Perekond eile, täna ja homme (0)

Perekond eile, täna ja homme
Katriin - Eliis Brecher
Inimesed on läbi aegade tähtsustanud perekonda kuulumist ja üleüldise peretunde olemasolu. Tihti võib inimestel meelest minna perekonna olulisus, mida see endast nõuab ning mida see samaaegselt vastu pakub. Kunagi oli perekond ettenähtud lihtsalt paljunemise eesmärgil, kuid mida aeg edasi seda enam see arusaam muutus.
Ajaloos on perekonna mõiste tihti muutunud, pea igal ajastul oli oma arusaam perekonnast,
selle otstarbest ja olulisusest. Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise
kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt,
püüdes neid koos toita ja kaitsta.Põhiliseks eesmärgiks oli ihtsalt järglaste saamine ja väljasuremise ennetamine. Õpetamine käis mängu ja eeskuju najal. Pikkamööda kujunesid osade meeste ja naiste vahel ka pikemajalised suhted, pandi tähele et seksuaalelu ja
laste saamise vahel on seos.
Juudi ühiskonnas toimiti aga palju erinevalt ning sellest on kirjutatud ka piiblis. Perekonna loomist nähti millegi jumalikuna, mis aitas rajada inimesel teed isikliku rahu ja õnne poole. Perekond oli patriarhaalne , kuid naisi austati siiski rohkem kui teistes tolleaegsetes kultuurides. Seksuaalsed suhted kuulusid ainult abiellu ja sellega liialdamist ei peetud õigeks. Samuti kujunesid välja „kohustused“ mida abielupaar pidi järgima, selleks, et mees ja naine üksteisest ei võõranduks. Abielud sõlmiti võimalikult vara, kui lapsed olid umbes 15 aastased, tüdrukute puhul isegi varem. Samuti peeti õigeks leskede taasabiellumist. Ülistati keha ja seksuaalelu ning selle ihaldatuvast, samuti ka armastust, kuid seda peeti rangelt abielusiseseks.
Antiikaja seisukohad on meie ühiskonnas säilinud tänapäevani. Mehe roll on instrumentaalne ehk ta tegutseb toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina . Naise roll oli pigem ja on paljude arvates siiani, pigem emotsionaalne. Samuti oli antiikajal meeste ja naiste vaheline ilmselge moraalne topeltstandard, mis esineb siiamaani. Mehe seksuallelu on vaba ning ta võib teha mida ta tahab, kuid naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest mitte kinni pidamine on rangelt karistatav. Naist austati ja hinnati eelkõige kui ta oli ema, kuid ta oli siiski terve oma elu oma mehe ülemvõimu all. Tal ei olnud poliitilisi õigusi ning ta ei saanud otsustada oma saatuse üle. Samuti oli väga vähe väärtust lastel ning kui vanemad mingil põhjusel oma last enam ei tahtnud võisid nad vabalt ta kusagile maha jätta, kus keegi teine saaks ta siis endale võtta. Suurem osa ajast müüdi need lapsed lihtsalt orjadeks.
Tänapäeval on mehe ja naise roll perekonnas palju võrdsem ning samuti on kadumas kindlad soorollid, pole ettenähtud meeste ja naiste ülesandeid suhtes. Samuti on tekkinud palju uusi perekonna vorme, nagu nt kärgpere, üksikvanemad , vabaabielu, samasooline kooselu ja palju muud.Inimesed ei pea enam nii vajalikuks abielu, vaid suurem rõhk on üheskoos toimimisele ja emotsionaalsel sidemel. Perekonna mõiste pole enam nii range, see on muutunud palju vabamaks , hingelisemaks ja tundelisemaks, ehksiis perekonna aluseks on ütsustunne. Siiski leidub veel palju rangeid ja traditsioonilisi peresid, mis järgivad vanu traditsioone.
Minu arvates on tulevikus perekond hästi vaba ja lai mõiste, mille põhjaks ongi lihtsalt ühtsustunne ja üksteisele toeks olemine. Samuti ma arvan, et „traditsioonilise“ perekonna mõiste ei kao veel täielikult ära, kuigi need piirid hajuvad. Pigem luuakse pere armastusest ja soovist üksteise eest hoolitseda.
Traditsioonilise perekonna vorm on läbi aegade palju muutusi läbi elanud ning neid muutusi tuleb tulevikus veel palju. Kui varem inimesed lõid pered kohustusest ja vajadusest siis nüüd on perekonna rolliks üksteisele toeks olla ja pakkuda emotsionaalset ja füüsilis tuge.