möldrineiu" Klaverisaade on võrdne lauluga annab edasi laulu sisu. II tsükkel 1927"Talvine teekond"(traagilised, üksildased meeleolud. püüab inimest ja tundeid samastadaloodusega) Ka üksiklaulud alati sõnumiga. Frydrek Chopin(1810-1849)- Poola helilooja. kaheksa aastaselt andis juba kontserti. 12 a. kuulus Poola parimate pianistide hulka .Väga hea kunstiandega, oskas kirjutada kirjandeid. 16 a. õppis Varssavi kõrgemad Muusikakoolis. Looming- Peaaegu kogu looming on kirjutatud klaveril. Loomingus väikevormid. Tihedalt seotud Poola rahva loominguga. Poola rahva tantsuga (poloneese, masurka, valsid, krakovrjat)Kirjutas ekspronte (annab edasi hetke meeleolu.Suurvormid:3 klaverisonaati, 2 kontserti. Ferenz Liszt(1811-1886)Ungari helilooja . Põhipilliks klaver. Mängis klaverit ja oli palju pianist
Kontserdiarvustus Käisin teisipäeval 24. november Estonia kontserdisaalis kuulamas Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdit „Kohtumispaik Eesti“. Solistina esines Mihkel Poll klaveril ning sümfooniaorkestriks oli Põhjamaade Sümfooniorkestri Kontsert algas pianistide lemmikloo Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3, mille solistiks oligi Mihkel Poll, kes õpib praegusel hetkel Londoni Guildlhalli Muusikakolledžis. Olles käinud ka tema mõnel eelneval kontserdil, võis jällegi näha tema pähendunult vaba ja voolavat mängu. Oli näha, et ta elas sellesse teosesse sisse ning suutis muusikaga terve saali kuulama panna. Minu enda istekoht oli üsna kehv, paremal rõdul ja tagumises reas, mille tõttu ei näinud ma pianisti kätetööd, küll aga tema keha
Leedu muusika Leedu on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul. Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest. Ta piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Leedu kuulsamad muusikud on: 1)Mūza Rubackytė (sündinud 19. mail 1959 Kaunases) on leedu pianist ja muusikapedagoog. Juba 7-aastasena tegi ta debüüdi professionaalse pianistina. Olles 13- aastane võitis Leedu noorte pianistide konkursi ja sai võimaluse minna õppima Moskvasse Tšaikovski nimelisse konservatooriumi. Ta õppis Jakov Flieri klassis. Järgnesid võidud mitmetel suurtel konkurssidel ja esinemised üle terve Nõukogude Liidu. Aastast 1991 elab Pariisis. 2) Antanas Budriūnas (20. juuni 1902 Pabirže, Biržai rajoon – 5. detsember 1966 Vilnius) oli leedu helilooja, koorijuht ja õpetaja. 1922–1938 õppis ta Kaunase muusikakoolis ja konservatooriumis laulmist,
Kammerkoori ja paljude teistega.Ta on teinud koostööd ka mitmete tuntud dirigentitega, nende seas Tõnu Kaljuste, Paul Mägi, Arvo Volmer, Paavo Järvi, Eri Klas, Olari Elts.Mati Turi on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002) ning Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali preemia (2012). Martti Raide alustas klaveriõpinguid 1972. aastal Tallina Muusikakeskkoolis,kus tema õpetajaks oli Ell Saviauk.Tsehhi linnas Ustinad-Labem toimunud noorte pianistide konkursil pälvis Martti Raide esikoha (1980).Aastail 1983-1990 õppis ta Tallinna konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) prof Bruno Luki klaveriklassis.Martti Raide on saanud mitmeid parima kontsertmeisrti preemiaid, sealhulgas Tiit Kuusiku nimelisel lauljate võistlusel Tallinnas 1995. aastal ja Aleksandr Dombrovski nimelisel keelpillimängijate võistlusel Riias 1998. ning 1999. aastal.Martti Raide on Eesti Klaveriõpetajate Ühingu juhatuse liige, alates 1995
Jaanika Rand-Sirp õppis Eesti Muusikaakadeemias prof. Laine Metsa klaveriklassis, mille lõpetas 1996. a. solisti ja kammeransamblistina. 2002. a. kaitses J. RandSirp magistrikraadi Eesti Muusikaakadeemias saateklassi erialal prof. Vilma Mallene ja dots. Helin Kapteni juhendamisel. J. Rand Sirp on täiendanud end prof. Arbo Valdma, prof. Klaus Schilde ja prof. Hartmut Hölli meistriklassides. 1994. a. saavutas ta diplomi rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil´is. 2003. a. omistati talle Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendium. Alates 1996. a. töötab J. Rand Sirp teatris Vanemuine kontsertmeistrina ning Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis pedagoogi ja kontsertmeistrina. J. Rand Sirp on aktiivselt tegev ka kammermuusikuna, ta on ansamblipartner mitmetele lauljatele ja instrumentalistidele. Pidev koostöö seob teda Heli Veskuse ning Annaliisa Pillakuga, millest on sündinud mitmed huvitavad vokaalkammermuusika kavad
Retsensioon Meistrite Akadeemia Laupäeval 17. Aprillil toimus Vene kultruurikeskuses Pille Lille Muusikute Toetusfondi esitllusel Meistrite Akadeemia,mille raames astusid ülesse Virgo Veldi saksofonil ja Holger Marjamaa klaveril. Hetkel Tallinna Muusikakeskkooli 11. klassi õpilane Holger Marjamaa alustas klaveriõpinguid juba 6-aastasena. Edukalt on ta osa võtnud paljudest pianistide konkursidest Eestis,kuid tähtsaim neist on 2010. aastal Narvas toimunud Chopini- nimeline rahvuvaheline konkurss,kus ta ainukese eestlasena saavutas kolmanda koha. Holger Marjamaa on eriti silma paistev oma erilisi talendi ja mitmekülgsuse poolest,ta valdab nii klassikalist muusikat kui ka r&b, souli ja jazzi. Muusikat on ta loonud Marjamaa Triole ja Marjamaa Brothersile,kus ta mängib koos oma saksofonistist venna Mairoga ja lauljaks on Uku Suviste.
õpinguid Bostoni ja New Englandi konservatooriumis, muusikamagristri kraadi sai Carnegie Melloni ülikoolis. o Maarika on töötanud esiflötistina kolmes Hispaania orkestris. Kristjan Järvi o Neeme Järvi ja Lilia Järvi poeg o Sündinud 1972. aastal o Õppinud Manhattani muusikakoolis klaverit, Michigani ülikoolis dirigeerimist, lisaks täiendanud end Salzburgi Mozarteumis pianistide meisterklassis. o 1993.aastal asutas New Yorgis ansambli Absolute Ensemble, mille kunstiline juht ja peadirigent on ta tänaseni. Neeme Järvi ja ERSO o Neeme Järvi ja ERSO koostöö sai alguse 1956. aastal, neli aastat hiljem sai Järvist orkestri koosseisuline dirigent ja 1963. aastal peadirigent. o ERSO algpärane nimetus oli Eesti Raadio SO, kuid Neeme Järvi algatusel sai orkestri nimeks Eesti Rahvus
Soome rahvas austab oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli oma maa iseseivsuse ees soomlaste võitluses. Sündis Hämelinnas, arsti perekonnas. Kaotanud vaakult isa kasvatas teda vaid ema, kes ei abillunudki enam uuesti. Ema oli muuskaliselt andekas ja jagas oma oskusi ka pojale. Jean harjutab klaverit ja 6-aastasena oskab juba pillil improviseerida. Need esimesed loomekatsetused noodistas ema. 15-aastasena osaleb ta suurel pianistide konkurssil Helsingis. Ta võidab laureaadi tiitli. 1885 avatakse Helsingi muusikakool, mis on esimene kõrgem muusikakool Soomes. Sibeliuse andekus oli niivõrd ilmne, et talle omastati peale muusikakooli lõpetamist riiklik stipendium. Stipendium võimaldab 2 aastat enesetäiendamist Viinis ja Berliinis. Ülejäänud pika elu veedab vaid Soomes, mis tõestab tema siirast kiindumust oma kodumaasse ja rahvasse. LOOMING Jean Sibelius 1865-1957
Sümfoonia nr 5, C-moll Kontserdil esinesid : Vladimir Mistsuk (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Nikolai Aleksejev Vladimir Mistsuk pianist Sündis 13.jaanuaril 1968.aastal Leningradis, õppis 1975-86 St.Peterburgi muusikakoolis, 1986-91 St.Peterburgi Konservatooriumis ja Sibelise nimelises Akadeemias Soomes. 1992-93 Madriidi Muusikaakadeemias, 1989.aastal sai esimese preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil, Tsaikovski-nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat. Vladimir Mistsuk on maailmas aktiivselt tegev kontsertpianist ning Peterburi konservatooriumi professor. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) peadirigent Nikolai Aleksejev Praegu kuulub ERSO-sse 100 muusikut ning orkester annab hooajal umbes 60 kontserti. ERSO esineb nii Eesti kui ka rahvusvahelistel muusikafestivalidel, 2003.aastal võideti koos Eesti Rahvusmeeskoori ja tütarlastekoor Ellerheinaga eesti muusikute esimene Grammy. 18.detsembril 1926
Pühad, tähtpäevad: ehitajate päev, võidupüha, jõulud, hingedepäev, uusaasta, sõbrapäev, valentinipäev, Emadepäev, Isadepäev 2. Tantsud: valss, jenka, tango, polka 3. Nädalapäevad, kuud, aastad, ajastud: laupäev, märtsikuu, koera-aasta, jääaeg 4. Keeled, elanikkond, hõimud: hiina keel, läänemeresoome keeled, mulgid, võrokesed, slaavi hõimud, soome keel 5. Rahvused: jaapanlane, sakslane, eestlane 6. Üritused: olümpiamängud, rahvusvaheline pianistide konkurss, vabatahtlikud kõnevõistlused, laulupidu, paraad, sünnipäev, tantsupidu 7. Taime- ja loomanimetused: sügisõun, kuldrenett, lambakoer, võilill, hundinui 8. Ameti- ja aunimetused: arhitekt, direktor, härra, kunstnik, kuningas, meer, president · ! Erilise austuse märgina: Tema Kõrgeausus, Walesi prints, Tema Pühadus paavst Paulus VI, Tema Pühadus dalai-laama 9. Õppeained: inglise keel, füüsika 10
See pulbitses energiast js oli täidetud kirgaste rütmide ning üllatavate hetkedega, mis juhtisid muusika võidurikka lõpuni. Anna Selest on auhinnatud pianist, kes on tuntust kogunud oma "tulise tundilkkuse ja sooja kõlaga". Selest on sündinud Ukrainas Harkivis ning alustas klaveriõpinguid kuueaastasena Harkivi andekate laste muusikakoolis Garri Gelfgati ja Sergei Polusmjaki juhendamisel. Ta oli Milosz Magini rahvusvahelise pianistide konkursi noorim auhinnavõitja, esinedes Pariisis UNESCO peakorteris 11-aastasena. Ta on andnud kontserte New Yorgi Alice Tully Hallis, Carnegie Halli Sterni Auditooriumis, Washingtoni Kennedy Centeris, Viini Konzerthausis, Moskva Konservatooriumi suures saalis ja Mexico City Palacio de Bellas Artes`is ning võitnud palju esikohti ja auhindu arvukatel konkurssidel. Selest esineb regulaarselt soolo- ja kammerkontsertidega üle maailma.
Ferenc Liszt (1811-1886) Liszt oli 19. sajandi väljapaistvaid pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Ta sündis saksa keelt kõnelevas Ungari piirkonnas, tema isa oli vürst Esterhàzy juures ametnik ja tegutses ka harrastusmuusikuna. Kuigi Liszt oli väga uhke oma Ungari päritolu üle, ei õppinud ta kunagi õieti ungari keelt rääkima, küll aga valdas perfektselt saksa keelt, millele koolis lisandus prantsuse keele oskus. Liszti pianistivõimed avaldusid varakult ja 9- aastaselt esines ta esimest korda publiku ees. Ta äratas kohe tähelepanu ja grupp Ungari aadlikke oli nõus toetama tema muusikaõpinguid Viinis, kus tema õpetajateks olid Czerny (klaver) ja Salieri (kompositsioon). Sel ajal kohtus Liszt Beethoveniga sündmus, mis jättis talle unustamatu mulje. Hiljem püüdis Liszt astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli välismaalane. Küll aga õnnestus tal õppida eraviisiliselt teoor...
Grieg- See on Norra, tema loodus ja lihtsad inimesed. Sibelius 1865-1957, elulugu. Soome rahvas austab oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli soomlaste võitluses oma iseseisvuse eest. Ta sündis Hämenlinnas arsti perekonnas, Kaotades varakult isa jääb ta kasvatada ainult emale. Ema oli muusikalisely väga andekas ja jagas oma andeid pojaga. Jean harjutab klaverit alates 6ndast a. Ja õigepea oskab juba improviseerida. 15.a osaleb suurel pianistide konkursil, kus ta võidab üllatusega tiitli. Konkursi ajal kuulnud viiulimängu viib poisi mõttele saades hoopis viiuldajaks. Piiri seadis aga hoopis vanus. 1885A astub ta vastavatud Helsinki muusikakooli. Ta andekus oli niivõrd ilmne, et talle omistati peale muusikakooli lõpetamist riiklik stipendium. See raha võimaldas 2 a enesetäiendamist viinis ja berliinis. 1892A naaseb ta kodumaale. Siit peale algab tal tõeline loomeajastu
muusika oleks valjenenud liiga järsku või halvasti. Kohati tundus mulle nagu see oleks ilmvõmatu,et inimene suudab nii sujuvalt ja kaunilt mängida. Angelal on muidugi ka aastate pikkune kogemus ,aga igaüks, kellel on sama pikk kogemus, ei suudaks mängida nii hästi kui suutis tema. Eliise-Triin Raun Kanada pianist Angela Hewitt, kuulub maailma tipp-pianistide kõige kõrgemasse ringi. Hewitti peetakse ületamatuks Bachi-interpreediks, ta tapab täpselt ära,kuidas ja millise dünaamikaga Bach oma lugusi mängis ja teeb seda täpselt järgi kogu oma hingega. Hewitt tegutseb praegu oma kõige pikima projektiga, nimelt ta tahab 10-ne aasta jooksul salvestada kõik 555 Scarletti sonaati, lisaks tahab ta salvestada kõik Beethoveni 32 sonaati. Selleks kulub suur töö ja vaev, aga kui inimene midagi armastab ja naudib,viib ta tavaliselt asja
Jaanika Rand-Sirp õppis Eesti Muusikaakadeemias prof. Laine Metsa klaveriklassis, mille lõpetas 1996. a. solisti ja kammeransamblistina. 2002. a. kaitses J. RandSirp magistrikraadi Eesti Muusikaakadeemias saateklassi erialal prof. Vilma Mallene ja dots. Helin Kapteni juhendamisel. J. Rand Sirp on täiendanud end prof. Arbo Valdma, prof. Klaus Schilde ja prof. Hartmut Hölli meistriklassides. 1994. a. saavutas ta diplomi rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil´is. 2003. a. omistati talle Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendium. Alates 1996. a. töötab J. Rand Sirp teatris Vanemuine kontsertmeistrina ning Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis pedagoogi ja kontsertmeistrina. J. Rand Sirp on aktiivselt tegev ka kammermuusikuna, ta on ansamblipartner mitmetele lauljatele ja instrumentalistidele. Pidev koostöö seob teda Heli Veskuse ning Annaliisa Pillakuga, millest on sündinud mitmed huvitavad vokaalkammermuusika kavad
peente nüanssidega, ei armastanud suuri saale, looming etüüdid,prelüüdid,noktuunid,valsid,ballaadid,masurkad,poloneesid, 2 klaverikantserti, 20 soololaulu. Ferenc Liszt (1811-1886) Andekas helilooja, pianist, pedagoog, dirigent, muusikapublitsist, Pärist Unagarist, saksa perekond, 1842 Weimer, muudab selle muusikaelu keskuseks, 1861 Kolib Rooma, püüab reformida kirikumuusikat.Pärast surma on märkimisväärseks uus pianistide kool. Tõeline romantik,klaverimängustiil oli: Käsitles klaverit nagu orkestrit, eelisuseks olid suured kontsertsaalid.
Kalifornia Ülikoolis (USC) Los Angeleses (Stephan Hartke juures) heliloomingu erialal. Esimene soolokontsert ja esinemine orkestriga 1968, tegutseb sel ajal aktiivselt tänini. On korraldanud üle-eestilised kontsert-tuurid "Klaver tuleb külla" (1997 ja 1999) esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998). Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On
5. 1827-1830- mis Lisztiga juhtus? Mis ta tagasi tõi/aitas? aastal 1827 suri tema isa ning seetõttu süvenes religioossesse müstikasse. Alates 1830 tegeles muusikalise enesetäiendamisega. Kohtus viiulivirtuoos Paganiniga, kes äratas heliloojas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 6. Liszti iseloomustus. Ego? Kade? Lahke? Abivalmis? Kuri?- too näiteid tema elust. Hurmav-naised jumaldasid teda. Lahke-sõbrunes paavstiga aastal 1861. Abivalmis-koolitas välja uue pianistide koolkonna. Oli ebakindla kõnnakuga. Lähedases seltskonnas hajameelselt rahutu, kuid laval aga kuninglik. Ta arendas oma mõtteid kirglikult, väljendas arvamust kindlalt, kuid rääkis kiiresti ja katkendlikult. Oli hea inimene, lahke, abivalmis, südamlik. Näiteks käitus väga hästi oma õpilastega ja isegi nendega kellega tema vaated ei ühtinud. 7. Liszt, klaver ja kontserdid(Kontserdreisid) 1830.–1840
*Sissejuhatus Professionaalseid haigusi muusikute seas võib kohata üsna tihti. Statistika järgi umbes 80-90% muusikutel on erinevad professionaalsed haigused. On teada mittu kuulsaid muusikuid, kellel olid mitmed terviseprobleemid, seotud nende professionaalse tegemisega. Nende hulgas olid Tanejev, Skrjabin, Rahmaninov. Samuti Shuman pidi lõpenata oma tegemist interpreedina, kuna mängis läbi oma käed. 19 saj. Lõppus pianistide hulgas olid väga levinud kätte haigused. Selline olukord sunnis mõneid muusikuid muuta oma õpetamis, harjutamis ja mängimis protsesse. Seoses selle teemaga Berliinis isegi avati muusikute tervisehoiu instituuti, kus uuritakse muusikute professionaalsi haigusi, nende ravimist ja vältimist, ehk profilaktikat. *Ülevaade haigustest Üheks suureks põhjuseks, miks muusikutel tekkivad erinevad ülajäsemete haigused on suur pinge
mängimise on Diana Liiv kirjutanud ka kaks muusikalist lasteraamatut "Neli heldet haldjat" ja "Võluvitsa vägi". Diana on ka Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht. Ta on esinenud edukalt paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. Viimasteks saavutusteks on 2009. juulis Kuhmo Kammermuusika festivali kursustel Schumanni klaverikvinteti esituse eest parimale ansamblile määratud Kees Wiebenga auhind, aastal 2010 kahekordne laureaaditiitel rahvusvahelisel pianistide konkursil ,,Music without limits" Leedus - 3. koht soolokategoorias ning 4.koht kammermuusika kategoorias. Hooajal 2011/2012 on Diana Liiv kutsutud esinema Liszti 200. sünniaastale pühendatud festivalidele Itaalia linnades Luccas, Brescias ja Ascoli Picenos. Kontsertil esitati Wolfgang Amadeus Mozarti teost ,,Kegelstatt-trio klarnetile, vioolale ja klaverile". See teos on hea näide klassikalisest kammermuusikast. Wolfgang Amadeus Mozart kirjutas selle teose 1786
Seda kogemust pidas Lukk väga väärtuslikuks. BERLIIN Aastail 1928-1933 õppis Lukk Berliini Kõrgemas Muusikakoolis professor Leonid Kreutzeri klaveriklassis ning täiendas end kompositsiooni ja muusikateooria alal Paul Hindemithi juures. Kõrge muusikakultuuri ja intensiivse kontserdielu tõttu võib 1930. aastate Berliini pidada Lääne-Euroopa muusikaliseks keskuseks. Neil aastail õnnestus Lukil seal kuulata mitmete maailmakuulsate pianistide esinemisi, sealhulgas juba eelnimetatud Artur Schnabeli, Wilhelm Backhausi ja Sergei Rahmaninovi kontserte. Viiuldajatest meenutab ta Fritz Kreislerit ning orkestritest muidugi Berliini Filharmoonikute esinemisi Wilhelm Furtwängleri ja Bruno Walteri juhatusel. KONTSERTTEGEVUS Bruno Luki esimesed ülesastumised publiku ees leidsid aset 1920. aastatel Tartu Kõrgema Muusikakooli õpilasõhtutel Bürgermusse saalis ning Berliini Kõrgema
Peadirigendiks on olnud ka veel Paul Hillier. Preagu on selleks Daniel Reuss. Sarnaselt orkestiriga on ka koori repertuaar väga lai ja on ka paljude tuntud muusikute ja orkestritega koostööd teinud, näiteks Paavo ja Neeme Järvi, Claudio Abbadio, David Willcocks, Nikolai Aleksejev, Concerto Copenhagen, Tallinna Kammerorkester. . EFK albumid on võitnud palju auhindu. Samuti on nad esinenud paljudel festivalidel nagu BBC Proms, Salzburgi festival jt. Irina Zahharenkova osales VI eesti pianistide konkursil 2002. aastal. Ta on võitnud palju preemiaid ja auhindu Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal. Ta on õppinud Lilian Pemperi juures klaverit. Teda peetakse klaverikoolkonna tõusvaks täheks. Kädy Plaas lõpetas 2007. aastal Eesti Muusika ja Teatriakadeemia. Aastatel 2002- 2004 oli Plaas EFK koosseisus. Alates 2004. aastast on ta Nargen Opera projektiteatris esinenud. On esinenud Haapsalu vanamuusikafestivalil alates 2003. aastast. On osalenud ka paljudel esmaesitustel
(USC) Los Angeleses (Stephan Hartke juures) heliloomingu erialal. PIANIST Esimene soolokontsert ja esinemine orkestriga 1968, tegutseb sel ajal aktiivselt tänini. On korraldanud üle-eestilised kontsert-tuurid "Klaver tuleb külla" (1997 ja 1999) esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998). Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSVLiidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. HELILOOJA - KLASSIKA
tõlgendamisel täiesti omalaadset teed. Kui Chopini, Liszti jt etüüdides on esiplaanil mitmesugused tehnilised ülesanded ja faktuuriprobleemid, siis Rahmaninov lähtus etüüdide loomisel eelkõige mingist poeetilisest kujundist ja selle piltlikkusest. Virtuooslikud klaverietüüdid kujunesid teatavasti kontserdipraktikas välja eelkõige XIX sajandi tuntud pianistide Kalkbrenneri, Moschelesi, Thalbergi jt loomingus. Need olid mõeldud esmajoones oma tehniliste võimete demonstreerimiseks ja osutusid küll efektseteks, kuid enamasti küllaltki pealiskaudseteks kontserdi lõpunumbriteks. Uue lehekülje etüüdizanri ajaloos avas Chopin, kelle etüüdide eesmärk oli ühe kindla faktuurielemendi poetiseerimine. Liszti etüüdides äratab seevastu tähelepanu zanri programmiline tõlgendus (näit "Mazeppa", "Metsik jaht", "Eroica" jt).
5 Haridustee · 19651972 õppis Rein Rannap Tallinna Muusikakeskkoolis. · 19721977 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Virve Lippuse klassis klaveri erialal. · 19771979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis. · 19911995 õppis Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut Stephen Hartke klassis. Faktid Võitis Eesti Vabariigi Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s ja Austraalias.6 On tuntud telesaate ,,Eesti otsib superstaari´´ üks kõrgelt hinnatud kohtunikest. 5
Teine lugu kandis pealkirja " Naiselik pool". Meloodia varjeerus ja tempo samuti, alguses oli aeglane siis jälle veidi kiirem. Viimane teos "Kosmoseturisti blogi" oli selle kontserdi viimaseks teoseks. See lugu oli muidugi väga energiline ja kiire tempoga. Meloodia meeldejääv ja hästi lõbus. See lugu ajas kohe kõik magajad üles. Kontsert oli äärmiselt vahva ja tore. Kuigi see kõik on kohustuslik, siiski meeldis mulle see kontsert väga. Ma nautisin pianistide virtuooseid teiseoid ja see kui hästi nad mängisid, pani mind imestama. Olen valmis ka teinekord selliseid kontserdeid külastama. See on väga hariv ning ebatavaline võrreldes muusikaga, mida meie vanused noorukid kuulavad.
romantiline looming kuulub maailma muusikakultuuri paremikku. Selles kajastuvad poola rahva vabadusvõitluse aated ja ergas võitlusvaim. Chopin kirjutas eelkõige klaveriteoseid, saavutades kõrge taseme nokturni-, skertso-, etüüdi-, prelüüdi-, valsi-, ballaadi- jmt zanris ja avardas poola tantsude kõlapinda. Chopinile kui pianistile oli omane väljenduse peensus, kõlavarjundite rikkus ja intiimsus. Varssavis korraldatakse aastast 1927 temanimelisi rahvusvahelisi pianistide konkursse. 9 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Fr%C3%A9d%C3%A9ric_Chopin 2. http://wiki.zzz.ee/index.php/Fryderyk_Chopin 3. http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/chopin.html 4. ENE 2 lk 17 Pildid: 1. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/11/Frederic_Chopin_photo _sepia.jpeg 2. http://www.usc.edu/dept/polish_music/composer/Chopin_manuscr.jpg 3. http://www.iconsofeurope.com/chopin1bnf1833new
romantiline looming kuulub maailma muusikakultuuri paremikku. Selles kajastuvad poola rahva vabadusvõitluse aated ja ergas võitlusvaim. Chopin kirjutas eelkõige klaveriteoseid, saavutades kõrge taseme nokturni-, skertso-, etüüdi-, prelüüdi-, valsi-, ballaadi- jmt zanris ja avardas poola tantsude kõlapinda. Chopinile kui pianistile oli omane väljenduse peensus, kõlavarjundite rikkus ja intiimsus. Varssavis korraldatakse aastast 1927 temanimelisi rahvusvahelisi pianistide konkursse. Peale surma austas tema õde Chopini soovi viia tema süda Varssavi Ristikandja kirikusse, kuna tema keha ei lubatud riigist välja viia kus ta suri. Ilmeka ning särava samas ka meloodiliselt kurva muusikastiili esindaja jääb kõlama paljudesse poola inimeste südametesse kuid mitte ainult, ka minule meeldivad paljud tema klaveriteosed. 9 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Fr%C3%A9d%C3%A9ric_Chopin 2
August: Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival, Kuressaare Kammermuusika Päevad, Birgitta Festival, Võru Vaskpillipäevad, Tallinna Kammermuusika Festival. September: Maarjalaulude Festival Narvas; Õigeusu Vaimuliku Muusika Festival CREDO, Viljandi Kitarrifestival, Festival TriaLogos, Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestival. Oktoober: Tartu Vanamuusika Festival "orient et occident", Rainbow jazz, Rahvusvaheline uue muusika festival NYYD, Rahvusvaheline Pianistide Festival "Klaver". November: Juudi Süvakultuurifestival "Ariel". Detsember: Jõulujazz, Tallinna Talvefestival. Dirigendid Neeme Järvi (pildil) Mihkel Kütson Erki Pehk Kaisa Roose Hirvo Surva Elmo Tiisvald Meeskoorid Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) RAM- Tänane RAM on kogu maailmas Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor tuntud professionaalne koor, mille repertuaaris on nii a cappella
Pedagoogilise töö kõrval tegeles Artur Lemba aktiivselt ka esinemistega. Tema esimene soolokontsert toimus 26. oktoobril 1909. aastal Peterburi Konservatooriumi Väikeses saalis. Menu oli suur ja saal rahvast täis. Samuti ei tulnud lõppu aplausidel ja kontserti kajastati kümnetes Peterburi ajalehtedes. Lemba kontserdist võis lugeda isegi saksakeelsetes ajalehtedest. Kogu teenitud raha annetati stipendiumite asutamiseks. 25. aastasena võttis Artur Lemba osa Rubinsteini - nimelisest pianistide konkursist, kus ta märgiti ära parimate seas. See tõi Lembale veel rohkem kuulsust. Edukalt jätkas ta kontserttegevust ja esines isegi Tallinnas üldlaulupeol. Kõik tema kontserdid pälvisid nii kriitikat, kui ka heakskiitu. Nuriseti liiga suure tehnilise poole üle, sest pianist mängis tundetult. Artur Lemba võttis kogu kriitika vastu ja parandas end vastavalt sellele. Aastal 1916 tutvus Artur Lemba oma esimese abikaasa Sofia Mogilevskajaga. Tollal õppis Sofia
mänginud. Fats Waller oli esimene jazzorganist. inimhääle laulva kõla ja panid meloodia esituse juures rõhku samadele momnentidele, mis esinesid Mõjutatuna Armstrongi improvisatsioonide meloodilisest ja rütmilisest struktuurist, eemaldus Earl rahvalikus laulmismaneeris. Hines esimesena varem valitsenud blues'i ja ragtime'i pianistide maneerist ja lõi eeldused 1920-ndatel oli jazzi pealinnaks Chicago. Sõda lõppes ja Chicagos oli tööd. Musitseerimisel oli tänapäevasema jazzpianismi tekkeks, mille rajajaks peetakse Teddy Wilsonit. Teddy Wilson sai kollektiivne improvisatsioon. muusikalise hariduse. Oli kammerliku jazzi sünni juures. Oli esimene jazzmuusika õpetaja New Yorgi Jazzmuusika sündis 20. saj. esimestel aastatel New Orleansis. Esimesed jazzmuusikud sündisid seal.
annaabi.ee 
