KLAVERIKONTSERT (0)

KLAVERIKONTSERT
11. oktoobril toimus Tallinnas kümnes klvaerifestival ja kuulamas käisin ma Angela Hewitti. Kontsert toimus Estonia Kontserdimajas ja kestis 2 ja pool tundi. Angela esitas Scarlatti , Mozarti ja Beethoveni loominguid . Kavas oli Scarlatti -Kuus sonaati, Mozarti- Sonaat B- duur KV 333, Beethoveni Sonaat d- moll op. 31 no 2 ja ka Sonaat Es-duur op. 27 no 1. Angela esitas neid palasi lummavalt ilusalt ja ka õhkkond oli väga rahulik ja vaikne. Rahulikuks tegi õhkkonna Angela klaverimängimise oskused ja ka kava ülesehitus. Kava ülesehituse juures meeldis mulle enim see, et viimane pala lõppes suurejoonelise lõpuga, mis pani kontserdile võimsa lõpppunkti.
Kuulates klaveri heli , sulgesin ma oma silmad ja tundsin kuidas muusika mu sees nagu elaks, voolaks mõõda mu punaseid veresooni ülesse ja vallandaks mu peas täieliku rahu ja kire muusika vastu. Kuulates kuidas muusika voolavalt laulab ja vaadates kuidas Angela muutub väikesest vaiksest klaverit mängivast hiirepojast suureks ja võimsaks loomaks ,kes ründab klaverit ,tugevalt , hellalt ja südamega. Angela klaverimänguoskused olid väga muljetavaldavalt, ta oli täielikult muusikas sees ja oli näha, et ta armastab seda mida ta teeb. Kui muusika muutus tugevamaks ,vihasemaks ja võimsamaks ,siis ka Angela näoilme muutus samuti ühtseks muusikaga. Samas kui muusika oli vaikne ,mängis ta seda nii hellalt ja muutus taas ta näoilmeja kehahoiak . Kui muusika oli piano või lausa isegi pianissomo, siis Angela käed käisid ülevalt nii kõrge kaarega ja samas vajutas ta klahvi nagu see oleks portselanist ja võiks kohe kohe katki minna. Kogu selle aja mängis ta klaverit peast ja ma ei kujuta ette kui suur on see pinge ja ärevus , sest üks eksimus võib juba selle ära rikkuda, üks vale noot ja see võib kõlada väga õudsalt. Uskumatu ,kuidas inimene saab 2 tundi järjest klaverit peast mängida. Muidugi käis ta vahepeal lavataga,aga seal käis ta ainult minut või kaks. Mul on raskusi ühe lehekülje pikkuse klaveripala päheõppimisega ja tema teeb seda kaks tundi järjest, see kõlab nii uskumatult, aga tal oli kõik perfektselt peas ja ta ei teinud mitte ühtegi viga. Ma ei kujuta ette, kui kaua võib kuluda ,et selgeks saada neid palasi. Nagu ma mainisin mängis ta klaverit peast ja niimoodi võibolla saigi ta keskenduda dünaamikale, sest kõik diminuendod ja crescendod mängis ta toon toonilt üleminevalt, ei olnud ühtgi kohta, kus muusika oleks valjenenud liiga järsku või halvasti. Kohati tundus mulle nagu see oleks ilmvõmatu,et inimene suudab nii sujuvalt ja kaunilt mängida. Angelal on muidugi ka aastate pikkune kogemus ,aga igaüks, kellel on sama pikk kogemus, ei suudaks mängida nii hästi kui suutis tema.
Kanada pianist Angela Hewitt, kuulub maailma tipp-pianistide kõige kõrgemasse ringi. Hewitti peetakse ületamatuks Bachi-interpreediks, ta tapab täpselt ära,kuidas ja millise dünaamikaga Bach oma lugusi mängis ja teeb seda täpselt järgi kogu oma hingega. Hewitt tegutseb praegu oma kõige pikima projektiga, nimelt ta tahab 10-ne aasta jooksul salvestada kõik 555 Scarletti sonaati, lisaks tahab ta salvestada kõik Beethoveni 32 sonaati. Selleks kulub suur töö ja vaev , aga kui inimene midagi armastab ja naudib,viib ta tavaliselt asja lõpuni, seega ma olen täiesti kindel, et ta teeb seda perfektselt ja veatult.
Angela võlus mind täielikult oma klaverimänguga, see oli mu esimene klaverikontsert, seega ma ei teadnud, et mida oodata, aga Angela tegi oma töö suurepäraselt ära ja pani mu lahkuma suu ammuli. Saalis ringi vaadates, nägin ma kuidas paljude inimeste silmad särasid ja ka kuidas paljude inimeste silmad olid kinni,aga nende näost võis välja lugeda rahuldust. Ma olen täiesti kindel,et ükski inimene ei väljunud saalist pettunult. Liikudes garderoobi poole, rääkis viimne kui üks inimene, kui suurepärane oli see kontert ja et sellist kirge pole nad ammu enam klaveristide silmis näinud,kui oli Angelal.
Kokkuvõttes jäin ma kontserdiga rahule ja jällegi on üks kogemus juures. Ainuke halb asi kontserit jälgides oli see ,et silmadel väga põnev koguaeg ei olnud, aga siis sulgesin ma oma silmad ja kuulasin seda kõike.Muidugi vaimustas mind ka kuidas ta klaverit mängis, sest midagi sellist polnud ma ennem kunagi näinud.
Eliise -Triin Raun