Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Perekond eile, täna ja homme". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seksuaalelu, rangelt, toeks, homme, katriin, eliis, partnerid, püüdes, õpetamine, najal, pikkamööda, patriarhaalne, abielupaar, abielud, instrumentaalne, juhina, antiikajal, moraalne, karistatav, saatuse, põhjusel, orjadeks, kadumas, soorollid, kärgpere, üksikvanemad, vabaabielu, vabamaks, rangeid, traditsioone, luuaksePEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu
Sissejuhatus Perekonna ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Keerukus peitub tõsiasjas, et mida varasema perioodiga on tegemist, seda ebatäpsemad on meie teadmised. Rohkem teame neist maadest, kus kirja tunti. VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. VANAEG Üleminek matriarhaalselt ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele ehk isajärgsele eluviisile kulges aeglaselt. Suhteliselt palju on teada oma aegse juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldusest, mida kajastab ka Piibel. Perekonda ja perekonnaelu nähti jumaliku teena isikliku rahu ja õnne poole pürgimisel.
algvormidest on üsna ebamäärased. Kuidas ja mille kaudu muutus ürgaja inimühendused tänapäevasteks perekondadeks? Selle mõistmiseks tuleb vastuseid otsida minevikust aga mida kaugemale minevikku me vaatame, seda hägusemaks muutuvad meie teadmised. Rohkem teame sellest, mis on üles kirjutatud. Vanaaeg Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suuremas rühmas, kus vaheldusid partnerid ja lapsi kasvatati ühiselt, püüdes edasi anda eluks vajaminevaid oskusi nagu oskust toitu leida ja looduses ellu jääda. Aja möödudes kujunes välja meeste ja naiste vaheline pikemajaline kooselu. Hakati aru saama, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Üleminek matriarhaalselt eluviisilt patriarhaalsele kulges aeglaselt. Mehed olid üha rohkem huvitatud isiklikke laste olemasolust, et pärandada omandit järglastele aga see ei olnud ainus siduv tegur.
armastus nauding sooidentiteet MAJANDUSLIK TOIMETULEK Siia kuuluvad igasugused perekonnale vajalikud kodutööd, igapäevase söögi ostmine ja valmistamine, kodu korrashoid ja remont, transport, arsti juures käimine jne. Tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe
- soojätkamine - armastus - nauding - sooidentiteet MAJANDUSLIK TOIMETULEK Siia kuuluvad igasugused perekonnale vajalikud kodutööd, igapäevase söögi ostmine ja valmistamine, kodu korrashoid ja remont, transport, arsti juures käimine jne. Tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe
suhet vaba (mitte orjatarist) abielunaisega? Sest abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras. Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) Perekond antiikmaailmas: Seksuaalne vabadus Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine) Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi emotsionaalsena. Mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Perekond Heebrea ühiskonnas: Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli
nõrgalt kaitstud Üksikvanemaga perekonnad väiksem majanduslik kindlus, ühiskondlik hukkamõist Üksinda elavad inimesed seksuaalsuhe ei ole enam ainult abielus kodanikele lubatud, ei ole kunagi abielus olnud, lahutatud või lesestunud Uuspered teist või enam korda abiellunud inimesed, kellel on eelmisest abielust laps või mitu Homoseksuaalsed pered soov kuuluda perekonnagruppi, pikaajaline suhe annab sotsiaalse kindluse, võrdsed partnerid, saavad igapäevaste toimetustega hakkama Perekonna ajalugu Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond: Elukohaks koopad, onnid Korilus, küttimine, kalapüük Matriarhaadilt patriarhaadile Laste ühine kasvatamine Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine Müüdid, rituaalid, sümbolid Ohverdamine Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1. saj eKr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused.
PEREKOND 2.1. Perekonna ülesanded SOOJÄTKAMINE- olnud sajandeid ... SEKSUAALFUNKTSIOON- vastastikune kiindumus, sõprus, hoolimine aitavad hoida paarissuhet, mis on perekonna heaolu otsustav tagatis MAJANDUSLIK TOIMETULEK- tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE- inimese ühiskonna liikmeks kujunemine, peres õpetatakse toime tulema normide, reeglitega, kõlblusnormide õpetamine HOOLITSUS- see on turvalisuse vajadus, et sinu eest hoolitsetakse, hiljem sina teiste eest kannad hoolt, mis on eneseteostusvajadus HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON- laste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega TURVALISUSE FUNKTSIOON- kodu peaks olema koht, kus sa saad kaitset ja peavarju, tuge ja rõõme jagada 3. SUHE JA ARMASTUS 3.1. Üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist
Tallinna Saksa Gümnaasium Homoabielude seadustamine Eestis Uurimistöö Koostajad: Henry Tõnnis 11b Karl-Kristjan Veskus 11a Juhendaja: Kaarel Rundu Tallinn 2011 The legalization of gay marriage in Estonia Author: Henry Tõnnis and Karl-Kristjan Veskus Summary The aim of this research is to get the opinion of Estonian youngsters, aged 14-21, about the legalization of gay marriages in Estonia. We chose this topic because it is on the media everywhere and we think that the opinion of young people is equal to the opinion of every other person. With our
Lastelt ei nõutud mitte ainult sõnakuulelikkust, vaid nõuti ka vanemate austamist. Isa tuli austada kõrgemal tasemel kui ema. Kõigi loodusrahvaste juures peavad välja kasvanud noored järglased läbima mitmesuguste riituste kogumi, mille abil saavad täiskasvanud kindlaks teha, kas nooruk või neiu on küps täiskasvanu ridadesse kuuluma. Initsiatsiooniriitustel oli kasvatav, hariv ja distsiplineeriv osa. Loodusrahvastel oli tavaks suhtuda lastesse leebelt ja neid mitte eriti rangelt karistada. Väga olulisel kohal oli võitlus argusega, mida eriti halvustati, siis eeskätt karistati just arga last. Tüüpiline oli lisaks füüsilisele karistusele vaimude vihaga hirmutamine. KIRJUTAJA-INIMENE. SUMER 4 Perekond oli monogaamne ja allus kindlatele seadustele. Abielu puhul sõlmiti abieluleping (märgiti naise kaasavara suurus). Lastel olid kindlad õigused. Isad ei tohtinud poegi pärandusest ilma jätta
olla nii pos kui ka neg. Kui norm on riigi jaoks oluline sis kasutab ta rangeid meetodeid normide rikkumisel. 10. Normide klassifitseerimine W.G. Sumneri järgi. Ta määratles erinormid. 1 tavad. On normid mis pärandatakse ühelt põlvkonnalt teisele. Tavade alla kuuluvad lauakombed, viisakusreeglid, peretraditsioonid. Tavasid ei hinnata rangete meetmete järgi. Tavarikkumist võidakse vaadelda hukkamõistva suhtumisega. 2-moraalinormid. Ühiskonna seisukohalt oluline norm. Rangelt reguleeritavad. Nende normide eksimise puhul toimub üldine hukkamõist ja halb suhtumine. 3- seadused. On ühiskonna kõige olulisemad normid. On võrdne kõigile ühiskonna liikmetele. Seaduse täitmine toimub reguleeritud ja sätestatud meetmete järgi. Seadused on loodud selleks et säilitada ja hoida sots korda. 11. Kuidas omandatakse normid ja väärtused? Inimesed omandavad uued normid ja väärtused õppimise kaudu. See on eluaegne prots mille käigus inimene
10. Normide klassifitseerimine W.G. Sumneri jSrgi. William Graham Sumner (1906) määratles ära erineva kaaluga normid: Tavad on sellised üldtunnustatud käitumisnormid, mida antakse üle ühelt põlvkonnalt teisele. Üldiselt reguleeritakse tavadega selliseid tegevusi, mis pole grupi säilimise seisukohalt kuigi olulised. Tavadeks võib lugeda näiteks lauakombeid, elementaarseid viisakusreegleid jms. Tavasid ei peeta niivõrd tähtsatesks, et neid rangelt, ametlikult kehtestada. Tava rikkumisele reageeritakse mitteametlikult, näiteks hukkamõistva suhtumisega rikkujasse. Moraalinormid on sellised normid, mis on sotsiaalse korra säilimise seisukohast ühiskonnale tähtsamad. Seetõttu on nad ka rangemalt kehtestatud. Moraalinormide vastu eksimise puhul on sanktsioonideks enamasti üldine hukkamõist, tauniv suhtumine. Seadused on sellised normid, mis reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi
sündides braahmanite kasti( hinduismis preester või preestri õpilane), siis millised võimalused on haridusele, töökohale jne? Kuidas klassisüsteemis kaasaegses Eestis on võimalused erinevatel positsioonidel olevatele inimestele? Braahmanid- ei ole võimalik kastist välja tulla, peavad järgima sellele seisusele vastavaid kombeid ja tavasid. Peavad teenima jumalat, piirangud igapäevaelus on kõige rangemad. Kaasaegne eesti- kastisüsteem ei ole nii rangelt kujunenud, kes tahab tõusta redelil, saab selleks teha jõupingutusi ja tõusta ning vastupidi. 73. Mis on perekond? Perekonna tunnused. Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega: veresugulus, abielu või adopteerimine. PEREKONNA tunnused: 1) Väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end perekonda kuuluvaks. 2) Perekonna moodustamise aluseks on: abielu, veresugulus, lapsendamine, kokkulepe ühiseks eesmärgiks. 74
teadus. Kui tingimus pole täidetud, saab olla lihtsalt mingi teise teaduse haru. Tänapäeval: teaduse iseseisvus ei sõltu objektist, vaid vaatenurgast, millega teadus objektile läheneb. Seega võivad objekti uurida erinevad teadused ja ühel teadusel võib olla mitmeid objekte. Seega peab teadus kasutama vaatenurka, mida ei kasuta ükski teine teadus. Sotsioloogia kui teadus Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata nendele nähtustele võimalikult erinevatest vaatekohtadest. Sotsioloogia erineb teistest sotsiaalteadustest selle poolest, et koondab vähem tähelepanu ühiskonnaelu ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile. Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia uurimisvaldkond on äärmiselt lai alates indiviidide vahelise suhtlemise analüüsist kuni globaalsete ühiskondlike protsessideni. Seotud mitmete erinevate teadusharudega: Psühholoogia Ajalugu
Vaimuliku seisust peeti keskajal üheks kõige väärikamaks seisuseks. Munk pidi olema valmis füüsiliselt rasketeks pikkadeks palveseeriateks, paastuks, mitmesugusteks lihasuretus-likeks kangelastegudeks. Vaimulikku kasvatati kirjatundjaks, eelkõige jumalasõna tundjaks, talle tuletati pide- valt meelde, et ta peab kõigile teistele eeskujuks olema. Teda valmistati ette ka nendeks eel- 14 sesivateks füüsilisteks raskusteks. Õppimine ja õpetamine toimis õpipoisi meetodil nagu mujalgi ning oli praktiliselt individuaalne. Kloostris oleval noviitsil pidev eeskuju. Ka oli ta allutatud rangele distsipliinile.Teda harjutati kasinusega ja nõuti ka kõikide seitsme vooruse omamist. Kõige enam rõhutati halastust.Jumalale pühendumine andis vaimulikele võimaluse saada osadusse Jumalaga, lootuse pääseda paradiisi.Vaimulik vormis keskaja inimese kasvatust. 6.3 Rüütel
Munk pidi olema valmis füüsiliselt rasketeks pikkadeks palveseeriateks, paastuks, mitmesugusteks lihasuretus-likeks kangelastegudeks. Vaimulikku kasvatati kirjatundjaks, eelkõige jumalasõna tundjaks, talle tuletati pide- valt meelde, et ta peab kõigile teistele eeskujuks olema. Teda valmistati ette ka nendeks eel- 14 sesivateks füüsilisteks raskusteks. Õppimine ja õpetamine toimis õpipoisi meetodil nagu mujalgi ning oli praktiliselt individuaalne. Kloostris oleval noviitsil pidev eeskuju. Ka oli ta allutatud rangele distsipliinile.Teda harjutati kasinusega ja nõuti ka kõikide seitsme vooruse omamist. Kõige enam rõhutati halastust.Jumalale pühendumine andis vaimulikele võimaluse saada osadusse Jumalaga, lootuse pääseda paradiisi.Vaimulik vormis keskaja inimese kasvatust. 6.3 Rüütel
Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud. Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne. 45. Konfliktiteooria hälbelisuse kohta? Hälve jaguneb: kriminaalsus ja deviantsus. (Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine. Kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kui kuritegevus.Suhteline käitumine. Kriminaalsus formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud, absoluutne käitumisviis.) Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga. Deviantsus - indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele. Ühiskonnas kehtivad seadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole oma olemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õiguseid. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimeste kuritegudele, jättes
Need on sellised tunnused, mida ühiskonnaliikmed ise väärtustavad. Kõige olulisemad sümbolid, väärused, millele on suunatud ühiskonna fookus. Sellega kaasneb aga sterotüüpide loomise oht. enkulturatsioon: protsess, kus kasvamise käigus saab lapsest mingi sotsiaalse grupi liige, ta võtab omaks nende väärtused. · individuaalne õppimine laps jälgib, mida teised teevad. Viibides keskkonnas õpib ja võtab omaks. Juhuslik. · sotsiaalne situatsiooniline õpetamine laps kaasatakse tahtlikult mingite tegevuste jälgmisse. Sihipärane. · kultuuriline õppimine põhjalikult seletatakse mingisuguseid asju reaalne kultuur: see, mida uurija ise dokumenteerib, vahetult kogeb. Kuidas inimesed tegelikult käituvad ja asjasse suhtuvad, olenemata reeglitest. ideaalne kultuur: normid, reeglid, kuidas ühiskonnas peaksid inimesed käituma, asjad olema. Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia ajalugu Koolkonnad Evolutsionism
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid? Sotsioloogia erineb ajaloost selle poolest
See suhe inimeste vahel kaldub muutuma isegi ilma välise sekkumiseta. Tendents muutumiseks võib tuleneda indiviidi enda või kultuurist/ gruppidest tulenevatest käitumisviisidest. Me ei saa piirduda A reaktsioonide uurimisega B käitumisele, vaid peame vaatama, kuidas A reaktsioon mõjutab B edasist käitumist jne. 1. komplementaarne suhe – a käitub b suhtes domineerivalt ja b allub, a vastab sellele veel omakorda domineerivama käitumisega. Partnerid on ebavõrdsetel positsioonidel. lapse ja vanema suhe, ülemus ja alluv, õpetaja ja õpilane, politseinik ja korrarikkuja, arst ja patsient Probleemiks komplementaarsus - igas situatsioonis on üks partneritest alati üks aste allpool teisest. Toob kaasa rahulolematuse. 2. sümmeetriline suhe – a käitub b suhtes domineerivalt ja b vastab sellele domineerivalt, mis omakorda viib a tugevama domineerimiseni jne
(Järviste, Kasearu, Reinomägi, 2008: 13) 1.6 Vaba kooselu Eestis ja teistes Euroopa riikides 1960. aastatel tekkis lääne ühiskonnas abielu kõrvale uus kooseluvorm- vaba kooselu. Järjest on kasvanud noorte arv, kes alustavad koos elamist abielu sõlmimata ning niisuguse kooselu kestus on muutunud üha pikemaks. Vaba kooselu ehk vabaabielu all käsitletakse üldjuhul lastega või lasteta paari ametlikult registreerimata kooselu ühise leibkonnana. Sealjuures on oluline, et mõlemad partnerid tunnistavad ja tajuvad oma kooselu abielusarnase suhtena. (Berrington 2001; Brown 200) Vaba kooselu levikut on mõjutanud nii kultuurilised kui majanduslikud muutused (Smock
Ükski käitumine ei ole iseenesest halb, vale või hälbiv. Käitumine aga võib olla määratletud mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingimustes. Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus, sageli ei peagi olema seadusega karistatav tegemist on suhtelise käitumisega; Kriminaalsus formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud; absoluutne käitumisviis. 69. Millisest kolmest osast lähtudes võib hälvet, deviantsust uurida? Deviantsust võib vaadelda lähtudes kolmest erinevast osast: Esiteks eksisteerib mingisugune sotsiaalne norm nt vastavalt kristlikule moraalile ei tohiks inimesed tappa teisi inimesi. Teiseks on konkreetne käitumine või tegevus nt inimene tulistab või laseb teise inimese püssist maha. Kolmandaks osaks on sotsiaalne reageering sellele käitumisele nt legaalne karistus
Teised peavad mind nooreks, kes tõenäoliselt õpib. Ma riietun vastavalt noortemoele, kuulan sobilikku muusikat, et anda märku et ma olen noor. 44. Mida nimetatakse hälbeks? Hälve kriminaalsus ja deviantsus: a. Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus, sageli ei peagi olema seadusega karistatav tegemist on suhtelise käitumisega; b. Kriminaalsus formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud; absoluutne käitumisviis. Hälvikud on inimesed, kes keelduvad järgimast reegleid, mida enamik inimestest järgib. Hälvikuteks võivad olla kriminaalkurjategijad, narkomaanid, asotsiaalid kui ka igaüks meist endist. 45. Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas? p. 44 + Deviantsust võib vaadelda lähtudes kolmest erinevast osast: 1. Esiteks eksisteerib mingisugune sotsiaalne norm nt vastavalt kristlikule
Kuidas ma mõjutan teiste arvamust sellest, kuidas nad mind määratlevad? 65. Mida nimetatakse hälbeks? Hälve kriminaalsus ja deviantsus: a. Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus, sageli ei peagi olema seadusega karistatav tegemist on suhtelise käitumisega; b. Kriminaalsus formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud; absoluutne käitumisviis. Hälvikud on inimesed, kes keelduvad järgimast reegleid, mida enamik inimestest järgib. Hälvikuteks võivad olla kriminaalkurjategijad, narkomaanid, asotsiaalid kui ka igaüks meist endist. 66. Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse (deviansus ja kriminaalsus)? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas? Deviantsust võib vaadelda lähtudes kolmest erinevast osast: 1
eemalejäämisega taanduvad ka senised vajalikud suhted. Mõlemal juhul on aasta- paari-kolme pärast tööle naasmine problemaatiline. Meeste-naiste erinev aktiivsus kodustes töödes ning lastehoius. Selle valdkonna erinevus tuleneb kõige enam kehtivatest stereotüüpidest. Mõttemallide muutumine 8 võtab omajagu aega, mehed, kelle lapsepõlvekodus seisid rangelt lahus "meestetööd" ja "naistetööd" ei aita suure tõenäosusega ka oma naist kuigi palju kodutöödes. Küll aga on meeste kaasamisest kodutöödesse rohkem rääkima hakatud ja nii mõnigi stereotüüpides kinniolev mees on oma hoiakuid muutmas. Meeste-naiste erinev kohtlemine haridussüsteemis. Küllalt sagedane on veel esimestel kooliastmetel poiste ja tüdrukute vahel vahettegemine jällegi stereotüüpide põhjal
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval uuritakse pigem väikseid kul
08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes
Eksam kahest osast, üks osa puudutab seda, et tuleb erinevaid teooriaid teada, teiseks osaks on uurimistöö etteantud kirjanduse põhjal.10 000-15 000 tähemärki st u 6lk. Peab võtma mingi tsivilisatsiooni või kultuuri ja vaatama selle arengut erinevate teooriate valguses, kinnitab, kummutab jne. Viited. Võib saata e-postiga, tähtaeg on nädal enne eksamit. Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1. Tsivilisatsioonid mille teket pole mõjutanud olemasolevad tsivilisatsioonid e välismõjud puuduvad, nimetatakse primaarseteks tsivilisatsioonideks. 2. Sekundaarsed
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Kõrgklassid arvasid, et eestlastel kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas olnud, selle pinnalt me saame arendada välja omapärase rahvuse. See oli palju ka ida-Euroopas. Etnolooga kasvas üles rahvusluse põhjendamise kontekstis. 1918 – mis põhjendab eesti riigi tekkimist? Iseseisvuse deklaratsioonis on toodud 2 põhjendust. EV luuakse ajaloolisel ja etnograafilisel asualal. Kas setud on eestlased? Eeskätt uuriti oma rahvast ja selle alamklassi, püüdes leida kultuurialgeid, millele üles ehitada rahvuskultuur. Kultuuri ja sotsiaalantropoloogiad said alguse hoopis teisiti. Esiteks: koloniaalsüsteem. Tähtsamad antropoloogia keskused olid USA ja Inglismaa. Inglastel oli vaja välja õpetada koloniaalametnikke, oli vaja andmeid põliselanike kohta, siis on neid lihtsam valitseda. Et valitsejad saaksid tõhusamalt tegutseda ja kontrollida. Teine tõukepunkt: kristlik mission. Paljud misjonärid rändasid üle maailma. Inglise
tuttavlikkus, kaaslus, toetamine, harjumus vms Seksuaalne käiskiri muutub nii ajas kui ruumis, ka subkultuuriti see mida peetakse seksuaalselt erutavaks ja kuidas sellele reageerida sõltub rassist, rahvusest, religioonist jm teguritest Viimase 50 aasta seksuaalse käsikirja muutumise põhjusteks on mitmed ühiskondlikud suundumused: Rasestumisvastased vahendid seksuaalelu saab eraldada ainult reproduktiivsest funktsioonist Naisõiguslaste liikumine naistel on tekkinud võimalus ise seksuaalsuhete tingimustes kokku leppida Tolerantsuse kasv seksi ja seksuaalsuse kohta käivate materjalide avaldamises ja levitamises ühiskonnas 16. Connelli sugupoolte korralds: kuidas jaotatakse tema järgi naiselikkust ja mehelikkust? Gender and Power (1987) ja Masculinities (1995)
‘ Tartu Ulikool ‘ Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vastuta selle eest
annaabi.ee 
