50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-02-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
quix
Õppematerjali autor
aiateibas. Tundide kaupa sumati soos ja vees, mis paiguti lausa solises, paiguti sauna-Madise varvaste vahel ainult virtsus. Ainult väikesel Hallikivimäel ja Jõessaares oli päris kuiv. Viimasel oli millalgi põldu haritud, aga sauna- Madisel puudusid teated, millal see oli toimunud. Seletuseks ütles ta ainult: «See pidi küll väga ammu olema, sest varsti on põllu asemel uuesti mets.» See alalhoidunud põllulapp siin kaugel soosaarel mõjus kui muinasjutt. Ta tekitas imelikult omapärase ja koduse tundmuse. Sest seletamatagi oli äkki kõigil selge, et millalgi on siin inimene liikunud, tegutsenud, mõtelnud. Millalgi olid selle söötijäänud põllulapiga seotud inimese rõõmud ja mured. Puhati jalgu ja pandi piipu. Juba läbikäidud maa järgi otsustades oli krunti küll ja küll, nagu liigagi palju, arvu poolest üle poolteisesaja tiinu. Aga suurem osa sellest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega
Minule piisas esimesestki korrast. Koeral on must lokkis karv ja ta pidavat olema pooleldi puudel. Arukas oleks vist jutustada ka meie kodust. Elame kõik pisikeses pruunide aknaraamide ja vihmaveetorudega kollases majas. Õue peal on tiik, veesilma ümber lillepeenrad. Tiigis elutseb tohutult palju kalu. Nämm.... . Maja ümber on kõrge punane aed. Mul on hea meel, et see aed nii kõrge on, sest meie naaber omab samuti koera, aga see koer pole pooltki nii sõbralik ja rumal kui Murri. Ta lausa armastab kasse kiusata. Parim meie kodu juures on see, et meie aias laiuvad mõnusalt suured muruplatsid, kus päikselise ilmaga on lausa jumalik püherdada. Paistab, et papa Peetrile, mamma Mallele, Tarmole, Katile ja Maidule meeldivad samuti muruväljakud. Nemad küll ei püherda värskel rohul, vaid lamasklevad tekikestel, joovad külma jooki ja lasevad päikesel ennast mõnusalt pruuniks küpsetada. Nii me siin elame
Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus teda kõigiti lohutada. Kuid Isand ei tundnud seda. Ta näis hirmsaid unesid nägevat, nagu Popigi, kui talle viirastusid tundmatud tänavad, täis võõraid vihaseid koeri. Isand ohkas veel kord, tõusis, pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset pealage, puhus küünla, kükitas Popi ette ja patsutas teda selga. « No -- no -- no! » häälitses ta armastavalt ja silitas koera sametpehmet pead. Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele välja. Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus. Siis tõusis Isand ja läks nurka, kus seisis Huhuu suur puur. Miks peaks ta ometi tema juurde minema! mõtles Popi kadedalt ja jooksis Isanda kõrval, kõik aeg hända liputades. Kuid Isand ei andnud Huhuule midagi, nagu Popi oli kartnud. Ta
Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus teda kõigiti lohutada. Kuid Isand ei tundnud seda, Ta näis hirmsaid unesid nägevat, nagu Popigi, kui talle viirastusid tundmatud tänavad, täis võõraid vihaseid koeri. Isand ohkas veel kord, tõusis, pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset pealage, puhus küünla, kükitas Popi ette ja patsutas teda selga. « No — no — no! » häälitses ta armastavalt ja silitas koera sametpehmet pead. Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele välja. Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus. Siis tõusis Isand ja läks nurka, kus seisis Huhuu suur puur. Miks peaks ta ometi tema juurde minema! mõtles Popi kadedalt ja jooksis Isanda kõrval, kõik aeg hända liputades. Kuid Isand ei andnud Huhuule midagi, nagu Popi oli kartnud
suurvesi oli ära jooksnud - hiljem kodus tuli välja, et karja-Mart oli see, kes tammi lõhkus, sest tal hakkas loomadest kahju, ka uue tammi lõhkus poiss ära, jäädes küll Pearule vahele, kuid pääsedes tänu koerale ja teibale - Pearu ehitas taaskord uue tammi, kuid selle eluiga jäi lühemaks kui 2 esimese oma, Mart suutis selle taas parajal hetkel lõhkuda, Pearu ähvardas karjast tappa, kuid teda kätte ei saanud, otsustas hakata loomi pekstes ajama, mispeale Mart ärritus ja mehele koera kallale ässitas, samal ajal Pearut kividega loopides, algas tagaajamine, Mart oli soos väledam ja asi lõppes tagajärgedeta - Pearu andis koerale peksa, mis peale ilmus jälle karja-Mart välja ja hakkas naabrit kättemaksuks kividega loopima, Pearu ei saanudki tast jagu XV - Andrese ja Pearu pered ei saanudki omavahel läbi alates Pearu tammide ehitamisest - Marti peeti Eesperes kangelaseks ja perenaine hakkas teda Matuks hüüdma vapra käitumise tulemusel
tärkas tal 1911. a. Louvre'is, vaadeldes ühe Madalmaade kunstniku natüürmorte. Isand ohkas veel kord, tõusis, pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset Kohe samas tegi kirjanik esimesed märkmedki ning sellega oli teose pealage, puhus küünla, kükitas Popi ette ja patsutas teda selga. flaamipärane interjöör juba ette kind-laks määratud. Madalmaade olustiku "No - no - no!" häälitses ta armastavalt ja silitas koera sametpehmet pead. täpsemaks tundmaõppimiseks käis Tuglas selle novelli jaoks materjali kogudes Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele veel korduvalt Louvre'is, samuti Cluny muuseumis ning reisis Brüggesse, välja. Antverpeni ja Genfi. Enam kui kolm aastat meeles mõlkunud idee realiseeris Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta kirjanik 1914. a
tärkas tal 1911. a. Louvre'is, vaadeldes ühe Madalmaade kunstniku natüürmorte. Isand ohkas veel kord, tõusis, pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset Kohe samas tegi kirjanik esimesed märkmedki ning sellega oli teose pealage, puhus küünla, kükitas Popi ette ja patsutas teda selga. flaamipärane interjöör juba ette kind-laks määratud. Madalmaade olustiku "No - no - no!" häälitses ta armastavalt ja silitas koera sametpehmet pead. täpsemaks tundmaõppimiseks käis Tuglas selle novelli jaoks materjali kogudes Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele veel korduvalt Louvre'is, samuti Cluny muuseumis ning reisis Brüggesse, välja. Antverpeni ja Genfi. Enam kui kolm aastat meeles mõlkunud idee realiseeris Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta kirjanik 1914. a
P hakkas Matut taga ajama ja too teda kividega loopima. XV Kohtuskäimine- Taga- ja Eespere rahvas ei suhelnud omavahel enam üldse ega rääkinud sõnagi. Kõik sai alguse sellest kraavist ja sinna tammide ehitamisest. Andres ja Krõõt hoiatasid Marti, et mees seda nii ei jäta ja tuleb alati silmad-kõrvad lahti hoida. Tihti sai Pearu poisile suhteliselt lähedale kuid kätte ikkagi ei saanud teda. Üks päev viskas Matu Pearule kiviga otsaette, koer hakkas talle jaga kinni ja P tulistas koera. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid