Kõrboja Peremees Raamat saab alguse kui raamatu põhitegelane Katku talu perepoeg Villu, kes on kõva purjutaja ja kõva kakleja, saabub vanglast koju. Ta veedab esimese öö lakas. Järgmisel hommikul äratab teda ema tulek, kes läheb sahvrist perele hommikusöögikraami otsima. Pere ei ole just eriti vaimustunud Villu tagasituleku peale, eriti isa kes väidab, et kaikaga löömine polnud kuigi mehe tegu ning, et öigemees oleks rusikatega vastu hakanud. Villule tuleb mõte minna järve äärde hommikusele suplusele
Lektüürileht Eduard Vilde ,,Külmale maale" 257 lk. 1. Ennustamine Millest võiks rääkida? Millest rääkis? Arvasin, et raamat räägib mingist Tegelikult rääkis raamat perset, kus perest, kes küüditatakse Siberisse ja pereisa oli surnud ja vanim perepoeg nende sealsetest katsumustest. Jaan pidi hoolitsema oma ema, kahe väikese õe ja venna eest. Kui aga perepoeg haigeks jääb ja töö kaotab tuleb majja nälg ja seni aus Jaan otsustab oma majas varjata varastatud kraami, et nii vähemalt leib laual hoida.
"Kas Tiina on kaotaja või võitja" Tiina on August Kitzbergi draama "Libahunt" peategelane. Tiina oli tüdruk, kes ilmus Tammarude ukse taha samal õhtul, kui hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Tammarud võtsid tüdruku enda juurde ja aastaid hiljem, kui perepoeg Margusel oli aeg hakata naist võtma (pere soov oli, et Marguse naiseks saakas Mari, kuid Margus ihkas Tiinat naiseks), pöördus Mari Tiina vastu ning süüdistas teda libahundiks olemises. Tiina jooksis metsa. Hiljem, loo lõpus, Laseb Margus Tiina hundi pähe maha. Tiina on nii kaotaja kui ka võitja. Kaotusi oli üsna erinevaid. Minu arvates oli suurim kaotus talle tema ema surm. Ta kaotas kodu (sattus Tammarude juurse). Ta kaotas ka Marguse , kes ei soovinud/ ei julgenud
Üheks minu lemmik õpetussõnaks oli ,,Sest kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes.", sest see innustab alustatud ettevõtmistega ka lõpetama. Pereema oli alalhoidlik, tagasihoidlik ning heasüdamlik, kes hoolitses alati eelkõige teiste vajaduste eest. Ema ei kurtnud kunagi ning ei tahtnud kellelegi tüliks olla. Ta suri vanadusse, oma haigustega kedagi teist segamata. Peale tema surma aga, märgati peres vajadust naise järele. Naise võttis endale perepoeg Klaus, kes ei olnud küll nii töökas kui Hannes, kuid oli siiski abiks igapäevatöödel. Klausi naine Luise ei meeldinud eriti kellelegi ning tülid isaga muutusid iga päevaga üha suuremaks. Perepoeg Arno lahkus õnne otsima kaugetele meredele, aeg ajalt perele kirjutades ning raha saates. Peretütar Marie läks mehele ja sai palju lapsi. Hannesele meeldis väga Suureõue Niida, kes oli pisut upsakas rikka talu laps. Niida õppis linnakoolis, ning külastas kodu suveti
ning ta üles kasvatada. Ajapikku mõistsid Tammarud, et leidlaps erineb mitmeti nende perekonnast. Nagu eelnevalt mainitud, oli tüdruk tumedat verd, tema käitumismaneerid olid teistsugused, ta oli harjunud elama vabaduses ning ei suutnud sammu pidada inimeste moraalidega. Mõne aja möödudes hakkasid inimestel tekkima kahtlused Tiina olemuse kohta. Arvati, et ta on libahunt ja mitmesugused sündmused viitasid sellele aina enam. Ainus, kes Tiinat uskus oli perepoeg Margus. Teiste külaelanike kahtlused aga suurenesid. Väideti, et ta viis Kiviste Kaarli varsa ära, seda tüdruk eitas ning pages metsa. Omavahel juureldi, et mida tüdruk metsas olles sööb, kuidas ta seal hakkama saab ning vastu peab. Tiina väitis, et sööb juurikaid ning marju. Suurest vihast tunnistas ta, et tunneb end metsas huntide keskel palju kodusemalt, sest inimesed tema ümber ei sobi.
Tiina oli väga väike ja tal ei olnud kuskile minna, nii sattuski ta peale ema surma Tammaru talu ukse taha, kuhu ta võeti elama. Tiinast ei kasvanud, aga selline inimene kellega Tammarulased olid harjunud. Tiina oli pigem oma emasse ja isasse, ta tahtis olla vaba, mitte teiste inimeste ori. Tiina oli veendunud, et inimesed peavad uskuma oma unistustesse ja mitte laskma teistel inimestel enda üle valitseda. Peale oma elurõõmu oli Tiina ka ilus ja nii armuski perepoeg Tiinasse. Ajast aega olid Tammarulased abiellunud oma perekeskselt ja nii oli Margus juba ette paari pandud kasuõe Mariga. Oli võetud pähe, et ainult omavahel abielludes on võimalik säilitada puhast verd. Mari oli vaikne, tagasihoidlik ja kogu pere arvates igati sobilik kaaslane Margusele. Margust, aga tõmbas üha rohkem elurõõmsa ja hoopis teistsuguse Tiina poole. Mari tegi kõik, et Margust endale hoida ja nii rääkiski ta kõigile loo, et Tiina on libahunt. Lõpuks kui kaduma
õpingute jaoks raha teenima. Samuti ka ärritas teda, et noorem vend töö asemel veesõda peab. Ning isaga tekkis tal ka rüselus, kui ta rääkis, et ta tahab karjatüdrukut Roosit endale naiseks võtta. Taavet armastas Roosit, kuid mitte üleliia. Vaheti tundus, et mees oli ta ikka rohkem tasuta orjaks võtud, mitte ilusaid mõtteid mõlgutama ja kambri otsaaknast käsipõsakil kollakaspunast päikeseloojangut vahtima. Roosi armastas ka Taavetit, aga tema jaoks oli ka see pigem tänu, et perepoeg oli ta ootamatult teenijaseisusest päästnud. Taavet ja Paul ei saanud omavahel hästi läbi. Mõlemad mehed tahtsid alatihti teist meest üle trumbata. Näiteks ostis Paul enampakkumisel olevad asjad ära ja siis ütles Taavetile, et ta võib need endale jätta, et peremeest aidata, kuid ikka märku andes, et tema olukord on naabrimehest parem. Nende kokkusaamised on tihti riukalised. ,,Paul jääb enamasti ikka Vanapaganaks, kellel kõik käes
Katku Villu on väikese ja kehva talu perepoeg. Ta oli aasta aega vangis, sest ta võitle usu pärast kümmekonnaga. Lõpuks saab ta vangist koju. Ta tahtis minna järve ujuma, et linnatolm endale maha pesta. Teel järve juurde leidis ta palju jälgi. Villule oli jälgede uurimine nagu hobi, ta oskas jälgedest väga palu välja lugeda. Aga ta leidis mõned jäljed, millest ta üldse aru ei saanud. Ta mõtles, et ühed võivad olla Kõrboja Mousi jäljed, sest mitte ühelgi teisel koeral pole nii suured jäljed. Teistest jälgedest ta aru ei saanud. Villu mõtles, et äkki võivad need olla Kõrboja Anna jäljed, aga ta polnud kindel, sest kunagi teadis ta ainult Anna palja jala jälgi. Hiljem saab ta teada, et need ongi Anna jäljed ning kuuldavasti pidavat ta Kõrbojale jääma. Neli-pühade ajal olid teised järve (kaasaarvatud Kõrboja Anna). Villu aga järvele ei läinud, vaid tegi Kivimäel tööd: lõhkus, sättis ja tassis kive. Anna oli vahepeal tagasi linna läinud ja K...
Vastus: -1433,28 € Page 2 3 Ma laenan 3 aastaks 10 000 €. aastaintressiga 12%. Kui palju mul tuleb tagasi maksta, kui maksmine toimub ühekorraga 3. aasta lõpus? Vastus: -13600 € Page 3 4 Isa paneb panka A 2000 € intressimääraga 5% aastas. Perepoeg paneb 3 aastat hiljem panka B summa, mis kannab intresse 8% aastas. Kui suur on poja algkapital, kui 10 aastat pärast isa raha hoiustamist on nende lõppkapitalid võrdsed? Mõlemas pangas tehakse intresside juurdearvestus iga aasta lõpul. Vastus: -1900,89 € Page 4 4 B summa, mis t on nende Page 5 5
· Earnshawde pereisa · Catherine valib Heathcliffi võtab enda juurde asemel Edgar Lintoni ja abiellub temaga elama leidlapse · Heathcliff lahkub ning Heathcliffi saabudes on temast saanud · Heathcliffi ja peretütre härrasmees Catherine'i vahel tekib · Heathcliff valmistub kättemaksuks suur sõprus · Heathcliff abiellub Isabella · Perepoeg Hindley ei Lintoniga saa Heathcliffiga läbi · Isabella põgeneb Londonisse ning saab seal poja ja kiusab teda · Catherine sureb, kuid enne · Catherine'il tekib sünnitab tütre Catherine sõprus Rästapesas "Cathy" Lintoni elavate Lintonitega · Isabella sureb, poeg Linton tuuakse onu juurde · Heathcliff nõuab poega endale · Cathy ja Linton sõbrunevad · Heathcliff vangistab Cathy, et ta
tõttu reedetud. Usun, et iga inimene, kes seda osa loeb, elab kogu hingest sellele tegevusele kaasa. Mulle meeldis väga selle romaani romantiline külg, kus Tiina tuleb Vargamäele, et olla Indreku lähedal, kuigi Indrek seda ei taha, samas ei suuda ta Tiinat ka minema ajada, seega asub Tiina mäel talus talutüdrukuks. Sellega kaasnevad ka oma probleemid, sest Tiina on väga helde ja südamlik inimene, ning meeldib neile kõigile. Temasse armub nii perepoeg Oskar kui tööline Ott, tekib armukolmnurk, millesse segab end ka peretütar Elli, kes tunneb suurt südamevalu ja armukadedust, sest ta on armunud Otti. Romaan lõpeb sellega, kuidas Indrek ja Tiina üksteise embuses Vargamäelt lahkuvad. Vargamäel olid uued noored, kes jagelesid, sest Andres ja Pearu olid juba vanad, nende unistused olid täitunud ning nad olid nüüd valmis surema. Pearu, mees, keda võis
sajandi alguses. Kirjanikku köidavad ajaloo sõlmperioodid ning kolm sotsiaalset gruppi: plantaatoraristokraadid, maainimesed ja neegrid. Tunneb ka pidevat huvi kujunemisjärgus noorukite vastu. Ideaaliks on universaalsed tõed. Eesmärgiks oli transformeerida Yoknapatawpha maailm mikrokosmoseks. Romaan elas pärast trükivalgust siiski kirjanikus edasi ning ta kirjutas sellele ka lisa. Põhiliseks probleemiks on Benjamin kes on 33 aastane puudega perepoeg. Tema hoidja Dilsey on ka talle ema eest kuna õige ema on haige ja kellelgi ei ole aega temaga tegeleda, Benjy't hoiavad ka mustadest teenrid Vesh ,T.P. ja Luster. Esimene osa, aprill 7, 1928, on kirja pandud Benjamini e. Benjy Compsoni vaatnurgast. Kolmekümne kolme aastane mees, mitmete vaimsete puuetega. Teine osa, 2. juuni 1910, keskendub Quentin Compsonile, Benjy vanemale vennale ning juhtumitele, mis viivad tema suitsiidini. Kolmandas osas, 6
Mängis alalõpmata oma klaasist loomakestega, kes olid nii õrnad, et väikse liigutuse peale võisid nad katki minna. Arvan et see loomaaed ongi nagu Laura ise, keda ei saa eriti kergelt puudutada, sest ta tundub nii õrn ja habras. Kogu tegevus toimub perekond Wingfieldi korteris, mis asub alamklassi linnaosas. Nende korter asub alumisel korrusel, hoone tagaküljel, majadevahelise tee poole. Peategelasteks on pereema Amanda, peretütar Laura ja perepoeg Tom, kes on ühtlasi ka jutlustja. Kogu tegevus toimub selle ümber kuidas üks pere omavahel läbi saab ja millised on nende mured ja röömud. Pereema erineb täielikult oma lastest. Ta nagu elaks alles oma noorusaegadel. Samas tundub ta üsna julm olevat, kuid palju on temas ka õrnust. Ta võitleb oma laste nimel üksi, kuna laste isa oli juba ammu kodust ära läinud. Eelkõige muretseb Amanda Laura pärast, kes
RETSENSIOON Raamatu nimi on "Pärast lõppu" ning selle kirjutas David Hill. Raamat avaldati 2000. aastal Uus-Meremaal. Selles raamatus on 103 lehekülge. Raamat räägib ühest perekonnast, kus kohe raamatu alguses hukkub kurjategijast pereisa Josh autoõnnetuses. Murest murtud ema otsib abi aga sensitiivi juurest, kes väitis, et ta saab aidata pereema Jillyl suhelda Joshiga. Perepoeg Logan ja tema kaks sõpra Matt ja Carrie aga saavad sensitiiv Kahla saladusele jälile ta on pettur. Koos müstilise Maa Väe poe omaniku Ruthi, Jilly parima sõbra Gretcheni ning Joshi sõbra Tugi abiga paljastavad nad petturi ning Jilly saab oma eluga edasi liikuda. Raamat pakub põnevust ja romantikat paljudele. Logan oli tavaline poiss. Ta muretses väga palju oma vanemate pärast. Pärast isa surma oli ta kurb, kuid suutis emale mõeldes jääda tugevaks.
Mängis alalõpmata oma klaasist loomakestega, kes olid nii õrnad, et väikse liigutuse peale võisid nad katki minna. Arvan et see loomaaed ongi nagu Laura ise, keda ei saa eriti kergelt puudutada, sest ta tundub nii õrn ja habras. Kogu tegevus toimub perekond Wingfieldi korteris, mis asub alamklassi linnaosas. Nende korter asub alumisel korrusel, hoone tagaküljel, majadevahelise tee poole. Peategelasteks on pereema Amanda, peretütar Laura ja perepoeg Tom, kes on ühtlasi ka jutlustja. Kogu tegevus toimub selle ümber kuidas üks pere omavahel läbi saab ja millised on nende mured ja röömud. Pereema erineb täielikult oma lastest. Ta nagu elaks alles oma noorusaegadel. Samas tundub ta üsna julm olevat, kuid palju on temas ka õrnust. Ta võitleb oma laste nimel üksi, kuna laste isa oli juba ammu kodust ära läinud. Eelkõige muretseb Amanda Laura pärast, kes on nii endasse tõmbunud ja pole suutnud ühtegi kooli ära lõpetada, ning
ja halvutavalt. Ema oli ültse täiesti murtud, sest tema ainsad kaks poega läksid üksteise vastu sõdima. Kindlasti muudab see tervet perekonda. Tavaliselt selline olukord teeb inimesi lähedasemaks, kui elatakse üle sõda. Ahase perekonda see pigem lõhkus, muutis inimesi üksteisest kaugemaks, kuigi just sellisel raskel ajal peaks kokku hoidma ja üksteist toetama. Kindlasti muutub mõtteviis, aga seda enam peaks see tooma inimesi lähedale ja mitte vastupidi. Ka see fakt, et suri perepoeg Ants, kes võitles vastase poolel. Lein toob alati inimesi lähemale, aga selles loos pere just eemaldusja eiras olukorda. Analüüsides nende käitumist ei pea ma seda õigeks, kui inimene on elanud läbi midagi sellist nagu seda on sõda ja tal ei ole armastavaid inimesi kelle juurde hiljem naaseda. Milleks siis ültse sõdida? Enda arvamusele kindlaks jäädes olen ma siiski seda meelt, et inimesed peaksid üksteist hoidma ja saavutama selle ühtsuse mille definitsioon on pere
koledaid asju meie ümber. Lisaks on raamatusse peidetud kirjaniku poolt ta eelistused. Raamatutes peitub palju huvitavaid ja põnevaid elutarkusi, mida esmapilgul ei pruugigi näha ega pealkirjast välja lugeda. Eelkõige peegeldab raamat tema loojat, kirjanikku, kes paneb sellesse oma hinge ning tükikese oma elustki. A.H.Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" on kujutatud Vargamäe talu peremehe igapäeva elu, selle ilu ja valu. Ka autor ise on kasvanud talus üles. Romaanis perepoeg Indrek läks linna kooli ning nautis seda, mida tegi. Sama tegi ka Tammsaare, ta armastas kirjutamist, mis teadagi tuli tal väga hästi välja. Minu jaoks siiani loetud raamatutest on ,,Tõde ja õigus" üks neist raamatuist, milles tunnetan ma seda miskit, mis paneb seda raamatut lugema kuni viimaste lehekülgedeni. Selline teos näitabki seda, kui hea üks kirjanik olla võib. Teisalt võib raamatu valik näidata, milline on selle lugeja. Lugedes erinevaid teoseid, mis
Mats Traat "Tants aurukatla ümber" I tants- Aiaste perepoeg Jüri ja sulane toovad katelt(vaevaliselt). Vana peremees Mats vaatab toimingut imetlusega. Katel valmistati viljapeksuks ette. Masinist Elmar sai pojalt sõjast kirja ning Mats Kaarelilt(vanimalt pojalt), kes jurat õpib. Kaarel palus kirjas raha juurde saata. Jüri vihastab, et peab talus rabama, et vennale saaks raha saata(ise ei saa endale uusi riideid lubada). Taavet(noorim poeg) peab veesõda. Jüri vihastab tema peale ja lööb. Jüril saab villand ja ta otsustab talust lahkuda
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" I tants - 1914 · Peategelane Mats Aniluik, Aiaste talu peremees (Vrdl Vargamäe Andresega) · Poeg Jürile tuleb sõjaväekutse... II tants -1929 · Aiaste peremeheks on Matsi noorim poeg Taavet. · Tähtsaks on saanud väline uhkus (,,Ma tii üle küla katusse"), seltsitegevus. · Õnnetus sulase Eesneri Eediga Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" III tants 1943. aasta · Masinist Lusiksepa Elmari 18-aastane poeg Jaanus ja Aiaste perepoeg Edgar peavad sõtta minema. · Mõttetu sõda vastandub armastusele, ilusale elule Eestimaal. · Inimjaht IV tants 1949. aasta · Kolhoosielu, esimees Arvo Saaremägi; külvivolinik Eesneri Eedi V tants 1957. aasta · Taavi Aniluik tuleb Siberist tagasi · Aurukatla asemel on kombain Juhan Viiding (1948 1995) Mis on see luuletaja luule? See on: kui mõtled elule ja millelegi muule. Mis on see inimese osa siin laias ilmas? End mitte ära magada. Pea seda silmas.
A. H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" kolmanda osa sisukokkuvõte. Raamatu tegevus toimub ajal, mil perepoeg Indrek on lõpetanud gümnaasiumi ja püüab teha üliõpilase eksamit. Peamiseks tegevuskohaks on linnas (tõenäoliselt Tallinn, kuigi kordagi otseselt ei mainita seda). Käimas on revolutsioon ja ajad on segased. Indrek jõudnud linna otsib endale elupaika ja leiab selle Lohu pere juures. Ta üürib neilt tuba ja teeb peagi tutvust peretütre Kristiga, kes on tõsimeelne revolutsionäär. Indrekust saab vaikselt mässaja.
Maksimôts, kes talle need lood jutustabki, nende reisi ajal. Petsorin sattus N-kindlusesse, seal teenis ka Maksim Maksimôts. Ta sõbruneb Maksim Makimôtsiga. Nad satuvad ükskord mingisugusele kohalikule kogunemisele. Mingi aadli juurde. Sellel oli viieteist aastane poeg ja tütar, kelle nimi oli Bela. Samal peol viibis ka mees nimega Kazbits. Nii Petsorinile kui ka Kazbitsile hakkas meeldima Bela. Kazbitsil oli stepi kõige kiirem ratsu. Perepoeg tahtis seda endale. Nii tegi ta Petsoriniga kaupa. Tema röövis oma õe ja andis Petsorinile, kes vastutasuks muretses talle selle hobuse. Nii toimuski. Kazbits tappis vastutasuks, aga Bela isa. Neljas peatükk-FATALIST. Kord kui seltskond mängis kasarmus kaarte, vedas mees nimega Vulits kihla et midagi elus pole ette määratud. Tõestuseks ta võttis püssi ja vajutas päästikule(enne seda ta väitis et ta ei saa surma). Pauku ei kostnud, oli tekkinud tõrge
põhikujundite (nt aurukatel, rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond. Esimese tantsu tegevus toimus 1941. aastal keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks sündmuseks oli aurukatla saabumine tallu, mida oli vaja viljapeksu jaoks. Aurukatel tõi masinate ajastu maale. Peremehe vanim poeg, kes õppis Tartu Ülikoolis, kirjutas pidevalt, et teda vaevab rahapuudus. Perepoeg Jüri on sellepeale solvunud, et tema tehku talus tööd mitte millegi eest, samal ajal kui vanim poeg õppis linnas ülikoolis õigusteadust ja kirjutab kodusele pidevalt vaid raha küsimiseks. Jüri on pakkinud oma 7 asja ja võttis nõuks kodunt lahkuda, kuid isa sattus talle peale ja hoiatas teda minemast, lubades talu Jüri nimele kirjutada. Peremees ei andnud tühje lubadusi ja kaup tehti kohe ära. Kui talu oli Jüri nimel, tegi isa juttu naisevõtust
Page 9 Ülesanne 2 PV(rate;nper;pmt;fv;type) FV(rate;nper;pmt;pv;type) RATE(nper;pmt;pv;fv;type;guess) NPER(rate;pmt;pv;fv;type) PMT(rate;nper;pv;fv;type) alguses (1) või lõpus (0) Page 10 Ülesanne 3 Isa paneb panka A 2000 € intressimääraga 5% aastas. Perepoeg paneb 3 aastat hiljem panka B summa, mis kannab intr raha hoiustamist on nende lõppkapitalid võrdsed? Mõlemas pangas tehakse intresside juurdearvestus iga aasta lõpul. Vastus: -1900,89 eur pv rate pmt -2,000 € 5.00% 0€ rate nper fv 8.00% 7 3,257.79 €
Maksimôts, kes talle need lood jutustabki, nende reisi ajal. Petsorin sattus N-kindlusesse,seal teenis ka Maksim Maksimôts. Ta sôbruneb Maksim Makimôtsiga. Nad satuvad ükskord migisugusele kohalikule kogunemisele. Mingi aadli juurde. Sellel oli viieteist aastane poeg ja tütar, kelle nimi oli Bela. Samal peol viibis ka mees nimega Kazbits. Nii Petsorinile kui ka Kazbitsile hakkas meeldima Bela. Kazbitsil oli stepi kôige kiirem ratsu. Perepoeg tahtis seda endale. Nii tegi ta Petsoriniga kauppa. Tema röövis oma ôe ja andis Petsorinile, kes vastutasuks muretses talle selle hobuse.Nii toimuski. Kazbits tappis vastutasuks, aga Bela isa. Neljas peatükk-FATALIST. Kord kui seltskond mängis kasrmus kaarte, vedas mees nimega Vulits kihla et midagi elus pole ette määratud. Tôestuseks ta vôttis püssi ja vajutas päästikule(enne seda ta väitis et ta ei saa surma). Pauku ei kostnud, oli tekkinud tôrge
Laste ja vanemate vaheliste õiguste aluseks on üldreeglina seaduslik abielu ja perekond. Agnaatiline sugulus e võimusugulus-vallaslastel polnud sidemeid vanematega. Kognaatilise e veresuguluse puhul tekivad vallaslastel sidemed oma ema ja selle sugulastega. Kehtib põhimõte: mater semper certa est- ema on alati teada, kui pater vero is est quem nuptiae demonstrant- isa on see, keda näitab abielu. 10. Patria potestas- isa võim 11. Filiusfamilias - perepoeg Vanima ajal:isa võis vastsündinud lapse ellu jätta v mitte,müüja lapse orjusesse v siseriiki. Ius vitae ac necis- Isa oli lapsele elu ja surma õigus. Kõik, mis poeg omandab, kuulub isale. Hiljem lapse äraviskamise õigus keelatakse.Orjuslik müük kadus varakult ja siserriklikku müüki piirati tunduvalt. Võetakse õigus elule ja surmale. Isad andsid täiskasvanud poegadele teatud vara iseseisvaks majandamiseks. 12
otsustasin kirjeldada vaid minu jaoks tähtsamaid isikuid. Mats Aniluik oli väga töökas talu peremees. Tema ehitatud olid talu kõik lisahooned, ainult elumaja ehitas tema isa. Ta tänas igakord jumalat, et too tal jälle viljapeksu näha lasi. Karl oli Matsi vanim poeg, kes õppis Tartus. Tema pidavat isa sõnade järgi tooma talule au. Kahjuks ei tulnud tal õpingutest midagi järgi - õpingud jäid pooleli. Sõjaajal läks Rootsi elama. Jüri oli Aiaste talu keskmine perepoeg. Talle ei meeldinud, et tema peab talus tööd tegema, aga tema vanem vend küsib koguaeg raha Tartus õppimiseks ja noorem vend on töö jaoks liiga noor veel. Jüri oli tõsise iseloomuga. Taavet oli Matsi noorim poeg, kellele jäi ka talu. Ta oli kerglasete kommetega ning ta ei tulnud talu rahaasjadega just kõige paremini toime. Erinevalt Jürist oli ta väga elav ja elurõõmus. Käo Paulil oli pidev võitlus Taavetiga selle üle, kumma talu uhkem ja võimsam on
otsustasin kirjeldada vaid minu jaoks tähtsamaid isikuid. Mats Aniluik oli väga töökas talu peremees. Tema ehitatud olid talu kõik lisahooned, ainult elumaja ehitas tema isa. Ta tänas igakord jumalat, et too tal jälle viljapeksu näha lasi. Karl oli Matsi vanim poeg, kes õppis Tartus. Tema pidavat isa sõnade järgi tooma talule au. Kahjuks ei tulnud tal õpingutest midagi järgi - õpingud jäid pooleli. Sõjaajal läks Rootsi elama. Jüri oli Aiaste talu keskmine perepoeg. Talle ei meeldinud, et tema peab talus tööd tegema, aga tema vanem vend küsib koguaeg raha Tartus õppimiseks ja noorem vend on töö jaoks liiga noor veel. Jüri oli tõsise iseloomuga. Taavet oli Matsi noorim poeg, kellele jäi ka talu. Ta oli kerglasete kommetega ning ta ei tulnud talu rahaasjadega just kõige paremini toime. Erinevalt Jürist oli ta väga elav ja elurõõmus. Käo Paulil oli pidev võitlus Taavetiga selle üle, kumma talu uhkem ja võimsam on
Vello Kasar: üks tuttav kaasvõitleja, kes venelaste seas kannab Soome pükse ja saapaid, tal on kaasas 2 sõpra. Leonard: Taavi sõber, teekonnakaaslane Selma: Taavi lapsepõlvesõber, lahke abivalmis ja heasüdamlik neiu. Lompus: Soome päritolu kokk, kes suhtleb venelastega ning üritab Taavit üle piiri sokutada, Taavi jaoks tundub see kõik kahtlane. Hiie talu teenrid: Vana Aadu, Osvald, noor Hilda, vigane Värdi Hiie talu pereliikmed: perenaine Krõõt, pereisa Ignas, perepoeg Tõmm, peretütar Ilme koos poja Lembituga Vallavolikogu liige: Marta krutskeid täis, annab Taavile Nõukogude passi Taavi ema: Piskujõe Linda Taavi isa: Andres Raudoja ,,Kui pole surmaks loodud, ei sure tappeski" Andres tapeti Piskujõe kuuskede all* Kombinaadipoisid: Jaan Meos, Ruudi Ugur, Manivald Pihu, Jüri Paarkukk Roosi August: Roosi Marta isa, viinanina, kes suhtleb tihedalt venelastega, kuid külas teda üldiselt ei kardeta, tema toob Hiiele mobilisatsiooniteate Tõmmule.
Tammaru perenaine ja peremees, sulane Jaanus, perepoeg Margus, perre võetud kasulaps Mann (Mari), vanaema. Peremees ja sulane Jaanus on läinud kiriku käsul vaatama, kuidas pekstakse ja hukatakse sealtkandi nõida-libahunti. Ilm oli väga külm ja tuisune, teised ootasid neid ärevusega koju. Kui tulid, siis jutustasid, mis nad näinud olid. Hukkamise juures oli ka väike laps, kes ema peksmise peale metsa ära jooksis. Kui Peremees ja Jaanus koju jõudsid, tuli mõne aja pärast ka ärajooksnud laps nende juurde. Ta oli väga kõhn ja hirmunud ega rääkinud sõnagi. Perenaine andis talle süüa ja pani tuppa magama. Peremees ja Perenaine otsustasid ta enda juurde jätta, kuna külmaga võõrast last ei saada ju minema ning ega see ka päris selge polnud, kas ta ema ikka nii suur nõid oligi või oli rohkem külajutt. 10 aastat möödub, Mari, Margus ja Tiina (leidlaps) on juba täiskasvanud. Tiina on tõmmut verd, Mari ja Margus heledama naha ja juustega. Metsas ma...
a. mässuliste salga eesotsas. Maksab kätte särkvärk. ,,Libahunt" (on romantilisi jooni, rahvausund oluline) Tiina on rahvaravitseja tütar(külast eraldatud, vaba), on julge. Ema süüdistatakse nõiduses, viiakse kiriku juurde häbiposti, pekstakse surnuks seal. Tammarude peremees ja sulane olid kohustuslikus korras kirikusse tulnud ja nägid seda pealt. Tiina läks Tammarude ukse taha, tammarud võtsid ta enda kasvatada. Peres olid veel perepoeg Margus ja kasutütar Mari. Mari ja Margus peaks kunagi abielluma. Mari nagu ülejäänud Tammarud, pikameelne ja rahulik. Tiina aga temperamentne ja tõmmunahaline, meeldib Margusele. Oli Jaanipäev, mängiti ,,tagumine paar välja" margus pidi püüdma kas mari't või tiinat, silmi ainult Tiina jaoks. Mari ütleb Tiinale libahunt. Kõik usuvad. Tiina põgeneb metsa, ühel õhtul uluvad hundid, Margus läheb püssiga välja neid maha laskma. Saab
poeg suureks kasvatada, uueks peremeheks. Ühel hetkel hakkas Villu mõtlema, kas ta üldse Katkule ka peremeheks sobib? Ning järgmisel päeval tema ema leidis ta surnult, Villu oli käe eneseelu külge pannud. Isa kostis selle peale vaid: " Ainuke mehe temp tema elus." 4 Minu arvamus Katku Villust. Minu arvates oli Katku Villu üks töökas perepoeg, kes õppis oma vigadest, nagu iga teine inimene. Kurvastas ainult see, et paljud vihkasid teda, kuid kui nii võtta, oli neil ka põhjus, sest Villu oli ju tapnud inimese, kuid ta oli selle eest vanglas istunud ja oma elu üle järgi mõelnud, kuigi selle inimese tapmise kohapealt midagi ei muutunud, õppis Villu vanglas palju. Ta õppis tööd armastama, sest kui ta tagasi Katku tallu tuli siis ta ainult hommikust õhtuni tööd rügas. Tal olid omad
poeg suureks kasvatada, uueks peremeheks. Ühel hetkel hakkas Villu mõtlema, kas ta üldse Katkule ka peremeheks sobib? Ning järgmisel päeval tema ema leidis ta surnult, Villu oli käe eneseelu külge pannud. Isa kostis selle peale vaid: “ Ainuke mehe temp tema elus.” 4 Minu arvamus Katku Villust. Minu arvates oli Katku Villu üks töökas perepoeg, kes õppis oma vigadest, nagu iga teine inimene. Kurvastas ainult see, et paljud vihkasid teda, kuid kui nii võtta, oli neil ka põhjus, sest Villu oli ju tapnud inimese, kuid ta oli selle eest vanglas istunud ja oma elu üle järgi mõelnud, kuigi selle inimese tapmise kohapealt midagi ei muutunud, õppis Villu vanglas palju. Ta õppis tööd armastama, sest kui ta tagasi Katku tallu tuli siis ta ainult hommikust õhtuni tööd rügas. Tal olid omad unistused ja püüdles
individualistliku elulaadi esindaja. Raamatus on tegemist ka kõrgaadlike hulka kuuluva perekonna Rostovitega, kes kehastavad kõiki positiivseid väärtuse aadlike puhul. Eelkõige perekondlikud suhted (armastus, hoolivus, mõistmine, toetamine) ja samalajal ka loomulikkus, siirus. Teiselt poolt ka suuremeelsus, külalislahkus, rahast ei hoolita. Sellega tegelemine on väiklane ja alandav. Nt pereemalt tahab keegi laenata raha, aga pereema omakorda laenab seda, et anda. Perepoeg Nikolai noormehena kaotab kaardimängud 49 000 rubla, siis ta isa suhtub sellesse rahulikult, ei tee pojale etteheiteid. Pärast tuleb välja, et perel oli väga palju võlgasid. Poeg asub riigiametisse, et raha teenida ja perekonna au päästa võlad tasudes. Pere keskne tegelane on Natasa (noor, kaunis, loomulik). Ta viiakse esimeses osas tema esimesele ballile. Tal on palju kosilasi, kuid paljud neist on ka ärakasutajad. Lõpuks langetab Natasa õige otsuse.
Tegelased: Mats Aniluik Aiaste talu vanaperemees. Karl Aniluik Matsi vanim poeg, kes õpib Tartu ülikoolis. Taavet Aniluik Matsi noorim poeg, unistaja, teose alguses varsaaruga seitsmeteistkümne aastane poisike. Soola Roosi Aiaste talu karjatüdruk Edgar Aniluik Roosi ja Taaveti poeg Jaanus Lukisepp Lukisepa noorim poeg, Aiaste sulane Aurukatel Peategelane, asendamatu masin, mis on ostetud masinaühingu poolt, sest üks talu endale sellist masinat osta ei jaksaks. Aiaste perepoeg Jüri Vaikne, konkreetne ning suure teotahtega. Eesneri Aadu vallakasakas, kes on Jaapani sõjas käinud. Eesneri Eedi Aiaste talu uus sulane Käo Paul Aiaste naaber, kes kord Sirgaste Matinsonile õlupudeliga pähe virutas ning selle eest kartsas istus. Paul pole eriti tark mees. Lukisepa Elmar - Masinist Jaanus masinist Lukisepa noorim poeg Arvo Saaremägi Kolhoosi esimees Eesner kolhoosi partorg ESIMENE TANTS · Aurumasin jõuab Aiaste tallu ning rehepeks algab
selgitama Maret läheb tuppa, Juhan jääb õue, kuulda Jaagu-Eltsu kisa, toast tulevad uudishimulikud Maie, Mimm, Silvia. Vihane Jaak tuleb õue Ants ja Juhan kannavad õuele "poolsurnud" Jüri, kel karvamüts peas, nende järel tuleb ulgudes Elts. Jaak uurib Jüri vigastusi, mehed lepivad.Jaak ja Juhan võitlevad Jaagu-Jüri võitluse ajal ilmub õuele perepoeg Enn (Enn Keerd), palja ülakehaga, ainult lips kaelas, kaabu peas. Juhan paneb Jaagu pikali, jääb tema peale lamama. Juhan, Ants ja Jüri tõmbavad Jaagu püsti, Jaak surub Juhani kui väimehe kätt majast tuleb välja Maret, eelmised. Enn lamab murul, ilmub Seeliohw, Juhan läheb aeda, Jaak ja Enn tuppa. Maret ja Seeliohw jäävad kahekesi. Seeliohw ütleb kihlusest lahti, lahkuvad sõpradena Seeliohw tormab minema
Kirjandus Esimene tants Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Tallu jõuab Paul, kes on kohale tulnud, et oma viligi masinast läbi lasta. Taaveti ja Jüri hooleks jäeti musta peaga oina tapmine. Enne viljapeksu oli kombeks süüa. Paul oli ainus, kes kunagi pererahva pakutud toitu ei söönud. Tal oli alati oma toidukomps kaasas. Nooremad hakkasid veesõda pidama. Jü...
Mats Traat "Tants aurukatla ümber" Esimene tants Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg,
Ilo, 2000, lk 122 3 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 127-128 2 Obligatsioonis on kaks poolt: õigustatud pool võlausaldaja creditor, ja kohustatud pool võlgnik debitor.4 Roomas oli patriarhaalset tüüpi perekond, kus isavõim patria potestas, oli absoluutne võim, mis käis nii lapse isiku, kui tema vara kohta. Juriidiliselt oli isal lapse elu ja surma üle õigus. Varaliselt on perepoeg persona alieni iuris/teise isiku perekondliku võimu all. Tema õigusvõime on olemas ainult isa jaoks: kõik mis poeg omandab, muutub isa omandiks.5 Võlaõigussuhte tekkimiseks on käesolevas kaasuses täidetud kõik vajalikud juriidilise tehingu tingimused: raha kui res nec manicipi6, lepingu alus e. õigustehing teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks (sõlmides laenuleping), lepingupoolte nõusolek consensus lepingu contractus raha laenamiseks.7 III Kaasuse lahendus
Waldil oli 15-aastane õde Sybille,keda lihtsalt Billeks kutsuti.Ta teadis täpselt,kuidas antud olukorras vanemaid meelt muutma panna.Ta hakkas vennale rääkima,kui lahe on Oxfordis olla.Seal peetakse palju igasuguseid pidusid,kus juuakse,suitsetatakse ja seksitakse.Selle jutu peale mõtlesid vanemad ringi.Mõne aja pärast aga selgus,et vanematel oli uus plaan.Nad olid kuulnud,et Waldi klassiõe vend Peter oli eelmise aasta suvel kuus nädalat Inglismaal ühes peres ja nüüd pidi sealne perepoeg Tom kuueks nädalaks nende juurde tulema.Aga Lene ja Peteri vanaisa oli haigeks jäänud ja nad ei saanud Tomi oma juurde võtta.Siis otsustasid Waldi vanemad,et võtavad Tomi hoopis enda juurde.Waldi oli ka sellele vastu,aga vaidlemine vanemate meelt ei muutnud.Ja kui Peter,kes Tomiga Inglismaal oli sõbraks saanud lubas,et hoolitseb ise Tomi eest,leppis ka Waldi selle mõttega.Ema hakkas Waldi toas kohe ümberkorraldusi tegema,et külaline ennast mugavalt tunneks
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" - ESIMENE TANTS - ilmasõja esimene sügis? Jüri - Aiaste keskmine perepoeg; sihvakas; parasjagu kondikas; pikatoimeline; mitte just rõõmsa loomuga; lapsest saati armastanud pliiditule paistel peesitada ja vaadata, kuidas märg kuusehalg tükk aega kuuma käes visiseb ja otsast mullitavat vett välja ajab, enne kui viimaks tule külge võtab; vallakoolis piibliloo ja keisrihümni õppetunnid, millest väga õppust pole võtnud; tugev talutoit ja hapupiim; sõnaaher; hobused on
Kolmas tants Käib teine maailmasõda. Olukord on kõigile keeruline. Punaarmee on võtnud oma osa noortest meestest. Eestimaal võimutseb hetkel Saksa okupatsioon. Vanad talunikud tunnevad end hetkel kindlalt. Nad on loonud omakaitse. Paraku on aeg ja seadus selline, et tagakiusatud on kõik rahva vähemused. Kui oled sa sündinud mustlasena siis on seadus sind tappa nagu vaenlast. Ei loe see, et sa ise pole kedagi tapnud ega midagi varastanud. Tol õhtul kohtuvad Aiaste talu kuivatis perepoeg Edgar ja aurukatla masinisti noorim poeg Jaanus.Nad on lapsepõlvest saati head sõbrad. Nad ei tunneta seisuse vahet. Neid ootab ees üks tulevik. Mõlemal on kutsed Saksa armeesse. Nad on noored ja see on nende viimane õhtu koos, sest elu kaotavad nad mõlemad selles sõjas. Nende kavalus ja arukus päästavad tol sõgisõhtul ühe inimese, mustlse, kes varjab end niigi olles kaotanud oma pere ja tehes juhutöid taludes. See on aeg kus üks vendadest on punaarmees, teine Saksa armees
Peategelane Tiina, hukatud "nõia" tütar, ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelevallale, kannatlikku saatusega leppimist; tema kirglik loomus ei tunnusta inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Nõnda satub ta konflikti olemasoleva elukorraga, Tammaru pere - peremehe ja perenaise, tütar Mari traditsiooniliste tõekspidamistega. Perepoeg Margus püüab Tiinat mõista, kuid on selleks 9 liiga arg ja traditsioonide kütkes, et lõplikult Tiina poole hoida. Tiina erandlikkus, tema nooruslik trots ja vastuhakk tavadele viib ta libahundiks kuulutamiseni, inimeste hulgast eemaldumiseni ja hukkumiseni, millega aga ühtlasi on löödud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri.
Toomase teost ja olid talle tänulikud, mitte ei mõistnud teda hukka, sest Madjak oli väga halb inimene ja tema surm säästis kindlasti mitmeid teisi väärtuslikemaid ja tervemaid elusid. Saatuslik halva õnne tõttu kogemata kellegi käe või juhuse läbi suremine sai osaks näiteks A.Kitzbergi teose ,,Libahunt" tegelasele Tiinale, kes oma nõia kuulsusega ja sellepärast surnuks pekstud ema pärast ei sobitunudki kunagi päriselt tavainimestega. Perepoeg Margus ei olnud piisavalt julge, et alustada oma elu koos teistest erineva Tiinaga ja abiellus Mariga, misjärel Tiina metsa põgenes. Pärast viit metsas elatud aastat hiilis ta aga ümber vana kodutalu ja sai Marguse püssist haavata. Margus arvas, et ta tulistas hunti, kuid haavas kogemata hoopis Tiinat. Tiina suri oma armastatud mehe käte vahel, vanaema luges surnule palveid. Tiina suri tolle aja ebausu ohvrina, olles kogu küla poolt põlatud ja see üleüldine
roomlastel oma laste üle, pole ühelgi teisel rahval. Laste ja vanemate vahelised õigused tekivad üldiselt seadusliku abielu tagajärjel. Öeldi ka nii, et ema on alati teada aga, et kes on isa, seda näitab abielu. Vallaslapsel seega juriidilises mõttes isa ei olnudki. Kõige vanemal ajal oli isa võim piiramatu ehk isa võis otsustada kas jätta vastsündinud lapsele elu või mitte. Samuti võis isa müüa ka lapsi orjusesse nii väljapoole Roomat kui ka Roomasse. Vara seisukohast oli perepoeg ka isa võimu all ehk see tähendab, et kõik, mis poeg aja jooksul omandab, muutub isa omandiks. Alles hiljem isavõim nõrgeneb. Võetakse ära õigus otsustada lapse elu või surma üle ning keelatakse ka orjusesse müük trans Tiberim. Siseriiki müümist piiratakse. Ka ei või isa kodus last enam karistada nii nagu enne. Isavõim tekkis kas loomulikul teel lapse sünniga seaduslikus abielus või lapsendamisel. Lisaks oli võimalik vallaslapsi seadustada teatud tingimustel
Viis ,,tantsu" on omavahel pikkade ajavahedega ja iseloomustavad talupojaelu murrangupunkte. Mats Traat töötas selle teose kirjutamisel läbi palju ajaloolisi tekste, et fakte täpsustada. Selle romaani ainetel on ka 1987. aastal välja antud samanimeline film. Filmi lavastas Peeter Simm. Selles võib näha selliseid näitlejaid nagu Heino Mandri, Kaljo Kiisk Jüri Järvet ja Ita Ever. 1 Aiaste peremees Mats Aniluik vaatas suure imestusega, kuidas nende perepoeg Jüri ja nende sulane katelt suure vaevaga koju toovad. Jüri (üks poegadest) olevat rakmetel lasknud hobusel kaela katki hõõruda ja peremees kurjutses selle peale. Katel pandi valmis, kütma hakkasid seda Taavet ja Jakob. Elmar, Jakob Luisksepa poeg, saatis talle sõjaväest kirja. Kui Jakob ajalehte luges, tuli sealt vahel välja kiri Aiaste peremehele Kaarlilt, kes kirjutas, et talle raha saadetaks. Kaarli vend Jüri oli muidugi kuri, et tema peab muudkui tööd
mõningatel juhtudel olla oma laste eestkostjaks. Laste ja nende vanemate vahelise õiguse aluseks oli üldreeglina ainult seaduslik abielu ja seaduslik perekond. Vanimal ajal oli isavõim absoluutne ja käis nii lapse isiku kui ka tema vara kohta. Isa võis oma vastsündinud lapsele jätte elu või mitte, isa võis müüa oma lapsi orjusesse või ka siseriiki. Juriidiliselt oli tal lapsele elu ja surma õigus. Kehtis ka seadus, et kõik, mida perepoeg omandab, muutub ikkagi isa omandiks. Ajapikku patria potestas nõrgeneb – lapse äraviskamise õigus, orjusesse müük keelatakse, siseriiki müüki piiratakse. Isalt võetakse õigus otsustada lapse elu ja surma üle ning isegi isa kodus karistamise õigust piiratakse. Patria potestas on eluaegne, mis tähendab, et tema normaalseks lõppemisviisiks on isa surm. Aga selles on mõningaid erandeid. Esiteks, poeg võis vabaneda isa võimu alt teatavatesse
XV-XVII Rostovite majas valmistutakse lõunasöögiks. Naised räägivad külalistetoas ja krahv lõbustab end külaliste vaidlusi kuulates. Saabub tähtis külaline, Marja Dmitrijevna, kes räägib valju häälega, ei kasuta prantsuskeelseid väljendeid ja on üsna labane. Kuid ta on väga mõjukas ja rikas ning seltskonnas alati teretulnud. Tema lemmik on peretütar Natasa, keda ta kutsub kasakaks. Ta ütleb Pierrele, et too käitus Peterburis äärmiselt halvasti. Õhtusöögi ajal räägib perepoeg Nikolai Julie Karaginaga ja tema nõbu Sonja muutub armukadedaks. Peale õhtusööki hakkavad mehed kaarte mängima, nooremad tantsivad ja laulavad. Natasa leiab Sonja koridorist nutmas ja puhkeb ka ise nutma, mõistmata, mis tegelikult toimub. Sonja pihib, et krahvinna Rostova on vastu tema ja Nikolai suhtele ja vanem õde Vera, keda keegi ei salli on tema peale kaevanud. XVIII-XXI Peo ajal tuleb teade, et krahv Bzuhhovit on tabanud 6 rabandus. Tema haigetoa ees
pärisorjuseaja olustikus. Peategelane Tiina, hukatud "nõia" tütar, ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelevallale, kannatlikku saatusega leppimist; tema kirglik loomus ei tunnusta inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Nõnda satub ta konflikti olemasoleva elukorraga, Tammaru pere - peremehe ja perenaise, tütar Mari traditsiooniliste tõekspidamistega. Perepoeg Margus püüab Tiinat mõista, kuid on selleks liiga arg ja traditsioonide kütkes, et lõplikult Tiina poole hoida. Tiina erandlikkus, tema nooruslik trots ja vastuhakk tavadele viib ta libahundiks kuulutamiseni, inimeste hulgast eemaldumiseni ja hukkumiseni, millega aga ühtlasi on löödud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. "Libahunt" on tugevate romantiliste joontega tragöödia, milles peamiseks osutub inimese
kiriku meelevallale, kannatlikku saatusega leppimist; tema kirglik loomus ei tunnusta inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Tiina ihkas vabadust. Nõnda satub ta konflikti olemasoleva elukorraga, Tammaru pere - peremehe ja perenaise, tütar Mari traditsiooniliste tõekspidamistega. Tiina on tumedat verd kuid Tammaru pere ning Marigi on heledaverelised. Tiina on alati vabaduses elanud, kuid Tammarud on pärisorjad. Perepoeg Margus sai Tiinaga hästi läbi ja neil oli plaanis isegi abielluda. Mari aga ei olnud sellega nõus, kuna ta soovis Marguse heakskiitu ja ise koos temaga olla. Mari rääkis Margusele, et ta olevat näinud kuidas Tiina hundiks muutub ja vasika ära sööb. Margus selliseid kuulujutte ei uskunud ja kaitses Tiinat. Jaanipäeval juhtub midagi. Ühel tühisel mängul, nuku jooksul, saab kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile Tiinat
Jaan Kross "Keisri hull" väga põhjalik kokkuvõte Jaan Kross "Keisri hull" Tegevus algas Napoleoni-sõdade päevil. Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu
annaabi.ee 
