Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pereelu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
internet, kasvatamisega, perega, igat, täiendada, halvas, pereelu, angela, kiil, küsimusi, arvavad, vanemaks, tunnevad, uskuma, hirmus, uskuda, kurjategija, aimata, asjast, tublid, inimeseks, arvama, halbadeks, iseasi, kasvatatud, kasvatamine, arvab, hetked, koguaeg, perele, unarusse, taskuraha, asendada, varasemast, raskelt, tiiva, kasvatamiselsaada oma küsimustele vastuseid. On mõeldud ka koolitusi neile, kes tahavad ennast peale olemasolevate teadmiste veelgi rohkem täiendada. Parim kingitus oma lastele on neile pühendatud AEG. Paljudel lastevanematel ei ole aega, mida oma lastele pühendada. Oma aja asemel maksavad nad lapsed kingituste ja taskurahaga kinni, arvates see asendab koosolemise aja. Orienteeruvalt kuni 14 aastased lapsed raiskavad ära kuus umbes 19 miljonit krooni. Tänapäevane kasvatus erineb nähtavalt varasemast ajast, selle põhjusteks võib tuua raha, hea elu, ühiskonda ja võimaluste rohket maailma- nendel lastel jääb hiljem teadmine, et miski ei tule raskelt.
Peresaade nimega ''Pereelu'' , teemal lapsevanemaks olemine ning lastekasvatamine Saates räägivad mitmed vanemad laste kasvatamisest, õigesti käitumisest laste suhtes ning kus saame omandada uusi teadmisi nendega hakkama saamiseks ja suhtlemiseks. Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad. Sain saatest teada, et perekond peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemaks saanud tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale kätte saavad, mil hiljem tuli kindel usk, et saab hakkama. Mitte keegi ei usu, et just nende lastest võib saada kurjategija. Mitte üksi vanem ei oska ette aimata ,et just tema lapsest võib saada halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on hoolivust ja armastust, halvad halbadest. Enamasti see nii ei ole. Tuleb ette perekondi ,kus kasvavad tublid ja iseseisvad lapsed. Mõnikord ka sellest sõltub, milline on lapse käitumine ja iseloom. Vanem on alati lapsele eeskujuks. Nei
( J.Maddison. 2009 ) 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus Emad on laste jaoks lähedasemad ning veedavad nendega rohkem aega. Ema hoolitseb, rahustab, toidab, on seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Ta on olulisel kohal lapse arengu toetajana, suhete hoidmisel ja tundelisel suhtlemisel lapsega.(J.Madisson,2009). Isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid virgestavaid tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Isal on perekonnas olnud läbi aegade täita klassikaline mehe roll majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isa kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Isa mõjutab lapse arengut perekonnas ka läbi enda mitmete rollide. Ta on perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Lõpuks jõuab küps inimene selleni, et ta on enesele nii ema kui ka isa. Tal on nii-öelda ema- ja isapoolne südametunnistus. Ema poolt öeldakse: "Pole olemas pahategu või kuritööd, mis jätaks su ilma minu armastusest, mu headest soovidest su eluks ja õnneks." Isa poolt öeldakse: "Sa oled valesti talitanud, sellest lähtuvalt on teatud tagajärjed vältimatud ning mis kõige tähtsam, sa pead ennast muutma, kui tahad mulle meele järele olla" (ibid.). Küps inimene on vabanenud konkreetsest emast ja isast, ta on nad enesesse projitseerinud. Ent vastupidiselt Freudi superego kontseptsioonile ei tee ta seda ema ja isa enesesse haarates, vaid ta rajab ema-südametunnistuse oma armastusvõimele ning isa-südametunnistuse oma mõistusele ja otsustusvõimele. Veelgi enam: küps inimene armastab koos ema- ja isa-südametunnistusega, vaatamata sellele, et näiliselt on need vastuolus
· Mängud, mida iseloomustab vägivald ja nii palju draamat, et igapäevaelu tundub selle kõrval igav · Pikad tunnid füüsilist jõudeolekut ja teiste inimeste elu passiivset jälgimist, kus probleemid lahendtakse mõne minutiga · Arvutimängud, kus laps lahendab probleemi pigem näpude väleduse ja vägivallaga kui empaatilise või eetilise mõtlemisega · Internet pornograafia ja pommivalmistamisjuhistega Televiisor ja arvuti ei liida inimesi ega loo hoolivat side. Oleme pakumiste üleküllusest killustunud. Pole vahet kes oleme või missugused on meie huvid, igaühe jaoks leidub alati mõni saade ning tõeliste inimestega suhtlemine on asendunud kujuteldava sidemega ekraanil tegutsevate kujudega. Leebe kasvatus Inimesed, kes kasvasid üles leebe kasvatusega, kellele ülearu järele anti ning kelle
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Peresaade 13.01.2009 Kellelt: Oili Tänav 11B kaugõpe Selles pereelu saates räägitakse sellest, et kas laps on oma kodu peegel.Arutatakse selle üle,et kas head lapsed tulevad heast perest,kas lapsevanemaks olemist peaks õppima,kas tänapäeva lapsed on halvemini kasvatatud.Igale küsimusele oli erinevaid arvamusi.Arvamusele, et kas heast kodust tulevad head lapsed oldi üldiselt ühelmeelel.Minu arvamus on enamjaolt sama aga nagu igal pool on ka siin kindlasti erandeid. Laste kasvatamisel on väga tähtis osa
Nii nagu seemnes, peitub ka lapses võime areneda. Seejuures on heakskiit alus, mis võimaldab tal oma võimeid kasutada. Miks on vanemapoolne heakskiit lapsele nii tähtis? Seda vanemad tavaliselt ei mõista. Enamikku inimestest on kasvatatud uskuma, et kui nad hindavad last niisugusena nagu ta on, jääbki ta selliseks; et parim võimalus aidata lapsel tulevikus kellekski saada on öelda talle, millega tema juurs rahul ei olda. Enamik vanemaid kasutab laste kasvatamisel mitteheakskiitvat keelt, uskudes, et nii aitavad last kõige enam. Lisaks tekitavad negatiivsed sõnumid lastes tõrksust. Nad lõpetavad vanematega rääkimise ning mõistavad et on tunduvalt mugavam hoida oma tunded ja probleemid endale. Heakskiitev keel seevastu muudab lasped avatuks, annab neile vabaduse oma tundeid ja probleeme jagada. Õppinud sõnade abil oma heakskiitu väljendama, on vanemad omandanud töövehndi, millel võib olla tohutu mõju. Nad saavad olla lapsele toeks, kui too
(Hansson, Oscarsson, 2006, 230) Kokkuvõte Antud teema kohta oli mul väga huvitav lugeda. Sellega tegeledes hakkasin ma enda üle elatut analüüsima ning nii mõnigi asi, mida ma lugesin, oli mulle väga tuttav. Kuna valitud teema puudutab ka otseselt mind, kartsin ma kohati liiga emotsionaalseks minna. Kuigi teema sisu on raske, ei olnud mul selle kohta kirjutamine raske. Lahutus on keeruline ja raske protsess kõigi jaoks. Kindlasti ei tohiks vanemad oma suhete klaarimise kõrval unarusse jätta oma järeltulijaid – neil on õigus teada, mis toimub nende jaoks kõige tähtsamate inimeste vahel. Samuti ei tohi lapse sidet kummagi vanemaga katki lõigata. Lapsel on ainult üks ema ja üks isa – need inimesed on tema jaoks alati tähtsad ja asendamatud. (Vaher, 2008, 48) Kasutatud kirjandus Hansson, J. Oscarsson, C. (2006). Õnnelikud lapsed. Tallinn: Kirjastus Varrak Kivi, L. Sarapuu, H. (2005). Laps ja lasteaed. Tartu: Kirjastus Atlex
Raskused piiride määramisega tekivad olikordades, kus lapsed asendavad partnerit, kus nad on muudetud tunnete kaisukaruks, kus nad kannatavad selle all, et peavad olema elu mõtteks või tundetusse perekliimasse tundeid ja õhkkonda looma, või kus lapsi kurjasti kasutatakse vanemate hariduse-ja karjääriunistuste tagantjärele- elluviiatena (Rogge 2002: 32-33). 6 2. Piiridest ja vastastikusest austusest Mitmed raskused laste kasvatamisel põhinevad puudulikul piiride määramisel. Jutuajamisel eriti just vanemate lastega tuleb ilmsiks, et nad tunnevad endid täiskasvanute poolt hooletusse jäetuina. Nii peituvad väljakutsuva käitumise ning ärritavate tegude taga ( kas siis lasteaias, koolis või kodus)laste püüdlused tulla toime nende jaoks üha ähmasemaks muutuvas maailmas, milles puuduvad kindlad orientiirid. Aeg ajalt on märgata kuidas lapsed teevad
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilmneb neil omadusi, mis par
erinevate sotsiaalsete ja toimetulekuprobleemide ennetamine ning leevendamine, tegutsemisvõime ja toimetuleku toetamine nii individuaal kui võrgustikutöös pedagoogiliste vahenditega. (Kutsestandard...) Sotsiaalpedagoogi poolt tehtavat kooli sotsiaaltööd võiks võrrelda psühholoogi ametiga, kuna sotsiaalpedagoogi töö eeldab suhtlemist ja suhete loomist nii koolis kui ka koolist väljaspool ning igat sorti probleemide lahendamist või võimaliku lahenduse pakkumist. Koolis tuleb tegelda kõige rohkem õpilaste probleemidega. Neile tuleb leida lahendusi, lisaks tuleb välja töötada koos vastava sotsiaalvõrgustikuga meetmeid, mis aitaksid ennetada noorte probleeme, nagu koolikohustuse eiramist ja muid sellega kaasnevaid muresid. Koolisisesed suhted jagunevad järgmiselt on õpilaste omavahelised, õpetaja ja õpilaste või õpetajate omavahelised suhted
arengu, loob võimalused tema põhivajaduste katmiseks ning aitab kujundada elustiili. Lapse keskendumisvõimet mõjutab see, kuidas vanemad temasse suhtuvad, kas ta saab piisavalt tähelepanu ja armastust. Laps keda ei väärtustata, ei suuda madala enesehinnangu tõttu saavutada häid tulemusi (samas:17). Perekond on ikka ühenduses lastega, ilma nendeta on ta õnnetus, ebanormaalne, haiglane nähtus, sest perekond on loomulik ja tingimata tarvilik kasvatusasutis, mida mingi teine ei saa asendada (Põld 1932). Iga perekond on orienteeritud teatud väärtustele. Kasvuprotsessis toimub vanemate poolt omaksvõetud väärtuste edasiandmine lastele mall õppe abil. Samas juhivad kasvatust ennast antud konkreetses perekonnas või terves ühiskonnas tunnustatud väärtused. Väärtused väljenduvad tegevuses ja tegevused omakorda annavad võimaluse sisestada uusi väärtusi. Perekonnas antakse edasi nii kõlblusväärtused, kui ka need, mis otseselt ei oma kõlbelist iseloomu
Karistamine vajalik kasvatusmeetod või vägivald? Ei ole vist olemas rohkem vaieldud teemat kui laste karistamine löömise teel. Karistamine ei tohiks olla lapse füüsiline peks, vaid hoopis distsiplineerimine ehk õpetamine ja kasvatamine. Ma olen täiesti veendunud, et seda saab teha ka ilma vägivallata. Kui lapsele on juba väiksest peale mõistlikult ja sõnadega selgeks tehtud, mis on õige ja mis vale, siis ei ole vaja enam mingit karistamist. Igaüks võib eksida, seega võib juhtuda, et laps teeb vahel valesid asju. Kui aga temaga on algusest peale õigesti käitutud, saab need mured lahendada lihtsalt sõnade mitte vägivallaga. Olgem ausad, enamik häid vanemaid on siiski aeg-ajalt pidanud oma lapsi karistama. Palju sõltub sellest, kuidas lapsepõlves kasvatati neid endid. Kui neid vahetevahel asja pärast karistati, siis analoogsetes olukordades karistavad oma lapsi nemadki. Kui nende vanemad suutsid saavutada sõnakuulmise ilma karistusteta,
hakkama aga millegi pärast seda ei tee. Neid lapsi katsun innustada ise hakkama saada, julgustan neid ja olen toeks, vajadusel muidugi aitan. Koolitusel sain palju teoreetilisi teadmisis ja lasteaias praktikat, kuidas hakkama saada ja kinnitada lastes enesekohaste oskuste kujundamist. Täna olen kindel, et koostöös perega ning järjepidevusega saavad lõpuks kõik lapsed iseseisvalt hakkama oma igapäevaste hügieenitoimingutega. Kõige tähtsam on lastesse süstida usku, ma saan hakkama ja siis tuleb juba kõik iseenesest. Lastehoius käima hakkav laps pead suutma ise süüa. Mina saan abistada ja juhendada söögiriistade õige hoidmise tehnika välja kujunemisel, saan
Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Emal ja isal on lapse kasvamisel kahtlemata oluline roll. Iga laps vajab perekonda. On väga erinevaid peresid ja lastekasvatamisviise, kuid enamasti soovivad kõik, et kodu oleks koht, kuhu saab alati meeleldi minna ja kus saaks end tunda hästi ja turvaliselt. Väga tähtis on suhtlemine perekonnaliikmete vahel. Eriti vajalik on lapsele hea läbisaamine ema ja isaga. Vanemad mõjutavad kindlasti kõige rohkem ka lapse tulevikku. Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt. Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi. Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja isa on liiga hõivatud oma karjääriga ning ei pööra oma lastele üldse tähelepanu. Tegelikult on igal la
......................10 IGA LAPSEL ON ÕIGUS PEREKONNALE...............................................................................11 KOKKUVÕTTE............................................................................................................................13 2 3 SISSEJUHATUS Lapsepõlve ja lapsi on hakatud kaasajal käsitlema varasemast teisiti ning sellega seoses pööratakse järjest enam tähelepanu lapse õigustele. Kui traditsiooniline vaade lapsele rõhutab eelkõige lapse ebakompetentsust, ebaküpsust ja sõltuvust täiskasvanust, siis kaasaegsem arusaam lapsest näeb last iseseisva, aktiivse ja kompetentse sotsiaalses elus osalejana . Muutunud on ka arusaam lapse ja täiskasvanu suhetest – täiskasvanu rollina nähakse lisaks lapse kaitsmisele ja
Negatiivse iive põhjustajad Eestis Eesti riigi üheks suureks probleemiks on iive. See on juba 18 aastat olnud negatiivne. Selle põhjustajateks on inimesed ise, liigsed abordid, riik ning oskamatus pere planeerida. Iga inimene saab midagi teha, et iivet paremaks muuta. Eesti iive on negatiivne juba 1991. aastast ning negatiivne iive suureneb iga aastaga. 2007. aastaks oli Eesti iive negatiivne juba 1634 inimesega. Seda on väikese riigi kohta natukene liiga palju. Iivet saavad tõsta ainult inimesed ise, vähendades abortide arvu, kuna Eesti riik maksab ka teatud osa abordi eest. Nii hoiaks riik raha kokku. Eestis tehakse aastas ligi üheksa tuhat valikaborti. Kui neist pooled ära jätta, oleks Eesti iive juba positiivne. Sellega kaasneb ka palju teisi probleeme. Abordid võivad kahjustada naise tervist ja see naine ei pruugi enam kunagi lapsi saada. Paljud inimesed võib-olla ei tuleks lapse kasvatamisega toime, eriti siis, kui neil puudub
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus........
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus.........................................................................6 1.4.1Autoritaa
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Haridus on oluline igapäevase toimetuleku kindlustamisel. Õnnneliku pereelu ja igakülgselt arenenud laste kasvatamiseks on tähtis nii inimeste igapäevane toimetulek kui ka oskus hakkama saada elus ettetulevate probleemidega. Seda kõike saab õpetada ja õppida. Tavakooli õpetajatel aga tihti puudub erivajadustega õpilastega töötamiseks vajalik ettevalmistus, napib sellealast täiendkoolitust. Õpetajatel, kes on osalenud erivajadustega laste probleeme käsitleval kursusel, on adekvaatsem arusaam erivajadusega õpilaste abistamisest, kui neil, kellel sellised teadmised puuduvad. Õnneks saan mina, kui tulevane õpetaja osaleda kursusel, kus õpitakse erivajadusega õpilast märkama ja tema arengut toetama, siis kogemus, mis selle essee kirjutamisel kasuks tuleb, mul kahjuks puudub. Seetõttu ei saa ma toetuda kindlatele näidetele ja kuidas ma probleemidele lahenduse leian, vaid ainult oletustele- mida
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
mängimine(kulp asendab keppi nt jne). Suuremate nööpide kinnipanemine ka. + Mina arengut võiks jälgida: kas tal tekib mina! Ta peab eristuma emast! 3-5 a Kõnet võiks vaadata: kõni moodustumist ja sellest arusaamist (nt kui võõras ei sa aru). Eneseteenindusoskus potil käimine, isesöömine, peenmotoorika, riietumine(nööpimine) Peaks oskama asetama asju kõrvale, sisse peale, alla (ehk kohasuhted). Peaks aktiivselt suhtlema, algatab ise vestlust, küsib palju küsimusi, oskab kontakti säilitada. Tähelepanu tekiib tahteline tähelepanu ja keskendub sellele, mis tp köidab, oskab iseseisvalt ja ka grupis mängida. Hakkavad ka reeglitest aru saama. Hammaste pesemine, kätepesu. Vilumused kinnistuvad jne. Teab kus on rätik, seep jne. Mina-pildi kujunemine(hakkab aru saama, kas on poiss, tüdruk, näevad enda omadusi jne), oskab ennast mingite sõnadega kirjeldada).
On juhtumeid, kus vanemate lahutusprotsessi ajal saavad lapsed hakkama mõne vargusega. Üks võimalik hüpotees selliste tekkinud käitumisprobleemide seletuseks on järgmine: lapsed üritavad vanemate tähelepanu omavahelistelt suhetelt eemale tõmmata, püüdes oma vahenditega vanemaid uuesti liita (tegelege minuga, mitte teineteisega, ma vajan teid mõlemaid). (Vaher, 2008, 45) 1.1.4Lahutuse mõju lapse enesekindlusele ja enesehinnangule. Kui vanemad on lahutanud, tiirleb lapse peas palju küsimusi. ,,Mis nüüd saab?" ,,Miks see juhtus?" ,,Kelle süü see on kas see juhtus minu pärast?" Isegi kui laps teab, et juhtunu ei ole tema süü, on selliseid mõtteid raske vältida. Vanemad ei tohi lahutust õigustada, öeldes: ,,Me tegime seda laste heaolu pärast". Siis on oht, et lapsed arvavad, et nemad ongi midagi valesti teinud, teadmata samas, mida. Nad on väga õnnetud ja mures ja arvavad, et kui nad oleksid teistmoodi käitunud, oleksid ema ja isa endiselt koos
MICHAEL WINTERHOFF "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" Aastapikkuse vaatluse tulemuse kinnitavad, et enamiku probleemsete laste ja noorte psüühiline küpsemine on peatunud kõige rohkem kolmeaastase tasemel. Teisisõnu on nende noorte psüühika väikelapse tasemel, nende füüsilie ja psüühilise vanuse vahel haigutab suur lõhe. Seetõttu ei suudagi nad ümbritsevatega normaalseid suhteid arendada. Igasugune lähenemine neile näib ilmvõimatu. Nad terroriseerivad teisi enda umber ja on välistele suunamiskatsetele täiesti immuunsed. (12.lk) Lapse psüühikale võib saatuslikuks saada terve hulk mõjutusi. Nende kõigi koosmõjul muutuvadki lapsed, kes oma ebaküpse psüühika tõttu õiget käitumist valest eristada ei oska, nendeks türannideks ja koletisteks, kellega suheldes me üha sagedamini nõutust tunneme. (13.lk) Alles siis, kui täiskasvanud õpivad selle teadmiste valguses enda käitumist kriitiliselt analüüsima, on võimalik lastele jälle taga
Postmodernis on maailmavaade, mis on viimased nelikümmend aastat imbunud meie kultuuri ning kogunud populaarsust. Postmodernismi on keeruline kirjeldada, hõlpsam on selgitada, mida see ei ole. Postmodernism on reaktsioon modernismile.Võimu sai enda kätte suhtelisus, mitte terve mõistus. Friedrich Nietzsche ütles selle kohta: ,,Ei ole fakte on ainult tõlgendused". Tolerantsust hinnatakse kõrgelt. Midagi ei teata kindlalt. Spirituaalne maailm on ülimalt reaalne ning jumal on see, kes sa tahad et ta oleks. Meie väljakutse Kui palju maksab lapse kasvatamine?Kesmiseks hinnaks 160000 dollartit. See teeb 24,44 päevas ehk veidi üle ühe dollari tunnis. Kui te tahate olla rikas, siis kõige parem finantsnõuanne on lapsi mitte saada. 160000 dollari eest on teil võimalik olla kangelane. Oma väikese lapse silmis on teil võimalus olla samal pulgal jumalaga. LAPSE ELUS OLULISEKS MUUTUMINE Lõhe põlvkondade vahel
Järjest suurem hulk kõrgemaid õppeasutusi hakkab mõistma vaimupuudega inimeste vajadust jätkata õppimist ka pärast kooli. Pakutavad kursused hõlmavad selliseid valdkondi nagu kirjutamine, lugemine, arvutamine, enda esindamine, tööks vajalikud oskused, eelarve koostamine, vaba aja veetmine ja isiklik areng. Kooli lõpetanud Downi sündroomiga taiskasvanul on võimalik end niisugustele kursustele registreerida ning kooli ajal omandatud uue teabega konsolideerida ja täiendada. Taiskasvanule iseloomulik suurem küpsus ühtsustab sageli paljude oskuste omandamist, mis kooli ajal probleemiks olid. On mitmeid keskuseid, näiteks Arengusaavutuste Keskus ja Ühiselukeskus, mis pakuvad puuetega inimeste erivajadustest lähtuvat koolitust. Toimetulekuoskuste arendamisele suunatud koolitused algavad sageli inimese oskuste funktsionaalsest hindamisest; normaalses keskkonnas toimuva koolituse käigus abistatakse inimest vajalike oskuste omandamisel. Mõnes keskuses on
Öeldakse ikka, et see, kuidas kujuneb lapse tulevik ja elukulg, algab kodusest kasvatusest. Kui vanemate jõud ei käi enam lastest üle, lähevadki lapsed oma teed ja paraku enamjaolt halvale teele. Siit tuleb ka minu pakkumine, et rohkem pühendada aega vanematele kui lastele. Pidevalt räägitakse ja tehakse loenguid noortele, kuidas käituda, miks midagi teha ei tohi ja nii edasi, kuid vanemad on jäetud täiesti unarusse. Kindlasti tuleks harida ka vanemaid, teha tugigruppe ja korraldada rohkem loenguid, kuidas nad saaksid tulla toime oma lastega, kelle kasvatamine on läinud „ ülekäte”. Selles kõiges saaksime aidata kaasa ka meie, olles ise veel noored ja lapsed. Saame öelda sõna sekka meie kasvatamisse ja avaldada arvamust, mida võiksid vanemad meie kasvatuses teha teisiti. Kuid noored ei ole tänapäeva elu suurim probleem. Minu jaoks on veelgi olulisemad vanurid
Tänapäeval on üsna tavaline, et vanem töötab lapsest eemal, mille tõttu ei saa nad iga päev vahetult omavahel suhelda ja vanem ei saa hoolitseda lapse eest otseselt. Vanem peab kaugemale tööle asumist arutama eelnevalt lapsega ja otsuse langetamisel võimalust mööda arvestama tema seisukohtadega. Ka lapsest eemal olles peab vanem kindlustama, et lapse eest hoolitsetakse ning ta saaks piisavalt tähelepanu. 3. Õigus otsustada lapsega seonduvaid küsimusi Vanema õigus otsustada lapsega seonduvaid küsimusi on osa tema õigusest last kasvatada. Näiteks on vanemal õigus otsustada ehk valida lapsele lasteaeda, kooli ja huviringe. Samas ei või vanem teha otsuseid, mis on vastuolus lapse huvide ja õigustega. Lapse võime ja vajadus iseseisvalt ning vastutusvõimeliselt tegutseda pidevalt suureneb. Vanemad peaksid arengutasemest lähtuvalt arutama lapsega tema hooldus- kui kasvatusküsimusi. 4. Õigus last esindada
väldivad televisiooni mõju, olles kursis ühiskonnas toimuvaga mõne muu meediakanali (ajalehed, Internet) kaudu, või siis erakud, kellele ei lähe korda ühiskonnas toimuv ja selle kajastamine TV-s. (Televisiooni ajalugu.) Kas need lõputud tehnikavõimalused on last arendavad või kahjulikud? Iga ema ja isa tahaks oma lapsele pakkuda arendavat keskkonda. Kuna tänapäeval on vanemate elutempo kiire, siis olulised infovahendajad on telesaated ja Internet, vaba aja 5 sisustamiseks erinevad video- ja arvutimängud. Seoses tehnoloogia võimekamaks muutumisega on loodud mugavamad õppimistingimused, et soodustada veelgi infohankimise ja omandamise hõlpsust. (Aruksaar, 2012.) Algselt olid massimeedia liikideks, mis lapsi mõjutasid raadio ja trükised (lastele suunatud koomiksid ja raamatud).
etendada kindlaid sotsiaalseid rolle, mida nad on harjunud oma vanemate ning õdede- vendadega suheldes (Walton & Powers 2001, 6-7). On lapsi, kelle kordarikkuv käitumisviis tulenebki tugevast emotsionaalsest patoloogiast: pere lagunemisega seotud traumast, emotsionaalsest hooletussejäetusest ja ärevusest peres toimuva pärast (kaasa arvatud kuritarvitamine). Vähimagi kahtluse puhul selliste eeltingimuste mõjust koolikäitumisele tuleb toimida meeskondlikult ning perega suhtlemisel kasutada spetsialisti tuge (Rogers, 2008, 196). Käitusprobleemide algeks võib olla ka vanemate ükskõiksus. Vanemad koormavad end liigselt tööga, et tänapäeva ühiskonnas kuidagi hakkama saada ning aega huvi tunda oma lapse tegemiste ja toimingute vastu lihtsalt ei jätku. Rikkamad pered püüavad kompenseerida seda asjade ja rahaga. Laps ei õpi hindama tegelikke väärtusi ja tal jääb arusaam, et kõik siin maapeal on ostetav - ka haridus
Siinkohal ei pea ma silmas karjumist ja solvamist, vaid lapsele oma tunnete selgitamist. Lapsel ei tohiks lasta vägivaldselt käituda, teisi lüüa ega kasutada inetuid sõnu. Vihahoos last tuleks maha rahustada last hellalt hoides ning hiljem seletades miks ta oma tahtmist ei saanud. (Rüdiger Penthin, 2003, 57, 58, 72). Koolieelikud ehk nelja kuni kuue aastased lapsed on väga aktiivsed, ning nende kõne kiire arengu tõttu räägivad palju ning esitavad igasuguseid küsimusi, mis võivad lapsevanemale tunduda naljakad ning tühised. Tuleb olla kannatlik ning vastata lapse küsimustele ausalt ja ei tohi tema üle naerma hakata. Lapsesse tuleb suhtuda tõsiselt ning temaga tuleb palju aega koos veeta vesteldes ja koos mängides. „Olge lapsele eeskujuks, olles siiras osavõtlik ja vastutustundlik. Tunnistage oma vigu, nii õpib laps mõistma, et teiegi kogete iga päev midagi uut ja üllatavat ega ole lapsevanemana sugugi täiuslik
annaabi.ee 
