Nr. tubade hoolduse essee KIRP (0)

Haapsalu Kutsehariduskeskus
Essee
KIRP
Kadri Urgas
M-08
Uuemõisa 2009
Kirbulised on selts parasiitseid putukaid, keda on maailmas umbes 2400 liiki. Kesk-Euroopas on neid umbes 70. Nende pikkus on 1,5 kuni 4,5 millimeetrit. Kirpude pea, rindmik ja tagakeha on omavahel tugevasti kokku kasvanud, nendevahelised piirid on ebaselged. Keha lülistus on selge.
Pea on kirbulistel väike, kumer , tugevasti vastu rindmikku liibunud. Tundlad on lühikesed, silmad on nõrgalt arenenud. Kirbuliste suised on pistmistüüpi, suunatud alla.
Kõik kirbud on imetajate ja lindude ektoparasiidid . Valmikute toiduks on peremeeste veri , mille saamiseks kirbud tema naha läbi hammustavad ja siis tekkinud augu kaudu imevad. Kirpude külgedelt lamenenud keha võimaldab neil osavalt peremehe karvade või sulgede vahel liikuda . Tavaliselt eelistavad kirbud mingit kindlat linnu- või loomaliiki, kuid õiget peremeest pole parasjagu leida, võivad nad imeda ka teiste loomade verd. Näiteks ründavad inimest sageli kassikirp ja koerakirp. Inimesekirp on seoses keskküttega majade kasutuselevõtuga hoopis havemini esinev ja kantud punasesse raamatusse.
Kirbud võivad pikka aega nälgida, peaaegu aasta. Kui kirpe hoiti vaid detriidiga täidetud ruumis, kus neil polnud võimalust verd imeda, pidasid nad vastu poolteist aastat.
Hüppevõime on eri liikidel erinevalt arenenud. Sellistel kirpudel, kelle peremeheks on aktiivselt ringi liikuvad, kindla pesakohata loomad nagu näiteks koerad ja kassid, on hüppevõime väga hea, sellal kui lindude ja urgudes elevate näriliste parasiidid hüppavad tunduvalt kehvemini, kuna peremeheni jõudmine on siin palju kindlamini tagatud.
Selle tõttu, et kirbud võivad minna ühelt loomaliigilt teisele, võivad nad olla väga ohtlikud haiguste edasikandjatena. Kõige tuntum on muidugi katku ülekandmine selle looduslikest reservuaaridest näriliste seas inimestele, aegade jooksul on selle tagajärjel hukkunud kümneid miljoneid inimesi.
Üks kahju mida kirbud põhjustavad, on sügelemine. Tänu nende hammustusele võib tekkida väikesed punased täpikesed kehale.
See, kuidas takistada nende sisenemist majutusasutusse on pidev ning ka vajaduse korral putukatõrje tegemine. Kindlasti peale toa tõrjumist, tuleks ka spetsiaalsete vahenditega teha ka puhtaks voodid , tugitoolid.
Nagu on ka teada, on paljudes kohtades keelatud lemmikloomade kaasa võtmine, kuna just nendega tavaliselt tekivad kirbud ka majutusasutusse.
Seega, tehke pidevalt lemmikloomadele nn. Kirbutõrjet ja hoiate sellega ka ennast puhtana.