KESKAEGSED LINNAD Riik Linna eestikeelne nimi Linna saksakeelne nimi Tallinn Reval Taani valdused Eestis Rakvere Wesenberg Narva Narwa Saare-Lääne Vana-Pärnu Alt-Pernau piiskopkond Haapsalu Hapsal Tartu piiskopkond Tartu Dorpat Liivi ordu valdused Paide Wittenstein Viljandi Fellin Uus-Pärnu Neu-Pernau
2. 4feodaal riiki:Liivi orduks,Soome-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, Taani valdus. 3. õigus kasutada oma maad;kohustus kümnis, teotöö, kirikukümnis,sõjalised kohustused 4. Liivi ordu ja taani halvad suhted, liivi ei suutnud leppida, et P-eesti läks liivi alla. 5. 1)paide (weinestein), 2)tartu(Dapot), 3)Tallinn(reval), 4)viljandi(tellin), 5)Narva(narwa), 6)Rakvere (wesenberg), 7)Haapsalu(hapsal), 8)Vana-Pärnu(alf- pernau), 9)Uus-Pärnu(neu-Pernau). Tähtsamad kuulusid ka hansaliitu. 6. Maap.-Vana-Liivimaa seisuste kogunemine al 1420.toimus valgas või valmaris ja osalesid 1)piikopid, 2)linnad, 3)vasallkond, 4)ordu. 7. Jüriöö ülestõus 1343-1345.a. vaata eespoolt. 8. Raad e. Magistraat, oli keskajal kollegiaalne linna võimu valitsus, esindus ja kohtuorgan.linnaõigus-keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik mis on kehtind sajas linna.pürgermeister rae vanema liikme või linna pea ameti nim
transiitveo arenguks. Eesti territooriumid jagati ära võõramaiste vallutajate vahel. Näiteks läks Taani kuninga valdusesse langes Põhja-Eesti, mida hakati kutsuma Harju-Viruks. Sakslaste vallutatud Eesti alad hakkasid koos Läti aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati de facto Saksa-Rooma keisrile. Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused- Saare-Lääne piiskopkond, Liivi orduriik ja Tartu piiskopkond. Kujunes välja 9 linna- Reval, Pernau (1251), DorpPat, Hapsal, Fellin, Weissenstein, Wesenberg, Pernau(1318) ning Narwa. Need tingimused aga kahtlemata kiirendasid Eesti majanduslikku positsiooni kaubatandritel ning minu meelest oli see ka üks peamisi põhjusi, miks Eestimaast sai peagi ka oluline geopoliitiline ja strateegiline piirkond, mis paelus paljusid valitsejaid ümberringi veel aastasadu. 1215. aastal algas võitlus suureneva hooga ning nüüd ei piirdunud ristisõdijad vaid
Linnad ja kaubandus 1227-1561 Kaubandus keskajal Transiit Hansalinnad: Tallinn (Revel), Tartu (Dorpat), Viljandi (Fellin), Uus-Pärnu (Neu- Pernau) Tähtsamad kaubalinnad olid Tallinn ja Tartu, millised vahendasid Venemaa kaubandust. Hansa liit Rae ülesanded 1. linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine; 2. abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks; 3. linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega; 4. hoolitsemine kirikute ja koolide eest 5. hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest; 6. kohtumõistmine; 7
4) Tartu piiskopkond juhiks oli Tartu piiskop ja keskuseks Tartu. 5) Saare-Lääne piiskopkond juhiks piiskop ja keskus liikus Lihula Vana-Pärnu Haapsalu Kuressaare. 6) Kuramaa piiskopkond juhiks Kuramaa piiskop ja keskuseks Piltene, Läti. *) Kolm suurimat linna olid Tallinn, Tartu, Riia. -) Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad: Reval Tallinn; Narwa Narva; Hapsal Haapsalu; Dorpat Tartu; Wesenberg Rakvere; Alt Pernau Vana Pärnu; Fellin Viljandi; Weissenstein Paide; Neu Pernau Uus Pärnu. *) Neli kuulus Hansaliitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. -) Liivi sõdade perioodil muutusid alade omanikud: 1) Tartu piiskopkond kuulus Moskvale. 2) Saare-Lääne alad müüdi Taanile 1559. 3) Liivi Ordu andis end kaitsele Poola-Leedu alla ning 1561 alistus ta neile lõplikult. 4) Viru-, Lääne- ja Harjumaa alad alistusid 1561 Rootsile, Pljussa.
olukord Rootsi ajal !*Liivimaa majandusreglement-1696 määrati talupoegade õiguslik seisund kroonumaadel olukord Vene ajal *Pagemine-sai talupoegade peamiseks vastupanuvormiks *positiivsed määrused1)tunnustati talurahva omandiõigust vallasvarale 2)piiritleti teokoormised 3)anti õigus mõisniku kohtusse kaevata !*pearaharahutused !*valgustusideed !*Garlieb Merkel Linnad, kaubandus, tööndus *Eesti linnad 17-18saj: liivi sõja alguseks 9 linna:Reval, Dorpat, Fellin, Alt-Pernau, Neu- Pernau, Hapsal, Wei..enstein, Weseuberg, Narwa. Juurde tulid: Aresnburg 1563, Walk 1584 *Kaugkaubandus:*välja veeti:teravilja, liha ja kanepit, laevaehitusmaterjal. *sisse:soola, metalli, heeringaid, tubakat, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu *sisekaubandus-püsisid keskajast pärit kaubanduspõhimõtted. Vilja ostmine väljaspool linna keelatud. Talupojad müüsid linnas kaupa sõbrakaubanduse põhimõttel.Oluliseks kauplemiskohaks laat. Põhja-E vahetuskaubandus Soomlastega
EESTI LINNAD LINNADE VAPID TALLINN-REVAL 1248 · Vanemal vapil 1277.a., pitseril, vapikilp kolme lõviga, kilbi kohal pikalokiline kroonitud pea. · Arvatakse, et tegemist on Taani kuninga vapiga, tõendamaks, et Tallinn kuulus Taani kuningale TALLINNA VAPP PÄRNU-PERNAU 1251 · Hõbedasest pilvest väljaulatuv punasekäiseline käsivars, hoides käes kuldset lõigatud otstega risti. Kõrval püstasendis kuldne võti, võtmekeel risti poole HAAPSALU-HAPSAL 1279 · Väljaulatuv kahe torniga punane linnus, mille tagant ulatub välja must kotkas. · Kotka tiival kuldne varrega ristikuleht TARTU-DORPAT · Vanim pitsat teada 1250. · Vapil Tartu toomkiriku kaitsepühakute
Arengut takistavad tegurid: *kaubateede muutumine *linnaõiguste eemaldamine/läänistamine *sõjategevus *tsunftireeglite karmistamine Tähtsaim väljaveoartikkel oli teravili, lina, kanep, tõrv, puit, nahad. Sisse toodi eelkõige soola, metalli, vürtse, veine, kirjutuspaberit. 9. Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid. Osata kanda linnu kaardile. KAART LK 98 Tallinn – Reval Tartu – Dorpat Viljandi – Fellin Vana-Pärnu – Alt-Pernau Uus-Pärnu – Neu-Pernau Haapsalu – Hapsal Paide – Weissenstein Rakvere – Wesenberg Narva - Narwa 10. 16. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja. 1563 – Kuressaare – rajaja hertsog Magnus 1584 – Valga – Poola kuningas Stefan Batory 11. Kaubandus: kaubateede muutumine, tähtsamad eksport- ja importkaubad. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid neist eemale
3.1Mitu kirjet leidub venemaa Riikliku Merelaevastiku arhiivis admiral Krusensterni kohta? 14 tk sõber kes venekeelt oskab ütles 3.2 Palju kirjeid (alates aastast kuni aastani) leidub Eesti õigeusu kiriku kohta Peterburi Riiklius Ajaloo Keskarhiivis? 1 kirje sõber kes venekeelt oskab ütles 3.3 Palju arhivaale leidub venemaa arhiivides Haapsalu (Hapsal) kohta? Anda vanima dokumendi lühike sisukirjeldus. 2 ja ei saa aru sellest 27.01.1836 3.4 Sama Pärnu (pernau) kohta. Anda vanima dokumendi lühikene sisukirjeldus. 6 ja ei saa ka aru sellest 1777 aasta 4 Artiklite andmebaas ISE 4.1 Leida Mehis Hakkaja artikleid e-turvalisuse kohta.Millises väljaandes ilmunud,mis aastal,mitu artiklit? Eturvalisust tuleb nii defineerida kui ka mõõta Äripäev 19 aprill 2013 1 artikkel ? 4.2 Leida Heiki Urbala artikkel programmeerimiskeelte kohta.Pealkiri , väljaanne, ilmumisaeg. Esimeseks võõrkeeleks programmeerimiskeel Python 4 märts 2013 Äripäev 4.2
(altareid, pühapilte jne). *reformatsioon - oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik *klooster - on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. *reliikvia - religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega *Reval - Tallinn *Dorpat - Tartu *Pernau - Pärnu *Wesenberg - Rakvere *Fellin - Viljandi *Hapsal - Haapsalu *Oberpahlen - Põltsamaa *Weissenstein - Paide *Arensburg - Kuressaare *Ösel - Saaremaa *Dagö - Hiiumaa *Rynö - Ruhnu *Kynö - Kihnu *Reppin - Rapla *Neuschloss - Vasknarva *Hungerburg - Narva-Jõesuu *Alentakina -
Eesti territooriumid jagati võõramaiste vallutajate vahel neljaks. Taani kuninga valdusesse langes Põhja-Eesti, mida hakati kutsuma Harju-Viruks. Sakslaste poolt vallutatud ülejäänud Eesti hakkas koos Läti aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisrile. Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused- Taru piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi orduriik. Kujunes välja 9 linna- Reval, Hapsal, Arenstein, Pernau, Fellin, Dorpat, Weissenstein, Narva ja Wesenberg. Eestlased olid küll linnades ülekaalus, kuid sakslased tegid nad alamkihiks. Kuna eestlane hakkas sakslasele ohtu tekitama olid eestlased lihtöölised ja sakslased ei laskunud neil kõrgemale tõusta. Need eestlased, kes olid mõisnikud, kuid ka haritlased, vaimulikud, kaupmehed, saksastusid kiiresti. Eestlased, elades omal maal ja olles ometigi paremad lihtsatest sakslastest, tehti alamast alamaks ühiskonnaklassiks
valdused - Tartu piiskopkond, Saare- Lääne piiskopkond ja Liivi orduriik. *9 linna- Reval, Hapsal, Arensberg, Pernau, Fellin, Dorpat, Weissenstein, Narva, Wesenberg *valitsemine * XI-XII saj valdava osa rahvast *suhted Liivimaa riikide vahel olid väga moodustasid vabad inimesed, kes olid pingelised, eriti Taani ja ordu ja ordu ja oma varanduslikult ja õiguslikult piiskopkondade vahel.
Nöuanderaamatud. 7. Asehalduskord Ashalduskorra viis sisse Katariina II (val.1783-1796) sellega said lköik maakonnakeskused linnaöigused koos ametlike linnavappidega, 2 uut linna. Eestimaakubermangus oli Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnu ja Tartu maakond ning Saarema ja hiljem 8. Saksapärased linnanimed Liivi söja alguseks: Tallinn Reval, Tartu Dorpat, Viljandi Fellinn, Vana-Pärnu Alt-Pernau, Uus-Pärnu Neu-Pernau, Haapsalu Hapsal, Paide Weißenstein, Rakvere- Wesenberg, Narva Narwa. +1563.hertsog Magnuselt Kuressaare Arensburg, 1584.S.Batorylt Valga Walk, -kadus 1599 Vana-Pärnu (ja 17.saj kaotasid oma igused Viljandi, Paide, rakvere, Valga ja liideti ümbruskonna möisatega)+ 1783. Paldiski Rogerwieck ja Võru (Katariina II?) (kokku 12 linna) 9
Tartu piiskopkond hõlmas Ugandi ja Valga lõunaosa. Pealinnaks Tartu. 4) Saare-Lääne piiskopkond maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes samuti allus Riia peapiiskopile. Saare-Lääne piiskopkond moodustus kahest osast: Läänemaast ja Saaremaast; lisaks kuulusid sinna mitmed väiksemad saared. Pealinnaks oli algselt Vana Pärnu; seejärel Haapsalu. Keskajal oli Eestis 9 linna: Tallinn ehk Reval, Tartu ehk Dorpat, Narva ehk Narwa, Haapsalu ehk Hapsal, Vana-Pärnu (Pernau), Uus-Pärnu (Pernau), Viljandi ehk Fellin, Rakvere ehk Wesenberg, Paide ehk Weissenstein. Neist üheksast linnast kuulus NELI Hansa Liitu - Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Kokkuvõtteks Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast, mis toimus nii maahärrade, linnade kui ka vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel. See, et eesti alad sattusid võõrvõimude kätte oli vältimatu, sest võitluses alla jäid nad eelkõige kehva relvastuse, sõjaväe poolest
saksapärased nimetused! Varauusajal oli Eestis umbes 1000 mõisat. Mõisate tüübid: 1) era- ehk rüütlimõisad- kuulusid baltisaksa mõisnikele 2) riigi- ehk kroonumõisad- kuulusid riigile. (riik rentis nendele riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel ei olnud rüütlimõisat) 3) kirikumõisad ehk pastoraadid- kuulusid kirikuõpetajale Linnad ja saared: Tallinn- Reval Tartu- Dorpat Viljandi- Fellin Vana-Pärnu- Alt-Pernau (1599 kaotas linnaõiguse, purustati täielikult Liivi sõjas) Uus-Pärnu- Neu-Pernau Haapsalu- Hapsal Paide- Weissenstein (saksa s- ss) Rakvere- Wesenberg Narva- Narwa Kuressaare- Arensburg (linnaõigus 1563 hertsog Magnus) Valga- Walk (linnaõigus 1584 Stefan Batory) Hiiumaa- Dagö Saaremaa- Oesel 4. Iseloomusta rahvaharidust ja talurahvakoolide rajamist 17. ja 18. sajandil. Milline roll oli
Ei suheldud. Ei tehtud naabritega koostööd. Mitu vastast korraga. Obj: Meeste vähesus, puudus sõjatehnika. 10. Lääne ordu <- Viljandi, Paide, Sakala ja hiljem Järvamaa. Tartu Piiskop <- Tartu. Saare- Lääne piiskopkond <- Läänemaa, saared. Eestimaa hertsogkond <- Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. 11. Kohustus maksta makse maa omanikule. Õigus oma maale ja ta on vaba ees. Kohstus ehitada kirikuid, sildu jms. 12. Dorpat Tartu. Fellin Viljandi. Hapsal Haapsalu. Narwa Narva. Pernau Pärnu. Reval Tallinn. Weissenstein Paide. Wesenberg Rakvere. 13.Põhjused: Talupoegade õiguste vähenemine ja kohustuste suurenemine. Taani kuningas tahtis alasid sakslatele ära müüa. Ülestõus toimus: Harjumaa, Läänemaa ja Saaremaa. Saksa ordu positsioon muutus väga tugevaks, sest ostis ära Eesti alad. Paide siin toimus kuningate tapmine. Padise Klooster, mille eestlased ära vallutasid. Maasilinn Eestlasi sunniti ehitama seda ordu linnust sakslastele. 14
13.-14. saj. Isanda ja talupoja vahel lepinguline suhe 30. Kuidas saadi vabaks? Kui oled 1 aasta ja 1 päev linnas olnud ja Rae ees on ka 3 tunnistajat Ausõna oli tähtis 31. Eesti aladel 9 linna Tallinn- Reval Tartu- Dorpat Narva- Narwa Uus-Pärnu- Neue Pernau Vana-Pärnu- Alt Pernau Viljandi- Fellin Paide- Wittenstein Rakvere- Wesenbergh Haapsalu- Hapsal 32. Kes kuulusid raadi? Raehärrad (min 6) (ainult saksa kaupmehed) Bürgermeistrid- rae juhtkond (määrasid, mida juhtkond otsustas) (alati paarisarv) Sündik- seadusetundja (andis juriidilist nõu) Istuv raad Puhkav raad 33
sai 8 muistset Eesti maakonda 1. Virumaa 5. Läänemaa 2. Järvamaa 6. Saaremaa 3. Hajrumaa 7. Sakala 4. Rävala 8. Ugandi Eesti keskaegsed linnad ja nende orduaegsed nimed - Tartu- Dorpat - Viljandi- Fellin - Haapsalu-Hapsal - Narva- Nerwa - Pärnu- Pernau - Tallinn- Reval - Paide- Weissenstein - Rakvere- Wesenberg 3 erinevust muinasaja ja keskaja vahel 1.) Muinasajal olid eestlastel omad jumalad, kellesse nad uskusid ja keda nad kummardasid. Keskajal tuli Katolikusk ja eestlased pidid uskuma ühtsesse ainujumalasse 2.) Muinasaja puudusid linnas, keskajal oli aga linnad juba tekkinud 3.) Muinasajal olid eestlased vabad, keskajal oli, aga teiste rahvaste poole orjastatud
a. ja seal määratleti kroonumaade talupoegade õiguslik seidund. Selle sätted laienesid ka Eesti kroonumõisadele. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlusunde, olles esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisel. Mõis suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Tallinn-Reval, Tartu-Dorpat, Viljandi-Fellin, Pärnu-Pernau, Haapsalu-Hapsal, Paide- Weissenstein, Rakvere-Wesenberg, Narva-Narwa, Kuressaare-Arensburg, Valga-Walk. Sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaat oluline kauplemiskoht Tsunftijänes nurgakäsitööline, kelle vastu võitlemine muutus järjest lootusematuks Manufaktuur - hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Jesuiidid etendasid olulist rolli rekatoliseerimises. 1583. a
Vakusepeod- talupoegade ja vasallide ühised söömaajad. Talupoja õiguslik seisund esialgu hea, eesti jõukus hakkas tasapidi kasvama, algas hansakaubandus, koormised-viljakümnis või hinnus. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kirikud asendati kivikirikutega, maaisand pidi rahastama,ametisse seati preestreid, ül jumalateenistus. Linnade teke: dorpat-tartu, fellin-viljandi, hapsal-haapsalu,narwa- narva, pernau-pärnu, reval-tallinn, weissenstein- paide, wesenberg-rakvere. Linnade teke tähtsamate teede sõlmpunktid, maaisand andis linnaõiguse, suurim tähtsa. Liivima linn Riia, Jüriöö Ülestõus- 1343-1346, eestlased soovisid kunagi endale kuulnud maid tagasi, Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal. Täht. Sündmused: Paides tapeti 4 kuningat, padise kloostris tapeti 28 munka, mässud, ülestõusud. Tulemus: Saksa ordu sai Taani valdused Eestis ka endale 19000 hõbemarga eest. Liivimal
Nii tekkis Eestimaa hertsogkond. Läänisuhted: Isand andis enda vasallile maatüki kui tuluallika ja vasall pidi isandat teenima ning maad kaitsma. Palju tekkis neid Põhja-Eestis. Läänimeesteks said Saksamaalt sisserännanud väikeaadlikud, linnakodanikud ja kohalikud ülikud. Maa-aadel – kõrgem seisus, mis on eesõigustatud ja pärilik. 6. Linnad keskajal 9 keskaegset linna - Reval (Tallinn), Narwa (Narva), Wesenberg (Rakvere), Weissenstein (Paide), Hapsal (Haapsalu), Alt-Pernau (Vana-Pärnu), Neu-Pernau (Uus-Pärnu), Fellin (Viljandi), Dorpat (Tartu). Linnaõigus – seaduste kogu, mis reguleerib valitsemist, juhtimist ja eluolu linnas. Tallinn sai selle 1248, Arensburg (Kuressaare)1563. Raad – linnade kõrgeim võim, kohtu organ. Rae ülesanded : a) linna rahanduse juhtimine b) elanike turvalisuse tagamine c) linnaelanikud liialt raha ei kulutaks d) kohtumõistmine Gild – kaupmeeste ja käsitööliste ühendused
8. Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid. Osata kanda linnu kaardile. eestipärane nimi saksapärane nimi Tartu Dorpat Tallinn Reval Viljandi Fellin Vana-Pärnu Alt-Pernau Uus-Pärnu Neu-Pernau Haapsalu Hapsal Paide Weienstein Rakvere Wesenberg Narva Narwa Kuressaare Arensburg
3. Ida-Eestis Tartu piiskopkond 4. Kesk- ja Lõuna-Eesti Saksa Ordu oli peamine jõud ja otsustaja kogu Liivi orduriigis. 8. Mis rahvad said Eestimaa esimesteks vähemusrahvusteks? Rannarootslased,Baltisakslased 9. Mis uus nähtus tekkis Eestis keskajal ja nimeta neist tähtsamad? Uue nähtusena Eestisse tekivad linnad(9). Tähtsamad neist kuulusid Hansa kaubandusliitu - 4 suuremat linna: Tallinn(Reval), Tartu(Dorpat), Uus-Pärnu(Neue Pernau) ja Viljandi(Fellin). Hansa oli Põhja Euroopa linnade liit, kes haaras endale monopoli ida-lääne kaubanduses. Vana- Liivimaa ärikontaktid ulatusid kaugele- Portugalini välja. Eesti tähtsus Lääne-Euroopale oli Hansa ajal suurem kui kunagi varem või hiljem. 10. Nimeta Jüriöö ülestõusu põhjused? Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus. Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel. Taani kuninga vasallide omavoli. (omaalgatuslikud maksud) Ülestõusu algus - 23.apr
b) Kui jäid tegema alamaid töid linnas, siis jäidki linna alamkihi sekka. Linnad, käsitöö ja kaubandus Linnad olid Vana Liivimaa jaok suus nähtus, sest linnad tekkisid koos vallutusega. Siia tuli elama Saksamaalt elama käsitöölisi, kaupmehi. Koondudes ühte kohta, tekkis linn. Et tekiks linn, oli vaja linnaõigust. Maaisand nt annetas linnaõiguse. Eesti aladel tekkis 9 linna: Dorpat - Tartu Fellin Viljandi Hapsal Haapsalu Narwa Narva Alt Pernau Vana-Pärnu Neu Pernau Uus-Pärnu Reval Tallinn Weissenstein Paide Wesenberg Rakvere. Peab teadma, mis linnad olid keskajal Eestis, eesti keeles ikka Linna puhul oli kõige olulisem linnaõigus. Sinna oli kirja pandud, kuidas linnas elu toimib. Enamasti ei hakatud välja mõtlema uut linnaõigust, vaid maaisand annetas linnale juba olemasoleva linnaõiguse. Nt Taani kuningas annetas Tallinnale, Rakverele ja Narvale linnaõiguse. Nt Tartu piiskop annetas Riiale linnaõigus
Siia tulid elama nii käistöölisi kui ka kaupmehi, eeskätt Saksamaalt, koondudes ühte kohta. Linnaõiguse annetas Taani kiningas, ordu kuninas või vastav piikop maakonna pea. 5 Eesti aladele tekid 9 linna: 1. Dorpat - Tartu 2. Fellin - Viljandi 3. Haapsal - Haapsalu 4. Nariva - Narva 5. Alt Pernau- Vana-Pärnu 6. Nau Pernau Uus-Pärnu 7. Reval - Tallinn 8. Weissenstein - Paide 9. Wesenberg Rakvere (Tea linna eesti keeles) Linna puhul oli kõige olulisem LINNAÕIGUS: sinna oli kirja pandud, kuidas linnas elu toimib. Enamasti ei hakatud ise uut välja mõtlema, vaid linnaisa annetas linnale juba mõne olemasoleva. (Nt Taani kungas annestas linnaõiguse Narvale ja Rakverele, Tartu piiskop annetas Tartule Riia linnaõiguse.)
Linnade teke Toetajad saksa kaupmehed. Vallutuste käigus tekkisid esimesed linnad. Linnad kujunesid kauplemiskohtadele, teede sõlmpunktidele ning keskustesse. Keskaegsetel linnadel oli iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Reval Tallinn Narwa Narva Hapsal Haapsalu Dorpat Tartu Fellin Viljandi Alt Pernau VanaPärnu Wesenberg Rakvere N Pernau UusPärnu Weissenstein Paide (1291, tõlkes valge kivim e. paekivi) Tekkis ka väiksemaid alevikke, kuid linnastaatusesse need ei tõusnud. linna tuumiku moodustasid käsitöölised ja kaupmehed, mingil määral võis linnakogukonna hulgas olla ka kohaliku rahvast. Kaubandus ja käsitöö arenes. Vanad käsitöö alad jäid eestlastele, peenamaid oskusi vajavad sakslastele.
•Taani kuningas andis Järvamaa tagasi ordule tingimusel, et sinna ei rajata linnuseid Läänisuhted – kuningal on vaja sõjaväge, aga kuna tal ei olnud raha millega maksta, siis ta maksis neile maaga- talupojad teevad toidu, käsitöölised riided jms. Maa ei olnud sõjaväelase oma !! Vastutasuks teenib ta kuninga sõjaväes. Maa-aadel – isik, kes haaras endale maid 6. LINNAD KESKAJAL 9 keskaegset Eesti linna: Tallinn/Reval/Rewal, Tartu/Dorpat, Viljandi/Fellin, Vana-Pärnu/Alt Pernau, Uus-Pärnu/Neu Pernau, Narva/Narwa, Haapsalu/Hapsal, Rakvere/Wesenberg, Paide/Weissenstein Linnaõigus – seadusekogu, mis pani paika linna valitsemis-ja käitumiskorra, tegi asulast linna •Eesti linnadel oli 3 tüüpi linnaõigused: 1) Lüübeki lõ (Saksa)- Narva, Rakvere, Tallinn 2)Riia lõ (omakorda Hamburgilt üle võetud)- Viljandi, Tartu, Uus-Pärnu 3)Vana-Pärnu lõ ehk piiskopiõigus 1248 – Tallinn sai endale linnaõiguse
Vakusepidu talupoegade ühine sõõmaaeg, kui vasall võttis vastu oma andameid. Sõjateenistus vabade meeste õigus ka kohustus. Kaotati talupoja relvakandmisõigus alles 1507.a. Talupoegade õigused ja kohustused 13.saj. · Isiklik vabadus · Maakasutusõigus · Maks maapidamissaadustest (hinnus) · 1/10 saagist (kümnis) · Kohustuslik töö mõisapõllul (teotöö) Dorpat Tartu Fellin Viljandi Hapsal Haapsalu Narwa Narva Pernau - Pärnu Reval Tallinn Weissenstein Paide Wesenberg - Rakvere Jüriöö Ülestõus 1343.a. 23.aprill Eesmärk taashaarata võim enda kätte. Toimus Harjumaa (padise kloostri ründamine), Läänemaa, Saaremaa. Padises tapeti 4 kuningat. 2. Vana-Liivimaa valitsemine Vana-Liivimaa koosnes peale 1346.a. viiest väikeriigist: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond
flowing rivers, five shallow lakes and over 30 springs. Pärnumaa means sun, sean and holidays. Pärnu is the summer capital of Estonia. It is rich in sandy beaches, forests, bogs and marshes. It is in the South-West of Estonia. Its area is about 32 square kilometres. About 45000 people live in Pärnu, 80% of them are Estonians. Pärnu is the 5th biggest city in Estonia. It's an important harbour-city. Pärnu was founded in 1241. It was then known by the German name of Pernau. Sweden took control of town during the 16th century Livonian War. It was taken by the Russian Empire in 1721 following the Great Northern War. The town became part of independent Estonia following World War. Pärnu is a health resort of international stature. Tourists from around 50 countries come to Pärnu. Most of them are Estonians and Finnish. Pärnu is a member of European Spas Association. The hotel Pärnu Mud Baths is very popular. Hotel and
Lisaks tuli maksta ka kirikukümnist, mis läks kirikule ning tuli maksta ka kohaliku preestri ülalpidamis maksu. Samuti pidid talupojad andma oma osa kirikute, linnuste ja teede ehitamisesse. -) Põhja-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi; lõuna-Eestis kasutati telliseid. * Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad (Reval Tallinn; Narwa Narva; Hapsal Haapsalu; Dorpat Tartu; Wesenberg Rakvere; Alt Pernau Vana Pärnu; Fellin Viljandi; Weissenstein Paide; Neu Pernau Uus Pärnu) Jüriöö ülestõus * Peamine allikas Jüriöö ülestõusu kohta on Liivimaa noorem riimkroonika, mis pandi kirja ülestõusu ajal saksa keeles. -) Selle autoriks on B. Hoeneke, kes oli Liivi ordu preester. -) Tekst pole säilinud originaalis, vaid ümberkirjutustena hilisemates kroonikates näiteks B.Russowi kroonikas. * Taani tahtis müüa oma alasid Liivi ordule, sest sealsete läänimeestega oli palju
Põllumaad jagatakse vakusteks, mille pealt hakatakse maksu nõudma. (1vakk = 100 talu) Lisaks kirikumaks – kümnis. Need korjati kokku sügiseti kui korraldati vakupidu ja peeti vakukohut. Maa uued valitsejad eestlaste assimileerimist ei taotlenud kui suhtusid umbusuga ka seetõttu et nood üldiselt oma hinges paganateks jäid. Uue nähtusena Eestisse tekivad linnad(9). Tähtsamad neist kuulusid Hansa kaubandusliitu - 4 suuremat linna: Tallinn(Reval), Tartu(Dorpat), Uus-Pärnu(Neue-Pernau) ja Viljandi(Fellin). Hansa oli Põhja Euroopa linnade liit, kes haaras endale monopoli ida-lääne kaubanduses. Vana-Liivimaa ärikontaktid ulatusid kaugele- Portugalini välja. Eesti tähtsus Lääne-Euroopale oli Hansa ajal suurem kui kunagi varem või hiljem. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhjused • Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus • Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel, kuna Taani tahtis
Tartu Dorpat Haapsalu Hapsal Narva Narwa Viljandi Fellinn Paide Weissenstein (Weiβenstein) Pärnu Pernau Iga linn elas oma linnaõiguse järgi. Tallinn, Rakvere ning Narva elasid Lübecki linnaõiguse järgi. Olenemata sellest, millise linnaõiguse järgi elati, oli iga linna kõrgeimaks võimuorganiks raad. Rae ülesanded olid: Heakorra kindlustamine Sissetulekute kindlustamine Kohtuvõim tsiviil- ja kriminaalasjus Jälgiti ehituseeskirjade täitmist
c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasutada. Keskaegsed linnad. Keskajal said Eesti linnad endale saksapärased nimed. Missugused tänased nimed vastavad alltoodud keskaegsetele nimedele? Dorpat Tartu Pernau Pärnu Fellin Viljandi Reval Tallinn Hapsal Haapsalu Weissenstein Paide Narwa Narva Wesenberg Rakvere Jüriöö ülestõus · Jüriöö ülestõus algas Harjus 23. aprilli öösel Taani valdusalal, põletati mõisaid ja kirikuid ning tapeti sakslasi. · Ülestõusnute tähelepandav sõjaline saavutus oli Padise kloostri vallutamine, klooster põletati ja 28 munka tapeti.
Talurahvas oli suhteliselt vaene. Toimus talupoegade pärisorjastamine. Liivimaa majandusreglemendis(Karl XI reformid) piirati mõisarentnike kodukariõigust, keelati taluperemeeste karistamine, keelati talupoegade võõrandamine maast lahus, fikseeriti koormised, talupoegadele anti talude päritav kasutusõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale. Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn(Reval), Tartu(Dorpat), Viljandi(Fellin), Vana- Pärnu(Alt-Pernau), Uus-Pärnu(Neu-Pernau), Haapsalu(Hapsal), Paide(Weißenstein), Rakvere(Wesenberg) ja Narva(Narwa). Neile lisandus 1563 hertsog Magnuselt linnaõiguse saanud Kuressaare(Arensburg) ning 1584 Stefan Batorylt linnaõigused saanud Valga (Walk). Vana-Pärnu, mis sõjas täielikult purustati, kaotas 1599 linnaõigused. 16.saj lõpuks oli Eestis 10 linnaõigusega asulat. 17.saj kaotasid linnaõigused Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga. 18.saj teisel poolel said linnaõiguse Paldiski ja Võru. Kaubandus 17.-18.saj
Seal arutati järgmisi probeeme: 1) Välispoliitilised küsimused 2) Omavahelised tüliküsimused 3) Maksud 4) Talurahva küsimused Esindatud olid 4 seisust: Riia piiskop+ teised vaimulikud; Liivi ordu meister+ orduametnikud; Vasalkondade esindajad; linnade esindajad. Liivimaa riikide välissuhted naaberriikidega. Välissuhtluses kõige aktiivsem jõud oli Saksa ordu. Piiskopid hoidsid pigem kaitsepositsioonile. Keskaegsed linnad Liivimaal (9). 1) Riia 2) Dorpar e Tartu 3) Pernau e Pärnu 4) Fellin e Viljandi 5) Reval e Tallinn 6) Hapsal e Haapsalu 7) Weissenstein e Paide 8) Narwa e Narva 9) Wesenberg e Rakvere Keskaegsete linnade valitsemine (raad ja raehärrad) ja linnade rahvastik (elanikud ja kodanikud). Kõrgeimaks linnavõimuks oli raad. Liikmete arv sõltus sellest kui müjukas see oli. Lisaks neile olid bürgermeistrid ja sündik. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, aga raehärrad täitsid oma kohustusi aastakaupa kahes
[http://www.hotel-online. com/Trends/AsiaPacificJournal/PositionDestination.html]. 03.05.2011 63 12. Cooper, Chris, Hall, Colin Michael. Contemporary Tourism: an International Approach. London: Elsevier, 2008, 377 p. 13. Crebbin-Bailey, Jane, Harcup, John W. and Harrington, John. The Spa Book: The Official Guide to Spa Therapy. London: Cengage Learning EMEA, 2005, 1959 p. 14. Cur- und Seeband Pernau in Livland. Pernau, 1898. (saksa keeles) 15. Dimanche, Frederic. Conceptual framework for City Tourism Competitiveness. WTO Forum: New Paradigms for City Tourism Management. Istanbul, Turkey, 01.03.06.2005. [http://www.skema.edu/en/pdf/Faculte/dimanche-skema.pdf]. 03.05.2011. 16. Dorbek, Ingrid, Kits, Kirke, Maripuu, Tiina, Metsamägi, Fia, Mikiver, Kadri, Müristaja, Heli. Pärnumaa turismi- ja puhkemajanduse alase infovõrgustiku kont- septsioon. Pärnu, 2003. [http://www.mv.parnu
sarnased algused või lõpud (nt -well). Perekonnanimede allikatest suurem osa kajastab varasemaid lisanimesid. Jaani kihelkonnas näiteks 20% on pärit talunimedest, 20% eesnimedest, 50% apellatiividest (amet, loom jms). Eriti Põhja-Eestis pandi kampaania korras sarjade kaupa, mistõttu on tekkinud sarjanimed, nt Rooma nimed Albinus, Angelus, Klaudius, Urbanus, linnanimed Hapsal, Pernau, Reval, Helsingfors, Stockholm, Lübeck, Bristol, Baumwell, Moorwell jne. Kiirustamise tulemusena pandi selliseid nimesid: Laisk, Monstrum, Jodik, Puddroweski, Wallaskalla, Ilmasuggu, Noddikäp, Kassisabba, Eitea, Teadmatta, Ühtegi, Leitud, Seddawisi. Sugulastele pandi üldiselt ühesuguseid nimesid, vallalistele eraldi ja erandlikke perekonnanimesid. Põ-Eesti rannikul on rootsi nimed, kuigi nad pole rootslased ega nende järeltulijad. See näitab, et kalurid
Eesti kohanimede ajaloolised kujud- Kohanimed on väga palju seotud ajalooga. Nt araablaste kohanimed Pürenee ps-l, rannikualal oli nende vallutus suurem. Eesti kohanimedel saksa mõju. Igal mõisal on ka oma saksakeelne nimi olemas. kuna Eesti alal on valitsenud pikka aega peamiselt sakslased on paljude suurematel kohtadel ka saksakeelsed nimed, mida kasutatakse saksa kultuuriruumis veel tänapäevalgi. Nt Reval, Dorpat, Werro, Hapsal jne Wesenberg-Rakvere. Walk-Valga, Weissenstein-Paide, Pernau, Fellin, Arensburg. 19 saj lõpus toimunud venestamistperioodil muudeti mitemed kohanimed venekeelseteks. Nt nikolai vald- laheda ja kõue vald. Samuti on eestis elanud rahvusvähemused jätnud oma jälje eesti toponüümikasse nt lääne-eesti rannarootslased, ida-eestis venelased. Ka enamikul mõisatest on ajalooliselt kasutusel olnud saksa nimekuju, mis enamasti erineb eesti praegusest nimekujust. Maailma riikide nimed- tihti pärinevad naabritelt
Mõisad omakorda suurendasid tulu saamiseks külvi pindasid. Mis tõi talupoegadele koormisi juurde. Teotööd ehk käidi mõisas tööl. Rakmetegu 3-6 päeva nädalas 1 mees koos hobuse või härjaga mõisas tööl. Jala tegu. Abitegu(hooaja tööd)- käidi siis tegemas kui vaja oli. Mõisavoor- talvine viljavedu hansa linnadesse. Loonus andav. Osa oma saagist ja käsitööst. Mõisnikule. Olla ajaja jahtidel. Linnad ja kaubandus. Reval- tallinn. Dorpat- tartu . fellin- viljandi. Pernau- pärnu liigid. Hapsal- haapsalu. Weibenstein- paide. Wesenberg- rakvere. Narwa-narva. Valk-valga. Aarensburg- kuressaare. 16saj lõpul oli kokku 10 linna. Vanapärnu purustati liivi sõjas ja kaotas linna õigused 1599. majandus arenes edasi peamiselt sadama linnades ja eriti tlnas ja narvas. Sisemaa linna kiratsesid. Linnade õigusi piirati. Iseseisvuse endisel kujul säilitas vaid tallinn. Pärnu ja tartu allutati kindralkuberneri järelvale alla. Narva seoti otse rootsi kesk võimuga
annaabi.ee 
