- Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.saj. - Nii vanemate sõlmitud abielud kui ka noorte oma vaba südame hääle järgi valitud - Ka peresisesed abielud (kõrgemal seisusel)- eesmärk pere varanduse alleshoidmine - Mees ja naine jäävad kokku ka igavikus - Lasterikkus kui õnnistus (pojad olulisemad) - Sünnitaja kaitsmine kurjade vaimude eest - Isa andis lapsele nime, seotud jumalate nimedega Kreeka u 500-300 e.Kr. - Inimese ja tema võimete ülistamine - Haridus , kultuur, kangelaslikkus (aga mitte naiste puhul..)
Perekond monogaamne Abielu võimalik lahutada (mehel kergem) Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi sünnitada (eelkõige poegi) ja üles kasvatada Egiptus u 4.saj eKr-1.saj Nii vanemate sõlmitud abielud, kui ka noorte oma vaba südame hääle järgi valitud Ka peresisesed abielud (kõrgemal seisusel) eesmärk pere varanduse alles hoidmine Mees ja naine jäävad kokku igavikuks Lasterikkus kui õnnistus (pojad olulisemad) Sünnitaja kaitsmine kurjade vaimude eest Isa andis lapsele nime, seotud jumalate nimedega Kreeka 500-300 eKr Inimese ja tema võimekuse ülistamine Haridus, kultuur, kangelaslikkus (mitte naiste puhul)
end üheks liikmeskonnaks. Leibkond Ehkki kõnekäänd leibu ühte kappi panema viitab abiellumisele ja ühise perekonna loomisele, pole leibkond perekonna vorm. Leibkonna võivad moodustada lühemaks või pikemaks perioodiks sõbrad, õpingukaaslased või muud inimesed. Toimub elu ühises ruumis majapidamistöid ja -kulusid jagades. Omaette leibkonna moodustab ka üksi elav indiviid. Perekond Perekond on sotsiaalne grupp, mida ühendab ühine eluase ja majandamine ning perekonda sündivad lapsed. Perekonnas on mõlemast soost täiskasvanuid, kes on omavahel sotsiaalselt aktsepteeritud seksuaalsuhetes ning nende vähemalt üks laps. Miks see perekonna definitsioon meie ühiskonda ei sobi? …. sest Perekond võib koosneda ka ühest täiskasvanust ja lapsest/ lastest Laste vanemad ei pea olema vastassoost Lapsed on juba perest lahkunud Täiskasvanud ei pea olema omavahel abielus Perekonnatüübid Tuumperekond
Leibkond Ehkki kõnekäänd leibu ühte kappi panema viitab abiellumisele ja ühise perekonna loomisele, pole leibkond perekonna vorm. Leibkonna võivad moodustada lühemaks või pikemaks perioodiks sõbrad, õpingukaaslased või muud inimesed. Toimub elu ühises ruumis majapidamistöid ja kulusid jagades. Omaette leibkonna moodustab ka üksi elav indiviid. Perekond Perekond on sotsiaalne grupp, mida ühendab ühine eluase ja majandamine ning perekonda sündivad lapsed. Perekonnas on mõlemast soost täiskasvanuid, kes on omavahel sotsiaalselt aktsepteeritud seksuaalsuhetes ning nende vähemalt üks laps. Miks see perekonna definitsioon meie ühiskonda ei sobi? .... sest Perekond võib koosneda ka ühest täiskasvanust ja lapsest/ lastest Laste vanemad ei pea olema vastassoost Lapsed on juba perest lahkunud Täiskasvanud ei pea olema omavahel abielus Perekonnatüübid Tuumperekond Laiendatud perekond/ suurpere
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse
püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus. Ira L. Reiss on perekonda pidanud institutsiooniks, mis koosneb sotsiaalselt defineeritud normidest ja suhetest. Tema arvates on perekonna peamisteks funktsioonideks järeltulijate legaliseerimine ja sotsialiseerimine. Tänapäeval defineerivad perekonda emotsionaalne seotus, vastastikune sõltuvus ja vastutus. Selle definitsiooni kohaselt võivad end perekonnana määratleda indiviidid, kes pole bioloogiliselt ega seadusliku lepinguga seotud, lastetud paarid, üksikvanemad ja kasulapse hooldajad, kui nad täidavad eelpool nimetatud tingimusi ja töötavad loodud suhte püsimise nimel. 1.2. Leibkond Leibkond on majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos majapidamisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed). 1.2.1. Eesti leibkonnad
Suhte mõõtmed 1. Kvaliteet- kuidas osalejad tegelevad suhte sisuga 2. Sisu- mida suhtes olijad koos teevad 3. Lahknevus- suhtes osalejate poolt tehtavate erinevate tegevuste mitmekesisus 4. Tegevus sagedus ja mustrid- kui tihti inimesed koos tegutsevad ja kas nende tegevustel on tüüpmuster 5. Vastastikkus ja täienduvus- suhtes on vastastikusedid käitumiskogumeid (domineerimine, võim) 6. Intiimsus-määr:eneseavastamine, sõltuvus, pühendumine, hoolitsus, seotus, teised positiivsed tunded. Suhtepsühholoogia Humanistlik- empaatiline mõistmine, tingimusteta positiivne suhtumine, loomulikkus Empaatiline mõistmine(teise tunnete läbielamine+teise kingades olemine): 1. Idenifikatsioon, mille käigus pööratakse tp partnerile/kliendile 2. Liitumine- teise kogemus muudetakse enda omaks identifitseerimise kaudu 3. Peegeldus- teise inimese kogemuse kogemina samal ajal enda kogemustega 4
PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Per
lahkumineku üle ning sellega justkui näitavad üles umbusaldust oma kaaslase vastu, ent sellises situatsioonis on targem lähtuda tervest mõistusest ning parem karta kui kahetseda (Elias, H. (2006) Vababielu juriidilised aspektid, URL (viimati kasutatud juuni 2010) http://www.pulmad.ee/node/170). Kokkuvõte Paaride abiellumist mõjutavad elulised aspektid, eelkõige sõltub abiellumist nende vanus, eelnevad abielud ja lahutused ja materiaalne olukord. Kindlasti mõjutab inimeste otsust, kas registreerida abielu või mitte ka õigussuhted, mis valitsevad kahte poolt. Lahkuminek on mõlema eluviisi hingepiinasid tekitav ja muudab eluharjumusi. Kõik inimesed ei ole loodud abielluma, osad inimesed lihtsalt eelistavad ,,vaba" elustiili, kus on rohkem võimalusi proovida kooselu erinevate partneritega, sest see tagab neile kindlustunde, et alati saab edasi liikuda
12.astmelise trepina. · Silmad - keha . Pilguga valime partneri,saame tema kohta juba palju teada. · Silmad silmad . Kontaktivõime.See on vastastikune sooviavaldus suhtlemiseks.Silmadega öeldakse esimesed sõnad. · Hääl hääl . Tervitamine,tutvumine. Kõne annab teavet esmase valiku õigsuse või ekslikkuse kohta. · Käsi käsi . Esimene füüsilise kokkupuute hetk.Käsi on ääretult tundlik. · Käsi õlg . Kontrolliv zest . kui palju partner usaldab. õla puutumisest ilmnev ebamugavustunne viitab kiirustamisele · Käsi puus . See kontakt on omane tantsule ja võimaldab tunnetada läheduse iseloomu. · Suu nägu . Esimene suudlus antakse tavaliselt põsele,kui huultele siis põgus. · Käsi pea . Juuste silitamine on hoolimise ja armastuse sümbol,annab kindlust ja turvatunnet. · Käsi keha . Otsene intiimsuse märk ja mõistetav kui vahekorra ettepanek. · Suu rinnad
Töö esimeses peatükis antakse ülevaade traditsioonilisest abielust ning selle ajaloost, traditsioonidest, abielutüüpidest ning vabast kooselust. Toon välja statistika võrdluse nüüdisaja ja varasemate registreeritud abielude vahel. Uurimistöö teises peatükis keskendun omasooliste abielule. Annan ülevaate omasooliste abielude ajaloost, hoiakutest, homoseksuaalsete kultuurist Saksamaal. Toon välja riigid, kus on seadusega lubatud omasooliste abielud. 2 Töö käigus üritan põhjendada oma oletust, milleks on: Noored leiavad, et tänapäeval abiellumine ei ole vajalik ning suhtuvad sallivalt omasooliste abielusse. Kolmandas peatükis kirjeldan küsitluse tulemusi ja analüüsin statistilisi andmeid. Küsitlus viidi läbi KSG gümnaasiumi õpilaste seas interneti teel. Uurimisküsimused on: Kas leiate, et abielu on tänapäeval vajalik?
Perekonnaõigus Perekonnaõigus on eraõiguse osa. Õigusharu tähtsus seisneb selles, et perekonnaõigus reguleerib äärmiselt tähtsaid ühiskondlikke suhteid. Perekonnaseaduse toimesfääri satub peaaegu iga inimene. Enne 1995. aasta Perekonnaseaduse (PKS) vastuvõtmist oli esimese astme kohtutes lahendatud tsiviilasjade hulgas perekonnaõiguse asju ca. 40%. Perekonnaõigus otsib vastust küsimustele, mis puudutavad iga inimese isiklikku eksistentsi. See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõ
Referaat: ROOMA PEREKOND JA ÕIGUSLIKUD SUHTED Rooma eraõiguse alusd Sissejuhatus Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast suur tähtsus. Võime vaadelda millest on tingitud, et Rooma õigusel on selline eriline koht õigusteaduses. Siinkohal võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868 1920) ütlust, et see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Rooma õiguse sünnikoduks oli väike linnriik. Mis asetses keset Apenniini poolsaart. Aegade alguses elas sealne rahvas tavalist elu- tegeles karjapidamise ja põlluharimisega ning ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust, millele lisandusid suhted abielu, pärimise ja mõningate igapäevaste tehingute, nagu vahetus, laen jt. aladel. Neid ühiskondlikke suhteid reguleerivad õigusnormid olid lihtsad, patriarhaalsed ja kitsalt natsionaalse ilmega. Sõdadega laiendas Rooma pidevalt oma territooriumi, ning lõpuks
Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniline peremudel loob selgelt piiritletud rollid ja pakub suhteliselt kõrget kindluse- ja stabiilsustunnet. Traditsioonilise pereelu hinnaks on aga sugupooltevaheliste võimusuhete tasakaalustamatus, individuaalsete valikute puudumine ning demokraatlikul läbirääkimisel põhinevate otsustuste tegemise võimatus. Kuid selliseid peresid on tänapäeval väga raske leida. Keskmine Eesti pere on selline, kus on kaks või vähem last, kus mõlemad vanemad töötavad, see pole neil enam esimene kooselu ja kirikus käimine on üsna unustusse vajunud. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib ühe vanemaga perekond
2. Sõprussuhte tekkimine 3. Kohtumiste periood 4. LÄHEM TUTVUMINE; Enne abielu kujunemist viis astet, mis tuleks läbida: sotsiaalne-, psühholoogiline-, vaimne-, seksuaalne-sfäär 5. Kihlus Soovide formuleerimine - nooruk hakkab tajuma, mis on tema jaoks tähtis, milliseid omadusi ta ootab ja soovib sellelt, kellega ta kavatseb püsivamalt suhelda. Sotsiaalne sfäär - hõlmab mõlema suhted nii oma kui ka partneri sõpradega, vanematega, kolleegidega. Kasulik on partner kokku viia oma vanemate ja perega. Psühholoogiline sfäär - kuidas reageerib kaaslane üllatusele, naljale, probleemile. Kas ta suudab koostööd teha, kas tal on kindlaid põhimõtteid. Seksuaalne sfäär - partneri hoiakud, arvamused ja tõekspidamised seksuaalelu kohta. Olulised on tunded, mida partner tekitab oma pilgu, puudutuse ja sõnadega. Vaime sfäär - Kui üks partneritest on usklik, on oluline teada, kuidas suhtub ususse teine -
lapse huvisid ning seetõttu jäävad paljud elatisraha küsimused täiskasvanute,mitte lastekeskseks.) Ratsionaalsed.(Võimetus maksta alimente seoses majandusliku toimetulematusega. Selline olukord tekitab niinimetatud suletud ringi, kus üksikvanem, kes eraldielavalt vanemalt lapseülalpidamiseks elatisraha ei saa, tekitab tõkkeid ning piiranguid ka suhtlemisele lapse ning alimendikohuslase vahel.) TÖÖ JA PEREELU ÜHITAMINE Mehed-isad kohtavad vastakaid nõudmisi töötada pikki tunde omaenese karjääri ning perele majandusliku 11 heaolu kindlustamise nimel ja samal ajal olla ,,hea isa". Statistika alusel selgus, et mehed tegelevad naistega võrreldes vähem kodutöödega kõikides vaadeldavates maades. Kuid , et seda erinevust vähendada tähtsustakse poliitikas üha enam meeste ja naiste võrdsemat
seda vabastas magistraat orja. Manumissio censu- kodanikkude nimekirja koostamisel laskis isand kanda orja nimekirja vaba isikuna, mis toimus censori nõusolekul. Manumissio testamento- orjade vabastamine testamendi teel. Kui vabakslastud orja e libertiini isandaks oli Rooma kodanik, muutus ka ori vabakslastuina Rooma kodanikuks.Ta õigusvõime oli siiski piiratud:ei võinud olla valitsevas ametis, ei võinud abielluda vabaltsündinuga, säilis sõltuvus endisest isandast. Kui isandaks oli latiin või vabastamisel ei peetud kinni reeglitest, siis ori sai kalatiini seisundi:puudusid poliitilised õigused, ei tohtinud abielluda Rooma kodanikuga, puudus testamendi tegemise õigus. 33. Peregrini dediticii-Roomale alla andnud kogukondade liikmed. Kui oli orja omanikuks siis ori muutus vabastamisel ka peregrini dediticii, huve kaitsesid vaid ius gentiumi normid. 34. Latifundium-orjadega varustatud suurmajapidamine 35
Seksuaalsuhted ja- käitumine noorukieas (5) lk 83 küsimused: 1. Millised argumendid räägivad selle poolt, et lükata seksuaalvahekorda astumist edasi kuni abiellumiseni? Millised selle vastu? Põhjendage. 1. Mida varem astutakse partneriga seksuaalvahekorda, seda suurem on tõenäosus, et parnerite vahel kaob seksuaalne tõmme ja väheneb huvi suhte edasi arendamisel. Kardetakse ka kogematta rasedaks jäämist enne abielu. Kardetakse, et kui alustatakse varem, siis ei pruugi suhe abieluni jõuda. Ka osades peredes on traditsioonid ja kombed, mis keelavad enne abielu seksuaalvahekorda astumist. Kui naisterahvas on süütu kuni abieluni, on teaduslikult tõestatud fakt, et ta on oma abikaasale atraktiivsem. 2. Milliseid ettekäändeid kasutatakse tavaliselt selleks, et mitte kasutada kondoomi? 2. Et kondoom vähendab naudingut. Et ühest korrast ei jää rasedaks. Et kui seemnepurset ei toimu, ei ole võimalik rasedaks jääda. Väidetakse et kummalgi ei ole haigusi ja vastaspoolt us
Rocca al Mare Kool Moon Ree Jalakas Ingel Prii Mona Isolde Lassmann 6.cklass Vana-Rooma perekond ja igapäevaelu uurimustöö Tallinn 2014 Vana-Rooma perekonna elu Kõige tähtsam pereliige oli Roomas pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed ( naine, lapsed, orjad ja täiskasvanud pojad ja nende perekond). Isa võis vastavalt oma pereliikmeid karistada ja isegi tappa. Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Võrreldes kreeklannadega oli roomlannadel rohkem õigusi: kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos. Roomlannadel ei olnud aga kodanikeõigusi, nad ei pääsenud kunagi riigi etteotsa. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama. Kõige
Kelley on pakkunu välja s o t s i a a l s e v a h e t u s e t e o o r i a, millele toetudes on võimalik mõista suhteprobleeme. Keskseteks mõisteteks on selles mudelis hüved ja tulud. Hüvena saab käsitleda kõike, mis teeb suhte ihaldusväärseks. Kuluna tajub inimene negatiivset , mis suhtega kaasneb. Selle mudeli järgi tekitavad enam rahulolu ja kestavad kauem need suhted, millega kaasneb rohkem hüvesid kui kulusid. Kulude domineerides võib jääda inimesele mulje, et partner ei pinguta piisavalt ning et ta ise teeb suhte pärast rohkem, kui vastu saab. Kuna määrav on inimese enda subjektiivne arusaam hüvest ja kulust, võib häirivaks muutuda isegi see, kui kaaslane pingutab suhte pärast liiga palju, ja mõistetakse , et ise samaga ei vastata. Kui abikaasad tunnevad, et saavad piisavalt hüvesid, on suhe nauditav. H ü v e d: Abikaasalt emotsionaalse, psühholoogilise, materiaalse toe saamine; soojuse, stabiilsuse,
Kasvuperekonnas omandatakse eeskuju kaudu paljusid sotsiaalseid oskusi ja mitmetele rollidele vastavaid käitumismalle. Heal tasemel võivad selleks eeskuju anda vaid hästitoimivad perekonnad. Düsfunktsionaalses perekonnas kasvanud lapse võimalused omandada normaalseid sotsiaalseid oskusi, käitumismudeleid ja rolle on tunduvalt kesisemad. rolliootus on määratud inimese kohaga perekonnas. Puuduva vanema rolli oodatakse eelkõige täiskasvanut. Eeldatakse, et uus partner võtaks vastu ka selle rolli. Rollikujutlus on ettekujutus sellest, mil viisil rolli peaks täitma. Erinevatel pereliikmetel on tavaliselt (eriti noore pere puhul) mõnevõrra erinevad rollikujutlused Rolli omaksvõtt või selle eiramine sõltub sellest, kas perekonnas teatud kohal asuv pereliige soovib või ei soovi asuda ootuspärasesse rolli. Perekonfliktide põhjuseks on sageli asjaolu, et mõni pereliige ei võta omaks ootuspärast
Seksuaalne erutus- psühhosotsiaalne akt. Seksuaalne erutus füsioloogiline akt. Me elame maailmas, kus erinevad stiimulid meid mõjutavad. Seksuaalsete väärtuste süsteemist oleneb kas ja kuidas mingi asi meis erutust tekitab. Seksuaalsel erutusel on oma psühhosotsiaalne aspekt. Esiteks, teiseks hinnangud, kolmandaks emotsionaalne/ afektiivne aspekt. Otsene seksuaalne stiimul mõjutab rohkem füüsilise seksuaalse erutuse tekkimist. Nii meestel kui ka naistel kehtib, et kui partner kontrollib seksuaalakti, on erutus tugevam. William Masters ja Virginia Johnson seksuaalse erutuse mudel baseerub 12 aasta vältel tehtud laboratoorsetel uuringutel. Nende jaoks oli erutus puhtalt füsioloogiline. 14 Helen Singer Kaplan - tema räägib esimest korda, et seksuaalse erutuse tekkeks on esmalt soov. Soov > erutus > orgasm. Esimest korda tulevad psühholoogilised aspektid kõne alla.
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge
...............................39 3.2 Isa ülesandeks küpsemine....................................................................................................40 3.3 Isa roll lapse arengus............................................................................................................41 3.4 Isa mõju lapsele....................................................................................................................42 3.4.1 Aktiivne isa pingevabam pereelu...............................................................................43 3 3.4.2 Mida saab naine teha?...................................................................................................43 KOKKUVÕTE............................................................................................................................................................44 KASUTATUD KIRJANDUS
vaatlusaluse mõttega võistlevaid või neile alternatiivseid hinnanguid ja järeldusi, mis antud olukorras samuti võiksid tekkida. 3.Liitlaslik ja narkootiline armastus. Liitlaslik armastus Narkootiline armastused Soodustab indiviidi arengut Suurendab sõltuvust partnerist Partnerit kogetakse sellisena, nagu ta on Partnerit idealiseeritakse Väärtustatakse kõiki partneri suhteid Partner kuulutatakse enda omaks Suurendab rahulolu oma eluga ---> :) Tähendab põgenemist hirmsast maailmas ---> :( On kogemus, mis suurendab inimese loovust Vähendab loovust Isiksuse arengu loomulik tagajärg Tuleb ootamatult ja juhuslikult Pidev sõprus ja hoolitsus partneri eest Kire möödumisel halvendab suhte kvaliteeti ja võib viia suhte lõppemiseni
PEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu. Koduses elus oli naine tavaliselt küll ko
madalamal astmel olevale partnerile halva tunde) – üks pidevalt saamatu, teine ületoimetav toob kaasa suure rahulolematuse. Sageli süvenev, sest mida saamatum on üks, seda üle toimetulevam on teine ja vastupidi. - Pseudokomplementaarsus: tundub, et komplementaarsus on üht pidi, kuid tegelikult on teistpidi, nt üks partner teeb asju poolikult, et teine teeks need lõpuni (manipuleeriv, aste kõrgemal on see, kes asju poolikult teeb). Meestelt eeldatakse tavaliselt ületoimetulekut naine: miks mina ei saa nii palju palka vms. Suhe naiste ja meeste vahel on pseudokomplementaarne. Tervetes suhetes on - muutlik komplementaarsus (kõrgemal-madalamal olemine vaheldub vastavalt olukorrale;
kaaslaseks. Mina loen siit küll välja seda, et meespoolt peeti inimeseks, aga naispoolt lihsalt mingiks olendiks. Kooselu mehe ja naise vahl peetakse permanentseks, näit mees peab hoidma oma naise poole (oli kuskil piiblis kirjas). Tavalises Iisraeli abielus on naine mehe alam, vallalisena isa autoriteedi all. Naine on võrdne sulaste jm koduabilistega. Mehel oli naise üle sama võim, nagu tal oli oma maja ja põllu üle. Abielud olid üldiselt monogaamed. Tähtis abielu eesmärk oli ikkagi järglaste saamine. Seksuaalsus võeti kui normaalset asja, paljudest asjadest räägiti suht avameelselt, muidugi kasutati metafoore või muud värke, aga see häbelikkuse jms verk on hilisema aja leiutis. 4.2. Abielu kehtivuse tingimused Naise võtmiseks oli mitmeid võimalusi, üks oli mingisuguse mohari maksmine, mille summa varieerus 10 seeklist 50 seeklini hõbedas
See võib olla füüsiline ja psüühiline vägivald või lapse arenguks vajalikust hooldusest täielik ilmajätmine ja lapse hülgamine. Laps võib langeda ka seksuaalse vägivalla ohvriks. Koduvägivald kui inimõiguste rikkumine Koduvägivald on üks kõige levinumaid inimõiguste rikkumisi ja selle põhjuseks peetakse tasakaalu puudumist ühiskonna jõujoonte jaotumisel. Erinevate vägivalla vormide kõrval mängib olulist rolli majanduslik sõltuvus. Koduvägivald on hea näide takistustest, mis õõnestavad naiste ja meeste võrdset kohtlemist. Vägivallakogemus lapsepõlvest. Laps vajab eelkõige armastavaid ja toetavaid vanemaid ning kindlat ja turvalist kodu, kus ei ole vägivalda. Laps vajab turvatunnet ja stabiilsust ning kodu, kust leida lohutust, abi ja toetust siis, kui kõik ei lähe nii nagu vaja. Kahjuks ei ole kodu paljude laste jaoks turvaline pelgupaik. Igal aastal
Tallinna Saksa Gümnaasium Homoabielude seadustamine Eestis Uurimistöö Koostajad: Henry Tõnnis 11b Karl-Kristjan Veskus 11a Juhendaja: Kaarel Rundu Tallinn 2011 The legalization of gay marriage in Estonia Author: Henry Tõnnis and Karl-Kristjan Veskus Summary The aim of this research is to get the opinion of Estonian youngsters, aged 14-21, about the legalization of gay marriages in Estonia. We chose this topic because it is on the media everywhere and we think that the opinion of young people is equal to the opinion of every other person. With our
Kuna laps elab emaga, teostab ta igapäevaselt hooldusõigust lapse üle ning kooli valimise küsimuses lähtub lapse huvidest, sest TIK-i eesmärgiks on: “tagada lastele avatud, aus ja võimalikult vahetu suhtlus koolikogukonnas, luua sallivam õpikeskkond, juurutada kooliperre koostööaldis mentaliteet, aidata õpilastel väljendada oma kreatiivsust läbi ürituste ning edendada koolivaimu.” 4 3 RKTKm 2-16-5794/104. Tartu, 22.november 2017 a. 4 Õpilasesinduse eesmärgid. Arvutivõrgus: https://tik.edu.ee/p/2-tallinna-inglise-kolledz (2.03.2020) Järeldus: Kuna PKS § 137 kõik eeldused on täidetud, saab Heli nõuda kohtus Kaja ainuhooldusõiguse saamist. Kaasuse asjaolud viitavad sellele, et Heli soovib, et Raju ei suhtleks Kajaga. Hüpotees II: Heli saab Rajult nõuda suhtlusõiguse lõpetamist PKS § 143 lg 3 alusel. PKS § 143 lg 3 lapsega suhtlemisõiguse lõpetamise eeldusteks on:
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2006/1.pdf 14.01. 2013............12 Meestel on töö järel olulisim vaba aeg, naistel kodu ja lapsed (2011) URL: http://www.rajaleidja.ee/uuring-meestel-on-too-jarel-olulisim-vaba-aeg-naistel-kodu-ja-lapsed/ 15.01.2013...............................................................................................................................................................12 Karu, M. Paindlikud töövormid töö- ja pereelu ühitamisel TÖÖ ja PERE PAINDLIK TÖÖKORRALDUS JA LASTEVANEMATE TÖÖHÕIVE Eesti Tööandjate Keskliit URL : http://www.cb.ee/raamat/too_sisu_low.pdf 15.01.2013.....................................................................................12 Miettinen, A. (2008) KOTITYÖT, SUKUPUOLI JA TASA-ARVO Väestöliitto, Väestöntutkimuslaitos, Helsinki URL: http://vaestoliitto-fi- bin.directo.fi/@Bin/1a0b7b0730116c4c9ee4cc3fa1da6c84/1358290176/application/pdf/237612/Kotity
Sel puhul tunnistab mees end isana, käitub isana ja on ka juriidiliselt lapse hooldaja. Samas ei pruugi sotsiaalne isa olla lapse bioloogiliseks isaks. Kolmandaks on psühholoogiline isadus. Siin määratletakse meest isana juhul, kui laps näeb temas isa ning tal on isaga püsiv usalduslik kontakt. Psühholoogilise isaga suhtleb laps pidevalt. Tänapäeval ei pruugi need erinevat tüüpi isadused aga alati kattuda. Näiteks kui mehel on enam kui üks paarisuhe, siis võib peres olla sageli puudu üks bioloogiline vanem. See on ka üks põhjusi, miks üha enam on hakatud rõhutama psühholoogilist isadust. Isal on perekonnas täita oluline, mitmekülgne roll. Kuna perekonna kontekstis toimub pidev vastastikune mõju, on üksüheseid seoseid raske välja tuua. Samas rõhutatakse isade rolli eelkõige majandusliku toetuse tagamisel ning perekonnas üldise emotsionaalse õhkkonna kujundamisel. Igas kultuurikeskkonnas on oma ettekujutus "heast isast"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
