Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Perekonnaseadus õigus - sarnased materjalid

iguse, hooldus, igust, eestkostja, igused, tagaj, sugulus, lmimise, isadus, teov, imalik, abikaasad, hise, simuste, imalus, simustes, otsustus, rata, abikaasade, lapsendamise, rele, elda, eluase, perekonnaseisu, esmajoones, lapsendamine, kasvamise, ilitada, rgmise, eelduseks, lapselaps, kuuluda, rase, ramist, ljaspool, imatu, status, tehingud, seadusj
thumbnail
21
docx

Perekonnaõigus

2010. aasta perekonnaseadus: täiendati mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone-hooldusõigus ja lapsendamine. Rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat, abiellujatele antakse võimalus valida varareziim, kuid valiku tegemine pole kohustuslik, säilib ka võimalus abieluvaralepingu sõlmimiseks. Võeti kasutusele uued terminid: isaduse omaksvõtt (varem oli põlvnemise kindlakstegemine), hooldusõigus (varem oli vanemlikud õigused ja kohustused), sugulus (ühisest esivanemast põlvnevate inimeste vaheline vereside, eristatakse sugulust otse- ja külgjoones), hõimlus (ühe abikaasa sugulaste suhe teise abikaasa ja tema sugulastega, ei lõpe abielu lõppemisega). Abielu Kihlus: mehe ja naise vastastikune lubadus sõlmida teineteisega tulevikus abielu. Kihlus kehtivas õiguses on sätestatud abiellumislubadusena, kuid see ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks, kui

Õigus
102 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Perekonnaõigus

!- kontrolltööd saab ka teha. Teoreetiline ja praktiline osa. Koosneb osaliselt testivormist ja osaliselt vabakäelisest kirjutamisest. Teoreetiline osa toimub peast ja praktiline osa seadust kasutades. Materjalid- juridica artiklid. Perekonnaseadus, kehtiva perekonnaseaduse eelnõu seletuskiri (tuleb kriitiliselt lugeda, on toimunud teatud muudatusi) , kohtupraktika. I. PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED ­ sissejuhatus perekonnaõigusesse. II. ABIELU III. KOOSELU- vabaabielu inimeste vahel IV. SUGULUS V. EESTKOSTE- piiratud teovõimega isikud I perekonnaõiguse üldküsimused 1. Perekond 2. Perekonnaõigus 3. Perekonnaseisutoiminguteõigus Mis on perekond? Grupp inimesi. Milline grupp? Abielu kaudu kuuluvad sinna abikaasad, suguluse kaudu kuuluvad abikaasad ja lapsed, vanavanemad, tädid, onud jne. Kui suur see grupp on? Perekonnaseadus? Põhiseadus § 27 lg 1? Lähemad isikud moodustavad perekonna. Seadus ei ütle meile mis on perekond, aga kas peaks

Õigus
138 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Perekonnaõigus

Laspel on kohustus ülalpidada abivajajat vanemat. Vaidluse korral lahendab asja kohust. Ülalpidamis kohustust ei ole sel juhul, kui lapsevanem on käitunud lapse suhtes pahatahtlikult, kuid eluaegne vanemliku hoolitsuse puudumine ei ole vabandav asjaolu. Abielu lõppemine Abielu lõppeb lahutamisega. Abielu lahutab perekonnaseisuametnik. Abielu ei saa lahutada vaimulik. Kui abikaasad on saanud kokkuleppele vara jagamises ning laste hooldus õiguses piisab üksnes avaldusest. Kui ühes nendest asjaoludest kokkuleppet saavutatud ei ole vormistatakse lahutus kohtu otsusega. Laste hooldusõigus jaotub vanemate vahel alati võrdselt, kui kohus ei ole määranud teisiti. Ühe vanema otsus järglase osas loetakse ka teise vanema otsuseks. Sugulus Sugulased on isiku ülenejad, alanejad ja külgnevad sugulased. Kõik need isikud kellega sgulane on abielus ja selle isiku sugulased on hõimlased. Ema ­ naine, kes on lapse sünitanud.

Õigus
18 allalaadimist
thumbnail
30
pptx

Perekonnaõigus

Perekonnaõigus Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Reguleerivad õigusaktid • EV põhiseadus (§ 24, 26, 27, 28) • Abieluvararegistri seadus • Lastekaitse seadus • Notariaadiseadus • Perekonnaseadus • Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisuasutus • Registreerib sünde ja surmi • Kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist • Teeb rahvastikuregistrisse neist tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid • Muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid Perekonnaseisuasutused • Valla- ja linnavalitsus • Maavalitsus • Eesti välisesindus • Siseministeerium • Notar ei ole perekonnaseisuasutus, kuid täidab abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid Abielu vs. kooselu Perekonnaseadus Kooseluseadus • Kooselulepingu võivad sõlmida kaks

Õigus
22 allalaadimist
thumbnail
65
docx

Perekonnaoõigus

Instituutide sisu on seadusandja poolt tüpiseeritud. Seotud ühiskonnas hetkel valitsevate moraali- ja kõlblusnormidega. Jaotus absoluutseteks ja relatiivseteks perekonnaõigusteks ei ole õigusnormide olemusest tulenevalt võimalik. Tänapäeva perekonnaõiguse põhimõtted Naise ja mehe võrdõiguslikkus Lapse eest hoolitsemine ja kasvatamine on vanemate õigus ja kohustus Laste huvi; võrdõiguslikkus Isiklik side eestkostja ja eestkostetava vahel Lapse õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon Perekonnaõiguse allikad 1865 - 1920 Balti Eraseadus (BES); Eesti- ja Liivimaa 19. sajandi talurahvaseadused; kirikuõigus 1920 - 1940 BES; 1922. a abielu seadus; 1925. a perekonnaseisuseadus (1940 Tsiviilseadustiku eelnõu) 1940 - 1941 Vene NFSV 1926. a abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks (APEK)

Perekonna- ja pärimisõigus
55 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Perekonnapetus

Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.saj. - Nii vanemate sõlm

Perekonnaõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Perekond ja seadused

Nimi: Klass: Iseseisev töö: ,,Mida ütlevad perekonna kohta seadused?" 1. Põhiseadus 2. Perekonnaseadus 3. Lastekaitseseadus 4. Kooseluseadus Tutvu seaduste tekstidega ja vasta küsimustele. Märgi millisele seadusele ja millisele paragrahvile viitad. Oluline on jälgida, et vaataksid seaduste kõige hilisemaid redaktsioone. a) Kas ja/või kuidas defineeritakse põhiseaduses perekonda? Kellest koosneb põhiseaduse järgi perekond? Põhiseaduses ei ole perekonda defineeriud. Perekond koosneb vanematest ja lastest. Seadus: Põhiseadus Paragrahv: 27 b) Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas: abikaasad on võrdõiguslikud. Miks on oluline sätestada abikaasade võrdõiguslikkus põhiseaduses? Kui see on põhiseaduses kirjas siis peab seda kindlalt järgima, nii saab tagada kindla võrdõiguse. c) Millisel juhul saab sõlmida abielu? Millisel juhul kooselu? Abielu s

Perekonnaõpetus
95 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastused)

põlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist. Perekonnaõiguse ülesanded: tagada kord ühiskonnas; kaitsta peret ja ühiskonda; olla eeskujuks. Perekonnaõiguse reguleerimise ese 1. Perekond 2. Abielu 3. Põlvnemisest tulenevad õigussuhted 4. Eestkoste ja hooldus Perekonnaõiguse allikad 1. Rahvusvahelised õigusallikad (konventsioonid jt) 2. Siseriiklikud õigusallikad Põhiseadus perekonnaseadus 11 kõrvalseisvad seadused ja protsessuaalsed õigusallikad Euroopa Nõukogu konventsioonid: ÜRO konventsioonid: Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi konventsioonid:

Õiguse alused
287 allalaadimist
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?  avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on:  monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi:  unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee

Õiguse alused
186 allalaadimist
thumbnail
194
pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

Isiku teosvõime määratlemisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud teovõime määratlusest. Kohtul on kohustus asja menetluse võtmisel ja ka menetluse käigus kontrollida isiku tsiviilkohtumenetlus-teovõimet . Täisealise füüsilise isiku puhul eeldatakse, et ta on teovõimeline, kui talle ei ole eestkostjat määratud. Samas on teovõime faktiline seisund, seega kui kohtul kohustus määrata isikule esindaja või astuda samme eestkostja määramiseks, kui kohtumenetluse käigus selgub, et isiku teovõime on piiratud. Tsiviilkohtumenetlus-teovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul st alaealisel ega täisealisel piiratud teovõimega isikul. Juriidilise isiku tsiviilkohtumenetlus-teovõime oleneb juriidilise isiku seadusliku esindaja teovõimest ning on tihedalt seotud juriidilise isiku esindamisega kohtus. Kohtumenetluses isikul kas on või ei ole tsiviilkohtumenetlus-teovõimet, see ei saa olla

Õigus
150 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Õigusteadus

Rahva asemel võib riigi tunnusena nimetada ka alalist elanikkonda. Rahva mõiste ei kattu alalise elanikkonna mõistega. Mõistel ,,rahvas" on kahesugune põhitähendus: · etnograafiline (erinevaid aspekte avavad sisus mõisted rahvas ning rahvus); · poliitiline (peamiselt käsutatakse mõistet rahvas). Etnograafilise tähenduse aluseks peetakse veresugulust koos vaimse ühtekuuluvusega, samastamisega antud rahvuse hulka. Veresugulus esineb siin laiemas tähenduses, kui otsene sugulus lähedases ülenevas, alanevas või külgnevas liinis - kogu antud rahvus on seotud mingis ajas tagasi ühise esivanemate kogumiga. Vaimse ühtekuuluvuse klassikalisteks põhialusteks loetakse rahvuskeelt ning spetsiifilist kultuuri, ka domineeriv usk võib mängida väga olulist rolli. Etnograafilise aluse põhjal liigitatakse konkreetse rahvusriigi rahvas: · põhirahvuseks ning · minoriteetideks ehk rahvusvähemusteks.

Õiguse alused
52 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Õigusteaduse eksam

Tsiviilõiguses algab inimese teovõime täisealiseks saamisega. Inimene on täisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks (TsÜS § 8 lg 1, 2). Tsiviilõiguses on sätestatud üldisest tsiviilteovõime saabumise juhust (18 a) mõned mööndused. Nt TsÜSi § 9. Isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määratakse kohtu poolt eestkostja ­ sel juhul on see isik piiratud teovõimega ulatuses, milles talle määrati eestkostja. 11. Juriidilise isiku mõiste, liigid (nimetada), õigus- ja teovõime. Füüsiliste isikute kõrval on õigussubjektideks ka juriidilised isikud (era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud). Juriidilised isikud luuakse seadusega või seaduse alusel täitma teatud ülesandeid, mis on määratud seaduses ja isiku põhikirjas.

Õiguse alused
155 allalaadimist
thumbnail
57
doc

äriõigus konspekt

Täielik teovõime on 18aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 3 Alla 7aastase alaealise tehing. Alla 7aastase alaealise tehtud ühepoolne tehing on tühine. Alla 7aastase alaealise tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui alaealine täitis tehingu vahenditega, mille

Äriõigus
627 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

ka mõne muu psüühikahäirega, mis ei kujuta endast küll vaimuhaigust ega nõrgamõistuslikkust, kuid inimese psüühika on siiski kestvalt häiritud, et ta ei suuda oma tegudest ega nende tagajärgedest adekvaatselt aru saada. Oluline on eristada piiratud teovõimet kui püsivat seisundit otsusevõimetusest kui ajutisest seisundist.  Täisealise isiku puhul peab olema kohtulahend, et pidada teda piiratud teovõimega isikuks. Selle kohtulahendiga on määratud isikule eestkostja - see tõendab tema piiratud teovõimet. See määrab, et isik ei suuda end iseseisvalt esindada.  Alaealiste puhul kehtib põhimõte, et neil peab olema seaduslik esindaja. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). Eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita.  Lisaks sellele, et seaduslik esindaja annab nõusoleku alaealise tehingutele või teeb

Tsiviilõigus
40 allalaadimist
thumbnail
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia ­ on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia ­ selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia ­ on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei

Õigus alused
282 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Õigusõpetus

ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava ­ kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks ­ igas inimühiskonnas on mitu moraali ­ käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon ­ väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge

Õigusõpetus
73 allalaadimist
thumbnail
43
doc

TsÜS-i konspekt

on objektiivne seisund. Ühtegi isikut ei tunnistata teovõimetuks. Enne 2002 tunnistati vaimuhaiged teovõimetuteks, enam seda ei tehta. Mitte kellegi teovõimet ei piirata, seda otsustatakse vaidluse käigus, kas inimene peaks olema piiratud teovõimega. Kui inimene on piiratud teovõimega, võib ta teha vaid teatud liiki tehinguid, teiste tehingute tegemiseks on vajalik esindaja juuresolek, sest muidu loetakse tehing tühiseks. Saab pöörduda kohtu poole ja nõuda eestkostja määramist, sest mitte kedagi ei saa tunnistada piiratud teovõimega füüsiliseks isikuks. Kohus ainult tuvastab tervisliku seisundi, mis langetab inimese piiratud teovõime kategooriasse. 2.3 Piiratud teovõimega isikute tehingud See on piiratud teovõimega isikute kõige kesksem küsimus. Teovõime tähendab ju võimet teha iseseisvalt tehinguid. Järelikult piiratud teovõimega isikute tehingute tegemise võime on piiratud.

Õigus
394 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Tsiviiliguse konspekt

(2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. §9. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine (1) Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. (2) Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul

Tsiviilõigus
42 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Tsiviilõigus

(2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. §9. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine (1) Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. 6

Õigus
299 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Tsiviilkohtumenetluse seminarid

(1) Kohus kontrollib menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. (2) Kui kohtul on kahtlus füüsilisest isikust menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta isikult nõuda arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi. Kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetluse menetlusosalisele eestkostja määramiseks. Hagejale või muu avalduse või kaebuse esitajale eestkostja määramise menetluse algatamise võimatuse korral jätab kohus avalduse või kaebuse läbi vaatamata. (3) Kohus võib lubada menetluses osaleda ka tsiviilkohtumenetlusteovõimetul menetlusosalisel, kui menetluses osalemise takistatus seab ohtu menetlusosalise olulise huvi. Sel juhul määrab kohus talle tähtaja esindaja määramiseks. Menetlust lõpetavat kohtulahendit ei

Õigus
553 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Õigusõpetuse suur konspekt

juhtida. Üldjuhul vajavad piiratud teovõimega isikute poolt tehtavad tehingud seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut. Ilma sellise nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing n: leping on hõljuvalt kehtetu. Hõljuvalt kehtetu see tähendab kehtetu , kuni see piiratud teovõimega isiku esindaja poolt heaks kiidetakse. Täisealiste piiratud teovõimega isikute osavõtt tsiviilkäibes tagatakse eestkoste seadmisega. Kohtu poolt määratud eestkostja on tehingu tegemisel kohtu poolt määratud seaduslik esindaja. Otsustusvõimetu on teovõimeline isik, kes ajutiselt(ravimite mõju all, joobes), kes ei ole õiglaselt võimeline hindama,kuidas tehing mõjutab oma huve. Otsustusvõimetu isiku poolt tehtud tehingu on hõljuvalt kehtetu kuni tehing on õigustanud. Kui tegi omale ilmselt kahjuliku tehingu siis eeldatakse et ta on teinud tehingu otsusvõimetuna(süs 10). Füüsiliste isiku puhul on oluline nende seos teiste õigussubjektidega

Õigusõpetus
238 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Asjaõigus

I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. ­ 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 ­ 6 (lk 29 ­ 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus ­ õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus ­ õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus ­ õiguslik seisund, mida konkreetne isik oma

Õigus
861 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Õigusõpetuse konspekt

Juriidilisel isikul tekib haldusaktiga (nt registreerimine) ja lõpeb nt pankrotimenetlusega. b. Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Sõltub psüühilisest ja füüsiline seisund (häired, puuded), vanus. Tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega. Nõrgamõistuslikele määratakse eestkostja – piiratud teovõime. Alaealistel on eeskostjaks vanemad. c. Deliktvõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise ehk delikti eest. Tsiviilõiguses on õigusvõime ja teovõime lahus. Karistusõiguslik deliktvõime saabub juba 14- aastaselt, kuigi paljudes õigussuhetes isik õigussubjekt veel ei ole. Füüsilised isikud võivad osaleda kõikides õigussuhetes, v

Õigusõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
114
docx

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

(2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS §9. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine (1) Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. (2) Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. Kui nõusoleku andmisest

Tsiviilõigus
68 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Õiguse aluste kontrolltöö kordamisküsimused vastustega

Mandri-Euroopa õigussüsteemides. Tsiviilõiguse allikaks on valdavalt seadused:  tsiviilseadustiku üldosa seadus – tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja olulisemad instituudid  asjaõigusseadus – asjaõigused, kinnistusraamatu pidamine  võlaõigusseadus – võlasuhete tekkimise alused, lepingulised võlasuhted  perekonnaseadus – abielu, perekonnaliikmete vahelised õigussuhted, lapsendamine, eestkoste, hooldus  pärimisseadus – pärimine seaduse järgi, testamendi järgi, pärimise käik, kaaspärijate vahelised suhted, pärimisregistri pidamine 50. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud

Õigus alused
19 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

(2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS §9. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine (1) Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. (2) Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. Kui nõusoleku andmisest

Õigus
175 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus, perekonnaseadus

kokkuleppe või ükskõik millisel ajal etteteatamine 14 päeva). 2. puhkus on tasuline (üle kantud hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või kokkuleppeliselt hiljemalt puhkusele järgneval päeval. Puhkuse kasutamise õigus 1. aastal (uus töö): - õigus puhkusele kui töötanud 6 kuud vastavalt töötatud aja eest. Puhkused seoses lastega: (vanema puhkused): 1. rasedus- ja sünnituspuhkus ­ 140 kalendripäeva, tasuline 2. isadus puhkus ­ ei ole tasuline. 10 tööpäeva 2 kuu jooksul peale lapse sündi. 3. lapsendaja puhkus 70 kalendripäeva kui lapsendatakse alla 10 a . last. 4. lapsehoolduspuhkus ­ saab kasutada ema või isa kuni lapse 3.aastaseks saamiseni. 5. lapsepuhkus ­ emale või isale tööpäevades 3 päeva, kellel 1 või 2 alla 14.a. vanust last. 6 päeva ­ 3 või rohkem alla 14.a. vanuseid lapsi või vähemalt 1 alla kolme aastane laps. Puudega lapsevanemal igas kuus, kuni lapse 18

Õigusõpetus
258 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Vanema hooldusõiguste äravõtmine ja selle tagajärjed

TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Vanema hooldusõiguste äravõtmine ja selle tagajärjed Referaat Tallinn 2016 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Vanema hooldusõiguse kontseptsioon.....................................................4 2. Hooldusõiguse äravõtmine.......................................................................4 3.Vanema hooldusõiguse äravõtmise tagajärjed.........................................5 3.1 elatisraha(alimendid)..........................................................................5 Kasutatud kirjandus:...................................................................................7 2 Sissejuhatus Perekonnaseaduse § 140 järgi peatab

Õigus
5 allalaadimist
thumbnail
28
doc

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia ­ Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik ­ Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik ­ Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik ­ Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik ­ Riik, mis territor

Õiguse alused
221 allalaadimist
thumbnail
220
docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: •

Õigus
396 allalaadimist
thumbnail
102
docx

TSIVIILÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS

tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei NB! Eksamil tuleb vastata suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. nii ühepoolsete kui (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse mitmepoolsete lepingute või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma kohta! tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. 2 etappi: Kas ta on üldse või mitte Kui on piiratud teovõimega, siis tuleb selgeks teha selle piiratuse ulatus! 2.3 Piiratud teovõimega isiku tehing Teovõime mahu järgi võib inimesed jaotada kolmeks: alla 7 7-18 Täisealised, aga vaimne haigus on teovõime piiramise põhjuseks. 2.3.1 Alla 7 aastaste alaealiste tehing

Tsiviilõigus
16 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Õiguse alused eksami konspekt

enda poolt tekitatud kahju eest. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib olla üheaegselt ühes või mitmes kohas. Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub elama mujale viisil, millest võib järeldada tahet elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. Piiratud teovõimega alaealise elukohaks on tema vanemate või eestkostja elukoht. Kui vanemad elavad lahus, loetakse alaealise elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab. Kui piiratud teovõimega alaealine elab vanematest eraldi, võib tema elukohaks vanemate nõusolekul lugeda ka koha, kus alaealine alaliselt või peamiselt elab. Eestkoste all oleva piiratud teovõimega täisealise isiku elukohaks on tema eestkostja elukoht. Eestkostja nõusolekul võib selle isiku elukohaks olla koht, kus isik alaliselt elab.

Õiguse alused
489 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun