Apollon autor Cassel. Atleet autor Polykleitos. Odakandja autor Polykleitos. Kettaheitja autor Myron. Marmor. Gladiaator autor Agasias Maratonijooksja autor Ephebe. Poseidon Saatür lapsega Kaapija autor Lysippos. Marmor. Aphrodite autor Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Marmor. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Hellenistlik ajajärk e. hiline aeg 323 e. Kr30 p.Kr Vanakreeka skulptuur Zeusi altar Pergamonis Lõik pergamoni altari friisist Laokooni grupp. Marmor. Jumalate poolt saadetud maod tapavad Trooja preestri Laokooni ja tema pojad. Samothrake Nike. Marmor. Võidujumalanna Nike kuju, mis kannab sellist nime leiukoha järgi. Milose veenus. Marmor. Surev Gallialane. Marmor.
VANA-KREEKA KUNST (7.s. 1.s. e.m.a.) ATEENA AKROPOL PARTHENON ATHENA TEMPEL NIKE TEMPEL PROPÜLEE ERECHTEIONI (VÄRAVAEHITIS) TEMPEL HERA TEMPEL ZEUSI ALTAR HALIKARNASSOSE PERGAMONIS MAUSOLEUM PHAROSE TULETORN RHODOSE KOLOSS ZEUSI KUJU OLÜMPIAS KUROS KETTAHEITJA HERMES DIONYSOSEGA MILOSE VENUS LAKOONI GRUPP SAMOTHROKE NIKE MUSTAFIGUURILINE VAASIMAAL ETRUSKIDE KUNST (8 3.saj. e.m.a.)
Kogu hellenistlikus maailmas rajati kreeka stiilis linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused. 1.2 SKULPTUUR Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks (Lisa 2) kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp (Lisa 1). Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Zeusi altar Pergamonis (Lisa 3), ehk kogu perioodi tuntuim töö, näitab meile veel üht selle ajastu
Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Pergamoni altari Milo Venus Laokoon reljeefid Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Skulptuur Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt
reljeefpannoost on see Skopasele omistatud reljeef säilinud kõige paremini. Inimkujudest moodustuvad omavahel lõikuvad pilkupüüdvad diagonaalid. Hellenistlik skulptuur Mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust Usinalt kopeeriti vanemaid skulptuure, mis ise on hävinud või alles üles leidmata Zeusi altar pergamonis Lõik pergamoni altari friisist Melose Aphrodete ehk Milo Venus U 130- 120 e.m.a Venuse keha proportsioonid rind ja ülakeha ning pea on klassikalised, kui täidlased, emalikud puusad, mis on längus ja kergelt õõtsuvas liikumises, on hellenistlikud. Laokoon Apollon saatis
sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. 3. Korintos – pärit 5.saj. korinoselt, seda iseloomustab dekoratiivsu, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides, Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Headeks näidisteks on : Hera tempel ja Parthenon. Võidujumalanna NIKE tempel, Erechteioni tempel, Zeusi altar pergamonis Zeusi altari reljeef. Vana-Kreeka Skulptuur Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene. Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks. Arhailine periood 1. Skulptuur oli küllaltki primitiivne ja kohmakas. 2. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad egiptuse kunsti mõjust. 3
Autoriks oli Chares. Ligi 3m kõrgune oli Samothrake Nike marmorkuju, mis sai oma nime leiukoha järgi ja mida peetakse üheks kaunimaks skulptuuriteoseks üldse. Hellenistlikus kunstis oli tähtsamal kohal psüühika kujutamine ja eri tunnete väljendamine. Pergamoni riik pidi võitlema keltidega ning seda lahingut meenutab sureva gallialase kuju, keda on kujutatud väärikana, kuigi tegemist oli vaenlasega. Allegooriliselt kajastab sõda Zeusile pühendatud hiigelaltar Pergamonis. Pergamoni altari 130 m pikkusel friisil on kujutatud lahing jumalate ja gigantide vahel. Reljeef on nii kõrge, et kujud peaaegu eralduvad taustast. Sama tüüpi teos on Laokooni grupp, mis kujutab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt. Jumalad vihastasid tema peale, kuna ta hoiatas troojalasi kreeklaste puuhobuse eest. Laokoon leiti 16. saj lõpust ja seda peeti kreeka kunsti tipuks. Nüüd aga on vaimustus kadunud, seda peetakse liiga teatraalseks.
Ta on loonud ka suure hulga Alexander Suure portreid ja kujusid. 3) hiline e. HELLENISTLIK aeg - 323 e.m.a.-30 a m.a.j. hakati rohkem tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, kannatustele ja piinadele skulptuuride mõõtmed on ülisuured (Rhodode koloss, 37 m) või väga väikesed. Kuulsamaid skulptuure sellest ajajärgust on Samothrake Nike, Milose Veenus ja Laokoon`i grupp. Dünaamilisemat laadi sellest ajast esindab Zeusi altar Pergamonis. Altarit ümbritses 130 m pikkune friis kõrgreljeefidega. Vana Kreeka samba osad: Sammas koosneb: baas, tüves ja kapiteel. Tüvesel on keskel väike paisutus. Tüvest liigendavad kitsad püstvaod. Kapiteel koosneb kahest osast alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum. Kassettlaega.
jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. SKOPAS. MENAAD ( u. 330 e.m.a ). Koopia HELLENISTLIK SKULPTUUR Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. SUREV TITAAN. PERGAMONI ALTAR. MELOSE APHRODITE EHK MILO VENUS ( u. 130-120 e.m.a ) LAOKOON ( u. 150 e.m.a )
hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Tihedad olid nn. akti- alasti kujud. See võte võimaldas paremini kujutada harmoonilisi kehasid. Hellenistlik skulptuur Hellenistlik skulptuur muutus märksa toretsevamaks ning nii mõneski töös esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedus. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure ning tänu sellele teamegi tänapäeval mitmeid kujusid, mis ise on hävinud või veel üles leidmata. Hellenismiaja töödest tuntuimad on Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19.sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Vana-kreekas hinnati rohkem kõrgklassikat. Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast.Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli Myron .Pheidias oli noorem, kuid temalt on säilinud rohkem töid .Ühte Pheidiase
tormilist temperamenti. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Nimelt paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud marmorkoopiatena. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitaud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud armastusejumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse. Tõenäoliselt hoidis see armastusejumalanna Aphrodite oma vasakus käes Melose 5 sümbolit õuna. Samuti on tuntuim nn. Lakooni grupp. Selles tegelikult küll veidi
ennem. Parthedoni templi autoriteks on kaks kuulsat kreeka arhitekti Iktinos ja Kallikrates. See oli dooria stiili täiuslikum ehitis. Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor Pheidas. Seoses Aleksander suure vallutustega tekkisid väljaspool Kreekat suured linnad nagu Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike Aasias. Pergamonis ehitati hiiglaslik haud kunigas Mausolosele. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. See kuulub ka tänapäeval seitsme maailmaime hulka. Hellenistlikul perioodil hakati rohkem ehitama ilmalikke hooneid: teatreid, saunu, raamatukogusi, turuplatse, losse, spordiplatse. Hakati ehitama mitmekorruseliseid elumaju koos aedadega. Segati erinevaid stiile ning tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Akropol Parthedon
PTOLEMAIOSTE EGIPTUS 334-325 e.Kr. Aleksander Suure sõjaretk Süüriasse, Mesopotaamiasse, Egiptusse, Pärsiasse ja Indiasse, millega loodi hiiglaslik hellenistlik impeerium. 323 e.Kr. Aleksander Suur suri. Tema väejuhid (hiljem nimetatud diadohhideks ehk järglasteks) jagasid impeeriumi omavahel ja hakkasid sõdima, mis lõppes neist enamuse hävinguga. Säilisid 4 riiki: Kreekas jäi valitsema Antigonos (382-301 e.Kr.) ja tolle järglased. Anatoolias (keskusega Pergamonis) jäi valitsema Philetaeros (343-263 e.Kr.), kes oli Aleksandri ühe tuntuima väejuhi ja hilisema diadohhi Lysimachose väes ohvitser. Lysimachos ise oli lõpuks purustatud, ent Philetaeros suutis päästa osa ta valdustest. Süürias ja Mesopotaamias jäi valitsema Seleukos (358-281 e.Kr.). Egiptuses jäi valitsema Ptolemaios (367-283 e.Kr.). Süüria ja Egiptuse hellenistlikud riigid vallutati Rooma poolt alles 64 e.Kr. ja 30 e.Kr.
Lysippos hakkas oma skulptuure keset ruumi paigutama lõi oma kujud igast küljest vaatamiseks, mis tähendab, et ka seljaosa tuli välja töötada. Praxiteles - " Aphrodite" Lysippos "Kaapija" Hakkas tekkima hellenistlik kultuur. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, osades töödes esines ülepakutud tundeid, teistest jälle liigne looduslähedus. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Esimeseks hellenismiajastu skulptoriks võib pidada Skopast, kelle tööd olid küllaltki ebaharilikud.
ja sügav erutus. See ei olnud pöördumine minevikku, vaid märkis inimvaimu haarde laienemist ja sügavamaks muutumist. Tänu sotsiaalsete motiivide sissetoomisele, indiviidi väärtustamisele, maastiku ilu nägemisele ning linnaehituse ülesannetele arendas hellenistlik kunst edasi kreeka kunsti peateemat inimese teemat kunstis. Kuulsamaid skulptuure sellest ajajärgust on Samothrake Nike ja Milo Veenus. Dünaamilisemat laadi sellest ajast esindab Zeusi altar Pergamonis. Altarit ümbritses 130 m pikkune, 2,3 m kõrgune friis kõrgreljeefidega (võitlusstseenidega) Kaks kuulsamat tööd on veel ka Farnese härg (kaks noormeest seovad metsiku härja sarvede külge kuninganna Dirke, kes oli piinanud nende ema) ja Laokoon`i grupp ,millel näeme Trooja preestri Laokooni tema poegade tapmist.
Tähtsad kultuurikeskused olid Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike-Aasia poolsaarel. * Mausolose hauamonument Halikarnassoses kõrgel nelinurksel alusel seisev sammastest ümbritsetud hauakamber, katuseks astmeline püramiid, mille tipus on skulptuurigrupp neljahobuse-vankri ja Mausolose figuuriga. Oli 7 maailmaime hulgas. Siit tuleb sõna mausoleum. (Mausolos oli Pärsia ülik, satraap Kaarias). * Zeusi altar Pergamonis kuulus oma suurepäraste reljeefide poolest, mis kujutab jumalate võitlust gigantidega. Praegu asub Berliinis Pergamoni muuseumis. Hellenismiaja arhitektuurile oli omane stiilide segamine, püüd välise toreduse poole. Aja jooksul lagunes Kreeka arhitektuuri klassikaline süsteem, siit kasvas välja Rooma arhitektuur. II Skulptuur Varasemal ajal oli mõjutatud Idamaade kunstist, veidi puine ja tardunud. Tol ajal tehti põhiliselt jumalakujusid templite jaoks.
jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka_kunst 2. http://miksike
Pharose tuletorn Aleksandrias - 3 korrust, 100-120m kõrgune. 3. korrust (kus oli tuli) kattis kuppel, millel seisis 7m kõrgune Poseidoni pronkskuju. Ruudukujuline põhiplaan. Aleksandria Museion - museion ehk muusade tempel. Lisaks raamatukogule (700000) asusid seal botaani-ka- ja zooloogiaaiad, mehaa-nikatöökojad, seal elasid haritlased. Asub Aleksandrias, riiklik uurimisasutus. Pergamoni altar - tänapäeval asub Berliinis. Kujutatakse jumalate võitlust gigantidega, Väike-Aasias Pergamonis. On 36m lai. Pergamoni amfiteater - akropol asub kõrgel künkal, kust avaneb imeline vaade Pergamoni linnale. Pergamon oli üks antiikmaailma kuulsamaid teadus- ja kultuurikeskusi. Siin asub ka kuulus Zeusi altar, mis on üks suuremaid alatreid. Hea akustikaga. Ülisuur raamatukogu. Marcus Antonius kinkis selle pärast Rooma riigiga ühinemist Kleopatrale. Altari rekonstruktsioon asub Berliini Pergamoni muuseumis.
tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Hellenistlik skulptuur muutus aina toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure. Tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal ja ornamentika Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist.
Pergamoni altari Milo Venus Laokoon reljeefid Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal ja ornamentika Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist
kuni 18meetri kõrgune. Kapiteel on väga looduslähedane. Klassikaline näide: Ateena akropol Akropol- linna keskel asuv kindlustatud koht. 1. Värav- propüleed, 2. Kõrval Nike tempel, 3. maalikogu- Maaligalerii (kreeklaste lemmikuim), 4. Athena kuju (Phartenoisos), 5. Ereotein (Boseidonile ja Athenale), seal on naisekujulised sambad ehk karatiidid, 6. Partheon (Athenale, sees kuju). Joonia stiilis hauamonoment kuningas Homosolosele. Aleskandria ja Pergamon 1.saj Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge. Kreeklaste reljeef kõrgreljeef, mis on emotsionaalsed ja anatoomiliselt tõesed. Amfiteater. Skulptuur vähe säilinud originaale terveid, marmorist, saam näha läbi rooma koopiate, krüsohfantiin tehnika- säilinud vaid kirjeldused nt Athena kuju ja Zeusi kuju Olümpias. Krüsohfantiin tehnika: 1. puidust karkass, 2. Kehaosad kaetakse elevandiluuga, 3. riided kullaga. Väga kallis tehnika.
Üks kuulsaimaid skulptore oli Myron ja tema pronksist kuju " Kettaheitja ". 8 Kettaheitja Odakandja Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. 9 Laokoon Vaasimaal
kannatustele ja piinadele. Nüüd sai domineerivaks rahutu ja visklev inimtüüp. Varem oli see rahulik ja optimistlik. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult võitluste raevu ja piina. Väga populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid PRAXITELES'e kaunist stiilist, kuid olid realistlikumad. Endise jaheda rahu asemel on nende näoilme ja kehakeel elavam ning tihti erootilisem. Samothrake Nike Milose Veenus. Zeusi altar Pergamonis. Laokoon`i grupp, millel näeme Trooja preestri Laokooni tema poegade tapmist. VANA-KREEKA VAASIMAAL GEOMEETRILINE STIIL 8.sajandist eKr on leitud geomeetriliste ornamentidega keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horistontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid
Pergamoni altari Milo Venus Laokoon reljeefid Hellenistlik skulptuur Pergamoni altar Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Kreeka arhailine skulptuur. 600-480 e.m.a. Noormehe kuju, nn. kuros Volomandrast. u.
Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Näited: Hera tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis. 2. Skulptuur: 1. Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene. Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks. Skulptuur oli küllaltki · Kuros primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad Egiptuse kunsti mõjust. Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed. 2. Figuurid muutuvad vabaks
eKr ja hävis maavärinad 1400a. eKr. Kõigepealt võimas alaehitis, millele järgnes nelinurkne alumine osa, siis kaheksanurkne keskmine osa, silinderjas ülemine osa, mille tipus oli tuletorn, mille kõige tipus oli Poseidoni kuju. Aleksandria linn oli esimene linn, mida hakati ehitama kellegi korraldusel. Tuld võimendati peeglite süsteemiga, olla seda tuld ka näha Konstantinoopolisse. Ta jäi mitmeks aastatuhandeks kõige kõrgemaks ehitiseks. Huvitavaid ehitisi on välja kaevatud ka Pergamonis, asus Väike- Aasias. Akropol, mille tähtsaim oli Ateena Akropose tempel. Hellenismi lõpus võeti kasutusele kaar. KREEKA SKULPTUUR Kreeka skulptuurist on ÜSNA HEA ülevaade, kuna neid on säilinud tänu Rooma kopistidele ehk kopeerijatele. Nimelt roomlased hindasid kõike, mida kreeklased tegid. Kui roomlased Kreeka vallutasid-rooma skulptorid hakkasid Kreeka skulptuure järele tegema. SKULPTUUR ARHAILISEL AJAJÄRGUL:
Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Näited: Hera tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis. 2. Skulptuur: 1. Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene. Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks. Skulptuur oli küllaltki · Kuros primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad Egiptuse kunsti mõjust. Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed. 2. Figuurid muutuvad vabaks
Tihti oli hoone alus 1/3 terve hoone kõrgusest. Ka katused tehti kas hästi lamedad või hoopis terava viiluga. Hellenistlikus skulptuuris hakati rohkem tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, kannatustele ja piinadele. Nüüd sai domineerivaks rahutu ja visklev inimtüüp. Varem oli see rahulik ja optimistlik. Kuulsamaid skulptuure sellest ajajärgust on Samothrake Nike ja Milose Veenus. Dünaamilisemat laadi sellest ajast esindab Zeusi altar Pergamonis. Altarit ümbritses 130 m pikkune friis kõrgreljeefidega. Kaks kuulsamat tööd on veel ka Farnese härg (kaks noormeest seovad metsiku härja sarvede külge kuninganna Dirke, kes oli piinanud nende ema) ja Laokoon`i grupp ,millel näeme Trooja preestri Laokooni tema poegade tapmist. Kreeka kunstil on olnud tohutu mõju Euroopa kunstile ja selle kaudu ka kogu maailma kunstile.
maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli Väike-Aasias asunud Pergamoni linn. Paremini on säilinud Priene linna reeglipärane tänavatevõrk. Maailmaimeks peeti Rhodose kolossi, umbes 37 m kõrgust päikesejumal Heliose pronkskuju, mille autoriks oli Chares. ,,Samothrake Nike" on ligi 3 m kõrgune võidujumalanna Nike marmorkuju, mis nimetati oma leiukoha järgi, Samothrakest. Vigastatunagi on see üks kaunimaid skulptuure üldse. Pergamonis püstitati 2. saj eKr alguses Pergamoni altar, mis on külgedelt 130 m pikkune ja 2.3 m kõrguse friisiga. Figuuurid on haratud võitlusesse ja see väljendub ka nende nägudelt. Lakooni grupp on kuju, mis väljendab samanimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist jumalate saadetud madude poolt. ,,Laokoon" leiti 16. saj alguses. ,,Milose Venus" on Aphtodite kuju, mis väljendas täielikku inimest. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maali- ja tarbekunst
See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal( musta ja punasefigguriline, selera, võrdle)
See oli antiikajastu suuremaid ehitisi (naos oli 21 m lai) Seda loeti seitsme maailmaime hulka Artemisoni pidi ületama Apolloni tempel Didymas Mileetose lähedal (nn Didymaion), mida umbes 330.a hakati ehitama pärslaste poolt lõhutud templi kohale. Sellest pidi tulema Kreeka suurim tempel, ehitus kestis sajandeid, kuid ei valminudki lõplikult. Hulk huvitavaid ehitisi välja kaevatud Pergamonis (üks juhtivamaid keskusi hellenistlikul ajastul) Linna tähtsaim osa oli kõrgustikul terrassidel asetsev kindlus (akropol), kuhu olid koondatud väljapaistvaimad hooned. Akropoli kõrgeimal terrassil oli linna tähtsaim pühamu - Athena Poliase tempel, mille hoovi ümbritsesid kahelt poolt kahekorruselised sammaskojad Templi taga oli raamatukogu (ei puudunud üheski diadohhide pealinnas)
Tihti oli hoone alus 1/3 terve hoone kõrgusest. Ka katused tehti kas hästi lamedad või hoopis terava viiluga. Hellenistlikus skulptuuris hakati rohkem tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, kannatustele ja piinadele. Nüüd sai domineerivaks rahutu ja visklev inimtüüp. Varem oli see rahulik ja optimistlik. Kuulsamaid skulptuure sellest ajajärgust on Samothrake Nike ja Milose Veenus. Dünaamilisemat laadi sellest ajast esindab Zeusi altar Pergamonis. Altarit ümbritses 130 m pikkune friis kõrgreljeefidega. Kaks kuulsamat tööd on veel ka Farnese härg (kaks noormeest seovad metsiku härja sarvede külge kuninganna Dirke, kes oli piinanud nende ema) ja Laokoon`i grupp, millel näeme Trooja preestri Laokooni tema poegade tapmist. Geomeetriline stiil Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud
Armastatud ka stiilide segu. Ümar põhiplaan läheb moodi. Priene varemed annavad hellenistlikust linnast parima ülevaate reeglipärase kavatisegatäisnurga all paiknevate tänavatega, linna keskuseks nelinurkne turuplats, mis oli kolmest küljest sammastega ääristatud. Tänavad osaliselt sillutatud ja varustatud veerennidega. Athenale ehitatud tempel Pytheose poolt. Tegi ka arvatavasti Mausoleumi Halikarnassoses. Hulk huvitavaid ehitisi on välja kaevatud Pergamonis, mis oli juhtivamaid keskusi hellenistlikul ajastul. Hellenistliku ajastu kreeka arhitektuuri iseloomustab peamiselt stiilielementide ebareeglipärane käsitlemine ja stiilide segu. Eelistati joonia stiili. Hakkab teatavat osa mängima kaarehitis eriti praktiline terrassidena Väike- Aasia mägilinnades, kus see esineb mitmekorrusseliste hoonete alumisel korrusel. Põhiplaani kujundamisel omandab suureneva tähtsuse ümarvorm. Uuendused tõid lõpuks kaasa kreeka
skulptuuridega tähistatud ääres. Tehti veel üks maailmaime, Aleksandria, ehk Pharose saare tuletorn. Aleksandria oli esimene plaanipäraselt rajatud linn. Rajati esimene muuseum. Alustati ehitust 299 eKr, ehitus kestis 20 aastat (tuletorn) - Võimas alaehitis, nelinurkne 1. korrus. 8 tahuga järgmine korrus, silinder ning tuletorn ja 6-meetrine Poseidoni kuju, tuld võimendati peeglitega, ehitis hävis maavärinas · Huvitavaid ehitusi: Pergamonis välja kaevatud Ateena Poliase tempel. Stiilidest eelistati Joonia ja Korintosa stiili, perioodi lõpul Eklektikat, ehk erinevate kokku kuhjamist. · Skulptuur Arhailisel ajajärgul kuni 450 aastani eKr. Esimesed skulptuurid pärinevad 7. sajandist eKr, peamiselt tegemist reljeefidega, tugevad idamaised mõjud. Egiptuse poosis kujud (madal), Kreekas kõrge reljeefiga. 6, 5. saj. eKr Kuurosed - alasti noormehe figuurid. Koored olid naisfiguurid, kes olid riietatud. Mõlematel oli
Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. 2.7 Rooma kunst (arhitektuur)
Senisest ena m pandi rõhku toredusele, ehitati rohke m losse, teatreid j m avalikke hooneid. T ähtsad kultuurikeskused olid Aleksandria Egiptuses ja Pergamon VäikeAasia poolsaarel. Mausolose hauamonument Halikarnassoses kõrgel nelinurksel alusel seisev sam mastest ümbritsetud hauakamber, katuseks astmeline püramiid, mille tipus on skulptuurigrupp neljahobusevankri ja Mausolose figuuriga. Oli 7 maail mai me hulgas. Siit tuleb s õna mausoleu m. * Zeusi altar Pergamonis kuulus o ma suurepäraste reljeefide poolest, mis kujutab ju malate võitlust gigantidega Hellenis miaja arhitektuurile oli o mane stiilide se ga mine, p üüd välise toreduse poole. Aja jooksul lagunes Kree ka arhitektuuri klassikaline s üstee m, siit kasvas välja Roo ma arhitektuur. Skulptuur Varase mal ajal oli m õjutatud Idamaade kunstist, veidi puine ja tardunud. Tol ajal tehti põhiliselt ju malakujusid templite jaoks. Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 5.4. sajandil
Koguti kokku kõik kirjandusteosed, mida vähegi võimalik, parimad õpetlased ja poeedid. Algas filoloogiline uurimistöö, tekstikriitika jms. Kreeka filoloogia hiilgeaeg. Teine suurem kult-keskus oli Pergamon. Antaliidid püüdsid konkureerida Alexandriaga, aga jäid üldjuhul alla. Kuid 2. saj algul keelasid Ptolemaiosed papüürose väljaveo (peamine kirjutusvahend), seega ikka kujutasid ohtu. Selletõttu hakati Pergamonis kasutama spets töödeldud vasikanahka pärgamenti. Kirjandus. Teater. Teater oli jätkuvalt väga populaarne nii kreekas kui idamaades. Teatrid enesestmõistetavad iga vähegi suure linna juures. Tuntuim teater ka hellenismist (see, mis kõige paremini säilinud). Jätkus ka vanades zanrites loometegevus. Tragöödiaid pole aga meieni jõudnud. Ei saavutanud ka ikkagi nii suur populaarsust nagu vanad klassikalised. Nende korduslavastusi tehti. Kujunes lõplikult
a virsikupuu. Lillekasvatust õpiti pärslastelt ja egiptlastelt. Kreeklased kasvatasid ise adooniseid, hüatsinte, krookusi, kannikesi. Aleksander oli suur aiandushuviline, hoolitses parkide eest oma vallutatud aladel. Ka Aleksandri järeltulijad rajasid suuri aedu ja parke. Neljandik Aleksandria linnast (vt Antiigileksikon I, lk 29) koosnes parkidest ja aedadest. Kuulsamad Kreeka aiad: spordipargid Pergamonis (Vt Antiigileksikon II, lk 74) ja Olümpias asuv Altis. Neis kasutati kujunduselementidena lisaks puuderivile ka skulptuure, mis kujutasid sportivaid inimesi. Iseloomulik Kreeka aedadele:4 Aia jaotamine vastavalt aiakultuuride gruppidele mitmeks osaks. Ühiskondlikult kasutatavate spordiparkide, sh staadioni teke. Kõrgetasemeliseks ei muutunud Kreeka aed kunagi. Lääneliku aiakunsti arengule omas tähtsust eelkõige aiandus Kreeka kultuuri siirdajana roomlastele
annaabi.ee 
