Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pestitsiidid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mürgid, herbitsiid, herbitsiidid, pestitsiidid, ümarussid, fungitsiid, insektitsiid, mikroobe, bakteritsiid, peletamine, taimehaigused, bakterid, viirused, molluskid, linnud, imetajad, kalad, mikroobid, fungitsiidid, insektitsiidid, valiva, selgrootuid, kahjureid, putukamürk, spoore, antiseptikud, antibiootikumid, tiofoss· Peaksid olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes. · Peaksid pärast lagunemist kiiresti lagunema. · Ei tohi edasi kanduda toiduahelates. Ohud · Põhjustavad paljusid haigusi. · On ohtlikud inimestele kui ka teistele elusolenditele. · Pestitsiidide tõttu surevad ka mesilased, kes on taimede levikuks hädavajalikud. · Üks tõsisemaid haigusi on vähk. Neid puuvilju tasub osta orgaanilisi Jaotus · herbitsiidid (mürgid taimede vastu) · fungitsiidid (mürgid seente vastu) · insektitsiidid (mürgid putukate vastu) · bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) · zootsiidid (mürgid imetajate vastu) · akaritsiidid (mürgid lestade vastu) · nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu)
KÕRGEMATE TAIMEDE kõdunemisel suureneb orgaanilise aine ja huumuse hulk mullas. Igal aastal kattub maapind suure hulga taimejäänustega. Need kõdunevad ja segunevad mulla mineraalse osaga. MIKROORGANISMIDE ja SELGROOTUTE LOOMADE elutegevuse mõjul muutuvad surnud taimede ja loomade jäänused mulla koostisosaks. Pestitsiidid Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine. Kuigi pestitsiidid on kasutusel inimestele kasu toomise eesmärgil, on paljude pestitsiidide kasutamisega kaasnenud tagasilööke nagu mürgisus inimestele või teistele loomadele Kemikaalidest pestitsiide jaotatakse järgnevalt: · herbitsiidid (mürgid taimede vastu) · fungitsiidid (mürgid seente vastu) · insektitsiidid (mürgid putukate vastu) · bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) · zootsiidid (mürgid imetajate vastu)
5. Viroid teadaolevalt kõige väiksem taimehaiguste tekitaja. Väiksem kui viirus ja on uus omaette rühm. On kerajad väiksed ribonukleiinhappe molekul, mis olelevad taimerakus ja rikuvad selle normaaselt elutegevust. 6. Mükoplasmad on lähedased viroosidele. Nad on rakulise ehitusega organismid. Neil puudub raku tuum. 4. Põhimõisted üldentomoloogiast ja taimekahjuritest 1. Nematoodid ehk ümarussid nad on lülistumata kehaga ja kaetud kolmekihilise nahklihasmõiguga. Mõnel liigil on nii isased kui ka emased usja kehaga (nt. maasika-närbuss), mõnel aga on suguküpsed emased keraja, sidruni- või pirnikujulise kehaga (nt. kartuli-kiduuss). Keha eesotsas on neil teravil e. stilett, mille abil toitutakse taimerakumahlast. Nematoodidel on arengus muna-, vastse- ja valmikujärk. Kasvades vastsed kestuvad. Ebasoodsates kasvutingimustes säilivad paljud
1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede saagikuse määrab ära miinim
MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat" Maaviljelus (Soil management)
kodutalu õuel. On keskmisest tugevama tuulega suvepäev, naabertalu traktorist pritsib kõrvalasuvat põldu. Tuul kannab pritsmed otse taluõuele. Põhjus: hea taimekaitsetava ja taimekaitseseaduse normide eiramine. Mida teha? ( Tegelik olukord tõi kaasa absurdini ulatuva pahanduse koduomaniku ja Põllumajandusameti ametnike vahel, mille käigus anti inimesele mõista, et pestitsiidid ei olegi tervisele kahjulikud vaid on looduses vajalikud lämmastikumürgituse vältimiseks. ( ( Ametniku ülesanne oli fikseerida juhtumi asjaolud ning määrata seaduserikkujale asjakohane karistus, tagades kõrvaliste isikute põhiõigused. Kindlasti ei ole asjakohane ametnike käitumine, kui põllumajandustootja väärteomenetluse käigus kohale kutsutud tunnistajale
· Maksa kaudu sapi koosseisus koos enterohepaatilise retsirkulatsiooniga (suured polaarsed molekulid piir 300-500 Da). Soolte mikrofloora võib aine uuesti hüdrofobiseerida tagasi verre ja maksa. Sapi kaudu ellimineerimine võib suurendada aine pooleluaega organismis, viia toksiliste metaboliitide tekkele seedetraktis, suurendada maksa eksponeerumist võõrühendile ning põhjustada küllastumise tõttu tõsiseid maksakahjustusi. Näiteks moodustavad kloororgaanilised pestitsiidid nagu DDT, eldriin ja dieldriin inimese organismis enterohepaatilise tsükli · Soolestiku kaudu fekaalide koosseisus (eelmine punkt+verest, süljest, pankrease mahlast) Soolestiku mikrofloora osa - N: tsüklamaat-tsükloheksüülamiin (sool>veri>uriin põievähk) · Hingamisteede kaudu- gaasid ja benseen, tolueen, metanool, anesteetikud, CCl4. Kaladel lõpused. · Suu kaudu (oksendamine) · Piimanäärmete kaudu, nii vees kui ka rasvades lahustuvad ained
keemiliste ainetega seemnetel olevate haigustekitajate ja kahjurite tõrjeks. Tänapäeval kasutatakse peaasjalikult keemilisi puhiseid (Maxim Star, Raxil, Bariton jt). Olenevalt puhise tüübist ja keemilisest koostisest võib selle kaitsetoime kesta kuni 10 nädalat peale külvi. Kasvuaegselt on esimeseks taimekaitsetööks umbrohutõrje. Umbrohutõrje preparaatide e. herbitsiidide valik sõltub põllul kasvatatavast kultuurist ning põllul leiduvatest umbrohuliikidest. Laia toimespektriga herbitsiidid ei mõju tihti raskestitõrjutavatele umbrohtudele (puju, paiseleht, kesalill jt). Tihti tuleb kahte vahel isegi enamat preparaati koos kasutada (,,kokteil"). Koos herbitsiididega võib taimi pritsida kasvuregulaatoritega ja putukamürkidega. Kasvuregulaator muudab taime kõrre tugevamaks ja väldib taimede lamandumise. Nisu preparaat Cycocel (CCC) lühendab kõrre 1 ja 2 kõrresõlme vahelist osa. Preparaat Moddus sobib kõikidele teraviljadele ning ergutab ka juurte kasvu ja arengut
TOIDUAINETE KAUDU LEVIVAD HAGUSED: 1. TOIDUINFEKTSIOONID (nakkushaigused), mis levib toiduaine kaudu või ka vahetul kokkupuutel haigega või terve mikroobikandjaga Toidunakkus e. infektsioon on toiduhaigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad paljunevad ja põhjustavad haiguse. Toidunakkuse arenemiseks organismis on vaja saada piisav annus mikroobe (nakkusdoos). See oleneb mikroobi nakatamisvõimest ja inimese east, toitumusest, tervislikust seisundist jm. Ohustatud rühmad on väikelapsed, vanurid, jt., kelle vastupanuvõime on langenud. 2. TOIDUMÜRGISTUSED; Toit sisaldab mikroobset toksiini ja /või toksiini tootvaid mikroobe; Selle puhul bakterid paljunevad toidus ja produtseerivad seal toksiini. Kui sellist toitu on söödud, siis just selles olnud toksiinid (mitte bakterid) põhjustavad haigestumise.
Alles pärast seda võib looma kudesid või produkte kasutada toidu valmistamiseks. · N: mastiidiravil penitsillliniga on lehmapiima ooteaeg 6 ööpäeva, piim võib minna meiereisse alles 7-ndal päeval. · Ooteaeg on spetsiifiline ravimile, loomaliigile ja toitainele. Ta määratakse, arvestades ravimi ja tema metaboliitide liikumist looma organismis, MRL ning tema jääkide uurimise tulemusi. 18. Taimsed mürgid. Ritsiin jt. lektiinid, ensüümi inhibiitorid, alkaloidid, sinihappeglükosiidid, fütoöstrogeenid, sinepiõliglükosiidid, oksalaadid, kilpjala toksiinid, saponiinid, graianotoksiin, favism, leukotoksiin-dioolid. Ritsiin jt. lektiinid · Mõningad taimsed sahhariidrühmadega spetsiifiliselt seonduvad mitteensüümsed valgud ehk lektiinid võivad avaldada söömisel ebasoovitavaid mõjusid. Lektiinid on
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii
või viljadesse (oliivid, pähklid) 4) Ainevahetusliku vee teke rasvadest. 1kg rasvast saab organism 1,1kg vett(ülejäänu võetakse hapnikust). Oluline kõrbeloomade jaoks(kaamel) ja organismidele, kes vett üldse ei joo (koi) 5) Lahusti : a) rasvlahustuvate vitamiinide jaoks(teatav kogus rasva on vajalik). A, D, E, F + asendamatud rasvhapped K ja Q. b) Rasvas talletuvad ka hüdrofoobsed mürgid. N: Dioksiinid. (LM kalad) c) Kiire dieet vabastab rasvkoes leiduvad mürkained ja võib inimese tappa. Putukatel on rasvkeha mürgiste jääkide talletamiseks. 6) Rasv kui sapierituse kiirendaja. Pidev rasvavaba toidu söömine tekitab sapikive. 7) Rasv kui kehavormide moodustaja (nahaalune rasvkude paikneb alusnahas) Vahad : Vahad on kuni 20 erinevast keemilisest ühendist koosnevad ainete segud, mis vees ei lahustu. Põhiosas sisaldavad rasvhappeid ja alkohole
Toitumisahela igas järgnevas lülis tõuseb kloororgaaniliste ühendite konsentratsioon eelmisega võrreldes suurusjärgu (st 10 korda). Kloororgaanilised ühendid lahustuvad vees halvasti, kuid hästi orgaanilistes lahustites, õlides ja rasvades. Organismides ladestuvad nad seetõttu rasvarikastes kudedes. Kalades leidub neid palju kehaõõne rasvas, peaajus, mao ja soole seinas, gonaadides ja maksas. Hea toitumise ajal rasvas deponeerunud pestitsiidid hakkavad organismi mürgitama siis, kui kala kõhnub. Kloororgaanilised pestitsiidid kahjustavad eelkõige närvisüsteemi ja parenhümatoosseid organeid, eriti maksa. Häirivad endokriinorganite, südameveresoonkonna, neerude jt organite talitust. Pärsivad koehingamist, häirivad immonoreaktiivsust ja suurendavad vastuvõtlikkust infektsioonihaigustele. Kloororgaanilised ühendid toimivad mutageenide ja tetatogeenidena
sees kui läbi kogu maastiku. Kui mulda vaadata mikroskoopilises skaalas, on ruumiline mitmekesisus veelgi suurem. Ruumiline mitmekesisus toetab mulla BM, pakkudes peidupaiku kiskjate eest, liikumisteid, substraati järglastele. Mulla bioloogilise mitmekesisuse määravad ruumiline mitmekesisus, toidu-ja energiaallikate mitmekesisus ja keskkonnategurite varieeruvus. 29. Mulla mikroobikooslused, tähtsus. Näiteks vihmaussid, hulkjalgsed, teod, kakandid, ämblikud, ümarussid lestad, keriloomad, ripsloomad, juurjalgsed, viburloomad. Maismaaökosüsteemi talitlus sõltub mulla mikrobiokooslusest: Bakterite mitmekesine metaboolne võime lubab neil kasutada suurt hulka mullas olevaid energiaallikaid. Koos seentega on nad biokeemiliste ühendite ja loomade-taimede jäänuste lagundamise esmased läbiviijad. Taimede kasvu varustamine vajalike toitainetega.
puisniidud. Loodussaarekestel saab putukate kooslus rahus kasvada, hävitades samaaegselt põllupidajatele kahjulikke putukaid ja parasiite. Nende olemasolu ja hooldust saab korraldada lihtsalt, need ei vaja eriti hoolt, tuleks ainult vältida võsastumist ja paar korda aastas niita. 72. Kuidas tagada kimalaste, kuklaste ja liblikate elupaigad parkides. Nende pesakohti ei tohi hävitada. Igasugused mürgised kemikaalid ja pestitsiidid on parkides keelatud, et mitte mürgitada putukaid. 73. Mis ohustab kuklasi? Mis tähtsust on neil metsades? Miks raiesmikul nende koloonia hukkub? Kuklaste vaenlane on inimene, kes oma mõtlematu tegevusega hävitab pesakuhilaid. Kuklased aitavad metsal uueneda, kandes seemneid a; nad õhutavad mulda aidates kaasa uue ja toitaieterikka mulla tekkimisele. Hävitavad kahjurputukaid ja uuendavad taimekooslust ( kannavad edasi taimede seemneid). Raiesmikul nende koloonia
varemete ümbrus, kraaviperved või puisniidud. Loodussaarekestel saab putukate kooslus rahus kasvada, hävitades samaaegselt põllupidajatele kahjulikke putukaid ja parasiite. Nende olemasolu ja hooldust saab korraldada lihtsalt, need ei vaja eriti hoolt, tuleks ainult vältida võsastumist ja paar korda aastas niita. 73. Kuidas tagada kimalaste, kuklaste ja liblikate elupaigad parkides. Nende pesakohti ei tohi hävitada. Igasugused mürgised kemikaalid ja pestitsiidid on parkides keelatud, et mitte mürgitada putukaid. 74. Mis ohustab kuklasi? Mis tähtsust on neil metsades? Miks raiesmikul nende koloonia hukkub? Kuklaste vaenlane on inimene, kes oma mõtlematu tegevusega hävitab pesakuhilaid. Kuklased aitavad metsal uueneda, kandes seemneid a; nad õhutavad mulda aidates kaasa uue ja toitaieterikka mulla tekkimisele. Hävitavad kahjurputukaid ja uuendavad taimekooslust ( kannavad edasi taimede seemneid)
puisniidud. Loodussaarekestel saab putukate kooslus rahus kasvada, hävitades samaaegselt põllupidajatele kahjulikke putukaid ja parasiite. Nende olemasolu ja hooldust saab korraldada lihtsalt, need ei vaja eriti hoolt, tuleks ainult vältida võsastumist ja paar korda aastas niita. 73. Kuidas tagada kimalaste, kuklaste ja liblikate elupaigad parkides. Nende pesakohti ei tohi hävitada. Igasugused mürgised kemikaalid ja pestitsiidid on parkides keelatud, et mitte mürgitada putukaid. 74. Mis ohustab kuklasi? Mis tähtsust on neil metsades? Miks raiesmikul nende koloonia hukkub? Kuklaste vaenlane on inimene, kes oma mõtlematu tegevusega hävitab pesakuhilaid. Kuklased aitavad metsal uueneda, kandes seemneid a; nad õhutavad mulda aidates kaasa uue ja toitaieterikka mulla tekkimisele. Hävitavad kahjurputukaid ja uuendavad taimekooslust ( kannavad edasi taimede seemneid). Raiesmikul nende koloonia
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
Residentsed ja transiitsed mikroobid § Residentsed mikroobid - mikroobid, mis on selles keskkonnas juurdunud. § Transiitsed mikroobid - mikroobid, mis jäävad sellesse keskkonda püsima lühikeseks ajaks, seejärel hukkuvad või tõrjutakse näit. Residentsete mikroobide või organismi kaitsemehhanismide poolt. § Ka inimorganismi mikrobiotoobis eristada resident- ja transiitmikroobe. § Õõneselundites saab eristada limaskesta ja sisaldise e. valendiku mikroobe. Limaskesta mikroorganismid moodustab makroorganismi rakkudega ühtse morfofunktsionaalse süsteemi. Mikroobirakud kas kinnituvad makroorganismi rakkudele adhesiinide abil või asustavad limaskesta katvat limakihti (mutsiini). Limaskesta mikroobid ongi antud biotoobi residentsed mikroorganismid, mille liigiline koostis indiviiditi varieerub. Mikrobioota struktuur - sisaldis Sisaldise mikrobioota moodustub alljärgnevatest komponentidest: § limaskesta mikrobiootast eraldunud
Ladina-Ameerikas 53, Kesk-Aafrikas 180, Ida- ja Põhja-Aafrikas 33 miljonit inimest. Alatoitluse all kannatajaid on rohkem Kesk-, Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Neis alarajoonides kannatavad ligi pooled inimesed alatoitluse all. Probleem on suur ka Ladina-Ameerikas, kus 519% inimestest on alatoidetud. 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid, niisutus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nimetati roheliseks revolutsiooniks. Roheline revolutsioon leevendas küll nälga, kuid kohati suurendas sise- ja välisvastuolusid ning kontraste monokultuur, ikaldused, saagi toiteväärtuse langus, sooldumine seoses niisutamisega. Termini roheline revolutsioon võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas lühikõrrelise nisu.
1.Söötmed. Tardsöötmed! PUHASKULTUURID!!!!! 2. Bakterite värvimine mikroskoopimised. 3. Ripptilga meetod, bakterite pildistamine mikroskoobis 4. Haigusetekitajate kindlakstegemine. Tuberkuloosi uurimise eest sai Nobeli preemia. Ferdinand Cohn Bakterisüstemaatika. Endospooride kirjeldamine (heinabakter) Christian Gram Grami järgi värvimine Sergei Vinogradski Ökoloogilise mikrobioloogia rajaja. Võtab kasutusele selektiivsöötmed, et isoleerida veest ja mullast teatud mikroobe. Isoleeris lämmastikusiduja bakteri. Kemolitoautotroofsed bakterid. Martinus Beijerinck Tegeles pärmide uurimisega, bakteriaalse butanoolkäärimisega, kirjeldas keefiri mikrofloorat, uuris helendavaid baktereid. Mügarbakterid. Albert Jan Klyuver Mikroobide biokeemia. Biotehnoloogiline aspekt mikrobioloogias. Penitsilliini tootmine. Cornelius van Niel Propioonhappebakterid. Hiljem huvi fotosünteesivad bakterite vastu. Näitas, et rakkudesse
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s�
Statsionaarne faas- bakterite hulk stabiliseerub. Hääbumisfaas- bakterite hulk väheneb. BAKTERITE ROLL LOODUSES Süsiniku ringe. Bakterid on lagundajad- enamus orgaanilisest ainest lõpuks lagundatakse ja süsinik jõuab tagasi atmosfääri CO2-na. Lämmastiku ringe. Õhus on vaba N2 (lämmastik) kättesaadav vähestele bakteritele (näiteks mügarbakterid), kes on võimelised redutseerima lämmastikku ammooniumiks. Taimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsetest lämmastikuühenditest (põhiliseltnitraatidest), orgaanilise aine lagunemisel vabanevaid ammoniaaki ja ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid. Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi 21 nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. Agenda 21 - ülemaailmne XXI s
Keskkonnast räägitakse, sest meie olemegi keskkond. Deep. Maakera rahvaarv suureneb.. EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed. Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks. Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesandeks on tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada loodusressursse, vältida reostust jne.. Keskkonda tuleb kaitsta, sest: ökosüsteemide teenused o Provisioning services - Varustavad teenused o Supporting services - Elu toetavad teenused o Regulating services - Reguleerivad teenused o Cultural services - Kultuurilised teenused Esteetiline väärtus - looduskeskne Ülesandeks on e
detriidisööjad.) isegi 10% ei jõuta teisele astmele, sest bakterid on välja jäetud. Süsteemi efektiivsus oleneb produtsentidele kättesaadavast toitainete varust või selle saatuse määras toiduahela tipus olevate röövtoiduliste organismide arv, millest olenes kui palju ohverorg-e süsteemis eksisteeris. Troofiliste tasemete juures bioakumulatsioon – toiduahelast läbi minevate kahjulike asjade hulk, mis ei lagune org-s – kontaminandid – pestitsiidid, raskmetallid jne. Mesozooplankton – ainuraksed, ainuõõssed, kammloomad, harjaslõugsed, rõngasussid, molluskite vastsed, koorikloomad, keelikloomad. Meres arvukaimad koorikloomad (vastse e nautiluse-staadiumis alla 1mm, krill-mitu cm) ja aerjalalised. Aerjalalised, vesikirbulised, keriloomad – magevee zooplankton. Zooplanktoni liigiline koosseis ookeaniga võrreldes on tühine. Nektoni organismid – suured ja kiired. Meres suured koorikloomad – krill, krabid. Molluskid,
Lahendus: Sojauba transporditakse siiani Ameerikast Hiinasse suurtes kogustes ning Ameerika töölistele antakse riisi. Koos tarbides on ressursside kogukulu väiksem. 4. Antagonistlikud ressursid Koos tarbides ressursside kulu suureneb. See on seotud herbivooridega ja tingitud faktist, et taimed toodavad toksiine, et neid ära ei söödaks. Troopikas on täheldatud, et taimed teevad toksiinide tootmisel tahtmatultevolutsiooniliselt koostööd. Nt: Akaatsiate mürgid üksi on loomadele kahjutud, kui aga tarbida eCrinevaid akaatsiaid korraga, on toksiinid surmavad. Nii vajab loom veel lisatoitu, et käivitada mürkidest vabanemiseks biokeemilisi reaktsioone. 21 TOLERANTSIKÕVER JA ÖKOLOOGILINE NIŠŠ Kõiki organisme iseloomustavad kohastumised – fülogeneetiline adaptsioon. Kohanemine on ontoloogiline adaptsioon, ilma geneetilise muutuseta.
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:....................................................................................................5 Eoseline paljunemine
annaabi.ee 
