Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mise, hisvara, ühisvara, iguse, hooldus, hooldusõigus, korter, elatis, igust, lahusvara, raju, abikaasad, hise, notar, hooldusõiguse, varasuhte, varasuhe, kaja, lahend, isadus, jaanus, gist, asjaolud, riigikohtu, isse, hagi, abikaasade, priidu, imalik, varaühisusonnaseadus, 2017, triinu, eelduste, jaanuse, liin, kestel, abieluvara, omandatutäitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada. 12 Abikaasade hoolsuskohustus PKS § 20: Abikaasad peavad abielust tulenevaid kohustusi täites ilmutama teineteise vastu niisugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Abieluvarasuhe (PKS § 24) NB! Ka lahusvara puhul on abikaasal perekonna ülalpidamiskohustus ning vastutus kohustuste eest. Abielu lõppemine: PKS § 63 Abikaasa surm Abielu lahutus Faktiline (pooled teavad, millal abielu läbi sai) juriidiline Lahuselu: PKS § 22 Ruumiline lahuselu? Subjektiivselt puudub vähemalt ühe abikaasa tahe kooseluks. 1) Abikaasade vahel puudub ühine majapidamine (loobutud või pole seda loodud) 2) Vähemalt üks abikaasadest ei soovi seda taastada (-) Sõda; vangistus
Tiidule, et tahab abielu lahutada. Pettunud Tiit räägib lastega ema uuest suhtest. Lapsed otsustavad seejärel, et nad soovivad edaspidi elada isaga. Selle tulemusena palub Tiit Kristiinal korterist välja kolida, Kristiina sellega ei nõustu. Kas ja mida saavad Tiit ja Kristiina teineteiselt nõuda? Millised õiguslikud tagajärjed toob endaga kaasa abikaasade lahuselu? Vastavalt PKS § 27 lg 2 p 2 Kristiina omandas korteri pärimise teel ning seega see korter kuulub lahusvara hulka. Tulenevalt PKS § 27prim Kristiina valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. PKS § 23 lg 1 ütleb, et kui abikaasad elavad lahus võib Tiit nõuda Kristiinalt et Kristiina loovutaks perekonna ühise eluaseme ehk siis selle korteri talle ainukasutamiseks kui see on vajalik suurte isikle vastuolude vältimiseks. Kohus peab otsustama kas see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks. Kui kohus nii otsustabki siis tulenevalt PKS § 23 lg 2
· Abielu lõpeb kande tegemisel/otsuse jõustumisel · Abielust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad ja tekivad uued: o Lahutuse üldised tagajärjed: a) perekonna eluaseme kasutusõiguse määramine (PKS § 68), b)abielu ajal omandatud eluaseme tavalise sisustuse esemete jahamine o Lahutatud abikaasa ülalpidamine o Varasuhete lõppemisest tulenevad nõided: a) ühisvara jagamine(PKS §35, 37), b) vara juurdekasvu tasaarvetus (PKS § 44, 46) · Abielu lõppeb abikaasa surma hetkel · Abielust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad, sh: a) perekonna/abikaasa ülalpidamiskohustus lõpeb, b) varasuhe lõpeb · Tekivad nõuded pärimisõiguse alusel 8. Sugulusest tulenevad õigused ja kohustused
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge
lg 1, § 80) ii. Erand abikaasade puhul: 1. abielu ajal PKS § 22 hinnata, kas on alust lubada S-il kasutada neid asju 2. abielu lahutamise järel PKS § 69 hinnata, kas on alust ka pärast abielu lahutamist, sh kehtib eeldus, et kodune tarbevara on abikaasade ühisomandis 4. Alternatiivne abielu kehtetuks tunnistamise ja ühisvara jagamise nõue a. Kas esineb kehtetuks tunnistamise alus? i. kontrollida PKS § 9 aluste olemasolu, sh PKS § 9 lg 1 p 5 koosmõjus TsÜS §-ga 96 hinnata, kas kaasuses esitatud asjaoludel on alust abielu kehtetuks tunnistada b. Kas S saab nõuda abielu kehtetuks tunnistamist? i. kontrollida õigustatud isikute loetelu - PKS § 12, sh § 12 lg 1 p 2 ii. kontrollida tähtaega - PKS § 13, sh § 13 lg 2 viimane lause hinnata,
Õigussuhe on suhe, kus subjektid on omavahel seotud subjektiivsete õiguste ja kohustustega. Subjektiivne õigus õigussuhte subjektile õigusnormi alusel kuuluv õigus teataval viisil käituda. Õigustatud subjektil on õigus nõuda kohustatud poolelt teatud käitumist, mis on riigi poolt tagatud riigi sunnijõu rakendamisega (nt üürilepingu õigustatud poolel on õigus üürida välja talle kuuluv korter, õigus lepingu sõlmimisel nõuda üüriraha tasumist). Samas on tal ka nt üürilepingu puhul kohustus võimaldada kohustatud poolel eluruumi kasutamist. Juriidiline kohustus õigussuhte kohustatud poolel lasuv kohustus teataval viisil käituda. Kohustatud isik peab käituma õigustatud isiku seaduslike nõudmiste kohaselt (nt maksma üüri). Samas on tal ka subjektiivne õigus nõuda õigustatud poolelt nt eluruumi üürimisel selle kasutamise võimaldamist 8
Vaidlus lapse elukoha üle ning menetlus seoses esitatud nõudega toimus enne kehtiva perekonnaseaduse jõustumist. Elukoha määramise nõuet kui õiguskaitse vahendit alates 01.07.2010. a kehtiv perekonnaseadus otseselt ette ei näe. Juba viidatud rakendussätete § 214 lg 3 järgi, kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud. Lähtuvalt eeltoodust kohaldab kohus esitatud elukoha määramise nõudele kuni 01.07.2009. a kehtinud perekonnaseadust ning alates 01.07.2010. a kehtiva perekonnaseaduse osundatud rakendussätteid. PKS § 51 lg 2 kuni 01.07.2010. a kehtinud redaktsiooni kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus
võrdõiguslikkuse põhimõte, lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte. 2010. aasta perekonnaseadus: täiendati mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone-hooldusõigus ja lapsendamine. Rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat, abiellujatele antakse võimalus valida varareziim, kuid valiku tegemine pole kohustuslik, säilib ka võimalus abieluvaralepingu sõlmimiseks. Võeti kasutusele uued terminid: isaduse omaksvõtt (varem oli põlvnemise kindlakstegemine), hooldusõigus (varem oli vanemlikud õigused ja kohustused), sugulus (ühisest esivanemast põlvnevate inimeste vaheline vereside, eristatakse sugulust otse- ja külgjoones), hõimlus (ühe abikaasa sugulaste suhe teise abikaasa ja tema sugulastega, ei lõpe abielu lõppemisega). Abielu Kihlus: mehe ja naise vastastikune lubadus sõlmida teineteisega tulevikus abielu. Kihlus kehtivas õiguses on
pärast abielu sõlmimist. Kuna M ja F ei sõlminud abieluvaralepingut ega ole kaasusest nähtuvalt valinud varasuhet ka abiellumisavaldusega, siis kohaldatakse nende vara suhetele alates abielu sõlmimisest varaühisuse kohta sätestatut (PkS § 24 lg 2). Üldreeglina kuuluvad varaühisuse kestel omandatud asjad abikaasade ühisomandisse (PkS § 25). Kinke alusel abikaasa poolt omandatud asjad kuuluvad siiski erandina abikaasa lahusvara hulka (PkS § 27 lg 2 p 3). Tuleb hinnata, kas televiisor omandati kinke alusel ühe või mõlema abikaasa poolt. Tavapärase arusaama kohaselt omandatakse pulmakingi esemed mõlema abikaasa poolt, kui üleandmisel ei väljendata tahet kinkida need ühele abikaasale või see ei tulene kinke eseme olemusest (riietusese, ehe). Üleantud televiisori puhul ei ole kaasuses antud asjaolusid, mis viitaksid tahtele see üle anda üksnes
ka enne uue perekonnaseaduse jõustumist (jõustumine 01.07.2010) sõlmitud abielude puhul, alates uue perekonnaseaduse jõustumisest, kui enne uue perekonnaseaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti. Ühisvara Ühisvara tekib, kui abikaasade varalistele suhetele kohaldub varaühisuse varasuhe. Ühisvaraks on varaühisuse varasuhte kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Lahusvaraks on: 1) abikaasa isiklikud tarbeesemed; 2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel; 3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel.
abieluvaralepinguga ette näha varasuhtena varalahususe. 4. Varaühisus kui seadusjärgne varasuhe. Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). § 26. Ühisvara ühtsuse põhimõte (1) Abikaasa ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvarasse kuuluvas esemes. Abikaasal ei ole õigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist. (2) Abikaasadele ühiselt kuuluva nõude võib tasaarvestada üksnes sellise nõudega, mille rahuldamine ühisvara arvel on ette nähtud seaduse või kokkuleppega. § 28. Ühisvara ühise valitsemise põhimõtted (1) Abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt.
Siit tuleneb ka see et üks kaasomanik ei saa ilma teiste kaasomanike nõusolekuta otsustada kas anda ühte ruumi kellelegi teisele kasutada v mitte. Kui ei ole abieluvararegistrisse kantud kehtivad nad abikaasade vahel ikka, aga kolmandate isikute vastu ei kehti kui ple abieluvararegistrisse kantud. PerS §10 lg6 - enne peab olema kanne tehtud siis ei saa nõuda kui kanne pärast laenu tehtud. Kaasus nr 20 M ja F abiellusid. Telekas, mis kingiti, oli ühisvara hulgas. Kui E on asja omandanud, siis ei kuulu asi M-le väljaandmisele omandikaitse või valdusekaitse läbi. Kas E on saanud omanikuks? §17, 14, 15 Antud juhul on tegemist siis nagu pulmakingiga. Antud juhul see, et pulmakink on üldiselt mõeldud ühisvara hulka kuuluvana, on meie ühiskonna käibearusaamu ja ilmselt on sellele raske vastu vaielda. Kui pannakse silt peale, et kingitus on nt konkreetne ehe, siis kingituse
Sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes (PKS § 135 lg 4) LaKS § 27 alusel tohib lapse perekonnast eraldada vaid juhul, kui laps on hädaohus ja see toiming on tema huvides, kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus. Enne eraldamist tuleb ära kuulata laps, et selgitada välja tema arvamus ja soov ning tegelik tahe. vanem, kellelt hooldusõigus ära võeti, kaotab kõik õigused lapse suhtes; vanem saab lapsega kohtuda tingimusel, et see lapsele kahjulikku mõju ei avalda; vanema hooldusõiguste ära võtmine ei vabasta lapse ülalpidami skohustusest. tehakse muudatus ka Rahvastikuregitri andmebaasis. Kui vanem a hooldusõigused PKS sätete kohaselt on ära võetud siis vanemate suhte kohta lapsega märgitakse, et hooldusõigus on lõppenud.
ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull
LAPSENDAMINE Eksamitöö lastekaiste ainest Koostajad: ******* 2013 1 Mõisted Asendushooldus lapse hooldamine väljaspool tema enda perekonda. Asendushoolduse vormideks on perekonnas hooldamine, eestkoste, asenduskoduteenus ja lapsendamine. Lapsendamine õiguslik toiming, mille järgi tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Peresisene lapsendamine üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse. Lapsendamissaladus - lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduvad teave ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud, vanemad on lapse lapsendanud või vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada.
Endiselt säilib võimalus sõlmida abieluvaraleping, sellisel juhul kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. Abikaasade varasuhete variandid Varaühisus - tekib poolte kokkuleppel, või juhul, kui abiellujad ei ole valinud abiellumisavaldusega varasuhet ega ole ka sõlminud abieluvaralepingut. Varaühisuse korral lähevad abikaasade ühisomandisse abielu kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused. Varaühisusele kehtib ühisvara ühtsuse põhimõte, see tähendab, etabikaasade osad ühisvaras ei ole kindlaks määratud ning kumbki abikaasadest ei saa oma osa ühisvaras või üksikuid ühisvarasse kuuluvaid esemeid käsutada. Seadus ei võimalda varasuhte kestel ühisvara täielikku või osalist jagamist. Varaeseme kuuluvust ühisvara hulka eeldatakse. Lahusvaraks loetakse abikaasade enne abielu omandatud vara, samuti abielu kestel tasuta käsutuse alusel sealhulgas kinke alusel või pärimise teel saadud vara
I teema. PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on
või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Pooled vaidlevad selle üle, kas nende abielu lahutamisel sõlmitud vara jagamise kokkuleppes sisalduvate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas või on kokkulepe muul viisil hagejale äärmiselt ebasoodne. Kolleegium märgib, et kuigi perekonnaseaduse § 37 lg 3 järgi jagatakse abikaasade ühisvara üldjuhul võrdsetes osades, võivad abikaasad viidatud sätte järgi kokku leppida ka ühisvara jagamise teistsuguses proportsioonis. Seetõttu ei ole iseenesest veel heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ega ühele abikaasale äärmiselt ebasoodne abikaasade kokkulepe, kus abikaasade osad ühisvara jagamisel ei ole võrdsed. Samuti võib abikaasa anda abielu lõppedes teise abikaasa omandisse endale lahusvarana kuuluvaid esemeid.
Kordamisküsimused perekonnaõpetuses 1. Nimeta ja kirjelda perekonna ülesanded. 2. Nimeta ja kirjelda erinevad perekonnatüübid. 3. Selgita mõistet leibkond. 4. Kes võib olla lapsendajaks? 5. Kui suur peaks olema perekonna keskmine laste arv, et rahvaarv püsiks. 6. Võrdle kahte erinevat abielulist suhet. 7. Millised on registreeritud abielu eelised vabaabielu ees. 8. Mis on armumise ja armastuse erinevus? 9. Mis on seksuaalne riskikäitumine? 10. Nimeta seksuaalsel teel levivaid suguhaigusi. 11. Millal algab inimese seksuaalne areng ja mis mõjutab seksuaalset arengut? 12. Nimeta olmelised kontaktid, mille kaudu AIDS ja HIV ei levi. 13. Kuidas kaitsta ennast STLH eest? 14. Kirjelda murdeeaga seotud probleeme peres ja kuidas nendega toime tulla. 15. Kuidas hoiduda soovimatu raseduse eest? 16. Defineeri prostitutsioon. Selgita, kuidas tunned ära seksuaalse ahistamise? 17. Mis on raputatud lapse sündroom? 18. Millised on abie
peab tehingu tegemiseks olema teise abikaasa nõusolek. Teise abikaasa nõusolekuta võib teha tehinguid enda ja perekonna igapäevavajaduste rahuldamiseks (nt eluasemekulude maksmine, söögi ostmine jm). Muudel juhtudel on nõusolekuta tehtud tehing tühine. Abieluvaralepinguga on võimalus anda vara valitsemise õigus ühele abikaasale, kuid ka siis on keelatud ühe abikaasa poolt üksinda ühise koduga tehingute tegemine. Lahusvara Ühisvara hulka ei kuulu kindlasti abikaasa lahusvara. Lahusvara hulka kuulub: abikaasa isiklikud tarbeesemed. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mida sai abikaasa juba abielus tasuta käsutuse, nt. kinge alusel või pärimise teel. Samuti esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt
kasuks teatud osas loobuma (AÕS § 172 lg 1). Levinumad servituudid on teeservituudid, liiniservituudid, veevõtuservituudid. Jalgteeservituut annab nt õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja. Reaalservituut tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande alusel. Reaalservituud on ka näiteks välja üüritud korter. Isiklik servituut - esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Isiklik servituut on näiteks firmaauto. Pant - asja nõudega koormamine. Valdus - kinnisvara vist. Jagunevad veel kinnipant - mis on notari poolt kinnitatud. Vallaspant - tagatiseks on isagusune vallasvara. Kinnisvara. Loomad. Kõrvalkohustused: 1) Käendus on lisatagatise kindlustamine. 2) Garantii eesmärk on koormata teenusepakkujat ja läbi koormamise kindlustada õiguste ja kohustuste tasakaal.
abielu samast soost isikuga. Selgita, mis on abieluvaraleping. Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaraleping on dokument, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes (erinevalt seaduses sätestatust). Abieluvaraleping on kehtiv ainult abielus, abielu lõppemisel lõpeb ka abieluvaraleping. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sasaldada? Näiteks, milline vara jääb abielus lahusvaraks ning milline ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada ja kuidas seda vajadusel jagada. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet. Abikaasade ühisvara on abielu kestel elukaaslaste omandatud vara. Enne abiellumist omandatud, samuti abielu kestel kinke või pärimise teel saadud vara ning abikaasa isiklikud tarbeesemed on kummagi abikaasa lahusvara. Selgita, kuidas abieluvaraleping kaitseb osapoolte õigusi. · Abikaasad võivad omavahel teha tehinguid lahusvaraga, samuti sõlmida ühisvara täieliku või
kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kuni abikaasade ühise lapse kolmeaastaseks saamiseni tuleb ülal pidada lahutatud abikaasat, kes lapse hooldamise tõttu ei suuda pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda (PKS § 72). Vanema hooldusõiguse põhimõtted: Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ja õigust hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Vanema hooldusõiguse teostamine Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid. Vajaduse korral alustab kohus lapse suhtes eestkostja määramise menetluse.
18. Linnavalitsus esitas hagi K vastu lapse G suhtes isaduse tuvastamise ja K-lt lapse G ülalpidamiseks elatise väljamõistmise nõudes. K vaidles vastu põhjusel, et linnavalitsusel hooldus- ja eeskoste asutusena ei ole hagi esitamise õigust. G-l on teovõimeline ema, kellel on nõude esitamise õigus. Mida peab kohus tegema? PKS § 61 võib välja mõista ka eestkosteasutuse nõudel. KOV on see, kes täidab eestkosteasutuse funktsioone. Elatis mõistetakse lapsele selle kasuks, kes tema vajaduste eest hoolitseb. Kohus jätab taotluse rahuldamata. K vaidles ilmselt vastu kostja vastuses. Kui hagi oleks esitanud vale hageja, siis § 423 lg 2 p 2. 22. H esitas Viljandi Maakohtusse hagi K vastu pärandvara jagamiseks. Hageja esitas hagis järgmised põhjendused kohtualluvuse valikul: Hagi esitasin kohtule, kelle piirkonnas asuv notar andis välja pärimisõiguse tunnistuse. Pärandaja vara on nii Viljandi, Tartu kui Tallinna kohtu
Sugulus, eelmised abielud, vanus 4. Selgita, mis on abieluvaraleping? Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused. See leping, mis on mõlema osapoole poolt allkirjastatud ja kinnitatud kohtus. 5. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sisaldada? Nt: tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid, anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale jne 6. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet? Ühisvara kuulub abikaasade ühisomandisse, aga lahusvara on see, kui kummalgi on oma vara. 7. Selgita, kuidas abieluvaraleping kaitseb osapoolte õigusi? Abieluvaraleping määrab, milline vara jääb lahusvaraks ning milline ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada ja kuidas seda vajadusel jagada. 8. Too sind huvitavaid näiteid ( 4)abikaasade ühisvara valdamisest, kasutamisest,
3) Eesti väärtpaberite keskregistrisse; 4) kinnistusregistrisse; 5) rahvastikuregistrisse; 6) pensionikeskusesse; 7) kohtute registriosakondade keskandmebaasi. Samuti saadab notar päringud kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele selgitamaks välja, kas tal oli panga ees rahalisi kohustusi ja kas pangakontodel on raha. Kui pärandaja oli abielus ja abikaasade vahel kehtiva varasuhte kohaselt moodustab nende vara ühisvara, siis teeb notar päringud ka üleelanud abikaasa kohta. Kui pärijad soovivad teeb notar päringu ka muudele asutustele, kui neil on alust arvata, et pärijal võis olla mingeid kohustusi või nõudeid. Näiteks on teada, et ta ostis midagi järelmaksuga, võis võtta kiirlaenu või andis ise kellelegi laenu jne. Notar teeb päringud ning järelepärimised pärandaja õiguste ja kohustuste kohta ka krediidiasutustele.
Nime, mis on liiga laialdase kasutuseks (Tamm, Saar, Mägi, Sepp) v.a. suguvõsa perekonnanimi Nime, mida üldiselt kasutatakse eesnimena Üldtuntud ajaloolise isiku nime ABIKAASADE VARASUHTED(1..) Varaühistus(1) Vara juurdekasvu tasaarvestus(2) Varalahusus(3) Abiellujate valikul, kokkuleppel esitatakse koos abiellumisavaldusega VARAÜHISUS(1.1) Varaühisuse kestel omandatud esemed – ühisvara – on abikaasade ühisomandis. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Lahusvaraks on: 1. Abikaasa isiklikud tarbeesemed 2. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist 3. Saadud pärimise või kinke teel 4. Esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel VARA JUURDEKASVU TASAARVESTUS(1.2) Põhivara – asjad, mis sul on enne abiellumist Soetisvara – asjad, mis on saadud abielu ajal nn ühisvara Koguvara
menetlusse võtmise otsustama mõistliku aja jooksul. Üksikute menetlustoimingute puhul saab mõistliku aja pikkust arvestada samade kriteeriumite alusel (asja keerukus, kohtu töökoormus jne), mis kehtivad menetluse üldpikkuse kohta. Inimõiguste kohtu poolt Eesti kohta tehtud kohtulahendid, mis puudutavad mõistlikku aega tsiviilkohtumenetluses, on eestikeelsena veebis kättesaadavad. Kohtulahendid Treial v Eesti2 ja Shchiglatsov v Eesti3 puudutavad abielu ajal soetatud ühisvara jagamise vaidlusi ning Saarekallas OÜ v Eesti4 puudutab vaidlust äriühingu osaluse omandiõiguse üle. Treial v Eesti: Kohtuasja tehiolud. Hageja esitas kostja vastu abielu ajal soetatud ühisvara jagamise hagi, mida erinevad kohtud menetlesid 3.2.1993-dets.2000 ja abielu lahutuse hagi, mida kohtud menetlesid 3.2.1993-1.12.1999. mh esitati nendes vaidlustes ka poolte surnud 1 Raport on küll veidi vananenud andmetega. Kättesaadav justiitsministeeriumi kodulehel 2 EIKo 02.12
vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanematest. Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 45 j) Mida tähendab lapsendamisseadus? Lapsendamisseadus reguleerib lapsendamist. Seadus: Paragrahv: k) Selgita esindusõiguse ja hooldusõiguse mõistete erinevust. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Vanema hooldusõigus hõlmab isikuhooldust (õigust hoolitseda lapse isiku eest) ja varahooldust (õigust hoolitseda lapse vara eest) ning õigust otsustada lapsega seotud asju. Seadus: Paragrahv: l) Mida loetakse lapse väärkohtlemiseks? Emotsionaalne väärkohtlemine ( nt hirmutamine, ähvardamine, karjumine, sõimamine, solvamine, mõnitamine, halvustavate nimedega kutsumine) , Füüsiline väärkohtlemine (tõukamine, lükkamine,
omavalitsuse hoolekannet. Riik võib vabatahtlike tegevust soodustada eelkõige rahalise toetuse abil, kuid võib soodustada selliste organisatsioonide loomist ning aidata nende tegevusele kaasa muude vahenditega. 7 HOOLDUSÕIGUSED Järgmisena on juttu hooldusõigusest ja selle alaliikidest. Vanemal on õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. See tähendab, et vanemal on hooldusõigus. Hooldusõigus jaguneb isikuhooldusõiguseks ja varahooldusõiguseks. Isikuhooldusõigus (PKS §-d 124–126) tähendab vanematele kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskoht ning hoolitseda muul viisil igakülgselt tema heaolu eest. Isikuhooldusõigusega on lapsevanemal keelatud last vääriti kohelda kehaliselt, vaimselt ja hingeliselt ning kasutada tema suhtes teisi alandavaid kasvatusabinõusid. Last ei tohi ühelgi juhul kehaliselt karistada
2)lahusvara vara, mis on omandatud ennem abielu sõlmimist või abielu ajal saadud vara nagu kinge, pärand, isikuga seotud hüvitised( kindlustus hüvitis), omandi reformi käigus saadud vara (va erastamine), abikaasade isiklikud esemed. Lahusvaraks loetakse ka seda vara, mis on nimetatud abielu vara lepingus olenemata sõlmimise ajast. Abieluvaraleping Abieluvaraleping sõlmitakse, kas enne või abielu kestel. Abieluvaralepinguga määratakse ühis- või lahusvara. Abieluvaraleping sõlmitakse alati notariaalselt. Abieluvaralepingu sõlmimine on vabatahtlik. Ühisvara hulku kuulub nii vara kui kohustus. Hooldus ja üldamiskohustus Abikaasadel on abielu kestel kohustus pidada ülal oma lapsi ja abivajajat abikaasat. Abielu lõppedes jätkub ülalpidamiskohustus alaealiste laste ning selle abikaasa suhtes, kelle elu kvaliteet lahutuse tõttu oluliselt halveneb. Lapse ülalpidamis kohustus ei sõltu abielulistest kohustustest.
4. Abielu ei või sõlmida: 1. isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. 2. otsejoones üleneja ja alaneja sugulane; 3. vend ja õde ning poolvend ja poolõde. 5. Leping mis on sõlmitud abikaasade vahel 6. 1) lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte; 2) kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või 3) seaduses ettenähtud juhtudel varasuhet muuta. 7. Ühisvara- see, mis on abielus omandatud, aga lahusvara on isilklik ühe abikaasa vara, mis on isiklikult ostetud, mitte kahe peale. 8. Kui mõlemad abikaasad töötasid ja ehitasid midagi suurt ja äkki keegi tahab lahkuda ja abiellu katkestada, siis jagatakse mõlematele võrdselt vara ning see on aus. 9. Korteri/maja ehitamine,selles elamine ning pärast kui on vaja jagada- selle müümine ning raha jagamine. Auto ostmine,selle kasutamine ning vajadusel jagada- müüa ja raha jagada. Arvuti / telefoni kage peale laenuga ostmine.
3). Seega vastus on jah , kuigi võib olla, et endine abikaasa ei puutu eriti asjasse. 7. Agne Pihlakas esitas hagi Vello Pihlaka vastu elatise nõudes nende kahele alaealisele lapsele kuus 2000 krooni nõudes. Kohtus selgus, et Vello Pihlakal on esimesest abielust veel üks alaealine laps, kellele ta maksab juba elatist 700 krooni kuus Kes on asjast osavõtvad isikud? Osavõtvad isikud on: 1) hageja- Agne Pihlakas või lapsed, kui märkida ema nende seaduslikuks esindajaks, aga kuna elatis PerekS § 60, § 70 alusel mõistetakse välja vanema kasuks, siis levinud praktikas hagejaks pandud ikka vanem, mitte laps, kelle huvides hagi esitatud. 2) Kostja- Vello Pihlakas. Eelmisest abielust laps aga tema ema käesolevasse menetlusse ei puutu aga sellest osa ei võta. 8. Pent, Anderson, Kuusk ja Vilu esitasid hagi AS Kaevur vastu saamata töötasu nõudes. Kas ja kui, siis kuidas saavad Pent, Anderson ja Kuusk teha asjaajamise kohtus Vilu ülesandeks?
annaabi.ee 
