Referaat Perekonna käsitlus erikultuurides Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Perekond kui ühiskonna üks olulisemaid alustalasid. Enamasti on peres 3-7 pereliiget. Perekond toimib kui grupijuht on hea. Perekonna ülesandeks on Jüri laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Ühiskonna stabiilsus ja harmoonia. Sugulussuhted eri kultuurides on olnud läbi aegade ja kultuuride väga erinevad. Üldiselt kirjeldab sugulussuhteid 5 muutjat: · korraga lubatud kaasade arv · milliste sugulaste vahel on lubatud abielusuhted · põlvnemise ja varanduse ülemineku mehhanismid · abikaasade elukoht ja seotus kaasade vanematega (kumma kaasa vanemate juurde abiellunud kuuluvad)
15. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Majanduses 2 kategooriat: tootlikud jõud - inimene ja kapital; tootmissuhted - omandisuhted. Seetõttu tekib kaks klassi: kodanlus - tootmisvahendite omaja; proletariaat - ei oma tootmisvahendeid. Need klassid konfliktsete huvidega. · Keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas, harmoonia puudumine süsteemi ja tema osade vahel; · Võitlus võimu ja ressursside pärast ühiskonnas on normaalne nähtus · Sotsiaalsed struktuurid on ebapüsivad · Sotsiaalne kord tuleneb ebavõrdset võimu omavate jõudude omavahelisest võitlusest. Kehtivad selle reeglid, kelle võim parasjagu kehtib ühiskonnas. 16. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine. Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel
proletariaadi vahel 13. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Majanduses 2 kategooriat: 1) tootlikud jõud - inimene ja kapital; 2) tootmissuhted - omandisuhted. Tekib kaks klassi: 1) kodanlus - tootmisvahendite omaja; 2) proletariaat - ei oma tootmisvahendeid. Need klassid konfliktsete huvidega. · Keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas, harmoonia puudumine süsteemi ja tema osade vahel; · Võitlus võimu ja ressursside pärast ühiskonnas on normaalne nähtus · Sotsiaalsed struktuurid on ebapüsivad Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 3 Sotsioloogia alused Liina Käär · Sotsiaalne kord tuleneb ebavõrdset võimu omavate jõudude omavahelisest võitlusest. Kehtivad selle reeglid, kelle võim parasjagu kehtib ühiskonnas. 14
diskrimineerimine (oodatakse, et pensionärid ei käiks tööl, vaid istuksid kodus). 92. Mis on perekond? Perekonna tunnused. Perekond on üheaegselt nii institutsioon kui väike grupp. Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega: veresugulus, abielu või adopteerimine Tunnused: Väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end perekonda kuuluvaks; Perekonna moodustamise aluseks on abielu, veresugulus või sugulussuhted, lapsendamine, mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks; Perekonna elu ja tegevuse ühine eesmärk, ühised põhihuvid; Perekonnaliikmete seotus ühise majapidamisega, üks leibkond; Perekond täidab ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone. 93. Mida nimetatakse monogaamiaks? Polügaamiaks? Kuidas polügaamia veel jaguneda võib? Mis tingib taoliste perekonnavormide kujunemist?
bioloogilisi ja turvalisusvajadusi, võrdub perest väljaheitmine surmanuhtlusega. Paljudes kaasaegsetes ühiskondades on aga olukord, kus emad kasvatavad üksi lapsi ja suhted perekonnaga on tunduvalt nõrgenenud; ühiskonna kultuurilise järjepidevuse kandmine kultuuripärandi edastamine, uute liikmete sotsialiseerimine; perekond annab oma lastele sotsiaalse seisundi perekond on määratletud oma sotsiaalse kuuluvuse, staatusega ühiskonnas, sellest tulenevad selle liikmete haridus jm seotus teiste sotsiaalsete institutsioonidega; sotsiaalse päritolu kaudu määratleb inimene end terve elu ja ka teised märgistavad teda vastavalt; perekond kindlustab emotsionaalsete vajaduste rahuldamise; perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem normidest kinnipidamine, seksuaalsus jm. 43.Perekonna kui väikese grupi tunnused Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised tunnused: väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end perekonda kuuluvaks
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1.RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine
Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur. Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet. (Smesler) Ühiskond on inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. (Giddens). 30. Nimeta ühiskonna kolm peamist looduslikku raamistikku ning too näiteid kuidas iga osa mõjutab ühiskonnatüüpi ja olemust. Ühiskondliku elu looduslik raamistik koosneb kolmest osast: Ökoloogilised tingimused-geograafiline asukoht, kliima, loodusvarad Bioloogilised tingimused: inimeste bioloogilispsühholoogiline ülesehitus, mis
teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel
ka töötuse, invaliidsuse jm sellise olukorra puhul. Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria ühiskond läbides oma arengus sotsiaalse killustumise ja funktsionaalse kihistumise, jõuab tähtsamate süsteemide iseseisvumise seisundisse ehk: iga süsteem nagu majandus, poliitika, haridus jm hakkavad eksisteerima oma seaduste alusel ehk kaob erinevate ühiskonnasüsteemide arengus nende omavaheline seotus, nt haridus areneb täiesti eraldiseisvalt majandusest. Erinevad süsteemid pole enam seotud konkreetse ühiskonnaga globaliseerimine. Uus ühiskond määratleb end kommunikatiivse kogumina. Siirdeühiskonnad transitsioon ehk siire tähendab süsteemseid muutusi kogu ühiskonnas, toimub ühiskonnatüübi vahetumine. See tähendab jõudmist mingi ühiskondliku arengu ühelt astmelt teisele, nt sotsialistlikust riigist kapitalistlikku demokraatlikku ühiskonda. 23
Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur. Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet. (Smesler) Ühiskond on inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. (Giddens). 19. Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga? Ükski ühiskond ei saa eksisteerida ilma kultuurita... Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus. Igal ühiskonnal on kindel territoorium, on kindel kokkupuude loodusega, mis on pikem kui kirjapandud aja- ja kultuurilugu. 20. Erinevad ühiskonnatüübid
psüühilise kontrolli vahel. Kontrolliteooria kohaselt otsustab indiviid deviantse käitumise kasuks vastavalt situatsioonile, lähtudes võimaliku kasu ja karistuse vahekorrast. Travis Hirschi tõi oma raamatus ,,Delikventsuse põhjused" välja neli punkti, mis on seotud indiviidide seaduskuuleka või delikventse käitumisega: seotus pühendumus kaasahaaratus usk Kui inimene on nõrgalt seotud nende sidemetega ühiskonnas, siis kaldub ta enam kuritegelikule käitumisele. Hirschi järgi on delikventse inimese madal enesekontroll kodu ja kooli puuduliku sotsialiseerimise tagajärg. Teiste kontrolliteoreetikute järgi on kasvava kuritegevuse põhjuseks suuremad võimalused ja rohkem eesmärke
........................................... 117 16. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID: Perekond ja abielu...................................117 16.1. Perekonna teoreetilised käsitlused....................................................................119 16.1.1. Funktsionalistlik käsitlus .......................................................................119 16.1.2. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, .........................................................119 16.1.3. Perekonnatüübid ja erinevused ühiskonniti...............................................120 16.1.4. Perekonna mudelid:................................................................................... 122 16.1.5. Perekonna funktsioonid on järgmised:...................................................... 123 16.1.6. Perekonnatsükkel:......................................................................................124 11
või emast lapsega/lastega. Üksikvanem võib olla nii lesk, lahutatud, vallaline või ka vabaabielu lõpetanud. Binukleaarne kahe tuumaga perekond. Vt Kriisiolukorda sattunud leibkondadele sotsiaaltoetuse maksmise kord Rakke vallas (KO 2000, 54, 815) 1 Nukleaarpere (väike perekond) leibkond, mille moodustab abielupaar (registreeritud või vabaabielus) koos lihaste või lapsendatud laste või lapsega, või üksikvanem koos lihaste või lapsendatud laste või lapsega. Suurpere Abielu, suguluse või hõimluse kaudu seotud isikud Mitme põlvkonnaga perekond Polügaamiline perekond ühel poolel on mitu samasugust partnerit/abikaasat. Perekonnaelu kaitse
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus.
Haridus Mõned haridussotsioloogilised uurimisteemad - hariduslik ebavõrdsus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes - hariduse mõju ebavõrdsusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas - koolis toimuvad sotsiaalsed protsessid, õpilaste omavahelised suhted ja suhted õpetajatega, koolivägivald Hariduslik ebavõrdsus Haridusliku ebavõrdsuse mõõtmine Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon. International Standard Classification of Education: 1. Alusharidus (0 tase) 2. Põhiharidus (I tase) 3. Keskharidus (II tase) 4. Kõrgharidus (III tase) Akadeemiline edukus kui hästi õpilane teeb koolis seda mida ta peab seal tegema (õpib). Akadeemilist edukust näitavad: - koolihinded - standardiseeritud saavutustestid (näiteks: Scholastic Achievement Test USA
SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid,
emotsionaalne tasakaal) Sotsiaalse kontrolli süsteem – eriti nooremale põlvkonnale, ühiskondlikud ja individuaalsed vajadused, normidest kinnipidamine (seksuaalne käitumine jne) PEREKONNA kui VÄIKESE GRUPI Tunnused: Inimeste kollektiiv; väiksearvuline grupp , liikmed peavad end kuuluvaks perekonda Moodustamise aluseks: abielu, sugulussuhted, lapsendamine, kooselu Pere elu ja tegevuse ühtne eesmärk, ühised pühihuvid Üks leibkond, seotus ühise majapidamisega. Liikmete seotus. Täidetakse ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone Sotsiaalse side etapid 1 Ruumiline k omadused 2 Psüühiline k huvi 3 Sotsiaalne k. vahetus 4 S.toiming muuta teist 5 S.tegevus-t.süst,muutm.eks 6 s.interakts. vastast-te toimingute mõju 7s.suhted püsiv kokkul. sund 8 s.sõltuvus- enda huvides Sots
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsioloogia rõhutab kollektiivs
MUDELID, MIS REGULEERIVAD INIMESTE TOIMIMIST ANTUD VALDKONNAS, 2. NENDE (VÄÄRTUSTE, NORMIDE, MUDELITE) JÄRGIMIST KINDLUSTAV ORGANISATSIOONILINE VORM, 3. ANTUD ORGANISATSIOONILISELE VORMILE VASTAV ROLLIDE SÜSTEEM. Institutsioon ei ole organisatsioon. INSTITUTSIOONI inimsuhteid korrastav funktsioon seisneb üldtunnustatud NORMIDE sisseviimises ROLLIDE TÄITMISSE - rollide institutsionaliseerumises. N.: perekond on sotsiaalne institutsioon, kuna perekonnaliikmete rollid kujunevad vastavalt ühiskonna poolt antud väärtustele, normidele ja toimimismudelitele. Institutsioonide kaudu toimub ressursside ümberjagamine ühiskonnas. Funktsionalism näeb ideaalset ühiskonda täielikult institutsionaliseerituna, kriitiline teooria aga rõhutab institutsioonide ahistavat toimet inimeste vabale ühistegevusele. PEREKOND KUI SOTSIAALNE INSTITUTSIOON Ük struktuuri allsüsteem või sotsiaalse struktuuri osa, olles tasakaalu- ja integratsiooniseisundis
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos nende
........................................................................................................ 10 Perekonnas hooldamine............................................................................................. 10 Tugipere..................................................................................................................... 11 Adoptiivpere ............................................................................................................. 11 Lapsendamine............................................................................................................ 12 Asendushooldus......................................................................................................... 13 5. Lastekodu..................................................................................................................... 14 Kasvataja..................................................................................................................
Sotsioloogia on teadus inimese ühiskondlikust elust, gruppidest,ühiskondadest. Sotsiaalantropoloogia mõista inimekäitumise mitmekesisust, uurib mittemodernseid või ühiskonnas eristuvaid alagruppe. Sotsiaalne kujutlus isikliku kogemuse taga laiem ühiskondlik kontekst. Sotsiaalsed faktid (Durkheim ) on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. F Sotsiaalne integratsioon abielu, vaenulikkus ja ühtsuse õhutamine katoliikluses on sidemed mis ühendavad üht isikut teisega. F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega. Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria. Võib olla hoopis geograafiline koolkond- geograafilise asendi ja selle kom
Euroopas tõuseb pikaealisus 1965-1999 sageli tõuseb 6 aastat või rohkem. Juhuslikku langust võib täheldada ka Ida-Euroopas, kuid see võib olla ajutine tagasiminek. Nagu on näha viimastest andmetest, eluea pikkus endistes Saksa Demokraatliku Vabariigi maades kasvas kohe pärast liitumist liiduvabariigiks. Suremuse ja sündimuse suundumustel on ilmselt sarnane alus- suurel määral võetakse arvesse nii käitumuslikke muutusi rõhutades isikuvabadusi ja kohustusi. Siiski nende seotus on tõenäoliselt kaudne ja üksikute ennetavate tervisealaste põhimõtete levik pidurdub kui üldine sotsiaal-majanduslik olukord riigis on ebasoodne. rahvusvaheline migratsioon Põhja-Ameerika, Austraalia, Uus-Meremaa on olnud kõige suurema sisserändega piirkonnad. Aja jooksul on immigrantide päritolu riigid muutunud oluliselt. Enamiku Euroopa riikide jaoks pole immigratsioon eriti uus nähtus. Tõeline tagasikäik loodi Lääne-ja Põhja-Euroopa
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge
Palju rohkem kasutatakse tänapäeval statistikat ning küsimustikke. On asju etnograafiates kilde, mida võib suhestada rohkemate inimeste, mitte ainult konkreetse uurimisobjektidega, võib-olla ka terve inimkonnaga. Loeng 3. Sugulus Sugulus + poliitika + majandus Nepotism – poliit- ja/või majandusotsused sugulaste heaks, mida ühiskond heaks ei kiida. Perekapitalism (nt Jaapan, Itaalia) – edukas ettevõtlusvorm. Kes on sugulane? Veresugulus – geneetiline/bioloogiline sugulus. Ka meie kasutame üldistavat terminit sugulane, mõeldes veresugulast, samas ei tähenda see alati tegelikku veresugulast. Sotsiaalne sugulus - Kasuvanemad - Sugulus vaimuga (ghost marriage) (lisaks Sudaanile erivormid ka Hiinas, Indias jne) - Ristivanemad (ajaloos ei tohtinud ristivanemad olla lähisugulased) - Preester kui „isa“ - Pater (sotsiaalne isa, kasuisa) ja genitor (bioloogiline isa, päris isa) Sugulaste klassifikatsioon
Üleminek käsitsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule toomisele. Teadus tööstuse teenistuses Sellega seoses uued sotsiaalsed probleemid nt tööaeg, tööliste olukord jne. Lahenduste otsimine. 6 18.SAJANDI LÕPP, 19.SAJANDI ALGUS. Sotsiaalprobleemide teravnemise põhjused: Tööstusrevolutsioon Urbaniseerimumine Suurperede hajumine Koliti linnadesse, kitsamad eluolud, väiksem leibkond, kindel tööaeg, tööpäevad, madalad palgad, tööliste haigestumisel palka ei makstud või vabriku rikete korral, vabrikutes kehtis ka trahvide süsteem. Tööliste olukorda nähti paratamatusena, neil oli keelatud ühineda ja streikida. Töölised olid valdavalt kirjaoskamatud. 1802.a võeti Inglismaal vastu otsus, et laste tööpäev ei tohi kesta üle 12 tunni jne.. naiste ja laste piirangud. Mis olukorras olid väiksemad lapsed? Olid üksinda kodus.
Sotsioloogia alused I Loeng Paranormaalne sotsioloogia, vaimude väljakutsumine II Deviantsus ja kuritegevus · Deviantsus - hälbimine, kõrvale kaldumine nt sotsiaalsetest normidest. · Miks inimene käitub normidele vastaval? - 1. Inimene kalkuleerib kui normide rikkumisest saadav tulude, kulude suhe on väiksem kui normipärasest käitumisest saadav tulude/kulude suhe, siis inimene ei riku norme. 2. Või inimene on sotsiaalsed normid internaliseerinud, sotsiaalsed normid on saanud inimese osaks ja käitub nendele normidele vastavalt. Teisiti ta ei saagi käituda ja tekitaks temas psühholoogilisi piinu. Inimene allub sotsiaalsetele normidele ka siis, kui ta saab sellest kahju. · Miks inimene rikub sotsiaalseid norme? 1. Normi rikkumisest saadav kasu on suurem kui normi täitmisest saadav kasu. Normi rikkumine on ratsionaalne. 2. Või inimene on internal
tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks Summa suuruse määrab Riigikogu igal aastal uuesti. 2015.a. kehtivad toimetulekupiirid: üksi elavale inimesele või esimesele pereliikmele 90EUR kuus, igale järgnevale pereliikmele 72 EUR kuus + 15EUR alaeliste leibkonnale. Sotsiaaltoetuse määramise alused: Tulu -Jooksvad rahalised tulud -Jooksvad rahalised tulud+varad (kinnisvara jm) Kulud Leibkond (võrgustik) Spetsiifilised kulutusvajadusest lähtuvad toetused: - Puuetega inimeste toetused - Üksikvanemale mõeldud toetused - Eluasemetoetus (omanikule, üürnikule, üliõpilasele – erinevad põhimõtted) Sotsiaaltoetus kui n.ö. viimane toetuse liik. Ainult erakorraline abi veel peale selle (toit, varjupaik, riideabi) Sotsiaaltoetuste hindamine: Toetuse sihitus vähekindlustatud rühmadele (targeting) Toetuse piisavus süvavaesuse leevendamiseks
Sotsioloogia teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, kui teatud kogukonna liiget ja ühiskonna liiget. August Comte kasutas sotsiaalse füüsika mõistet. Sotsiaalne kujutlus isikliku ja ühiskondliku kogemuse erinevus. Sotsiol. vaatekoha olemus koosneb vastastikustest seostest ja kontekstist/tähendusest. Sotsiaalne fakt sotsiaalse elu aspektid, kujundavad iga in. indiv. käitumisviise tegevusi. Sotsiaale fakti mõiste autor on Emile Durkheim. Elton Mayo sots. teg. uurim. iseärasustest sotsioloogia ei võrdu füüsilise reaalsusega. Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida? Objekti objektiivselt), postklassitsism (kuidas? Meetod, rats
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
• Teaduse põhikomponendid: • Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. • Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
