Vägivalla põhjustajateks võivad olla erinevad asjad ja erinevad inimesed. Enamjaolt elavad mehed kodus välja rohkem naisepeal oma viha kui laste, aga on ka peresi kes toovad lapsed oma murede sisse ja seepärast ongi paljud lapsed süütud kannatajad. Tean ka isiklikult ühte perekonda kelle kodus ei ole vägivald võõras sõna. Iga päev töölt koju tulles on pereisa juba alkoholijoobes ja jätkab seda ka kodus. Nii tekibki pereema ja pereisa vahel iga päev sõnasõda mis viib vägivallani ja pereema on kannataja. Seejärel on pereema alati endast väljas ja valab oma viha juba lapse peal välja, kus on kannataja juba laps. Siis läheb laps omakorda nende pingetega kooli kus tekivad lapsel pahandused ja satub alatihti vägivalla keskpunkti ja nii kordub millest välja ei osata enam tulla. Kuid on perekondi kus on nii mees kui naine äkilise iseloomuga. Tavaliselt selliseid
Eesti Rahva Muuseum on pühendatud Jakob Hurdale. Ühel ilusal kevadisel päeval sõitsime me oma ajaloo õpetajaga eesti rahava muuseomisse.Seal oli meie kodumaa ehk eestimaa ajalugu.Eestimaa sai alguse umbes 12 000 aastat tagasi kui mandrijää hakkas taanduma.Täiesti tavaline talurahvas elas vaeselt talvel polnud neil mingisuguseid raskeid töid ja talv oligi neile kõige vaesem aeg.Pereema pidi kuduma pirru valgel oma perele sokke ta sai värvist aru maitsega.Nende pisikene aken oli kaetud sea põiega ,ega sealt ei tulnud tuppa suurt valgust.Pereisa meisterdas puust kausse,taldrikuid,topse ja paljugi muid asju ka pirru valgel.Mõisa pere elas väga jõukalt.Nad said kogu aeg talurahvalt makse ehk raha.Nemad ei pidanud mitte mingisugust tööd tegema neil olid selle jaoks teeniad ja orjad.Talurahvas pidi tööd rügama mõisnike põldudel ja karjamaal
3.Valgus oli laval väga kirev ja särav. Värvidest olid peamiselt järgmised toonid: punane, roheline, kollane. Kui oli kõik hea ja ilus, oli rohkem kollast ja rohelist, ägedamatel hetkedel (tülitsemise ajal) lisandus rohkesti punast. 4.Laval oli palju erinevaid esimeid. Paljude asjade alla oli perenaine peitnud suitsupakid, mida perekond suitsetas, et lõigata pakkidest kuponge välja, võitmaks midagi. 5.Enne seda, kui pereema tööle läks olid tal seljas, tavalised, igapäevased, normaalsed riided. Hiljem, kui raha oli juba palju, kandid Ta ilusaid, uhkeid kleite ja muid riideesemeid. Teised osalised, kelle naised tegelesid sama tööga olid samuti rikka välimusega. Uhked kleidid, 6.Kõik tegelased olid väga erinevate iseloomudega ja käitumisviisidega. Kui pereisa püüdis leppida olukorraga, sellise olukorraga, millises nad elasid (mitte just rikkad, vaid
Seksuaalsuse väljendamine- laps elab koos vanematega, kes tema eest hoolt kannavad. Magamine- laps magab päeval tavaliselt 1 kord päevas 2 tundi. Öösel ei ärka Suremine- suremise peale ei mõtle keegi. 3.2. Psüühiline seisund Laps loid, mis arvatavasti tingitud haigusest. Vanemate sõnul laps tavaliselt rõõmsameelne ja aktiivne. Kõne ja arusaamine kõnest adekvaatne ning eakohane. 3.3 Sotsiaalmajanduslik seisund ja keskkond Pereisa ja pereema on mõlemad töötavad. Pereisal on kaks töökohta. Perekond on rahul sellise jaotusega, kuigi see on stressi põhjustav. Nad on väga töökad, kuna mõlemad on pärit eesti keskmisest/vaesest perekonnast. Nad on kindlad, et suudavad oma lastele pakkuda tunduvalt rohkem kui neile oma ajal võimaldati. 3.4 Lapse probleemid sel visiidil Ninahingamise takistus, mis tingitud ülemiste hingamisteede nakkusest
Nüüd, 2012 aastal mõisteti Reiljan õigeks. Rahas peitub materiaalne õnn. Mida suurem vara taskus, seda paremad võimalused ennast harida, näiteks teatris käiguga või ümber maailma reisides. Raha võib teha õnnelikuks inimese, kes ei oska rikkust oodata. Näiteks Eesti lotomiljonärid, kes on võitnud üüratuuid summasid, ise seda uskumata. 2009. aastal võitis vana Eesti raha järgi 9,4 miljonit eesti krooni Tartumaal elav pereema ja puidutsehhis laojuhatajana leiba teeniv Merike, kes oma õnne peaaegu, et ei märganudki. Õnneks märkas naise poeg, et emal on üks loto number märkimata. Realistlik pereema töölt siiski ei lahkunud vaid elas tavapärast elu edasi. Ühised eluväärtused inimeste eludes liidavad erinevaid rahvuseid ja usujärgijaid. Maailmas ei tohiks hinnata inimesi, sündmusi ja esemeid nende materiaalse olemuse järgi. Kõigel siin elus ei ole hinnasilti küljes
Ta oli oma mõttetega koguaeg üksi, ning hoidis kõigest eemale. Mängis alalõpmata oma klaasist loomakestega, kes olid nii õrnad, et väikse liigutuse peale võisid nad katki minna. Arvan et see loomaaed ongi nagu Laura ise, keda ei saa eriti kergelt puudutada, sest ta tundub nii õrn ja habras. Kogu tegevus toimub perekond Wingfieldi korteris, mis asub alamklassi linnaosas. Nende korter asub alumisel korrusel, hoone tagaküljel, majadevahelise tee poole. Peategelasteks on pereema Amanda, peretütar Laura ja perepoeg Tom, kes on ühtlasi ka jutlustja. Kogu tegevus toimub selle ümber kuidas üks pere omavahel läbi saab ja millised on nende mured ja röömud. Pereema erineb täielikult oma lastest. Ta nagu elaks alles oma noorusaegadel. Samas tundub ta üsna julm olevat, kuid palju on temas ka õrnust. Ta võitleb oma laste nimel üksi, kuna laste isa oli juba ammu kodust ära läinud. Eelkõige muretseb Amanda Laura pärast, kes
RETSENSIOON Raamatu nimi on "Pärast lõppu" ning selle kirjutas David Hill. Raamat avaldati 2000. aastal Uus-Meremaal. Selles raamatus on 103 lehekülge. Raamat räägib ühest perekonnast, kus kohe raamatu alguses hukkub kurjategijast pereisa Josh autoõnnetuses. Murest murtud ema otsib abi aga sensitiivi juurest, kes väitis, et ta saab aidata pereema Jillyl suhelda Joshiga. Perepoeg Logan ja tema kaks sõpra Matt ja Carrie aga saavad sensitiiv Kahla saladusele jälile ta on pettur. Koos müstilise Maa Väe poe omaniku Ruthi, Jilly parima sõbra Gretcheni ning Joshi sõbra Tugi abiga paljastavad nad petturi ning Jilly saab oma eluga edasi liikuda. Raamat pakub põnevust ja romantikat paljudele. Logan oli tavaline poiss. Ta muretses väga palju oma vanemate pärast.
Ta oli oma mõttetega koguaeg üksi, ning hoidis kõigest eemale. Mängis alalõpmata oma klaasist loomakestega, kes olid nii õrnad, et väikse liigutuse peale võisid nad katki minna. Arvan et see loomaaed ongi nagu Laura ise, keda ei saa eriti kergelt puudutada, sest ta tundub nii õrn ja habras. Kogu tegevus toimub perekond Wingfieldi korteris, mis asub alamklassi linnaosas. Nende korter asub alumisel korrusel, hoone tagaküljel, majadevahelise tee poole. Peategelasteks on pereema Amanda, peretütar Laura ja perepoeg Tom, kes on ühtlasi ka jutlustja. Kogu tegevus toimub selle ümber kuidas üks pere omavahel läbi saab ja millised on nende mured ja röömud. Pereema erineb täielikult oma lastest. Ta nagu elaks alles oma noorusaegadel. Samas tundub ta üsna julm olevat, kuid palju on temas ka õrnust. Ta võitleb oma laste nimel üksi, kuna laste isa oli juba ammu kodust ära läinud. Eelkõige muretseb Amanda Laura pärast, kes on
Tallinn 2014 Vana-Rooma perekonna elu Kõige tähtsam pereliige oli Roomas pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed ( naine, lapsed, orjad ja täiskasvanud pojad ja nende perekond). Isa võis vastavalt oma pereliikmeid karistada ja isegi tappa. Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Võrreldes kreeklannadega oli roomlannadel rohkem õigusi: kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos. Roomlannadel ei olnud aga kodanikeõigusi, nad ei pääsenud kunagi riigi etteotsa. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama. Kõigepealt õpiti tähti, siis õpiti neid lugema ja alles siis hakati kirjutama. Harjutused muutusid järjest keerulisemaks, lõpuks jõuti etteütlusteni ja õpiti grammatikat. Arvutati peast ja sõrmede abil.
Kokkuvõte : Lilli on täiesti tavaline 18.aastane tüdruk . Ta tahtis välimaale minna , et seal lapsehoidjaks saada . Et Prantsusmaale lapsehoidjaks minna pidi Lilli maha pikki lahinguid . Ta vanemad ja klassikaaslased arvasid , et ta ei saa seal iseseisvalt hakkama . Lõpuks Lilli sai mis tahtis ja ta sõitiski välismaale . Ta lootis saada Pariisi või kuskile uhkesse kohta aga sai hoopis Prantsusmaale kuskile külakolkasse , seal võtsid teda vastu pereisa Jean , pereema Marie , nende lapsed kes olid kaksikud Julie ja Fabienne ning koer Napoleon . Esimesel päeval ei pidanud ta midagi tegema , ta ainult pakkis oma asju lahti . Teisel päeval talle räägiti ta palgast , tööst ja tutvustati kõike lähemalt . Lilli pidi ju kõigiga hästi läbi saama kes temaga ühes majas koos elasid . Pereisa Jean tundus Lillile väga süpaatne . Lillile aga Marie ei meeldinud , sest ta valab kõik oma viha Lilli peale välja . Kaksikud ka ei olnud Lilli
1.UUSAEG SUURTE MUUTUSTE AEG On kolm suurt ajastut : vanaaeg,keskaeg ja uusaeg .Prantsuse revolutsioon 1500-1800 nimetatakse varauusajaks. Uusaeg esimesest maailmasõjast tänapäevani.rduaeg kestis 1561 aastani.Pärast Rootsi aeg, mis kestis Põhjasõja lõpuni 1710/1721 , Lõuna-Eestis Poola aeg(1561-1629) , Saaremaal Taani aeg (1561-1645) , Vene aeg (1710-1918). Varauusaeg Eestis algas 1520. 1816ja 1819 kaotati Eestis ja Liivimaal pärisorjus. Päris uusaeg 19.sajandil.Vara uusajal muutus ühiskond aeglaselt, enamik inimesi elas oma külas. Maadeavastustega laienes inimeste maailmapilt.Elu mõjutas trükikunsti leiutamine. Rigid tugevnesid. Valitsejad arendasid majandust.Prantsuse revolutsioon kuulutas vabadust ja võrdsust. 2.EUROOPA UUSAJA HAKUL Kardeti 3 suurt nuhtlust: sõda,katku ja näljahäda.17.sajandi esmesel poolel Euroopas suur kriis. Saksamaal sõda (1618-1648) Külm + niiske kliima = viljaikaldus. Euroopa näljahäda (1696-1697).Katk Ing...
· Proletaarid -> Käisid rahvakoosolekutel. · Orjad -> Tegelesid põllumajandusega, kaevandustes tegutsesid, olid majateenijad, oskustöölised ja isegi arstide ning õpetajatena. 4. Orjad Tegelesid põllumajandusega, et põllumajandus saadusi jätkuks, hidsid riiki toiduga üleval. 5. Mees Oli perekonnapea, kõik allusid temale. Kasvatas lapsi varasemal ajal Naised Neil polnud poliitilisi õigusi. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. 6. Kalendrisse Nad tegid aasta 365 päevaseks, ja iga nelja aasta tagant on 1 lisapäev. 7. Roomaste riietus : · Alusrõivas tuunika · Pidulik pealisrõivas tooga · Ametimehed kandsid lumivalget rüüd · Jalanõudena olid neil sandaalid 8
Hannes oli tõsine tumedate juustega poiss, kes oli väga töökas. Ta tegi iga päev rasket kaluritööd, et ennast ning oma perekonda toita. Hannesel oli palju unistusi. Üheks unistuseks oli saada heaks meremeheks ning maailmas palju ringi reisida. Selleks oli tal ka palju eeldusi, sest ta oli juba lapsepõlvest saati pidanud võitlema enda ning teiste elude eest tormisel merel. Teiseks unistuseks oli saada endale tubli ja armastav naine. Peale Hannese elasid Turja talus veel pereisa Laas, pereema, pojad Klaus ja Arno ning õde Marie. Pereisa oli jutukas ja elutark mees, kellel oli palju kogemusi, sest oli ju temagi omal ajal kaugetel meredel raha teenimas käinud. Tema jutte kuulas suure huviga kogu küla rahvas ning tema õpetussõnad ei jooksnud kellelgi mõõda selga alla. Minule jäi meelde tema entusiasm ning positiivsus leida kõiges midagi head. Üheks minu lemmik õpetussõnaks oli ,,Sest kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes
Ülistades minevikku ei seo teda tulevikuga mitte midagi muud, kui Erika. Vanahärra on põhimõttekindel inimene, tema arvates on noored eestlased valmis loobuma oma esiisade traditsioonidest ja jumalast. Oskar osutubki just selliseks noormeheks ning seetõttu ei ole ta nõus nende abieluga. Peale otsustavat vestlust Erika vanaisaga kerkisid Oskari peas küsimused, kuidas ta suudakski ennast ja oma armastatut üleval pidada ja samal ajal võlga tasuda. Samas pereema, keda Hindrey nimetas oma artiklis taktivaeseks, labaseks ja omaviisi heasüdamlikuks, ütles nii mitmeidki kordi, et miks ei saaks koos olla rikas naine ja vaene mees? Oskar oligi just seda meelt, et mees peaks ikkagi jõukam olema ja naist üleval pidama. Minu meelest selline jäärapäine arvamus toonitab jällegi, et Oskar ei olnud lihtsalt valmis Erikaga suhet alustama. Pereema ütles õigesti, et kui ta sedasi edasi jätkab, siis ta lõpuks jääbki üksinda
FRANZ SCHUBERT elu- sündis Viini eeslinnas Lichtentalis, isa oli kirikukoolis õpetaja, ema pereema, ta kahel vanemal vennal ja isal oli oma ansambel, Franzile õpetati väiksena viiulit ja klaverimängu, 40 a peale surma avastati alles ta geniaalsus, läbiaegade üks vaesemaid muusikuid looming- temaatikaks oli traagiline üksindus, elu ja surma küsimus, õnnetu armastus, lüürilised pihtimused, neanssirikas ja peenekoeline, toetub rahvamuusikale, ta seob sageli tunded aastaaegadega 1500 teost kõikvõimalikes zanrites, 603 soololaulu, 8-10 sümfooniat, 9
hukkamõist. · Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. · Kohtuasjades olid naised meessoost isiku hoole ja eeskoste all. · Abielu sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes ja ta läks üle abikaasa eestkostele. · Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. · Naised polnud avalikust elust täielikult kõrvaldatud: · Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel- oli abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. · Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. · Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus isa käe all ning seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmiseks. · Samuti pöörati tähelepanu laste vaimsele harimisele.
Kreekas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ning Roomas puudusid neil poliitilised õigused. Roomas ning Kreekas pöörati suurt tähelepanu laste vaimsele harimisele. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus, pereisa käe all. Roomas kasutasid rikkad inimesed hea hariduse saavutamiseks Kreeka päritolu koduõpetajaid, nii nagu Kreekaski. Kui rääkida erinevustest, siis Rooma naistel oli peres kergem elu. Neisse suhtuti natuke vabameelsemalt. Roomas pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel ning viibis külaliste seltsis, mida Kreekas naine ei tohtinud teha. Kokkuvõtteks ütleksin, et perekonnad olid väga tähtsad Kreeka ja Rooma ühiskonnaelus. Mõlemate riikide abielu ning perekonna traditsioonid erinesid, kui ka sarnanesid üksteisega. Ma arvan, et Rooma perekond oli paremini tasakaalustatud, sest seal oli igal pereliikmel mingi tähtsus ning seal arvestati ka naistega, mis oli väga eriline tolle aja ühiskonnale.
line-tants Ühiskondlik kuuluvus: 2006 k.a X-erakonna Noortekogu 2004 k.a EKNK Põltsamaa Kogudus 2003 k.a NÜ Juventus SOOVITAJAD Sirje Ääremaa, klassjuhataja ja emakeeleõpetaja Põltsamaa Ühisgümnaasiumis, tel 55889966, e-mail [email protected] Volli Õun, otsene ülemus, AS Bureno juhataja, tel 5244776, e-mail [email protected] Karin Kask, perekond Kask pereema, tel 6655442, e-mail [email protected] Märts 2007
kollane maja. Kiviriku pere oli siia majja alles paar aastat tagasi elama asunud. Kuna maja asus külast eemal ja selle ümber oli palju vaba maad, siis võttis Kiviriku peremees endale mõned lambad ja koera, kes kodu valvaks. Peremees armastas oma loomi ka külalistele näidataja siis ta naljatas ikka, et: ,,Näete, kus minu muruniidukid seisavad!". Koer Bimbu oli aga täielik pere lemmik. Lastele meeldis temaga mängida ja pereema võttis koera kaasa, kui poodi läks. Kui isa vahest õhtuti peale rasket tööpäeva trepile istus jalgu puhkama, tuli Bimbu tema juurde, keeras pea viltu ja vaatas oma peremehele otse silma. Koer Bimbu oli ka paras kavalpea. Niipea, kui keegi tähele ei pannud, hüppas ta peremehe voodisse ja keeras seal ennast mõnusalt magama. Siis aga juhtus selline lugu, et Bimbu oli juba mitu päeva kadunud. Pere oli otsinud teda nii Kärina külast kui Savioja külast aga koera ei olnud keegi näinud
,,Minu Kasahstan" Katri Kuus Petrone Print OÜ, 2012 Raamatu ,,Minu Kasahstan" on kirjutanud pereema, kes kolis oma perega kolmeks aastaks Kasahstani elama. Seal elati aastatel 2008-2011. Kasahstani asutakse pereisa uute töövõimaluste tõttu ühes rahvusvahelises firmas. Raamatu autori pere koosnes emast, isast ja kahest tütrest. Joonis 1 Kasahstani asukoht Ema töötas Kasahstanis lasteaiakasvatajana, lapsed käisid rahvusvahelises vene ja ingliskeelse õppekavaga koolis. Kasahstan asub Kesk-Aasias, tema naaberriigid on Venemaa, Usbekistan, Kõrgõztan, Hiina. Elama asutakse
7. Arvuta voolutugevus 300 takistusega elektromagneti mähises, kui toitepinge on 12V. 8. Takistid 20 ja 200 on ühendatud rööbiti. Pinge on 100V.Arvuta voolutugevus mõlemas takistis. Leia koguvoolutugevus ja kogutakistus. *9. Korteri kaitsmed taluvad voolu tugevusega 10A. Sisse on lülitatud valgustid (2,5A), teler (1A) ja aeg-ajalt töötab külmkapp (2,5A).Kas kaitsmed põlevad külmkapi sisselülitumisel läbi? Mis juhtub, kui pereema hakkab pesu triikima? Triikraua kütmiseks vajalik voolutugevus on 5A. Millal muutub asi kriitiliseks? Kuidas lahendada olukorda et kõik rahul oleksid? Mida võiks väljalülitada? 1. Mis on elektriline varjestamine? Too mõni näide tavaelust, kus kasutatakse varjestamist. 2 Mis toimub dielektrikus elektrivälja sattudes? Millist mõju avaldab elektriväljale polarisatsioon? 3.Milliseid kondensaatorite liike tead? Kirjelda nende ehitust ja too mõni näidenende kasutamise kohta. 4
Blondid juuksed, orjameelne, mitte väga kena ja siniste silmadega. Tammaru peremees ja perenaine soovisid rohkem Marit oma pojale Margusele kes oli tüdrukutest mõni aasta vanem ja Tammaru perekonna ainuke poeg ja lihane laps. Peremees ja perenaine soovis ikka et suguvõsa välimus läheks edasi ja maril oli suguvõsale iseloomulikud jooned. Tiinal selle eest ei olnudki suguvõsaga ühiseid tunnuseid. Ta oli suguvõsa täielik vastand ja sellepärast ei kiitnudki pereisa ja pereema Tiinat heaks noorikuks oma pojale kuid Margus arvas hoopis vastupidi. Talle meeldis hoopis Tiina. Mari oli sellepärast Tiina peale kade ja oli ta vastu jäik ning tegi kõik võimaliku et Margust Tiinast eemale saada. Kuid nii palju kui Mari ka üritas ei suutnud ta Margust ja Tiinat lahku ajada. Kuid kui suvel olid hundid aasalt ühe lambatalle minema viinud siis kasutas Mari võimalust ning ähvardas Tiinat sellega et
ettejuhtuvale kaldale ning selleks osutus Helsingfors. Meeskond jäi sellega rahule, sest nad said oma kauba seal hea hinnaga maha müüa. Selle eest ostsid nad endale vajalikku kraami. 10. Kas Clemet oli aus mees, kui ta Getteri asemel kosis Walborgi? Clemet oli aus mees kui ta Getteri asemel kosis Walborgi, sest walborg ootas tema last. 11. Kuidas hindad Getteri käitumist pulmapäeval? Kirjelda seda. Getter käitus pulmapäeval suurepärastelt nagu pereema , ta võttis pruudi vastu ja tegi kõik pereema talitused läbi 12. Mida sisalsasid endas tagaotsitud ja Clemeti poolt leitud vabad kirjad? Leitud vabad kirjad sisaldasid rootsi soost talupoegade õiguseid. 13. Miks tahtis Clemet kiiresti lugemise ja isegi saksa keele selgeks saada? Clemet tahtis kiiresti lugemise selgeks saada ,kuna ta tahtis teada mis Priiuskirjades kirjas on ja sellpärast tahtis ka saksa keele ruttu selgeks saada kuna Priiuskirjad olid saksa
rahva seas. Ja nende päevade traditsiooni peeti Läänemaal veel käesoleva sajandi algul täiesti au sees. Öeldi, et Mihkel ja Mart on vennaksed ning Kadri on nende õde. Nende pühade pühitsemine moodustaski sügispühade buketi, mis tõi veidi erksust ja elevust tuhmidesse ja lühikestesse sügispäevadesse ning rõõmunatukesi inimeste ellu pikkadel sügisõhtutel. Usuti, et mardiõhtu pühitsemine toob õnnistust põldudele. Pereisa pruulis mardipäevaks õlut ja pereema küpsetas odrakaraskit, et talu söögilaud oleks pühapäevasem. "Siis on põlluhaldjas sellest meelitatud ning laseb järgmisel suvel põllule sadada kosutavat vihma ning paista päikest ja nurme ei ründa rahehood ega paduvihm ning ei piina põud." Ka oli kombeks süüa mardihane. Hani oli kodutalus tähtis kodulind, karjane kaagutamas vainul ja jõekäärus. Üksluised ja igavad olid mardipäeva ajal põllud. Lepik tukkus ja heinamaa oli tõsine
Jakob Hurt kuulub Eesti 19. sajandi teise poole juhtivate kultuuritegelaste hulka. Me näeme teda kui varsemat eesti keelekorraldajat, rahvusliku orientatsiooniga ajalooteose autorit, rauhvaluule õige hindamise ja kogumise õhutajat, rahvusliku ideoloogia loojat. Jakob Hurda peres sirgus peale tema veel kolm õde-venda. Vend Otto suri enda esimesel eluaastal, õde Eva jäi Lepa tallu perenaiseks ja Ann abiellus hiljem tuntuks saanud linnuteadlase Mihkel Härmsiga. Pereema Mari oli töökas ja tubli naisterahvas kes oli enda elupäevade lõpuni täie tervise juures. Jakobi isa kes oli koolmeister, pani tänu oma kehvapoolsele tervisele tööst rohkem rõhku lastekasvatusele, koheldes oma ainsat poega Jakobit väga karmikäeliselt. Hurtade suguvõsa oli väga arvurikas ja tihti käidi perekondlikel pidudel. Jakob õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, ja tundis suurt huvi ajalehtede ja kirjanduse vastu
PUNAMÜTSIKESE TRAVESTIA Elas kord seitsme kilomeetri kaugusel pealinnast perekond Ohmoon. Isa nimi oli Kalle, ema nimi Ülle ja nende tütre sünninimi oli Pille, ent teda kutsuti Punamütsikeseks. Perekond Ohmoon elas linnaäärses rikkurite elamurajoonis, kus neil oli kahekorruseline hiigelsuur villa, otsevaatega basseinidele. Pereema töötas advokaadina, pereisa oli aga insener. Neil oli alati väga kiire ning tütre jaoks aega ei jätkunud. Oma vaba aja veetiski tüdruk enamasti sõpradega pidutsedes. Ühel ilusal suvisel õhtupoolikul otsustas Punamütsike minna klubisse ,,Hollywood''. Pikkade süsimustade krussis juuste ja tumeroheliste silmadega sale Punamütsike hakkas end sättima: tõmbas jalga mustad võrksukad, mis paljastasid neiu siredad sääred, selga tumeroosa
Tõde ja õigus, 3. osa Raamat räägib sellest kuidas Indreku elu linnas kulgeb. Algselt otsis noormees enesele kohta, kus elada, selle leidis ta perekond Lohkude juurest. Pereema Lohk oli väga tore ning usklikute suunadega naisterahvas, tema mees oli aga vaiksem ja tundus Indrekule kahtlasena. Ülikooli katsetest kukkus Indrek läbi, kuid ta hakkas aitama emand Lohku palvete kirjutamisega, see töö meeldis talle väga. Aegsasti jõudis koju ka peretütar Kristi, kellega koos Indrek läks mässajate koosolekule. Hiljem proua Kuusiku juurde sööma minnes, kurtis teine et härra Bõstrõi ei käi enam naisterahva juures
Mees tunnustab ja kiidab oma lapsi ja ka naist. Naiselik naine oskab hoolt kanda oma pere eest. Naiselik naine hoolitseb enda eest, käib viisakalt riides väljaspool kodu, on puhas, kena maniküür, ilus meik ja kannab kaunist pesu, mida mehel hea vaadata. Naiselik naine hoolitseb laste eest, oskab süüa teha, on humoorikas ja jutukas. Mis on mehe jaoks naise juures tähtsaim? Mehe jaoks on naise juures tähtsaim, et ta oskaks olla nii kütkestav naine kui ka hoolitsev pereema. Loomulikult on naiselik naine ka humoorikas, seltskondlik ja armastav. Miks on mehel oma tunnetest raskem rääkida? Mehel on oma tunnetest raskem rääkida, sest nad kardavad näida nõrgana ega leia õiget väljendusviisi. Mida tähendab abiellumine mehele? Abiellumine tähendab mehele eelkõige paarisuhte kindlust. Lapsi on kindlam saada abielus olles, pere ühisvara on abielus olles kindalas kohas, mitte nii, et üks pool röövib teise paljaks ja jalutab
C ,,Kas Eestit võib pidada heoluriigiks?" Linnalähedases rajoonis asuv armas rootsipunane puumajake koos valge aiaga, mille sees jooksevad rõõmsalt kilkavad heledapäised poisipõnnid, keda jälgib äsja igakuise kopsaka pensioni saanud vanaema valvas silm, mida ei ehi prillid, sest silmaoperatsioon on riigi toetusel edukalt sooritatud. Garaazi ette sõidab Volvo S60, millest peagi astub välja pereema koos imearmsa tõmmu imikuga, kes on 10 kuud tagasi eostatud Somaaliast pärineva abikaasaga, kes elab rõõmsalt ära töötu abirahast. Hingemattev hais bussis number ,,5", mis mõnda aega kodulähedusse enam ei sõida- teed on liialt auklikud. Kahetoaline korter üheksandal korrusel kesk Männikut. Lift on katki, Säästumarketist ostetud toidukraam tuleb põlvevalust hoolimata taaskord kondiaurul üles tassida. Kodanlikest revolutsioonidest tingituna toimusid Euroopas 19
Katkust saadi jagu aga teised nakkushaigused jäid: rõuged, tüüfus, düsenteeria ja tuberkoloos. Eriti kõrge oli väikelaste ja imikute suremus. Inimeste keskmine eluiga oli haiguste tõttu u 30-40 aastat. PEREKOND Tavaliselt abiellusid tüdrukud 12-aastaselt ja poisid 14-aastaselt. Abikaasa võeti kogu eluks. Aadlike jaoks oli ülitähtis abikaasa võrdne staatus. Enamus ameteid pidasid mehed. Naised pidid täitma pereema kohustusi SEISUSLIK ÜHISKOND Oli kolm seisust: vaimulikud, aadlikud ja lihtrahvas. Inimesed polnud võrdsed. Inimestel olid erinevad õigused. Inimesed jäid eluks ajaks sinna seisusesse kuhu nad sündisid. PÕLLUMAJANDUS JA TALUPOJAD Et saada juurde põllumaad võeti maha metsi ja kuivendati soosid. Alguses ei väetatud põlde. Kui sul oli piisavalt põllumaad suutsid ära elada. Enamus talupoegi olid pärisorjad.
kus elas elupäevade lõpuni. August Mälk abiellus 9.septembril 1933 aastal Lümanda vallamajas kooliõpetaja Pauline Triipaniga. Ainsa lapsena sündis 1936 aastal tütar Elna-Halliki. 7. Loovülesanne 1. Kes Turja vendadest lahkus esimesena pesast? Arno 2. Kellega külatüdrukutest kurameeris Hannes noorena? Suureõue Niidaga 3. Mis oli Hannese õe nimi? Marie 4. Kes oli Hannese arvates väga hea tantsija? Saadu Taali 5. Kellega jäi Hannes võrke välja võttes tormi kätte? Piskumaa pereema ja Saadu Aaduga 6. Kellega abiellus Turja Hannes? Tondioja Liidaga 7. Mis oli Klausi naise nimi? Luise 8. Kes vendadest pöördus koju tagasi ja võttis Turja talu enda hoole alla? Hannes 9. Kellega oli Hannesel laps? Saadu Taaliga 10. Kus käis Hannes sõjaväe ajal puhkamas? Tondiojas
teda pigem kerglaseks.Sama häiriv oli ka see, et isa hoolis rohkem naabri pojast Oslost,kes oli tema silmis kõva töörügaja, kui oma pojast.Kättemaksuks oma vanemate mittemõistmisele, haub ta isegi plaane karistada isa ja kaevata tema peale maksuametile,kuna ta võtab oma mahlapressi kasutamise eest tasu.Külla saabus äiapapa, kellele ta rääkis oma plaanidest.Äi püüdis teda lepitada oma vanematega, kuid tagajärjetult.Samal ajal leiab aset juhtum, kus pereema, kelle närvid on viimse piirini üles kruvitud ,ründab süüdimatut Elviirat ja peksab ta vaeseomaks.Nüüd ähvardab poeg nad välja anda ja nõuab tungivalt, et kutsutaks arst.Ta annab vanematele aega õhtuni.Võttes kaasa isa vana püssi, läheb ta metsa,et väidetavalt seeni korjata.Vanemad ja Maimu ootavad teda koju ning tunnevad ärevust, et ta nii hiljapeale on jäänud.Kõlab püssipauk ja tiik ,mis oli läbivaks teemaks läbi filmi saab rajajale viimaseks puhkepaigaks.
Agnodice (sünd. 300 eKr) end meheks ja hakkas günekoloogiat praktiseerima. Selliseid naisi oli vähe ning võim ja otsused jäid siiski meeste pärusmaaks. Kreeka naised olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks oli tugevate ja tervete laste sünnitamine ning majapidamise eest hoolitsemist. Naised elasid eraldi majaosades, kuhu nad külaliste saabumisel suundusid. Roomas aga osales pereema ehk matroon koos abikaasaga pidusöökidel. Naise osa ühiskonnaelus oli iseenesestmõistetav. Roomlannad võtsid seltsielust osa, kuid Kreeklannadel ei olnud isegi seal kohta. Naised abiellusid umbes 15-aastaselt ning isa otsustas, kes saab tema tütre meheks. Enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega ning võis juhtuda, et pruut ja peigmees kohtusid pulmas esmakordselt. Abielud sõlmiti Vana-Kreekas ja -Roomas mehe ja tulevase kaasa isa vahel sageli ärilise kokkuleppena
Miks see nii on? Mida arvavad Eesti eri vanusest inimesed sellest, et noored enam teatris ei käi, vaid eelistavad sellele hoopis kino? Viimaste aastate jooksul on Tallinnasse tekkinud mitu uut kino, eriti kohtadesse, kus need kergesti kättesaadavad ning ligipääsetavad on. Esimene inimene, kelle tänaval kinni püüdsime on lapsega huviringi ruttav ema. ,,Kinno võid minna keset päeva, just siis kui tuju tekib, teatrisse lähed sa aga pühendumusega." rääkis pereema. ,,Film haarab inimest ka rohkem kaasa ning noorte jaoks on see kindlasti meelelahutuslikum kui teater" lisas ta. Tema 10- aastane tütar nentis, et kinos on õudukad, mis talle väga meeldivad. Samuti on tüdruku arvates kino koht, kuhu sõbrannadega koos minna. Teatris käib tüdruk vaid vanematega ning seda ka vaid aastas paaril üksikul korral. Tallinna suurima kino Coca-Cola Plaza ees küsitlesime äsja kinost tulnud 15-aastast
pere oma tegevust. Samuti saab ta vaadata, millistes kohtades ta kulutas eelmisel kuul üleliia raha ja kus annaks sellel kuul kokku hoida. Paljudel peredel on praegusel ajal erinevad laenud, kellel eluaseme laen,kellel autoliising või kellel lihtsalt pankade poolt pakutavad väikelaenud. Mõnel perel isegi kõik need. Kuid igakuuiselt on need kindlad kohustused, mida ei tohi jätta maksmata, samuti muud kommunaalteenused. Makstes need rahad ära võib nii mõnigi pereema või pereisa avastada, et toidu jaoks napib raha. Sellel juhul peaks kõik need kulud üle vaatama ja otsustama, kas on vaja nii suurt elamist või saab auto vahetada odavama võin säästlikuma vastu. Kõige tähtsama otsuse teevad ministrid ja riigikogu riigi eelarvet koostades. Sellest eelarvest sõltub ka Eesti riigi olukord. Riigieelarve koostatakse aasta kohta. Sinna arvestatakse kõik tulud, mida riik saab maksudest. Kui need on arvatavalt teada,
Vargamäe naised-kes nad on? Oma viieköitelises epopöas ,,Tõde ja õigus" on Anton Hansen Tammsaare andnud igale tegelasele oma elufilosoofia ning kindlad rollid. Nii nagu on epopöa esimeses köites vargamäelaste meespere ülesandeks pidada igipõlist võitlust maa ja üleaedsetega, on ka naisperel täita oma rollid. Eelkõige oli Vargamäe naisperel täita tööka pereema roll, rügades nii laudas, majapidamistöid tehes ning aja jätkudes ka välistöödel. Tihtipeale oli töö hulk ja maht veel suuremgi kui loomadel. Kuna hobused, lehmad ei saanud kurta ega hädaldada, tuli neile aeg-ajalt puhkust anda, pererahval aga selline luksus puudus. Ei lugenud sel juhul Krõõda peenike piht ega tütarde noor iga- Liisi ja Maret pidi juba maast madalast karjas käima ja ema aitama. Lisaks sellele tuli silma peal hoida paigalpüsimatutel lastel
Pereisad otsisid tööd, emad hoolitsesid laste ja kodu eest ning lapsed lippasid toas ringi särgi väel ja ootasid isa uksepiidal, sest poolalasti oli kaugemale hirmus külm minna. Kui aga oli suur nälg, ei näinud lapsed mingit põhjust oodata ukse peal, vaid lippasid läbi jääkülma lume isale vastu. Rõõm oli nii suur, et külm oli ammu unustatud. Kuid nälg ning pakane ei olnud niisama inimeste hirmutamiseks, vaid vahest tuli tahtmine isegi mõnd pereema või lapse hinge endale võtta, kellel ei olnud piisavalt julgust või jõudu nendega võidelda. Vanal ajal juhtus tihti ennekuulmatuid lugusid, mis praegu võib meile tunduda lihtsalt põneva raamatu või filmina. Kuid siis olid ajad üpriski reaalsed. Vaesus oli tol ajal häbiasi. Samal ajal, kui üks mees nurus sõpradelt midagi hamba alla, teine kasvõi puutus kokku kuriteoga, et mitte minna koju tühjade kätega. Kolmas aga teenis elatist ausalt ning viimases hädaski ei pistnud oma
elatu üle, mille käigus selguvad hästi varjatud eluseigad. (http://www.draamateater.ee/augustikuu) "Augustikuud" võib nimetada klassikaliseks psühholoogiliseks peredraamaks, mis vaatleb luubi all ühe pere elu ja võtab vaevaks põhjalikumalt süveneda, millised keerdkäigud, arusaamad, hirmud, kartused, soovid ja rõõmud seda koos hoiavad. Näitlejad mängivad oma rollid suurepäraselt välja. Näiteks pereema Violeti (Ita Ever) ja vanima tütre suhe on nii loomulik, nagu oleks terve elu koos elanud. Narkomaanist emana suudab Ever mängida hästi rolli sisse ja üllatab ikka ja jälle oma noorusliku käitmusega. Tema monoloogid olid nii siiralt hästi estitatud, et etenduse lõpuks tõid need pisarad silma. ,,Augustikuu" esitas mitmeid elulisi probleeme. Näiteks on esiletõstetud põlvkondadevahelised arusaamatused. Vanemad olid teinud rasket tööd, et oma kolmele
Margust, et ta tema viletsa elu lõpetas. Arvamus Tegelased Tiina: Tiina oli sõbralik ja energiline. Talle meeldis ka loodus. Temasse suhtus talurahvas halvasti, kuna arvati, et ta on nõid ja libahunt. Ta oli nagu üksik hunt kes oli eraldatud teistest. Margus: Margus oli julge mees. Ta arvamust ei suutnud keegi muuta, kuid ta oli otsustus- võimetu. Teda ei huvitanud teiste arvamus. Isa-ema: Pereisa ja pereema olid teose algul väga sõbralikud ja hoolivad, kuid teose käigus oli näha, et inimesed muutuvad ajapikku. Lõpus olid nad väga külmad. Vanaema: Vanaema oli ainuke kes ei olnud Marguse ja Tiina suhte vastu. Mari: Mari oli kade Tiina peale, sest ta oli ilusam ja meeldis Margusele. Ta hakkas levitama jutte, et Tiina on libahunt. Talurahvas: Talurahvas ei hoolinud Tiinast, sest arvati, et ta on libahunt. Jaanus: Sulane Jaanus aitas perekonda. Ta oli kui pereisa majas peale pereisa surma.
sõdu ja sõlmis rahulepinguid. Lisaks senaatoritele juhtisid Rooma vabariigi elu kaks konsulit. Nende peamine ülesanne oli juhtida sõjaväge võitluses vaenlaste vastu. 5. Milliste sündmustega lõppes vabariik ja sai alguse keisririik ? Caesari ja Pompeiuse lahkarvamuste pärast algasid kodusõjad. Need lõppesid Caesari võiduga ja senat andis talle diktaatori ameti. 6. Eluolu Rooma riigis: Perekonnaelus oli tähtsaimal kohal pereisa. Pereema juhtis majapidamist ja tast peeti väga lugu. Lapsed (ka täiskasvanud) allusid isale. Naised käisid avalikel üritustel ja külaskäikudel koos mehega. Roomlastel kujunes ladina tähestik. Laste harimine oli iga pere oma asi. Rikkamates peredes võis olla laste õpetajaks mõni õpetatud ori. Orje oli palju. Nad töötasid mõisade põldudel, töökodades, rikastes majades teenijatena, kaevandustes, gladiaatoritena jne. Õpetatud orjad töötasid tihti rikaste perede laste õpetajate
eksitavad omadused, mis ei too kellelegi kiitust, nii naisele kui mehele ühtemoodi hukutav. 19. sajandil oli suur vahe, mis soost olla. Kuigi naistel oli leebem kasvatus ja rohkem vaba aega, oli meestel eeliseid poliitilises sfääris ja eraelus. Nad võisid ise valida, kellega abielluda, samas kui naisterahvad olid sõltuvad isa valikust. Kuitahes uuenduslikult ühiskond ei mõelnud, seda traditsiooni ei murtud. Olla vanem polnud kerge. See ilmneb ka Jane Austeni ,,Uhkusest ja eelarvamusest". Pereema suurimaks mureks oli kõik tütred mehele saada, pereisa ülesanne oli peret üleval pidada ja abikaasa närvide eest hoolitseda, kuna need said sageli liiga. Rahaprobleem oli levinud üle terve Euroopa, kuid kuna Inglismaa on saar, teravnes isoleeritusest sõltuvalt see mure seal eriti. Juhtus ka nii, et kõrgseltskonnas liiklejad sattusid võlgadesse see polnud haruldus. Rahapuudus tekitas stressi, mis omakorda pingestas rahvast. Parim võimalus kõigest sellest pääseda oli elada
Tiina tänas Margust, et ta tema viletsa elu lõpetas. Arvamus Tegelased Tiina: Tiina oli sõbralik ja energiline. Talle meeldis ka loodus. Temasse suhtus talurahvas halvasti, kuna arvati, et ta on nõid ja libahunt. Ta oli nagu üksik hunt kes oli eraldatud teistest. Margus: Margus oli julge mees. Ta arvamust ei suutnud keegi muuta, kuid ta oli otsustus- võimetu. Teda ei huvitanud teiste arvamus. Isa-ema: Pereisa ja pereema olid teose algul väga sõbralikud ja hoolivad, kuid teose käigus oli näha, et inimesed muutuvad ajapikku. Lõpus olid nad väga külmad. Vanaema: Vanaema oli ainuke kes ei olnud Marguse ja Tiina suhte vastu. Mari: Mari oli kade Tiina peale, sest ta oli ilusam ja meeldis Margusele. Ta hakkas levitama jutte, et Tiina on libahunt. Talurahvas: Talurahvas ei hoolinud Tiinast, sest arvati, et ta on libahunt. Jaanus: Sulane Jaanus aitas perekonda. Ta oli kui pereisa majas peale pereisa surma.
saanud kõik oma mehe käest, on ta igaveseks tema võlglane, kuid mõni rõõmus heasüdamlik pilk, oleks teinud perenaisel südame soojaks. Perenaine mõistis, miks on tülid ja vaen nende kõigi vahel. Eks see talu ole. Poleks rügamist ja rikkuse tagaajamist poleks ka väsimust, jõuetust ja tülisid selle pärandamise pärast. Kui perenaine peaks surema, siis sooviks ta , et mehel ,,Südames väike kahjutunnegi naise kaotuse pärast, jah, ainult ivakeseks ajakski, silmapilguks." Mure, mis pereema vaevas oli tema tütarde pärast, olid need ju veel noored. Eks emasilm ikka paremini hooletusse jäänud asju märkab. Ja kui nüüd tütred isa hoolde jäävad, siis kes teab, mis neist saama hakkab. A. Kivikas ,,Maha lüüriline shokolaad" (puudusin) Võrdleb luulet toiduga. Usub, et luuletajate imal looming on võrreldav shokolaadiga. Hea ja rammus looming on aga karbonaat. Lisaks arvab, et ei ole vaja silmapetet, uduloori ja lääget lillelüürikat, vaid reaalsust ja maisust.
inimesi surma saada. Ka tulekahjud puhkesid tihti ja kuna roomas puudus kaua aega tuletõrje oli tule piiramine ja kustutamine väga raske. Nii võisid hävida lausa terved linnaosad. Loomulikult oli Roomas ka palju avalikke ehitusi. Üks populaarsemaid ehitisi oli avalik saun ehk tremi. Rooma mehe ja naise õigused ning kohustused ja Rooma õigus Roomlaste perekonnas oli kõige tähtsam pereisa. Kõik majakondsed olid tema võimu all. Nende hulka kuulusid pereema, alaealised lapsed, majateenijad ja ka täiskasvanud pojad koos oma perekondadega. Pereisa võis teisi pereliikmeid karistada ja ja kui õigeks pidas siis ka tappa. Kuid ka pereema oli roomas väga austatud, sest naine hoolitses ju majapidamise eest. Kreeklaste naised pidid elama eraldi ruumides maa tagaosas, ei viibinud kunagi külaliste seltsis ja käis harva avalikes kohtades, siis roomlastel oli külaliste saabudes olid naised
magama minna. Peategelaseks on taksojuht, kes on juba 30 aastat oma kollase, õrnalt roostevarjundiga, Chevorletiga sõitnud. Juhi riided on räbaldunud. Seljas on tal must pildiga T-särk ja pikaaegsest kandmisest õrnalt auklikuks muutunud punane vatiinjope. Jalas on kulunud teksad ja varbaid katavad musta-valgetriibulised Adidase tossud. Taksojuhi silmad on magamata öödest punased ning ees on tal 5 päeva ajamata habe. Kõrvaltegelased: 1. Pereema ja laps: Kesklassi perekond. Emal on seljas mummuline kittel ning jalas vanad kingad. Emal on silmad pisaratest märjad. Ta käed, mis on nähtaval, on sinikatest tingutuna kollakas-sinaka varjundiga. Näol on vasema silma ümbruses sinakas-lilla laik ning sama silm on veresoone lõhkemise tõttu kohati veripunane. Laps on 4-aastane, kuldsete õrnate lokkidega,nägu on segaduses ning ta sinised silmad on seetõttu ka pisaratest märjad. 2
Ladina juriidiline terminoloogia kodutöö 1. Conditores iuris seaduse loojad; acquisitio hereditatis pärandi vastuvõtmine; delatio hereditatis pärandi viibimine; substitutio heredis pärija asendamine; paterfamilias pereisa; materfamilias pereema; fili/filiae familias pere lapsed; emptio-venditio müügileping; lex venditionis müügiseadus; cura prodigi vara esindaja, varade ülevaataja (inimene ise on raharaiskaja, ei oska oma raha hoida, nt alkohoolik, mängur, jne); cura furiosi mentaalselt haige inimese ja tema vara hooldaja (inimene, kes vaimuhaiguse tõttu ei suuda ise oma vara ja ennast hooldada) ; cura minorum alaealiste (alla 25
Nöbinina rääkis perekonnale oma loo ära ja nad lubasid neiul paariks päevaks enda juurde elama jääda. Nöbininast ja tema võlujõust oli majapidamises palju kasu- ta koristas, lõhkus ja pani riita puid, parandas korstent, puhastas vihmaveerenne, võlus retseptiraamatust süüa jne. Ühel päeval aga sai perekond Puravik endale uue perekonnaliikme. Nende ukse taha ilmus pulstunud karvaga, must ja viga saanud kass. Nöbinina ravis kassi terveks, pereema puhastas ja harjas teda. Selgus, et tegemist oli eelmise aasta naabrite kassiga, kelle nad olid talveks lihtsalt maha jätnud. Kuigi perekond Rikas tahtis kass Vilburgi nüüd tagasi saada, siis nad seda ei saanud- nad olid kassiga halvasti käitunud ja Vilburg keeldus ise nende juurde minemast. Täitsa võimalik, et selles oli mängus ka Nöbinina käsi. Nii jäigi kass Vilburg perekond Puraviku pereliikmeks. Nöbinina lõi korda majja veel teistegi naabrite juures
inimesesarnaseid jumalaid, kellest tähtsaimad olid Mars, Vesta, Jupiter, Juno ja hea alguse jumal Janus, kellele ehitati Januse tempel. Tema järgi hakati aasta esimest kuud kutsuma jaanuariks. Pere Rooma perekonna elus oli kõige tähtsamal kohal pereisa. Kõik teised pereliikmed abikaasa, alaealised lapsed, majateenijad, täiskasvanud pojad koos oma perekondadega olid täielikult tema võimu all. Kui ma oleksin pereema mul polnud õigusi ja ma pidin olema kodus ja kasvatama lapsi. Samas peeti minust väga lugu, sest mina juhtisin kodust majapidamist. Minul ei olnud kodanikuõigusi. Ainult pereisa oli kodanik ja tema võis hääletamas käia. Tema käes oli ka kogu pere võim ning kõik pidid teda kuulama, ta võis oma nägemise järgi meid karistada ja isegi tappa. Rõivastus Roomlaste rõivastuses oli alusriideks põlvedeni ulatuv tuunika, mille peale heideti tooga.
Tihti on kaotus parem kui Pyrrhose võit. Kui peame võidu saavutamiseks liiga paljust loobuma, siis ei paku see suurt rahulolu. Ajaloos võib palju näha olukorda, kus riigid on sõdades juurde saanud maa-alasid, kuid nende allutamiseks on ohvriks toodud tuhandeid inimelusid. Kaotus isiklikus plaanis võib tuua võidu mõnes suuremas mõttes. Elus tuleb ette olukordi, kus ühise hüve nimel peab keegi tooma isikliku ohvri. Näiteks loobub pereema isiklikust karjäärist, jääb koju ja kasvatab üles toredad lapsed. Mis jääb saavutamata ühel inimesel, võib seeläbi olla kasuks paljudele. Kaotus võib osutuda võiduks, kui kaotame valet asja tehes. Näiteks, kui alaealine proovib poest alkoholi osta või muud taunitavat teha, kuid ebaõnnestub, siis võib see talle tunduda suure kaotusena. Ta oli endale seadnud eesmärgi, kuid ebaõnnestus ning see võib teda kurvastada
Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga ja Leopold olid surnud. Betti isa pärines Mulgimaalt Tarvastust, aga Betti ema, pärines Järvamaalt ja ta oli kirjanik. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas, proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õpima Tartusse, Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse. Perekonna majanduslikud võimalused olid ometi nii napid, et laste pansionis pidamiseks ei jätkunud jõudu. Majanduslikult leidlik pereema asus esialgu lastega Tartusse üürituppa ning ainult nädalalõppudel oli pere koos Jõgeval. Jõukohane üürituba leiti Pihkva tänava majas nr.35. Kui Puskini-nimeline gümnaasium 1917.aastal evakueeriti Voronezi, jätkas Betti Alver 8. aprillist 1918 õpinguid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus, kus ta esimesi emakeeleõpetajaid oli Villem Grünthal-Ridala, hiljem Eduard Schönberg. Gümnaasiumi lõpetas Betti 1924. aastal. 10
annaabi.ee 
